Analüütiline keemia harjutustund 1 ülesanded (0)

KARISMAATILISI1 NAISI AJALOOST
ÕPI ÄRA PILTIDE  SUURENDAMINE ! 
Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis „ Kleopatra “ (1963)
a) Pane  hiire  osutusmärk ( kursor ) sellele pildile. 
b) Tee üks klõps hiire vasakpoolse klahviga. Pildile tekib raam ja  igasse  nurka ruuduke (ruudud on ka raami iga külje 
keskel, kuid neid praegu vaja ei lähe).
c) Liiguta hiire osutusmärk ükskõik millisele  pildi  nurgas  paiknevale ruudukesele nii, et  ruutu läbiks kahe teravikuga 
nool .
d) Nüüd vajuta  hiire vasak klahv alla ning hoia klahvi all. Tekib plussmärk + .
e) Hiireklahvi all  hoides nihuta plussmärki eemale ja pilt läheb suuremaks  (kui liigutad plussmärki tagasi, läheb pilt 
väiksemaks). Tee pilt nii suureks, et näeksid ka detaile. 
f) Algse suuruse saad sellele pildile, klikkides ühe korra ikoonil UNDO ehk „tagasi”. HURRAA-AAA-AAAA! Jälle 
üks kogemus juures!  Elagu  elukestev õpe!
NOFRETETE – VAARAO EHNATONI LEMMIKNAINE 
            
        
        
           Nofretete. Ülevärvitud lubjakivi. Egiptuse  muuseum .  Berliin  
       Nofretete  (teistes  keeltes   Nefertiti )  eluaastad  saame  ajalooallikate  järgi  umbkaudu   määrata 
vahemikku  1370 –  1330  eKr. Ta oli üks vaarao  Ehnatoni  kuuest  abikaasast, kuid ta ei olnud 
Ehnatoni poja, järgmise vaarao Tutanhamoni2  ema. Noorelt surnud Tutanhamoni ema oli vaarao 
teisejärguline   abikaasa.   Nofretete   nime   võime   tõlkida   nii:   kaunitar    on   tulnud  või   iludus    on 
saabunud. Daami päritolust ei ole midagi teada. Kõik  viitab  sellele, et vaarao  nais  Nofretete küll 
viimasena, kuid temast sai mehe palavalt  armastatud  esimene abikaasa. 
         Oletusel, et ehk oli Nofretete välismaa  printsess , pole mingit alust. Seda  arvavad  need, kelle 
arvates   on   Nofretete   näojoontes   vähe   egiptusepärast.   Ei   maksa   unustada,   et   kosmeetika   ja 
meikimiskunst olid tol ajal Egiptuses väga kõrgel tasemel. Arvatavasti oli Nofretete kõrgest soost 
ehtne  egiptlanna, võimalik, et valitseja veresugulane. 
      Nofretete oli erakordselt kaunis  naisterahvas . Raidkirjadest saame lugeda rohkeid komplimente, 
mida tol ajal asjatult tuulde ei loobitud: ilusatest ilusaim, õnne toov, kõiges kiitusi vääriv, kuninga  
südame rahustaja, mitme kuningriigi käskijanna. Teada on veel, et vaarao Ehnatonil oli Nofretetega 
kuus last (neist kolm  nooremat  surid varakult) ning et kuningapaari armastus oli vastastikune ja 
siiras. Väga paljudel reljeefidel1 on nad kas kahekesi või lastega. Ehnatoni valitsusajal rajatud uue 
pealinna reljeefidel ei näe me kunagi Ehnatoni teiste naiste või lastega (isegi Tutanhamoniga mitte).
       
Ehnaton Nofretete ja kahe tütrega austamas päikesejumal Atonit. Egiptuse muuseum, Berliin
Tutanchamoni (Ehnatoni poja) surimask. Egiptuse muuseum,  Kairo
     
     Vaarao Ehnaton algatas suure usupöörde 1346. a eKr. Ehnaton sundis oma rahvale peale ühe 
jumala   austamise   ehk   monoteismi.   Ainsaks    jumalaks    sai  päikesejumal   Aton4.   See   oli   tõeline 
revolutsioon – oli ju  egiptlaste   usk olnud sajandeid polüteistlik  (egiptlastel  oli palju jumalaid). 
(Tõsi, Ehnaton ei eitanud teiste jumalate olemasolu, mistõttu päris monoteismiga tegu polnud.) 
    Arvata võib, et see ettevõtmine tõi vaaraole ja tema  perekonnale  preestrite hulgas  vaenlasi . Paljud 
kaotasid tulusa ametikoha, mõnel tuli  loobuda  ka mugavast kodust. Vaarao ise loobus oma õigest 
nimest, milleks oli  senini  olnud  Amenhotep  IV. Tema uueks nimeks sai Ehnaton, mis tähendab too, 
kes teenib Atonit.
 
       
      
