Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine ) ja soodustavad valkude tootmist
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesugus...
Tiits Tallinn 2009 Keemiline valem: C19H28O2 Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis kuulub steroidide hulka. See esineb nii meeste kui naiste organismis (naistel reeglina umbes 10 korda vähem). Testosterooni sünteesitakse kolesteroolist. Testosterooni puudus võib ilmneda, kui munandid ei funktsioneeri piisavalt, või ei funktsioneeri üldse. Testosterooni puudus võib tekkida ka juhul, kui häiritud on hüpofüüsi talitlus (hernesuurune nääre kolju alaosas), kuna see nääre toodab hormoone, mis panevad munandid testosterooni tootma. Parotiidi viirus (mumps), infektsioosne mononukleoos, hepatiidid, uretriit ehk kusitipõletik ning sugulisel teel edasiantavad haigused võivad häirida testosterooni tootmist ning provotseerida enneaegse andropausi algust. Sarnaselt dirigendile, juhatab see paljude organismi süsteemide tööd, mõjutab isegi loomingulisust, mõtteviisi, intellekti, energiat ning käitumisstiili
Sissejuhatus Kilpnääre on inimese kõige suurem sisesekretoorne nääre, mis asub kaelal, hingetoru ja kõri ees ning külgedel. Ta reguleerib organismi kasvu, arengut, ainevahetust ja erutusprotsesse. Oma tegevusega produtseerib kilpnääre kolme hormooni türoksiini, trijoodtüroniini ning kaltsitoniini. Kilpnäärme hormoonide mõju on väga laiaulatuslik toimides mitmete elundite rakkudes mõjutades nii hingamist, vereringet kui ka seedimist. Häireid kilpnäärme töös esineb sageli ning kui tegu on noore organismiga võivad
Suupõhi - fundus oris Keelekida - frenulum linguae Hambad - dentes Hammas - dens Lõikehammas - dens incisivus Silmahammas - dens caninus Purihambad - dentes molares Hambaõõs - cavum Hambasäsi - pulpa Süljenäärmed - glandulae salivales Kõrvalsüljenääre - glandula parotis Alalõuaalune nääre - glandula submandibularis Keelealune nääre - glandula sublingualis Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium
piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuronid, mida kokku nim. närvideks). Olulised ained, mida sisenõre- ehk endokriinnäärmed toodavad ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele, on hormoonid. 9) Hormoonid reguleerivad väga paljusi funktsioone: kasvu, rakuainevahetust, värvuse kujunemist, seedimist, sigimist jne. Iga funktsiooni jaoks on vastav hormoon ja igat hormooni toodab vastav nääre. NÄÄRE HORMOON KEEMILINE TOIME STRUKTUUR Ajuripats · Follitropiin · Glükoproteiin · Stimuleerib · Kasvuhormoon · Proteiin ovulatsiooni · Lutropiin · Peptiit ja kollakeha
KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRV...
Kopsud, sisenõrenäärmed, närvisüsteem TÄIDA LÜNGAD! 1. Hingamisliigutusi juhib piklikajus asuv närvikekus, mida nimetatakse .................................................................................................................... (0,5p) 2. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ....................................., käbikeha, ..................................................., neerupealised,..................... nääre ja ................................. näärmed (2p) 3. ................................................. on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi ainevahetust. (0,5p) 4. Kesknärvisüsteem koosneb...............................- ja ...................................... (1p) 5. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut ....................... elundite, ...................... lihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust (1p) 6
Mõisted Across 3. haiguste raviks või nende vältimiseks määratud kindel toitumisviis 5. kõige peenemad veresooned 7. inimese kõige suurem nääre 9. vedel sidekude 11. kõhunäärme hormoon 13. organismi väiksemad ehitusosad 14. naha alumine osa Down 1. piklikus ajus asuv keskus 2. söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine 4. neerudes toodetav vedelik 6. neerupealsete hormoon 8. maksast sünteesitud nõre 10. lahustumatu valk 12. elund, mis katab inimese keha VASTUSED: Across 3.dieet 5.kapillaarid 7.maks 9.veri 11.insuliin 13.rakud 14.pärisnahk Down 1.hingamiskeskus 2.buliimia 4.uriin 6.adrenaliin 8
SISENÕRENÄÄRMED 1. Mis ülesanne on sisenõrenäärmetel? Sisenõrenäärmete ülesandeks on juhtida teiste kehade toimimist. ......................................... ................................................................................................................................................. 2. Millised on hormoonide omadused? Erinev toimeaeg, erinevad ülesanded. .................................................................................... ................................................................................................................................................. 3. Millised ülesanded järgmised sisenõrenäärmed täidavad? NÄÄRE ÜLESANDED AJURIPATS Juhib teisi sisenõre näärmeid, kasvu hormooni (pikkus) KILPNÄÄRE Juhib ainevahetust ja selle kiirust. NEERUPEALISE...
