näokolju 21. 11. Nimetage liikuvad koljuluud Alalõualuu 12. Selgitage mõisted Lordoos Lordoos on lülisamba kumerus ettepoole. Küfoos Küfoos on lülisamba kumerus tahapoole Skolioos Skolioos on lülisamba haiguslik kõverdumine külje suunas. Liiges (tooge näide) Pidev ühendus luude vahel katkenud. Neid iseloomustab kolme koostiselemendi liigeskihn, liigesõõs ja liigestuvate pindade olemasolu. Näiteks Põlveliiges. Liidus (tooge näide) luudevahelised katkematud seosed, mis koosnevad tihedast side koest või kõhrkoest, täites luude vahemikke. Nad on väheliikuvad, mõnedes sünartroosi des pole liikumine üldsegi võimalik. Näiteks koljuõmblused. Lõge(med) Kilelised piirkonnad vastsündinud koljus, mis pole veel luustunud (õmblustega kokku kasvanud) 13. Nimetage luud, mis moodustavad rinnakorvi
ne antero- -abduktsioon mediaalne -välisrotatsioon osa -kallutus ja langetamine -sääre fleksioon, siserotatsioon M. quadriceps -spina iliaca -tuberosita -sääre ekstensioon, reie põlveliiges ja femoralis femoris anterior inferior ja s tibiae fleksioon, kallutab vaagnat puusaliiges -m. rectus femoris kohe ülalpool ette -m. vastus lateralis acetabulumi -põlveliiges -m. vastus medius ülaserva -sääre ekstensioon -m. vastus -põlveliiges
Kuna inimesel on mitut tüüpi liigeseid, siis need võimaldavad teha ka erinevaid liigutusi. Keraliiges on kõige suurema liikumisulatusega, kuna ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, kus on võimalik teha ka ringikujulisi liigutusi. Keraliigesed on inimesel õla- ja puusaliiges. Veel on meil plokkliigesed, mis võimaldavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on meil põlveliiges ja küünarvarreliiges. Pööravaid liigutusi võimaldab Keraliiges teha meil silinderliiges. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saame me pead pöörata. Plokkliiges Silinderliiges
Inimese luustikus on üle 200 erineva luu, see tähendab et luud peavad olema omavahel ühenduses, et moodustaks tervikik süsteem. Luud võivad olla ühendatud: · Jäigalt luud on kokku kasvanud. Näiteks: koljuluud · Luude vahel on painduv ühendus. Näiteks selgroolülide vahel. · Liikuv ühendus - Liiges 1. Keraliiges Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges Põlveliiges. Võimaldab teha liikumist ühes tasapinnas. 3. Silinderliiges Võimaldab teha pöörlevaid liigutusi. Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud Inimese luustiku olulisemad osad: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog
Pilt 11 8. Asetada patsiendile tekk peale. 12.15. Survepunktid. Selili asend: · Kukal · Õlgade tagumised piirkond · Küünarliiges · Nimme piirkond · Ristluu · Kannad Külili asend: · Pea Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm · Õla külgmine piirkond · Küünarliiges · Puusaliiges · Taljenõgusus · Põlveliiges · Hüppeliiges Poolkõhuli ehk Simsi asend: · Kõrv ja põsk · Voodipoolne õlg · Näopoolse käe küünarvars · Põlved · Sirutatud jala pöia välisserv Kõhuli asend: · Kõrv ja põsk · Õlgade eesmine piirkond · Rinnad · Mehel suguelundid · Naistel puusanukid · Põlved · Varbad Poolistuv ehk Fowleri asend: · Pea · Õlgade tagumine piirkond · Nimmepiirkond · Küünarliiges
3. Liigesepõhiosad. Nimeta vähemalt 2 luuühenduse tüüpi mis pole liigesed. Fibroos- sidemed ja membraanid, õmblused, tappühendid, sündesmoodid, kõhrühendid, sünostoosid. 4. Õlaliiges. Mis luud liigestuvad, mis tüüpi liiges, nimeta liigese eljed. Articulatio humeri. Abaluu ja õlavarreluu. Keraliiges – kõige liikuvam liiges. Frontaal (painutus/sirutus), sagitaal (eemaldamine/lähendamine) ja vertikaalteljed (pöörlemine). 5. Põlveliiges. Mis luud liigestuvad, millise liigeseabiaparaadidid jagavad ülemiseks ja alumiseks korruseks. Articulation genus. Plokk-ratasliiges. Reieluu, sääreluu, põlvekeder (patella). Meniskid (elastsed kõhrelised moodustised, mis amortiseerivad põrutusi) jagavad üleminseks/alumiseks korrusteks. Ülemisel korrusel frontaaltelg - painutumine/sirutamine, alumisel korrusel põlve kõverdamisel vertikaaltelg - sisse ja välja pööramine. 6. Nim ajukolju luud
· Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest
liigesekapsel. 24. Keraliiges- ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas ning on kõige suurema liikumisulatusega liiges. Võimaldab erinevates suunades vabalt liikuda (õla- ja puusaliiges) Plokkliiges- saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi- tagasi (põlveliiges) Silinderliiges- võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli ja seetöttu saab ka pead pöörata. 25. Keraliiges- õla- ja puusaliiges Plokkliiges- põlveliiges ja küünarvarreliiges Silinderliiges- kaks ülemist kaelalüli 26. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid, nende vahel on kõhrest kettad, mis teevadki selgroo vetruvaks ja painduvaks. 27. Liikumatult on omavahel seostunud ajukolju luud, neid ühendusi nimetatakse koljuõmblisteks. 28. Kolju luud- kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 29. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise
Inimese luustik Luustik ehk skelett ehk toes. Luud koosnevad luukoest Täiskasvanud inimese kehas on üle 200 luu Koostis : Mineraalained 55% (Ca, P, Mg, soolad) annavad luudele kõvaduse PS! Vananedes mineraalainete sisaldus suureneb ja elastsus väheneb. Selle pärast lähevadki vanematel inimestel luud kergesti katki. Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse Luurakkudest ja rahuvaheainest (peamiselt vesi). Osteoporoos luude hõrenemine. Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk. Põhjustab hormonaalsete muutuste tagajärjel või Dvitamiini / Ca puudumisel. Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest. Ehitus: Luuümbris on õhuke, tugev, elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuümbris: Katab luid Moodustab uusi luurakke Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus ...
Anatoomia eksam: Liigesed: Eksamile kümme liigest 1. Lülisamba ühendused 2. Kuklaliigesed 3. Articulatio saproiliaca 4. Articulatio carpometacarpea (ainuke saudltüüpi liikumine) 5. Õlaliiges 6. Randmeliiges 7. Küünarliiges 8. Puusaliiges 9. Põlveliiges 10.hüppeliiges Lihased Eksamil: 2 küsimust lihastest Lihaste poolt moodustatud topograafilised piirkonnad (need on tomuski antud lehel olemas) Mõni suur lihas või lihasrühm Lihas: algus + kinnitus + funktsioon Lihasrühm: funktsioon + rühma algus + kinnitus Osa lihaseid peab ära tundma laiba peal Eksamile tulevad lihased: Mälumislihaste rühm Suupõhja lihased ---> 1 alapunkt siseelundite küsimuse juures
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigese...
spongiosa, pindmistkihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompakta) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane üdi, kollane üdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (Liigesekõhrega) 3. Nimeta luuühendusi: A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid) 4. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? (Abaluu ja õlavarreluu) B: Mis tüüpi liiges? ( Keraliiges) C: Nimeta liikumisteljed? (Frontaaltelg, Sagitaaltelg, Vertikaaltelg) 5. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? (Põlvekeded ehk patella, reieluu, sääreluu) B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? (Meniskid) C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (Painitus ja sirutus frontaalteljes) D: Alumises korruses? (Vertikaal telg, sisee välja pööramine) 6. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on? A: Oimuluud 2 B: Kuklaluu 1 C: Kiiruluud 2 D: Sõelluu 1 E: Kiilluu 1 F: Otsmikuluu 1 7
ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid Rinnalihased Suur rinnalihas Viivad õlavarre ühenduskohad ei ole ka jäigad. Poolliikuv seondus on ette näiteks selgroolülidel. Liikuv seondus e. liiges- on Kõhulihased Kõhusirglihas Hoiavad selline kahe või enama luu ühendus mis võimaldab neil siseorganeid liikuda. Liikuvad seondused on näiteks põlveliiges ja õiges asendis. puusa liiges. Painutavad 5.Kolju- Inimese aju koosneb aju ja näokoljust. keret. 1.Ajukolju:kuklaluu,kiiruluud(2),laubaluu,oimuluud,kolj Õlalihased Deltalihased Liigutavad u põimikluu. 2.Närvikolju:ülalõualuud, õlavart.