Ehnaton (Amenhotep IV). Kairo rahvusmuuseum
Nofretete pea. Egiptuse muuseum, Berliin
    Ka senisest pealinnnast Teebast5 (Luxor-Karnak) loobuti. Umbes 300 km põhja poole rajati kõrbe 
uhiuus linn Akhetaton (Atoni  silmapiir ). Kolme-nelja aastaga kerkisid linna hiiglaslikud templid ja 
paleed, kogu riigi valitsemine  koondus  sinna. (Kas ei meenuta see teile, head lugejad, Peeter I 
rajatud uue pealinna, Peterburi  saamislugu  kolm  tuhat  aastat hiljem?)
     Kõik viitab sellele, et Nofretete omandas mehe kõrval väga suure võimu. Ta võis olla ka mehe 
kaasvalitseja. Templite  seintel  on kujutatud teda vaaraoga ühesuurusena, mis tähendab, et nad on 
võrdsed. Ühel reljeefil näeme naist üksinda,  piik  käes, välisvaenlast tõrjumas. Ehk tähendab see 
seda, et vaarao ise oli haige ja päriselt valitses riiki Nofretete? Aastal 1336 suri vaarao Ehnaton. 
Mis aga sai Nofretetest? Tutanhamon asus  valitsema  aastal 1333, kui ta oli 8-aastane. Kes aga 
valitses riiki Tutanhamoni sirgumise ajal? Kes oli regent6? Ürikutes nimetatakse Smenhare nime. 
Kas  ei  võinud   see  olla   Nofretete,   kes  võttis   endale   teise  nime?   Kuningate  orus  on  küll   leitud 
Nofretete haud, kuid sellesse pole eales kedagi  maetud .
      Ehnatoni surma järel hakkas vana polüteistlik  religioon  Egiptuse valitsejatele taas omasemaks 
saama. Tutanhamoni ajal loobuti ka uuest pealinnast. See vajus liiva alla, kuid seda kasutati ka 
ehitusmaterjalide  laona. Siinsamas kõrval on ka meie päevil linn – Amarna.
        Üks   on   kindel:   tänapäeva   iluarstid,   kosmeetikatootjad,    disainerid    pööravad   sageli   pilgu 
Nofretetele, kelle kujutistest on kuulsaim see büst ehk rinnakuju, mis praegu asub Berliini Egiptuse 
muuseumis . Selle u 50 cm kõrguse šedöövri6 avastas saksa arheoloog  Ludwig  Borchardt 1912. a. Et 
taiest  kodumaale  toimetada, kattis arheoloog selle kipsiga, veenmaks Egiptuse piirivalvureid, et 
tegemist on väärtusetu kivikamakaga. Egiptuse riik on korduvalt seda  kuulsat  taiest tagasi nõudnud, 
kuid Saksamaa  vist  ei mõtlegi sellist aaret tagastada.
_______
1 karisma – inimesest kiirgav erakordne mõjujõud;  karismaatiline  – erakordse külgetõmbega, sarmikas 
2 Tutanhamon – Egiptuse vaarao (valitses 14. saj eKr), suri 18-aastasena (arvatavasti mõrvati); tema hauakambri  Teeba  
lähedal  Kuningate orus avastas 1922. a inglise egüptoloog H.  Carter . Tutanhamoni kuldmask kuulub vanaegiptuse 
muinsuste paremikku.
3 reljeef – tahvlitaoliselt pinnalt eenduva või sellesse süvistatud kujutisega skulptuurteos 
4 Aton – tõlkes: päikeseketas 
5 Teeba – antiikmaailm tunneb kaht Teebat: üks Kreekas, teine Egiptuses. Egiptuse Teeba Niiluse kaldal oli Keskmise 
ja Uue riigi ajal Egiptuse pealinn; praeguseni meelitavad seal turiste   Luxori  ja Karnaki templid. Niiluse teisel kaldal 
paikneb kuulus vaaraode  matmispaik – Kuningate org
6  regent  – monarhistliku riigi asevalitseja (näit. monarhi alaealisuse korral)
7 šedööver – pr. k  chef  d’oeuvre; meistriteos
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Oletame, et Nofretete sündis a 1370  eKr. Mitu aastat tagasi ta sündis?
2. Egiptlaste nimed olid ikka mingi tähendusega. Mida tähendab nimi Nofretete?
3. Kuidas on võimalik, et Nofretete näojooned sedavõrd teiste egiptlaste nägudest  erinesid ? Ehk oli 
ta välismaalane?
4. Millest me näeme, et vaarao Ehnaton Nofretetet oma teistele naistele eelistas? 
5. Vaarao Ehnaton viis läbi ehtsa revolutsiooni. Milles see seisnes?
6. Ehnaton rajas ka riigi uue pealinna. Nimeta hilisemast ajaloost  riigimees , kes tegi sama.
7. Kas  kristlus  on monoteistlik või polüteistlik religioon? 
8. Miks Tutanhamonit tänapäeval rohkem tuntakse kui teisi vaaraosid?
9. Algselt oli  Teebas  Luxori templi ees kaks obeliski, nüüd on vaid üks. Kus on teine? 
 10. Kus oli  antiikajal  veel Teeba-nimeline linn? Keda antiikaja mütoloogilistest või 
kirjandustegelastest seostad selle teise Teebaga?
11. Mida tähendab sõna karisma? Keda Eesti avaliku elu tegelastest pead karismaatiliseks?
PHRYNE  –  KNIDOSE1  APHRODITE MODELL
 
            
       