3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus 8. Nimetage süljenäärmed ja nende juhade avanemiskohad Kõrvasüljenääre kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb 1 suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. (Ala)lõuaalune nääre kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Keelealune nääre kaal u.5g., asub suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülevalpool, tal on palju väikeseid juhasid mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Kui palju toodetakse ööpäevas sülge? 1,5L 9. Milliste toitainete lõhustumine algab sülje toimel? Süsivesikud 10
See See Seedenä Seede En dek dita äre nõre sü ulgl v üm a toita osa ine SUU Süsi Süljenää Sülg A vesi rmed mü kud laa s MA Valg Maonäär Maom Pe GU ud med ahl psi in PEE Ras Kõhunää Sapp, lip NSO vad, re, soole aa OL valg maksanä nõre, s ud, äre,soole Kõhun süsi nääre äärme vesi nõre kud Peensooltoidu lõplik seedimine. . Söögitorutoidupala juhtimine makku lihaste kokkutõmmete abil. Magutoidu mahuti, hakkavad seedima valgud, toit segatakse maonõrega, temperatuur ühtlustub, hävitatakse. Igas elavas rakus leiduvad bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi rektsioone. Neid nimetatakse ensüümideks.
Kõrvalkilpnääre Glandula parathyreoidea 2016 • Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed. • Iga nääre kaalub u 0,1 grammi. Eritavad parathormoone (PTH) • Vajalik luukoe normaalseks arenguks. • Reguleerib Ca vabanemist luudest, imendumist soolest ning eemaldamist uriini kaudu. • Asuvad kõri piirkonnas. Kilpnäärme parema ja vasaku sagara taga. • Inimesel üldjuhul 4 tükki. Hüpoparatüreoidism ehk kõrvalkilpnäärme alatalitlus parathormooni puudulikkuse tõttu. • Hüpoparatüreoos põhjustab häireid Ca ja P ainevahetuses. Põhjused
Kõhunääre (Pankreas) Seganääre, mille välissekretroorne nääre toodab kõhunäärme nõret. Kõhunäärme (pankrease) nõre koostis (VT ÕISIS MATERJAL!!!) Kõhunaarme nõre eritumine, regulatsioon Regulatsioonis 3 faasi: 1) Ajufaas 2) Maofaas 3) Soolefaas Regulatsioonis eristatakse kolme faasi, nii nagu maoski. Ajufaas, maofaas ja soolefaas.
ringeelundkonda, seedimist, sigimist. Sigimiselund- Järglaste saamine Inimese sigimine toimub suguliselt. Järglasi kond saadakse naise ja mehe sigimiselundkondade toodetud sugurakkude ühinemisel. Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. Nääre Hormoon Keemiline Toime struktuur Ajuripats antidiureetiline Peptiid Vähendab vee hulka uriinis, hormoon vähendab veresoonte läbimõõtu (seega tõuseb vererõhk). oksütotsiin Peptiid Silelihaste kontraktsioon sünnitusel.
Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats Tähtsaim sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha Suhteliselt vähe arenenud nääre. Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed. Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie
Kiriteol asub keha kaitsva koja sees. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meeleelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil.