0. 5 phalanx proximalis, f. lähimine faalanks () 1. 5 phalanx medalis, f. keskne sõrmelüli (faalanks) 2. 5 phalanx distalis distaalne sõrmelüli 3. (faalanks) 5 femur, femoris, n. reis, reieluu , 4. 5 gen, gens, n. põlv 5. 5 articulatio gens põlveliiges 6. 5 pes, pedis, m. jalg 7. 5 tbia, ae, f. sääreluu 8. 5 fibula, ae, f. pindluu 9. 6 ossa metatarsalia pöialuud ; 0. 6 metatarsus, i, m. pöid 1. 6 tarsus, , m. pöialaba 2. 6 ossa digitorum pedis varbaluud 3. 1
venitusele väga vastupidav, nad kinnitavad lihase luudele; võimaldab luid liigutada. Punane luuüdi paikneb luude keskosas, mis on pehme; luuüdi on oluline kuna ta on vereloomeelund. Keraliiges,mille ümber liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas on kõige suurema liikumisulatusega. See võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ka ringikujulisi liigutusi nt: õla ja puusaliiges.Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi tagasi nt: põlveliiges ja küünarvarreliiges.Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Inimesel on silindriliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Liikumatult on omavahel seostunud näiteks ajukolju luud.Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Kõhred teevad selgroo vetruvaks.12 rinnalüli ja 5 nimmelüli on omavahel painduvalt ühendatud ja seetõttu on võimalik selgroogu painutada. Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need
reie-kakspealihas Innerveerib ristluupõimiku istmikunärv Põlve sirutav lihas: reie nelipealihas Innerveerib nimmepõimiku reienärv Sissepööramist e. siserotatsiooni teostavad lihased: poolkilelihas õndralihas Innerveerib ristluupõimiku istmikunärv Väljapööramist e. välisrotatsiooni teostavad lihased: reie kakspealihas kaksik-sääremarjalihase keskmine pea Innerveerib istmikunärvi sääreluunärv 19. Põlveliiges, abiseadeldised, liikuvus. Põlveliiges on nii plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga ja on inimkeha kõige keerulisema konstruktsiooniga liiges. Abiseadeldised: • meniskid • põlvekeder . Liikuvus: ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja pöörlemine ümber vertikaaltelje. 20. Sääre luude ühendused. Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on:
LUUSTIK Click icon to add picture KPZYO Click icon to add picture Õpetus luudest osteoloogia Kaks põhifunktsiooni: mehhaaniline ja bioloogiline Mehhaaniline funktisoon toetamine, kaitsmine, liikumine Bioloogiline funktsioon osalemine mineraalainete (peamaiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses Seesamluid, mille arv on inimestel erinev, arvestamata on inimesel kokku 206 luud Click mineraalainetest Luud koosnevad icon to add picture ja orgaanilistest ainetest Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid annavad elsastsuse ja painduvuse Iga luu on ümbritsetud luuümbrisega, ms ühendab teda ümbritsevate kudedega Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimine kiht teostab kaitsefunktsiooni ja selle moodustab sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisald...