    
Praxiteles . Knidose Aphrodite ( rooma  koopia vanakreeka pronksoriginaalist). Müncheni glüptoteek2.
Praxiteles. Knidose Aphrodite pea, nn Kaufmanni pea.  Louvre ’i muuseum.
Praxiteles. Knidose Aphrodite ( rooma  koopia vanakreeka pronksoriginaalist). Vatikani muuseum.
    Phryne [friine] (tõlkes ’kärnkonn’ – arvatavasti tõmmu näo tõttu) elas IV saj eKr. Ta poseeris 
skulptor   Praxitelesele, kui too lõi ühe antiikmaailma  kuulsama taiese – nn  Knidose Aphrodite. 
Phryne oli  elukutseline  hetäär3. Tema kodus Ateenas käisid suure raha eest aega veetmas ajastu 
kuulsad   poliitikud , kirjandus- ja kunstiinimesed. Tolle aja suur  filosoof    Diogenes4  saadeti tema 
majja   sõjakäigule    hiljaks    jäävat   väepealikku   taga    otsima .   (Ju   siis   keegi   teine   ei    julgenud    nii 
auväärse daami uksele koputada.) Ühe öö eest nõudnud  daam  külastajatelt hiigelsummasid (kuni 
10 000   drahmi).   Ta   kogus   nii   suure    varanduse ,   et   kui   Aleksander   Suur   336.   a   eKr   Teeba 
linnamüürid lammutada laskis, soovis Phryne oma rahadega linnamüüri üles ehitada. Vastutasuks 
nõudis ta vaid, et teebalased kinnitaksid linnamüürile tahvli sõnadega: Mille Aleksander lammutas, 
pani Phryne taas püsti. Teebalaste uhkus ei lubanud pakkumist vastu võtta.
     Praxiteleselt  daam poseerimise eest raha ei võtnud, kuid suuremeelne skulptor lubanud tal valida 
ühe oma töödest, mis veel müümata. Phryne küsis kunstnikult, millist tööd ta ise enim hindab. 
Skulptor vastas kahemõtteliselt, et kõik tema tööd on surematud. Siis võttis naine appi kavaluse. 
Ühel päeval saatis ta kunstniku ateljeesse orja teatega, et mehe kodu põleb ja kohe-kohe jõuavad 
leegid   ruumini,   kus   on    varjul    tema    kunstiteosed .   Praxiteles   karjatanud:   „Kui   „Puhkav   saatür“5 
hävib,   olen   laostunud!“   Nii    saigi    kaval   naine   teada,   millist   tööd   kunstnik   ise   kõige   kõrgemalt 
hindab. Just selle teose originaali Phryne  oma koju toimetaski. Praegu saame „Puhkavat saatürit“ 
imetleda Kapitooliumi muuseumis Roomas. Loomulikult on tegu roomaaegse koopiaga.
      
       
Praxiteles. Puhkav saatür. Kapitooliumi muuseum. Rooma.            
Knidose münt  Praxitelese  teose kontuuridega.
Praxiteles. Knidose Aphrodite torso. Louvre, Pariis.
       Algselt tegi Praxiteles Phrynest kaks skulptuuri, sest talle  laekus  kaks sarnast  tellimust . Üks 
kujutas rüütut  Aphroditet , teisel kujul oli jumalanna naiselikkus riietega varjatud. Et siiani polnud 
täiesti paljast naisekeha kujutavat skulptuuri keegi veel teinud, eelistasid esimesena kohale tulnud 
Chiose  saare esindajad sündsama väljanägemisega Aphroditet. Nii pidi Knidose linn rahulduma 
alasti   Aphroditega.   Kuid   juhtus   ime.   Knidose   Aphrodite   templisse   paigutatud   kuju   sai   üheks 
antiikmaailma kuulsamaks taieseks. Inimesed tulid Väike- Aasiasse  väga kaugelt, isegi Sitsiiliast ja 
Nikaiast   ( Nice ’ist),   et   oma   silmaga   seda   maailmaimet   näha.    Kujust    sai   selle   linnriigi   (polise) 
sümbol. Kujust tehti  koopiaid , seda kujutati vaasidel, puutahvlitel. Knidose Aphroditest sai tõeline 
kaheksas  maailmaime .  Sellest  skulpturaalsest  kompositsioonist  sai alguse üleüldine  nn  Knidose 
Aphrodite  tüüpi   naisekeha   kujutamine   kunstis.   Kindlasti   tuleb   sama   tüüpi   taieseks   pidada   ka 
Louvre’i uhkust – Milose Venust. Ehk annab Knidose Aphrodite aimu, mis asendis võisid olla teise 
väga kuulsa skulptuuri käed.
    Ateenas ei jätnud kadetsejad Phrynet rahule. Talle esitati süüdistus jumalate teotamises ning enda 
samastamises   jumalanna   Aphroditega.   Kui   suurkohtu   liikmed   olid   juba    pikast    süüdistuskõnest 
tukkuma jäämas, tõmbas Phryne  advokaat  kaunitarilt teda katva rüü. Sellega oli tõestatud, et nii 
täiuslikku keha saab  valitseda  vaid sama täiuslik hing. Phryne ebamaine ilu oligi advokaadi sõnul 
jumalanna enda maine kehastus. Vahejuhtum tegi Phryne veelgi kuulsamaks. Nüüd hakkasid ka 
ateenlased  oma kodudesse Knidose Aphrodite koopiaid  tellima . 
           Antiikautorid räägivad veel kolmandast Praxitelese teosest, mis kujutanud elusuurust rüütut 
Phrynet ning mis paiknenud Apolloni  templis  Delfis. Kuju olnud üleni  kullatud  ning selle ees olnud 
lakkamatu  protsessioon . Roomlased kopeerisid Knidose Aphroditet nii massiliselt, et tänase päevani 
on säilinud u 50 erinevat versiooni.  Nendest  on ehk pronksoriginaalile kõige lähedasem see, mis 
praegu paikneb Müncheni glüptoteegis. Hinnatakse ka Louvre’is eksponeeritavat nn Kaufmanni 
pead, kuid ka torsot, mida tänase päevani peetakse naise ilu etaloniks.
       Ka Eestis on võimalik oma silmaga Knidose Aphroditet kaeda. Selleks tuleb teil minna Tartu 
Ülikooli   peahoonesse,   kus   1.   korruse   vasakus   tiivas   paikneb   ülikooli    kunstimuuseum .   Seal 
eksponeeritakse  kuulsaimate antiikskulptuuride kipskoopiaid. See muuseum on suureks abiks neile, 
kel tuleb sooritada kunstiajaloo eksam. 
Jean-Léon Gérôme. Phryne  Ateena  suurkohtu ees. (1861) Kunsthalle,  Hamburg .  
_______
1Knidos (Cnidus, Knidi) – spartalaste asutatud kreekakeelne koloonia Väike-Aasias, tänapäeva Türgi edelarannikul; 
IV saj eKr oli Knidos tähtis  sadamalinn , kus valitses demokraatia; siin vermiti ka oma raha. Peale Praxitelese originaali  
paigutamist siinsesse pühamusse sai linnast antiikaja  suuremaid   turismikeskusi. Rooma  keiser   Hadrianus  lasi II saj oma 
suvilasse  Tivolis rajada sama templi koopia, kus loomulikult ilutses ka nimetatud skulpturaalne  kompositsioon  
2glüptoteek – ruum v hoone, kus hoitakse skulptuure;  pinakoteek  – ruum v hoone, kus hoitakse pilte 
3hetäär – haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut, ülalpeetav naine Vana-Kreekas; hetäärid olid vallalised naised, 
kes oma ilu ja haritusega teenisid elatist meeste ahvatlemisega; sama  elukutse  esindajate kohta on hiljem kasutatud ka 
sõnu poolilmadaam, kurtisaan
4Diogenes   Sinopest  (u   412   –   323)   –   küünikute   koolkonna    filosoof ,   kes   elas   legendi   järgi   vaadis,   oli   äärmiselt 
vähenõudlik 
5saatür – kitse  pea ja  sabaga  kiimaline  olend  vanakreeka mütoloogias; Praxitelesel teravate kõrvadega ilus nooruk
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Oletame, et Phryne sündis a 370  eKr. Mitu aastat tagasi ta sündis?
2. Phryne oli elukutseline hetäär. Mida see tähendab?
3. Phryne olevat soovinud kord end Aleksander Suurega võrrelda. Milles see võrdlus seisnes?
4. Millist taiest Praxiteles oma loomingu tipuks pidas? Kas seda teost saab näha ka tänapäeval?
5. Miks on Praxitelese originaalteostest nii vähe alles?
6. Tänu millele me saame Praxitelese loomingut pea et kogu ulatuses imetleda?
7. Millise  juhuse  tõttu Knidose Aphrodite just knidoslaste omandiks sai?
8. Kadetsejad andsid Phryne kohtusse. Milles teda süüdistati?
9. Millise kavalusega Phryne advokaat oma kliendi päästis?
10. Kas pead Phrynet karismaatiliseks  naiseks ? Põhjenda!
11 Müncheni glüptoteegis on hoiul palju antiikseid taieseid. Mida sõna glüptoteek tähendab?
12. Kus saab Eestis näha kõige kuulsamate antiikskulptuuride  koopiad ?
KLEOPATRA VII – KUULSAIM PTOLEMAIOSTE 
DÜNASTIA ESINDAJA
    