Nääre Näärme osa Hormoon Toime Hüpotaalamus *Adriuretiin Suureneb vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja väheneb nii uriini taket *Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad hüpofüülisid hormoonide vabanemist Hüpofüüs -tagasagar ...
seotud? erinevatele liikumistele, mis on esile kooskõlastatud. Ta võrdles neid kutsutud hinge poole või mõnel muul sündmuste ahelaid kahe kellaga, mis põhjusel, mõjutavad näärme hingusi, pole omavahel kuidagi seotud, kuid mis teda ümbritsevad ning suunab näitavad ikkagi ühte ja sama aega. need aju pooridesse, kust nad mööda närve suunduvad lihastesse. Nääre paneb liikuma kehaosad. Teooria Kuidas ja kus toimub keha ja vaimu Kuidas Jumal suudab mõjutada probleem vastastikune mõjutamine? Kehal on mateeriat, sest muidu poleks ju mõõtmed, kuid vaimul ei ole, vaim ei võimalik kooskõlastada vaimseid ja saa seega kusagil asuda; seega ei ole kehalisi sündmusi. võimalik ka vastastikmõju. Siiski arvas ta, et see toimub käbikehas.
nõred. Algab lipiidide lõhustumine sapi ja ensüümi lipaas abil. Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitaineid. Edasi liigutakse peensoolde, kus soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi. Peensoole sisepind on kaetud hattudega, mis tagab maksimaalse toitainete imendumise. Seedimisel on abiks ka maks, mis on inimese kõige suurem nääre ning mille ülesandeks on toota sappi. Üleliigne sapp koguneb sapipõide. Sapp on vajalik rasvade lõhustumisel. Maksa teine funktsioon on vere puhastamine kahjulikest ühenditest. Peensoolest liigub toidukört edasi jämesoolde, kus seedimisjääkidest imendub tagasi vesi, sapi koostisosad ja mõned vitamiinid. Lõpuks kogunevad pärasoolde tahked seedimisjäägid, mis väljutatakse päraku kaudu.
medialis- keskne I käändkond Corona- kroon medianus- keskpidine Ala, ae f- tiib Ampulla- ampull medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest ventralis- kõhtmine Lingua- keel Palpebra- silmalaug acromion- õlanukk Mandibula- alalõualuu Plica- kurd, volt articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis- canalis- kanal, toru Raphe (kr.), es- õmblus neerupealis
Hingetoru-hingamistee. Söögitoru-seedimiselundkonna osa. Kõrikaas-katab sissepääsu kõrisse,et toit ei satuks hingamisteedesse. Magu-seedekulgla kõige mahukam osa. Kaksteistsõrmiksool-peensoole algus osa. Soolehatt-peensooles olevad väikesed väljasopistised. Sülg-suuõõnde nõrustuv süljenäärmetest vedelik. Amülaas-süljes olev ensüüm. Pepsiin-ensüüm,mis lõhustab valke. Lipaas-ensüüm,mis lõhustab rasvu. Soolhape-toidu seedimisel vajalik nõre. Maks-kõige suurem nääre. Sapp-kibeda maitsega rohekas kollane vedelik. Lümf-läbipaistev,kehavedelik. Neerud-tähtsamad erituselundid. Neerukehake-eraldab verest esmase uriini. Uriin-kusi. Kusiaine-uriini koostisosa.