Tööergonoomika konspekt 5 Maie Timm Pilt 23 Pilt 24 5. Vajadusel toestada patsient 8.7.1. Kõhuli asendis patsiendi pea tõstmine kahe abilisega. Tegevuse järjekord: Abistajad on patsiendi ülakeha juures. Võimalusel abistajatel asetada oma põlv voodile, nii et sääre väliskülg on vastu patsienti, abistajate põlveliiges on patsiendi õlaliigese juures ja istuda oma jalale näoga voodi peatsi poole. Haarata kinni patsiendi poolse käega patsiendi õlast. Ühel abistajal asetada käsi patsiendi pea alla ja teisel abistajal haarata kinni padjast. Tõsta õlad ja pea voodi pealt lahti ja nihutada patja vastavalt vajadusele (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 8.7.2. Kõhuli asendis patsiendi pea pööramine, juurdepääs voodile
23. Vildakselgsus on ...skolioos 24.Ilma toetuspinnata pöörete sooritamine toimub... abil · puusavöö · pea · õlavöö 25.Tsenrifugaaljõud on seda suurem, mida ... · kaugemal on käed kehast · lähemal on käed kehale 26.Trampoliinil tahasaltos annab pöördejõu... · põlved · õlad · puusad 27. Mis tuleb teha kinnise põlvetrauma korral? ...külm...kõrgemale...kompress- 3 K süsteem 28. Milline neist on inimese keraliiges? · Põlveliiges · puusaliiges · küünarliiges 29.Kui suur on sotsiaalmaks? ...33% 30.Trampoliinil istesse hüpet sooritades peavad käed olema asetatud batuudile nii et · näpud on suunatud ette · näpud suunatud taha 31.Treeneri eesmärk treeningutel on... · õpetada tehnikat · tekitada motivatsiooni 32. Lihaskrambi korral on ... puudus. · Ts · Mg · K 33. Tervislikult toitudes peaks päevas tarbima rasva... · 5% · 10-15% · 15%-30% 34
vigastused (nn. "õnnetu triaad"). Ravi: ortoos (külgtugede ja sarniiridega), aktiivse elustiiliga inimestel järgneb operatiivne ravi. 3. Kõhrekahjustused reie või sääreluu põntadel Eemaldunud kõhrekillukeste puhul valu põlve liikumisel, põlv jääb liikudes "kinni". Rehabilitatsioon Vigastusejärgses taastumises on otsustav osa õieti suunatud ja järjekindlal liikumisravil. Täielikuks taastumiseks võib selleks kuluda kuid ja aastaid. NB! Põlveliiges on ehituslikult ja funktsionaalselt keeruline, praktiliselt võimatu on asjatundmatul inimesel vigastuse ulatust ja paiknemist tuvastada- veel vähem ravida. EESMISE RISTATISIDEME REBEND Mis on ERS funktsioon? ERS kulgeb põlveliigeses sääreluu eesmisest osast reieluu tagumisse ossa põlve keskosas ja vastutab põlveliigese eesmise stabiilsuse eest: et liigese alumine osa ei nihkuks ette. Mis ja kuidas juhtub ERS vigastus?
Inimese keha üldehitus Rakk- Kõigi organismide ehituse, talitluse ja paljunemise põhiüksus. Takul on kõik elutunnused. Näiteks: Loomne rakk, timne rakk Kude- Ühesuguse tekke, ehituse ja talitluse rakkude rühm. Erinevalt taimekudedest, sisaldavad loomsed koed rohkesti rakuvaheainet. Näiteks: Vöötlihaskude, silelihaskude, südamelihaskude. Elund- Organismi osa, millel on kindel asend, kuju ja talitus. Elundid moodustuvad erinevatest kudedest ja need koed talitlevadkooskõlastatult ja täidavad kindlaid ülesandeid. Näiteks: Süda, magu, neer Elundkond- Elundite kogum, mis täidab koos ühiseid ülesandeid. Näiteks: hingamiselnudkond, seedeelnudkond, erituselundkond. Naha läbilõike skeem: Naha ehitus ja talitlus: *Nahk kaitseb oranismi väliste vigastuste, ultroviolettkiirguse, liigse veekaotuse, mitmesuguste haigustetekitajate sissetungi ees. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. *Nahk on erituorgan, higist...