Kleopatra VII. Rooma marmorbüst. Vana Muuseum, Berliin.
Elizabeth Taylor filmis „Kleopatra“ (1963)
     Ptolemaios  I Soter (tõlkes: päästja) oli Aleksander Suure väepealik. Kui Aleksander 323. a eKr 
suri, jagasid tema väejuhid suure riigi omavahel. Väejuht Ptolemaiosest sai  esmalt  Egiptuse  satraap  
e asehaldur. Ta  liitis  oma valdustega ka Küprose ja Väike- Aasia  lõunaranniku. 305. a kuulutas 
kreeklane    Ptolemaios   end   Egiptuse   kuningaks,   pannes   aluse   Ptolemaioste   dünastiale.   Tema 
valitsemisajal muudeti Egiptus hellenistlikuks1 riigiks, mis tähendas seda, et riigikeeleks sai kreeka 
keel.    Ptolemaiosed   olid  Egiptuses   võimul   üle  300  aasta.  Viimase  Ptolemaioste   soost   valitseja 
Kleopatra VII surm 30. a eKr tõi kaasa dünastia hääbumise.
       Kleopatra2  VII  sündis  69.   a   eKr   Aleksandrias ,   mis   oli   Ptolemaioste   riigi   pealinn.   Ta   oli 
kreeklanna, tema  emakeel  oli kreeka keel. Kleopatra isa oli Ptolemaios XII. Kleopatral oli kaks 
venda: Ptolemaiois XIII ja Prolemaios XIV ja üks õde. Et võim oma perekonnast välja ei läheks, 
abiellusid Ptolemaiosed tihti omavahel. Nii tuli noorukesel Kleopatral  abielluda  esmalt ühe, hiljem 
teise vennaga. Vendadega Kleopatral lapsi ei olnud.  Neiu  sai juba väga noorelt  abielust  aru nii: see 
on poliitiline trikk, et võimule saada ja seal püsida.
    Ptolemaios XII suri 51. a eKr.  Trooni  pärisid tema vanem poeg Ptolemaios XIII ja vanem tütar  
Kleopatra, kes pandi omavahel paari. Et aga poiss oli alaealine, määrati regendiks e asevalitsejaks 
Potheinos, kes oli tuntud intrigaan3. Potheinos ässitas alaealise kuninga oma õe vastu üles nii, et 
kolme aasta pärast puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. See oli aeg, mil ka Rooma riigis 
oli   kodusõda:    Julius     Caesar    oli   just   saavutanud   võidu   Pompeiuse4  üle.   Viimane   põgenes 
Egiptusesse .   Regent   Potheinos   otsustas   olukorra   enda   kasuks   pöörata.   Ta   teeskles,   et   soovib 
Pompeiust toetada, ja määras  viimasele  kohtumise –  Pompeius   tapeti  (tal raiuti pea otsast). Kui 
Pompeiust jälitav Caesar Egiptusesse jõudis, soovis regent temaga  kohtuda . Ta pakkus Caesarile 
kingiks  kandikule asetatud Pompeiuse pead. Selline barbaarsus tekitas Caesaris üksnes tülgastust …
     Kleopatra ei palunud Caesarilt  audientsi , sest oli veendunud, et mees keeldub. Kuid ka tal oli 
suurele  väepealikule valmis mõeldud kingitus … Kui mees oli õhtutunnil magama heitmas, teatati 
talle, et Egiptuse kuninganna palub tal vastu võtta väike kingitus.  Tuppa  toodi vaip, mille kaks 
teenrit   Caesari   silme   ees   lahti   rullisid.   Oh    imet !...   Vaiba   vahelt   veeres   välja    imeilus    vähese 
riietusega naine …  Kleopatra oli siis 22-aastane!
    Te ju aimate, head lugejad, keda Caesar nüüd  toetama  hakkas. Ptolemaios XIII põgenes ja uppus 
peagi Niiluses, regent hukati. Kleopatrast sai Egiptuse ainuvalitseja, kuigi ametlikult valitses ta 
koos    noorema    vennaga,   õigemini   vend-abikaasa   Ptolemaios   XIV-ga.   Aasta   möödudes   sünnitas 
Kleopatra Caesarile poja, kes sai nimeks Caesarion. Ema kuulutas pisipoja jumalkuningaks, Isise5 
pojaks.
       Aastatel 46 – 44 elas Kleopatra Caesari  kutsel  Rooma linnas. Ta võlus roomlasi sedavõrd, et 
moodi   läks   kõik   egiptusepärane.   Jäljendati   Kleopatra   riietust,   soengut,   meiki.   Suurmoeks   sai 
püstitada kõikjale obeliske6  (Roomas on neid tänaselgi päeval 13). Üks jõukas  roomlane  püstitas 
oma maa peale isegi püramiidi, mis siiani ikka veel püsti. Et haritud roomlased rääkisid peale ladina 
keele ka kreeka keelt, polnud Kleopatral Roomas mingit keelebarjääri – oli ju kreeka keel tema 
emakeel. Paraku lõppes Kleopatra  muretu  jõudeelu päeval, mil Julius Caesar 44. a märtsis tapeti. 
(Ka sina, mu Brutus!7). Nüüd tuli Kleopatral mõelda oma julgeolekule …
  