Toitumine- enamik taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Meeleelundid- tähtsamaks meeleks on kompimis- ja maitsmismeel. Paljunemine- liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. 4.Limuste rühmade põhitunnused ja elupaigad. Teod- * keha katab mantel; * spiraalne lubikoda; * pea, kere ja jalg; * silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest. Karbid- * koda koosneb 2-st koolmest; * pea puudub; * jalg; * kombitsad ja silmad puuduvad; *elavad ainult vees; * lahksugulised; * hingavad lõpustega; * viljastumine vee abil; * avatud vereringe; * kojapoolmeid saab avada ja sulgeda sulgurlihaste abil; * toituvad hõljumist; * arenevad moondega. Peajalgsed- * elavad merevees; * hingavad lõpustega; * puudub koda; * jalg puudub, jala asemel kombitsad, mis paiknevad suu ümber;
Vitamiinid Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel. Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks. D-organism tervikuna, eriti aga luudes kaltsiumi- ja fosforiühendite ainevahetuseks. E-kaitsesüsteemide tugevdamiseks, sugurakkude normaalseks arenguks, vananemisprotsesside pidurdamiseks. Maksa ülesanded See on inimese suurim nääre. Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi. kõhunääre ja selle ülesanded kõhunääre on 10-15cm pikkune elund. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksiksõrmiksoolde. Sapp Maksas sünteesitud nõre valmistab ette rasvade seedimist peensooles ja hävitab baktereid Magu ja selle ülesanded. Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Seedimise etapid
venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. 8. Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9. Peaaju osad ja ülesanded: Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. Väikeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne. Vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine. Keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse
· Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus. Pole tiibu ega tundlaid, kaheksa jalga, keha moodustab pearindmiku ja tagakeha, kompimiseks karvakesed, võrguniidi nääre, kaheksa liitsilma. · Ämblike toitumine. Röövtoidulised, imevad saagi tühjaks, vähesed taimtoidulised. · Puugid ja nende tähtsus inimese elus. Puuk on ämblikulaadne, eestis elab kaks liiki: laanepuuk ja võsapuuk, levitavad haigusi. · Too näiteid ämblikulaadsete tähtsusest looduses ja inimese elus. Reguleerivad putukate arvu, lagundajad, on toiduks, mürgist saab ravimeid. · Miks on putukad edukas loomarühm? Nad on pisikesed, varjulise eluviisiga, paljunevad kiiresti, lendavad.
Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. Ajuripats Kõige tähtsam sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha Suhteliselt vähe arenenud nääre. Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad
fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi taenia pael funiculus väät tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp
fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi funiculus väät taenia pael tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp
mesoderm Entoderm Amnion Trofoblast Epiteel Verevalandus Trofoblasti hatud Endomeetriumi Emaka sidekude nääre Embrüonaalse arengu 15. päev Looteväline mesoderm Koorioni epiteel Koorioni hatud Koorion Rebupõis Amnion Lakuunid Koorioni hatud Amnioni jalake Animatsioon Süntsüütsiotrofoblast Tsütotrofoblast Koorioni sidekude Amnioni jalake
Töömees Maks ehk maksa 10 ametit Koostajad: Jane Jaaniste Karina Riive Fakte Töömehest · Keha suurim organ ja nääre · Kaal umbes 1,5 kg · Maks filtreerib 2 liitrit verd minutis, ainult maks puhastab verd · Maks täidab kehas üle 500 erineva keemilise funktsooni ja mõjutab peaaegu igat füsioloogilist protsessi · Maks toodab rohkem valke kui ükskõik milline muu organ kehas Töömehe ülesanded · Glükoosisisalduse regulatsioon · Kahjulike ainete lagundamine · Aminohapete sisalduse regulatsioon · Kolesterooli süntees · Sapi tootmine · Varuainete hoidmine
vasutamine piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb. 8.järjesta antud refleksikaare osad. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9.miks põlverefleks ei saa toimuda seljaaju alaosa vigastuse korral? 10.tingitud ja tingimatud refleksid (leida loetelust sobivad näited) tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas 11
NÄÄRE HORMOON TOIME Hüpotaalamus Adiuretiin Suurendab vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket Oksütotsiin Põhjustab emaka kontraktsiooni ja piima eritumist rinnanäärmest Liberiinid Vallandavad hüpofüüsi hormoonide tootmise Satiinid Pidurdavad hüpofüüsi hormoonide tootmist Hüpofüüs Tagasagar Hormoone ei toodeta, Talletatakse oksüdotsiini ja hoitakse adiuretiini Eessagar Glandotroopsed hormoonid- ...
Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperiton...