Luud 1. Luude koostis Vastus: Luud koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luud koosnevad 55% mineraalainetest (Ca, Mg, P), mis annavad luule kõvaduse, veest (20%) ning 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mis omakorda annavad luule elastsuse. 2. Luude hõrenemine, põhjsed, vältimine Vastus: Osteoporoos. See on tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest, mida soodustavad nt. väär toitumine, alkohol, vananemine, vähene liikuvus, suitsetamine, naistel hormoonmuutused vananemisel. Kui toiduga ei saa piisavalt kaltsiumi, hakkab luudest kaltsiumiühendeid verre lahustuma ja luude kaltsiumisisaldus väheneb veelgi. Osteoporoosi ära hoidmiseks tuleb juua palju piima, keefirit ja jogurtit ning tarbida vähem hapusid mahlu ja musta kohvi. 3. Luude kasvamine (pikkus- ja jämeduskasv, paranemine) Vastus: Luudel võimaldab kasvada kõhrkude. Lastel on pikkade lu...
Liikuvad luud on ühendatud liigestega. Eri tüüpi liigesed võimaldavad luudel erinevas suunas ja ulatuses liikuda. Luude ühendused: silinderliiges, keraliiges, plokkliiges Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, asub nt kaelas, tänu sellele saab pead pöörata Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi, on näiteks puusa- ja õlaliiges Plokkliiges seal saavad liikuda luud vaid ühes tasapinnas, nt põlveliiges Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud koos nendega ühenduvate ülajäsemete luudega ning vaagnavöötme luud koos nendega ühenduvate alajäsemete luudega. Kuju ja pikkuse alusel võib luud jagada 3 rühma : pikad(reieluu), lühikesed(randme ja kannaluu) ja lamedad(kolju) luud. Liiges on kahe või enama luu liikuv ühendus, kus luude otsad on kaetud sileda kõhrega. Kõhrega kaetus luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs
Reie-nelipealihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Sääre sirutamine, reie quadriceps femoris painutamine Rätsepalihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Painutab reit ja säärt, pöörab sartorius säärt sissepoole Poolkõõluslihas Istmikuköbrult Sääreluukörpus Poolkilelihas Istmikuköbruke Sääreluu, põlveliiges, Moodustavad nn süva hanejala õndlalihase sidekirm Reie-kakspealihas Istmikuköber, Pindluupea Tõmbab reit taha, painutab säärt reieluu-kaarejoon Õrnlihas Häbemeluu Sääreluukörpus Reie lähendamine Sääremarja-kolmpealihas* Reieluu Kandluukörpus Painutab jalga ja säärt triceps surae
B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane luuüdi, kollane luuüdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (liigesekõhrega) D: Millega on luu kaetud mujal/väljaspool? (tihe sidekoe kiht periost) 18. Nimeta luuühendusi: A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid) 19. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? (abaluu ja õlavarreluu) B: Mis tüüpi liiges? ( keraliiges) C: Nimeta liikumisteljed? (frontaaltelg, sagitaaltelg, vertikaaltelg) 20. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? (põlvekeder ehk patella, reieluu, sääreluu) B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? (meniskid) C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (painutus ja sirutus) D: Alumises korruses? (sisse- välja pööramine e. rotatsioon) 6. Nimeta ajukolju / koljuluud ja mitu neid on? A: Oimuluud 2 B: Kuklaluu 1 C: Kiiruluud 2 D: Sõelluu 1 E: Kiilluu 1 F: Otsmikuluu 1 21. Seleta mõne sõnaga, mis on agonist