Marcus   Antonius (R. Burton) ja Kleopatra (E. Taylor) filmis „Kleopatra“ (1963)
    Caesari tapjad soovisid säilitada vabariiklikku korda, sest Caesarist oli saamas ainuvalitseja. On 
ju ka meie silmis vabariiklik kord demokraatlikum, sest täidesaatev võim allus senatile, mis ju 
roomlaste parlament. Vandenõulased uskusid, et Caesari kõrvaldamisega jääb vabariik alles.  
       Paraku  läks  hoopis teisiti  …  Algas kodusõda  Caesari  pooldajate  (Ocavianus,  Antonius)  ja 
vastaste   (Brutus, Cassius)  vahel.   Peale jäid esimesed. See tähendas peatset vabariigi hukku ja 
ainuvalitsuse (keisririigi) algust.
    Pole teada, kas Kleopatra Marcus Antoniusega ka Roomas kohtus. Kui,  siis väga põgusalt. Oli ju 
kuulus   väepealik   pidevalt   pealinnast   kaugel   …   Võitnud   42.  a   eKr  Caesari   tapjaid,   sai    noorest  
Octavianusest Rooma riigi lääneosa valitseja, tema vanem sõber Marcus Antonius jäi vastutajaks 
idaprovintside eest. Pealegi oli Antonius abielus  Octavianuse  õe Octaviaga …   Kuidas küll võis 
juhtuda, et 29-aastasel Kleopatral õnnestus 42-aastast Antoniust võrgutada!? … Kõik viitab sellele, 
et tegemist oli nähuga, mille kohta  prantslased  ütlevad  coup de foudre8. Antoniuse ja Kleopatra 
armuloost   on   saanud   legend,   mis   on   inspireerinud   kunstnikke,   heliloojaid,   kirja-   ja   filmimehi. 
Octavianus saatis Antoniusele rohkeid kirju, et sõpra korrale kutsuda, kuid asjatult. Mida aeg edasi, 
seda kirglikumalt Antonius Kleopatrat  armastas . Aastal 36 eKr nad abiellusid. Antonius nimetati 
jumal  Dionysos -Osirise9 maiseks kehastuseks, Kleopatrast sai jumalatar  Isis . … Möödusid aastad. 
Kleopatra sünnitas Marcus Antoniusele kolm last.
Guido Cagnacci. Kleopatra surm. Kunstiajaloo Muuseum.  Viin  
     Vastasseis kahe suurmehe, Antoniuse ja Octavianuse vahel kulmineerus Aktioni merelahingus 
aastal 31. eKr. Selles saatuslikus lahingus sai Antoniuse ja Kleopatra ühendatud laevastik lüüa. 
Jõudnud Aleksandriasse, tappis Antonius enese (kukutas end oma mõõga otsa). Kleopatra mõistis, 
et   Egiptuse    troon    on   talle   ja   ta   lastele   kadunud.   Et   mitte   lasta   ennast   Octavianusel   uhkes 
võidurongkäigus Rooma viia, lasi ta end mürkmaol salvata. Nüüd oli juba aasta 30 eKr. … Egiptuse 
riik liideti Rooma riigiga.
    Octavianusest sai peagi keiser Augustus (tõlkes: üllas), Kleopatra ja Caesari poja lasi ta hukata, 
Antoniuse ja Kleopatra lapsed kasvatas üles suuremeelne Octavia – Antoniuse eelmine abikaasa ja 
keisri   õde.  Vähesed  kahtlevad   Antoniuse   siirates   tunnetes   Kleopatra   vastu.  See  siiras  armastus 
kestis 10 aastat. Kas aga Kleopatra vastas vaprale sõjamehele samaga? Mida  arvad sina, hea lugeja?
_____________   
1 hellenism (sõnast ’hellēn’ kreeklane) – kreekapärasus kreeklaste ( makedoonlaste ) poolt vallutatud aladel; kreeka 
kultuuri  segunemine  vallutatud maade  kultuuriga
2 Kleopatra – tõlkes: isa kaudu kuulus
3 intrigaan – intriigide sepitseja; intriig – salasepitsus  
4 Pompeius (106-48 eKr) – Rooma riigimees ning andekas väepealik; püüdis takistada Caesari pürgimist ainuvõimule, 
kuid sai  viimaselt  48. a. lõplikult lüüa; lootes leida kaitset Egiptuses, mõrvati Ptolemaios XIII käsul
5 Isis – algselt Egiptuse lehmapealine emajumal, kõiksuse- ja  taevajumalanna ; Ptolemaioste ajal samastati  Demeteri  jt 
jumalatega
6  obelisk  –  ülalt  ahenev  neljakandiline  kivisammas
7 Brutus (85– 42 eKr) – Rooma riigimees, kes võlgnes kogu oma karjääri Caesarile;  senatis peeti teda Caesari 
lemmikuks, kuid ta ühines Caesari tapjatega; surma eel jõudnud Caesar hüüda: Ka sina, mu Brutus!
8 coup de foudre – (pr. k.: pikselöök) armastus esimesest  silmapilgust
9  Dionysos - Osiris  – Dionysos oli kreeklaste veinijumal ja Osiris oli egiptlaste surnutejumal, Isise  abikaasa
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Mis rahvusest oli Kleopatra? Milline keel oli tema emakeel? 
2. Millise dünastiat esindas Kleopatra? Kes pani sellele dünastiale aluse?
3. Milline linn oli Kleopatra ajal Egiptuse pealinn? Milline linn on Egiptuse pealinn praegu?
4. Mis asjaoludel sattus Julius Caesar Egiptusesse?
5. Kuidas leidis aset Kleopatra ja Julius Caesari esimene  kohtumine ?
6. Kleopatra elas kaks aastat Roomas. Miks ta  Roomast  kiiresti lahkus?
7. Milline mõju oli Kleopatra külaskäigul roomlastele?
8. Mida arvata Caesari tapjatega ühinenud Brutusest?
9. Prantsuse keeles öeldakse, et Antoniust tabas Kleopatraga kohtudes coup de foudre. Mida see 
tähendab?
10. Millised põhjused võisid olla Kleopatral Antoniuse võrgutamiseks?
11. Miks Kleopatra valis vabasurma?
12. Mis sai Octavianusest?  
AKVITAANIA ALIÉNOR – TRUBADUURI LAPSELAPS
(ing. k. ELEANOR , saksa k. ELEONORE)
Joos van Cleve. Akvitaania Aliénor. Kunstiajaloo Muuseum, Viin
        Esmalt   meenutame,   et   Akvitaania    tasandik    paikneb   Edela-Prantsusmaal   Biskaia   lahe1  ja 
Keskmassiivi2 vahelisel territooriumil. Selle regiooni suurim   metropol  on  Bordeaux , suurim jõgi la 
Garonne.   Keskajal   oli Akvitaania iseseisev hertsogriik, mis hõlmas ka Poitou’ krahvkonna   ja 
Gascogne’i   hertsogkonna.   Siin,   Akvitaanias,   nägi   1122.   a     ilmavalgust     meie   kangelanna   – 