MUINASEESTLASTE RAHVAKALENDER JAANUAR 01. Näärid 06. Kolmekuningapäev 13. Nuudipäev e. kanutipäev 14. Taliharjapäev 17. Tõnisepäev 25. Tatjanapäev e. tanjapäev 25. Paavlipäev 01. NÄÄRID Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga
Nõukogude võim piiras usutunnistuse vabadust. Kiriku hooned riigistati ja nende eest tuli maksta üüri. Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond. Kirikuõpetajate koolitamisega hakkas tegelema Tallinnasse rajatud Usuteaduste Instituut. Eesmärk oli kujundada inimeste vaenulikku kirikusse ja religiooni, selleks saavutamiseks prooviti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. Näiteks jõulude ajal ei tohtinud kirikus käia ja tähistati hoopis nääre. Alguses oli ENSV kultuurielu väga tugevalt võimude kontrolli all, kuid rahvuskultuuri ei saanud ka ära keelata. Tänu sellele sai eesti rahvas säilitada näiteks oma laulupidude traditsiooni. Ka uus haritlaste põlvkond ei olnud täielikult nõukogudemeelne ja viis hoopis sotsialistliku vormi sees edasi rahvuslikku sisu. Palju aitas sellele kaasa Eesti Televisioon ja ka Eesti Raadio.
Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Neerupealised paiknevad neerude peal. Nad toodavad adrenaliini, mis ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Need muutused annavad organismile lisaenergiat, valmistavad organismi ette pingutusteks. Käbikeha asub samuti peaajus. Imetajatel, sealhulgas ka inimesel, on käbikeha suht vähe arenenud nääre. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmendi sünteesi. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismi kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumi ja fosfori ainevahetus on vajalik luukoe normaalseks arenguks.
Erinevale toitumis- ja eluviisidest koduloomadel on võimalik eristada ühekabrilist magu ja mitme kabrilist magu. Mao kuju sõltub täitumise astmest, elundil eristatakse mitut alaosa. Ühekambrilisel mao limaskestas leidub hulgaliselt näärmeid. Mao asukoht sõltub loomaliigist ja toitumusest, pool tühi magu, mis ei vaju kõhuseljale, paikneb rinkeresiseses kõhuõõnes vahelihase ja maksa tagaküljel. Maks ja pankreas Pankreas e. Kõhunääre on endokriin e. Juhata nääre Hingamisteed Jagunevad: Ninaõõs, Kõri ehk higetoru, Kopsud Kopsud Imetajatel on vahelihas täielikult välja arenend. Kuse organid Jagunevad: Neer Selgroogsetelt eristatakse Eelneer, keskneer ja Järelneer), Kusejuha, Kusepõis, Kusiti,Kloaak Sugu organid Sugunäärmed- gonaadid Emas. - ovogenees- munarakkude valmimine Jagunevad: Munasari, Munajuha, Emakas, Tupp, Tupeesik, Kõdisti, Häbe ja Imetid Isas
Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi ja need on kaltsioon, trijoodtrüoniin ja türoksiin. Kilpnääre sünteesib ka närvirakkude kasvufaktor. Tuntumad kilpnäärme haigused Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitus Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitus Kilpnäärme kasvaja Kõrvalkilpnäärmed Inimesel paikneb harikult neli herneterasuurust kõrvalkilpnääret kilpnäärme tagaküljel, vahel harva ka kilpnäärme sees. Iga nääre kaalub 0,1 grammi. Kõrvalkilpnäärmed eritavad hormooni nimega parathomoon, mis mõjutab neere ja luid. Lisaks tõstavad nad vere kaltsiumi taset. Kõrvalkilpnäärme haigused Osteporoos ehk luuhõrenemine Hüperparatüroos ehk kõrvalkilpnäärme ületalitus Hüpoparatüroos ehk kõrvalkilpnäärme alatalitus Tüümus ehk harkelund Tüümus asub kaelast allpool rinnaõõne ülaosas. Tüümust loetakse sisenõrenäärmeks, kuigi ta ei tooda otseselt hormoone. Kõige aktiivsem on tüümus
Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme, nende toimel muutub toit körditaoliseks massiks. Soolhappe ja pepsiini toimel hakkavad lagunema maos valgud. Peensooles jõuab seedimine lõpule. Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde liikunud toidukörti hakkavad seal mõjutama soole enda nõre ja kahe väga olulise seedenäärme maksa ja kõhunäärme nõre. Rasvade lõhustumine algab kaksteistsõrmiksooles. Maks on kõige suurem nääre, mis toodab sappi. Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavamaks. Sapi põies võivad tekkida sapikivid, mis põhjustavad valusi ja takistavad sapi liikumist. Maks lagundab mürkaineid, ntks alkohol. Kõhunäärme nõre sisaldab erinevaid seedeensüüme. Selle nõre suundub kaksteistsõrmiksoolde. Kaks tähtsamat ülesannet neutraliseerib happelist toidumassi, lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks
16.11.Pankreas on sisenõrenääre, mis nõristab ensüümi lipaas Õige 16.12. Inimese lämmastikuainevahetuse jääkprodukt on UUREA Õige 16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus ) vedelikku Õige 16.14. Seedekulgla pikim osa on pimesool Vale; Seedekulgla pikim osa on peensool. 16.15 Jämesoole bakterid on kasulikud, sest valmistavad B- vitamiini ja aitavad läbi viia seedeprotsesse Õige 16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter. 16.17. Lüsotsüüm on seedenõre, mis toimib ainult sahhariididele Õige 16.18. Südametegevuse keskus asub piklikus ajus Õige 16.19.Naha ja kopsude kaudu väljub sama kogus vett Õige 16.20. Seedekulglas hävitatakse baktereid ainult maos Vale; Seedekulglas hävitatakse mikroobe ainult maos. 17. Mis on antud loetelus hormoonid ja mis ensüümid? Millega on tegemist ülejäänud mõistete puhul? Hormoonid: türoksiin, testosteroon, adrenaliin, östrogeen
16.11.Pankreas on sisenõrenääre, mis nõristab ensüümi lipaas Õige 16.12. Inimese lämmastikuainevahetuse jääkprodukt on UUREA Õige 16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus ) vedelikku Õige 16.14. Seedekulgla pikim osa on pimesool Vale; Seedekulgla pikim osa on peensool. 16.15 Jämesoole bakterid on kasulikud, sest valmistavad B- vitamiini ja aitavad läbi viia seedeprotsesse Õige 16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter. 16.17. Lüsotsüüm on seedenõre, mis toimib ainult sahhariididele Õige 16.18. Südametegevuse keskus asub piklikus ajus Õige 16.19.Naha ja kopsude kaudu väljub sama kogus vett Õige 16.20. Seedekulglas hävitatakse baktereid ainult maos Vale; Seedekulglas hävitatakse mikroobe ainult maos. 17. Mis on antud loetelus hormoonid ja mis ensüümid? Millega on tegemist ülejäänud mõistete puhul? Hormoonid: türoksiin, testosteroon, adrenaliin, östrogeen
Rakud, koed, nahk Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded. 1. Neuroni rakukeha. Edastada impulssi 3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mill...
Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed on organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid nõristatakse verre ilma spetsiaalsete viimajuhadeta. Hormoonid reguleerivad ainevahetust Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmedVeri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. . On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaa...
lihas – keeleluult keelde; 3) tikkeljätke-keele lihas – oimuluult keelde. Süljenäärmed (glandulae salivariae) A.Väikesed süljenäärmed: kõikjal suuõõnes limaskesta epiteelis, päriskihis ja submukoosas. B.Suured süljenäärmed: 3 paari: 1)Kõrvasüljenääre (glandula parotidea), ka parootis; asub kõrvast eespool, alalõualuu ümber; kaal ca 30 g; juha avaneb suuesikusse, põse sisepinnale. 2)Lõuaalune nääre (glandula submandibularis), asub alalõuluu-keeleluu lihase tagumise ääre all, ca 15g, juha avaneb keele alla (keelealusel lihakesel). 3)Keelealune nääre (glandula sublingualis), asub keele all keelealuses kurrus, ca 5g, mitu juha, mis avanevad keele alla (kurru ja lihakese pinnale). Sülg (saliva) Sülg on süljenäärmete nõre (sekreet), olemuselt valkude vesilahus. Eristatakse: a) seroosne sülg – vähem valke, vedel, läbipaistev; ja b) mukoosne sülg – palju valke, lima.