3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel liigesekõhr. 4. Liigese põhiosad 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6. Põlveliiges art genus kinnitub reieluu + sääreluu, I korrus meniskide-reieluu liiges, plokkliiges, frontaaltelg, painutus-sirutus, II alumine korrus meniskide-sääreluu liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet põlvekedraside, eesmine ristatiside. 7. kolju luud otsimkuluu 1 os frontale, kiiruluud 2 os parietale, oimuluud 2 os temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8
3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel liigesekõhr. 4. Liigese põhiosad 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6. Põlveliiges art genus kinnitub reieluu + sääreluu, I korrus meniskide-reieluu liiges, plokkliiges, frontaaltelg, painutus-sirutus, II alumine korrus meniskide-sääreluu liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet põlvekedraside, eesmine ristatiside. 7. kolju luud otsimkuluu 1 os frontale, kiiruluud 2 os parietale, oimuluud 2 os temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8
4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 5 Sümptomid ehk avaldumine Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning turse. Iseloomulik on ka kuumus, punetus ning häiritud funktsioon. Tavaliselt haigestuvad väikesed sõrmeliigesed, randmeliigesed, küünarliigesed. Jalgadel varbaliigesed, hüppe - ja põlveliiges. Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas. Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata. Tavaliselt taoline seisund laheneb tunni kuni paari jooksul. Üldsümptomitest võivad esineda väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne. Need ilmingud võivad vahel olla ka esmasteks reumatoidartriidi kaebusteks. Esineb ulnaarne deviatsioon (reumatoidne käsi) - labakäsi kaldub
RaD-Käpõh;(amfiartroos)Pö(s)eem&läh,vast,ring;Kä-lülliig(k)lülvahliig(p) 12. Vaagnavöötme luud, nende ühendid (nimetus, tüüp). Vaagen tervikuna; ealised ja soolised iseärasused, naise vaagna tähtsamad mõõtmed. 2Puus+Rist/P-niud,häb,istm.Häbliid/sümf. 13. Alajäseme vabaosa luud (reie-, sääre- ja pindluu, kanna pöia ja varba luud ). 14. Puusaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 15. Põlveliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). 16. Jalaliiges: ülemine ja alumine hüppeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 17. Kanna-luudevaheliigesed (välja arvatud alumine hüppeliiges), kanna-pöia, pöia-faalanksi ja jala-faalanksitevahelised (nimetus, tüüp, funktsioon ). 18. Jalg tervikuna, piki ja ristivõlv; võlvi tugevdavad sidemed ja lihaste osatähtsus. 19. Luude ühendite jaotus: liidused, liigesed. Liiduste olemus, jaotus. Liigeste kardinaalsed tunnused ja abiaparaadid;
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
43. Puusaliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldis, liikumine Puusaliiges on keraliigese erivariant pähkelliiges. Selle moodustavad reieluupea ja puusanapp. Puusaliigese kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Puusanappa täiendab napamokk. Liikumine ümber kolme telje: Frontaaltelje reie ette ja taha viimine Sagitaaltelje reie eemaldumine ja lähendamine Vertikaaltelje reie sisse-ja väljapööramine 44. Põlveliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldis, liikumine Põlveliiges on nii plokk-kui ka ratasliiges. Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu. Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Liikumine ümber kahe telje:
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja lihased. Luustik toestab ümbritsevaid kudesid, kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luid on inimesel üle 200 ja lihaseid üle 300. Kõige pikem luu organismis on reieluu. Luude ehitus ja kasv Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanud inimesel on kõhrelise kasvuvööndi asemel luukude ja luud enam ei k...