Akvitaania hertsogi  Guillaume  X tütar Aliénor. 
       Meenutame veel, et keskajal öeldi   Põhja-Prantsusmaal kõneldava prantsuse keele kohta  la 
langue  d’oïl ja lõunapool kõneldava keele kohta la langue d’oc. Mõlema sõna tänapäevane vaste on 
„oui“ (jah). Aliénori emakeel oli la langue d’oc. Tütarlapse  isapoolne  vanaisa oli ajastu kuulsamaid 
poeete –  Guillaume IX le Troubadour. Tegusõna  trouver  (leidma)  on lõunaprantsuse murdes 
trobar, mistõttu värsside ja viiside leiutaja e rändlaulik oligi põhjapool trouvère (truväär), ja lõunas 
troubadour ( trubaduur ).
Akvitaania Aliénor jahil. Seinamaal Püha Rodogunde’i kabelis, Chinon ( Loire ’i org)
    Akvitaania hertsogi õukonnas peeti lugu kaunitest  kunstidest , kirjandusest ja headest kommetest. 
Ladina keele  tundmine  oli hädavajalik, sest see võimaldas lugeda antiikautoreid originaalis. Peale 
selle õppis noor  hertsoginna  ka muusikat ja  laulmist . Ta oli väga hea  ratsutaja  ja käis tihti jahil. 
Aliénor sai just neljateistkümneseks, kui isa suri. Üleöö sai tütarlapsest  suure hertsogiriigi pärija. 
Prantsusmaa   kuningas   soovis   kibekähku   oma   alaealise   poja,   tulevase   Louis   VII,   noore 
hertsoginnaga paari panna, et niiviisi oma riigipiiri kaugemale nihutada. 25. juulil 1137 pandigi 
Aliénor   ja    tulevane    Louis   VII     Bordeaux’   katedraalis   paari.   Tseremoonia   jätkus   8.   augustil 
Poitiers ’s, kus Louis’le omistati Akvitaania hertsogi  tiitel . Mõne päeva pärast suri valitsev kuningas 
ja nüüd sai Aliénorist  juba ametlikult Prantsusmaa kuninganna. Lootus, et ehk hakkavad  vastsed  
abikaasad    teineteist    armastama ,   ei   täitunud.   Aliénorile   tundus,   et   tema   seaduslik   abikaasa   on 
hädavares,     tema   õukond   tüütu   ning   vanamoeline.   Kuninga   sugulastele   näis   Aléonor   edeva   ja 
frivoolsena3. Naine ostis kalleid vaipu, ehteid!...    Trubaduurid , keda Aliénor siia esinema kutsus, 
esitasid   imeliku   sisuga   laule   ning   flirtisid   avalikult   kuningannaga!   Noorpaari   ebaklapp   torkas 
kõigile silma. Sündis küll tütar, veel teinegi, kuid suhted ei  paranenud . Kui Louis VII otsustas 2. 
ristisõjas  osaleda,   tahtis   Aliéonor  suure  innuga   kaasa  minna.   (Ehk  soovis  ta   lihtsalt  õukonnast 
vabaneda ?)   Millegipärast   võttis   ta   pikale   reisile   kaasa   mitmeid   kaasmaalasi,   ka   trubaduure. 
Kevadel 1148 tegi prantslaste väeüksus  kümnepäevase peatuse Antiookias4, kus Aliénori võõrustas 
tema lihane onu   Raymond  de Poitiers, kes oli daamist vaid 7 aastat vanem.   Nüüd ei tahtnud 
Aliénor   oma   seaduslikust   abikaasast   enam   kuuldagi.   Kuninga   lähikonnas   peksti   keelt,   et 
kuninganna   ja   tema   onu   suhted   olevat   liialt   lähedased.   Prantslasest   kroonikakirjutaja   mainib 
ühemõtteliselt, et kuninganna käitus pigem kui  vallaline  plika. 
       Aliénor pöördus peale vahejuhtumit Antiookias oma päriskoju Akvitaaaniasse. Kirjas Rooma 
paavstile  palus  ta oma abielu tühistada, sest Louis VII olevat tema veresugulane. Paavsti jaatav kiri 
kannab kuupäeva 21.03.1152.  Niisiis  oli Aliénor kolmekümneselt jälle vaba ja Akvitaania polnud 
enam Prantsuse kuninga domeen5. 
     Olukorda kasutas ära noor Anjou krahv Henri Plantagenêt6, kes oli Aliénorist 11 aastat noorem. 
Krahvist sai juba kaheksa kuu pärast Aliénori mees ja Akvitaania hertsog. Kuid see polnud veel 
kõik!   19.12. 1154    kroonis    Canterbury    piiskop   noorpaari   Westminsteri   kloostrikirikus  Inglismaa 
kuningaks ja kuningannaks. Oli ju  noormehe  ema Mathilde Inglismaa kuninga Henri ( Henry ) I 
tütar, Guillaume (William) Vallutaja lapselaps. On ütlematagi selge, et  pulmade  järel läksid nii 
Aliénori, kuid ha Henri maavaldused  mandril  Inglise krooni alla. Kas mitte siit ei tule otsida Saja-
aastase sõja otseseid põhjuseid?
Katharine Hepburn (Aliénor) ja Peter O’Toole (Henri) filmis „Lõvi talvel“ (1968)
       Kui Aliénor polnud truu oma esimesele mehele, polnud tema teine mees truu talle. Aliénor 
sünnitas Henry II-le kaheksa last, kuid mehel oli ka sohilapsi. Aliénor kasvatas neid koos oma 
lastega, hiljem püüdis leida ka neile koha päikese all. Aliénori lemmikpojaks sai  Richard  (Richard 
Lõvisõda). Ema armastas poega sedavõrd, et kui too täiskasvanuna 1173. a isa vastu mässu tõstis, 
läks ema poja poolele üle. Peretüli kulmineerus Aliénori pikaajalise vangistamisega. 
    Kui Richard Lõvisõda  1189 . a  Inglismaa kuningaks krooniti, sai emast nutikas regent. Oli ju see 
rüütlist   kuningas   pidevalt   reisidel,   küll   Pühal   Maal  (3.   ristisõda),   küll   oma   valdustes   Lääne-
Prantsusmaal.   Kui   poeg     Pühalt   Maalt   koju   tulles   sakslaste   kätte   vangi   langes,   korjas   Aliénor 
kiiruga kokku hiigelsumma, et lemmikpoeg vangistajatelt tagasi osta.
    Kui Richard Lõvisõda  aprillis  1199 hukkus, sai kuningaks Aliénori teine poeg Jean  Sans  Terre 
(John   Maata).   Nüüd   läbis    eakas    Aliénor     kõik   tähtsamad   paigad     Inglismaal,   kuid   ka   Lääne-
Prantsusmaal, et kohalikud  parunid  uuele  kuningale  ikka  ausalt  truudust vannuksid (oli ju Inglise 
troonile mitmeid pretendente). 
      