Luustumisprotsessid võivad olla aeglustunud järgmistel põhjustel: 1. Hüpofüüsi eesmise sagara alatalitluse tõttu eessagar produts liiga vähe kasvuhormooni 2. Kilpnäärme alatalitluse tõttu (kaltsitriool) kretinism kääbuskasv ja vaimne alaareng 3. Kõrvalkilpnäärme alatalitlus liiga vähe kõrvalkilpnäärme hormooni PTH (paratüreoidhormoon) 4. Harknäärme alatalitlus sisessekretoorne nääre rinnaku taga, tähtsam lapseeas, põhiliselt mõjutab immuunsüsteemi 5. Sugunäärmete alatalitlus toruluude epifüüsi ja diafüüsi kokkukasv aeglustunud, kasv kesktab edasi, suguküpsuse saabumine hilineb, lihastiku nõrk areng, iseloomulik: pikk sale kehaehitus, sekundaarsed sugutunnused nõrgalt arenenud (ileloomulike skeleti- ja kehavormide areng, rasva ladestumine naistel rinna- ja puusapiirkonda, meestel
Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Eesmärgiks kahjustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekhjustused, kõrvaldab kehasse tunginud mikroorganismid,suudab hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteemi saab tugevdada magades, värskeid vilju ja valgurikkaid toite süües, vitamine võttes, sporti tehes, süües vähe rafineeritud suhkrut. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kaasasündinud immuunsus on päritud. Tsellulaarne reaktsioon (omandatud Immuunsus) tapjarakud. Humoraalne reaktsioon(omandatud Immuunsus) antikehad. Palavik - kehatempeartuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Ei ole haigus. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitesmehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Allergia/ülitundlikkus - immuunsüsteemi liigatugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, ...
reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed: Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Diafragma all kõhuõõne ülemises osas, kujult seeenekübara moodi. Maks koosneb: parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub 12-sõrmikusse suubuv ühissapijuha. 79.Sapipõis, asend, ehituse põhiolemus, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Ca 50ml mahutav pirnikujaline organ maksa all. Koosneb:Kael, keha,põhi 80
põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed: Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Diafragma all kõhuõõne ülemises osas, kujult seeenekübara moodi. Maks koosneb: parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub 12-sõrmikusse suubuv ühissapijuha. 79.Sapipõis, asend, ehituse põhiolemus, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Ca 50ml mahutav pirnikujaline organ maksa all. Koosneb:Kael, keha,põhi 80
Kilpnäärme horomoonid mõjutavad ka erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis. Kilpnääre II Alafunktsioon- noores kasvavas organismis põhjustab vaimset alaarengut ja kääbuskasvu. Täiskasvanutel aeglustub ainevahetus, tekib limaturse (müksodeem). Hüperfunktsioon- sünteesitakse liiga palju hormoone. Pulsi kiirenemine, ainevahetuse kiirenemine (kõhnumine), vererõhu tõus, punnsilmsus (Basedow'i haigus). Kõrvalkilpnääre e. paratürenoid nääre Inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed- 0.1 grammi Paiknevad kõri piirkonnas Nende hormoonid (paratüreoidea) reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Mõjutavad neere (suurendab fosfaatide uriiniga eritumist), luukoes paiknevate mukopolüsahhariidide lõhustumist (tõuseb Ca²+ sisaldust veres Hüperfunktsioon rikub K ja Mg sisaldust ning vahekorda organismis. kõrvalkilpnääre Harkelund
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