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
- ,,Ülakorrus" (art. meniscofemoralis medialis et lateralis) (plokkliiges) liikumine (fleksioon/ekstensioon) frontaaltelje ümber liigese ülemises osas. - ,,Alakorrus" (art. meniscotibialis medialis et lateralis) (ratasliiges) liikumine vertikaaltelje ümber liigese alumises osas, võimaldab painutatud liigeses rotatsiooni. Väikene liikumisulatus. Liigutused: sääre fleksioon/ekstensioon; sääre siserotatsioon/välisrotatsioon (ainult siis kui põlveliiges painutatud) Sidemed: - lig. collaterale mediale e tibiale - lig. collaterale laterale e fibulare - lig. cruciatum anterius - lig. cruciatum posterius Liigeskapslit tugevdavad sidemed: Külgmiselt: (takistavad sirutatud põlve rotatsiooni) 12 · Lig. collaterale mediale on lame side, mis sulandub liigesekapslisse ja on
Seetõttu töötavad lihased suure kasuteguriga; nt päkkseise tõusmise toetuspunktiks on pöialuudepead, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunktiks kannaköber.Kiiruskang lihasjõud asun toetuspunktidele väga lähedal, raskusjõu rakenduspunkt aga väga kaugel. Lihasel on liigutust raske sooritada. Sellepärast saavadki harjutused toimida suure amplituudi ja suure kiirusega, kuid jõudlus harjutustel on väike. Liigutuste kiirus ja amplituud on suhteliselt suur. Nt õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges 5.TASAKAALUKANGI, JÕUKANGI JA KIIRUKANGI ESINEMINE INIMKEHAS Tasakaalukang ülemine kuklaliiges, ülemine hüppeliiges, puusaliiges, lülidevaheliigesed. Jõukang - päkkseise tõusmise toetuspunktiks on pöialuudepead, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunktiks kannaköber.Kiiruskang õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges. 6.SELGITAGE PAINDUVUSE MÕISTE Painduvus on tugiliikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse. Üksikliigest
Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju · Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning inimene reageerib liigutustega ilma peaajust edastatud korraldusteta. · Sellisel juhul on tegemist automaatse refleksiga. · Hästituntud seljaajurefleks on nt põlverefleks kui istuda üks jalg üle teise ja lüüa vabalt rippuva jala põlvekedera alla kõõlusele, sirutub põlveliiges ja jalg tõuseb inimese tahtest sõltumatult ning enne, kui tekib valutunne
Ema poolne vanaema käib ka tõõl ja on pensionär. Tõõl ja poes ta käib rolleriga . Tõõl käib ta laudas, kus on ta vahepeal karjak , lüpsja või vasikate hooldaja . Tal meeldib küll tõõl käia, aga minu meelest on see liiga raske tõõ pensionärile , aga ta ei kuula ju meid . Kodus ta enam loomi ei pea kuna, pole tal jõudu neid üksi ülalpidada ja see asi ei tasu end ära ka . Ema poolne vanaisa on aga päris tõsiselt haige . Tal on ära vahetatud nii puusaliigesed ning põlveliiges . Üks jalg on tal osaliselt halvatud ja lonkab seda natukene . Tal on kanged rohud peal , mis teevad tema väga uniseks ja ta magab päevast päris palju . Tal oli suur unistus , et temal on palgist saun . See ka paar aastat tagasi valmis sai, mille üle oli ta väga õnnelik . Minu isa poolsed vanavanemad aga elavad lahus. Vanaisa elab Muhus ja tegeles veel mõned aastad tagasi angerja püügiga , aga enam angerjat ei ole ja ega tervis enam luba merelgi käia
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
2) Sissepööramine: keskse ja väikese tuharalihase eesmised kiud = ülemine tuharanärv 18. Reieluu kaela nurga varieeruvus, mõju põlveliigesele Reieluu kaela nurk oleneb soost ja inimese liikumisest. Tugeva lihastreeningu puhul nurk väheneb. Ideaalne nurk on 125 kraadi, kuid naistel on see tavaliselt suurem ja meestel väiksem. Reieluu nurgast tulenevalt on põlveliigesed erinevalt koormatud. Mehel on koormatud rohkem sisemised meniskid ja naisel välimised. 19. Põlveliiges, abiseadeldised, liikumisvõimalused Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Kombineeritud liiges: plokk-ratasliiges Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder kaitseb liigest. Sidemed: 1) sääreluumine ja pindluumine kaaskülgmine side 2) põlvekederaside