Romaani stiilis Fontevraud’  klooster , Aliénori viimane kodu. Loire’i org, Prantsusmaa
Aliénori ja Henri (Henry) II hauamonumendid Fontevraud’ kloostrikirikus
     Oma elu  viimased  neli aastat veetis Aliénor Fontevraud’ kloostris. Tema eluniit katkeski seal 
31.   märtsil   1204.   Väärikas   daam   oli   siis   82   aastat   vana.   Tema   matmispaik   vastrestaureeritud 
romaani stiilis kloostrikirikus avati möödunud aastal taas neile, kes huvituvad ajaloost, kuid ka 
arhitektuurist . Aliénor  lebab  oma teise abikaasa Henri (Henry) kõrval. Kuigi nende maine kooselu 
polnud roosiline, Aliénori lohutuseks puhkavad tema juures  ka lemmiklapse Richard Lõvisüdame 
maised jäänused. Koolijuht külastas Fontevraud’ kloostrit 28. juunil 2012.
__________
1 Biskaia laht – pr. k. le golfe de Gascogne
2 Keskmassiiv (le  Massif  Central) – mäestikuala Prantsusmaa kesk- ka lõunaosas
3 frivoolne – kergemeelne, nilbe
4  Antiookia  – tänapäeval Türgi linn Antakya; antiikajal oli Antiookia suurlinn, tähtis sadam; keskajal oli  vahelduva  
eduga kord kristlaste, kord moslemite käes
5  domeen  – maavaldus,  valdus
6 Plantagenêt sõnadest: planter – istutama; le genêt – leetpõõsas; Anjou krahvide vappi kaunistas leetpõõsa oks
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Kes on trubaduur? Kust see sõna pärineb? 
2. Akvitaania hertsogriik paiknes samas, kus praegu paikneb Akvitaania tasandik. Kus siis?
3. Milline keel oli Aliénori emakeel? Kas seda keelt mõisteti ka Pariisis?
4. Miks Prantsusmaa kuningas oma poja ja Aliénori pulmadega kiirustas?
5. Miks polnud Aliénori esimene abielu õnnelik?
6. Mida prantsuse õukonnas Aliénorile ette heideti? 
7. Miks soovis Aliénor koos mehega 2. ristisõjas osaleda?
8. Prantsuse vägede  peatus  Antiookias sai Aliénori elus pöördeliseks. Mis seal juhtus?
9. Rooma  paavst  tühistas Aliénori ja Louis VII abielu. Mis sai nüüd Akvitaaniast?
10. Kellega Aliénor õige pea pärast esimese abielu tühistamist abiellus ja kelleks sai tema uus mees 
1154. aastal?
11. Kas Aliénori teine abielu oli õnnestunum kui esimene? Põhjenda!
12. Millise poliitilise kaose Lääne-Euroopas tõi kaasa Aliénori teine abielu? Milleni see  kaos  hiljem 
viis?
13. Kas Aliénor oli hea ema? Millist oma lastest ta enim armastas?
LUCREZIA BORGIA [bordža] – EHTNE  FEMME FATALE1
      