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad jt) annavad luudele elastsuse Luurakud ja rakuvaheaine (peamiselt vesi)Keraliigesed - võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Näiteks puusaliiges ja õlaliiges. Silinderliigesed - võimaldab teha pööravaid liigutusi. Näiteks kaks ülemist kaelalüli.Plokkliigesed - võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi- tagasi. Näiteks põlveliiges ja õlavarreliiges. Liidused - liikumatud luudevahelised ühendused nt ajukolju luud (koljuõmblused) Liigesed - kahe või enama luu liikuv ühendus Maks töötab veres olevaid toitained ümber, suunab neid edasi või talletab endasse; Jäägid ja mürgid tehakse kahjutuks ning heidetakse kehast välja;eritab sappi, mis aitab organismil rasvu seedida;toodab vere valkaineid ning eemaldab surnud vereliblesid;tähtis soojusallikas. Reguleerib vere glükoosisisaldust
Kõige olulisem nüanss, vähendamaks õhutakistust, on õige kehaasendiga sõitmine. Tehti katse, kus võrreldi sama treenituse, kehaehituse ja võimsusega uisutajaid 3000 m distantsil. Uisutajate ainus vahe oli see, et esimene uisutaja hoidis oma ülekeha asendit 15-kraadise nurga all, võrreldes horisontaalasendiga ja teine 10 kraadi kõrgemal ehk 25 kraadi. Tulemustest selgus, et väike asendi erinevus kajastus 12-sekundilises paremuses esimese uisutaja kasuks. Sarnane uuring tehti ka põlveliiges nurgaga. Kaks võrdset uisutajat sõitsid distantsil 3000 m, ainsaks erinevuseks reie- ja säärevaheline nurk. 7- sekundilise paremuse saavutas see uisutaja, kelle nurk oli väiksem, istus uisuasendis nii-öelda madalamal. Madalamalt istudes on võimalik rakendada rohkem jõudu tõukesse, tõuge on pikem ja kehaasend aerodünaamilisem.
Ülmist ja alumist serva tugevadavad fibroossed sidemed. Ristluu-niudeliiges: selle abiga ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased ja kujult kongurentsed 113. Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk. Liikuvust piirab liigese ühendus, arvukad sidemed ja tuvead lihased. Kolmeteljeline. 114. Põlveliiges: Plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga. Pindadeks on reiluupõndad (front ja sagit suunas kumerad, kumerus suureneb eest taha) säärluu põntade ülemistel pindadel asuvad kaks nõgusat liigesepinda. (Kõherlised võrukettad- keskmine ja külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 115
ja ennustamatu (nt. raske haigus, puue, füüsiline või seksuaalne vägivald, sotsiaalne alandamine, töö/teenistuse kaotus, lahutus ja lahusolek, raske kaotus, tegelik või võimalik õnnetusjuhtum jt.) (Brewin, Dalgleish, & Joseph, 1996). Ajaliselt võib traumad jagada kahte tüüpi: ühekordne episood ja korduv trauma. Põlvetrauma on spordis üldiselt üks sagedasemaid vigastusi. Seda eelkõige suure koormuse tõttu, mis põlveliigesele langeb. Põlveliiges moodustub reieluu ja sääreluu ühinemisest ning nad liigestuvad üksteisega kahe kõhrelise meniski abil. Põlveliigese mehaanilise kaitse ja reie nelipealihase kõõluse ning põlveliigese luuliste struktuuride vahelise hõõrumise vähendamise tagab põlvekeder, mis asub põlveliigese ees reie nelipealihase kõõluses, ning kaitseb liigest. Põlveliigese peamisteks stabiliseerijateks on liigessidemed ja reielihased. Suuremaid liigessidemeid on neli: 1) mediaalne kollateraalside,
kiudkõherline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu ehk liigeseõõne alge. Ülmist ja alumist serva tugevadavad fibroossed sidemed. 44. Puusaliiges:liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk. Liikuvust piirab liigese ühendus, arvukad sidemed ja tuvead lihased. Kolmeteljeline 45. Põlveliiges: Plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga. Pindadeks on reiluupõndad (front ja sagit suunas kumerad, kumerus suureneb eest taha) säärluu põntade ülemistel pindadel asuvad kaks nõgusat liigesepinda. (Kõherlised võrukettad- keskmine ja külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 46
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
Luuotsi katab ka liigesekihn, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. · Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, näiteks 2 ülemist kaelalüli on nii ühendatud · Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda, näiteks õla- ja puusaliiges · Plokkliigeses saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas ( painutada ja sirutada), põlveliiges · Liikumatud ühendused näiteks ajukolju · Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud · Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise, näokolju luudest on suuremad üla- ja alalõualuu.
Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg? Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)?
Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg? Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