Bartolomeo Veneto . Lucrezia Borgia Florana. Kunstimuuseum, Nîmes
Holliday Grainger (Lucrezia Borgia) filmis „Perekond Borgia“ (2011)
    Lucrezia isa oli Rooma paavst Aleksander VI. Kui Lucrezia 1480. a ilmavalgust nägi, polnud ta 
isa   veel   paavst,   vaid   kardinal.   Mehe   õige   nimi   oli  Rodrigo   Borja  [borha]   ja   ta   oli   rahvuselt 
hispaanlane. Rooma sattus ta oma ema venna,  paavst Calixtus III kutsel. Siin hakkas ta oma nime 
itaaliapäraselt kirjutama ja hääldama: Borgia [bordža]. Selles perekonnas valitses deviis2 Eesmärk 
pühitseb abinõu.  Euroopa ajaloost on raske Lucrezia isast suuremat korruptanti3  leida. Katoliku 
preestrina pidanuks ta elama kasinat ja tagasihoidlikku elu. Rodrigo oli aga liiderlikkuse võrdkuju. 
Preestriks pühitsemise hetkel oli ta juba nelja lapse isa. Osavast  kirikumehest sai peagi piiskop, siis 
kardinal,   lõpuks   paavst.   Polnud    saladus ,   et   paavstiks   saamiseks   ostis   ta   valijamehed   üles. 
Aleksander   VI   ajal   sai   erilise   hoo   sisse   indulgentsidega4     kauplemine .   Indulgentsikiri   oli 
patukustutuskiri, mida sai raha eest kirikult osta. Osta sai nii  sooritatud  kui ka veel sooritamata  patu  
kustutamise  pabereid . Paavst Aleksander VI ajas seesuguste „ aktsiatega “ kokku tohutu varanduse. 
See on üks mustemaid plekke  roomakatoliku  kiriku ajaloos.
    Lucrezia ema oli Rooma kurtisaan5 Vannozza Cattanei, kes ei piirdunud ühe kallimaga. (Naisel 
olid suhted mitte üksnes paavstiga, vaid ka mitme kardinaliga.) Sündsuse mõttes pandi Vannozza 
mehele, sest naisel tuli  liikuda  ka kõrgilmas, kuid emanda tegelik elu oli roomlastele   secret  de 
polichinelle6.
    Lucrezia oli juba lapsena  kiindunud  oma venda Cesaresse. Kaht nägusat last  nähti ikka ja alati 
koos. Mõlemasse lapsesse oli kiindunud ka laste isa. 
    Rodrigo Borgiast sai paavst Aleksander VI 1492. a, kui Lucrezia oli 12 aastat vana.  Peagi levisid 
imelikud kuuldused: ilus Lucrezia veetvat öid isa või vennaga või siis mõlemaga koos.  Cesare 
Borgia  ägestus alati, kui Lucrezia võõrastega paavstilossi koridorides vestles. Ka  isale  oli tütre 
võõrastega flirtimine vastumeelt. Kui neiu  tabati  kord teener Perottoga kardinate taga suudlemas, 
olid nii Lucrezia isa kui ka vend endast täiesti väljas. Möödus nädal, siis teine. Kogu paavstiloss 
nägi, et Lucrezia on  rase . Cesare, kohanud  koridoris  Perottot,  kargas  noormehele rusikatega kallale. 
Perotto jooksis paavsti  kabinetti kaitset otsima. Püha isa võttis nooruki kaitsvasse embusesse, kuid 
just nüüd tegi Cesare saatusliku mõõgatorke ja paavsti rüü värvus punaseks.... Perotto  laip  leiti 
mõne päev hiljem Tiberi jõest.
 
       
Dante  Gabriel Rossetti.  Perekond Borgia. Tate  gallery , London
Altobello Melone. Cesare Borgia. Accademia Carrara
    Lucrezia raseduse kohta anti paavsti kantseleis välja paber, kus oli kirjas, et süütu neiu rasestus 
pühast  vaimust . Roomas levisid kõiksugu jutud ja anekdoodid.  Seintele  kirjutati naljakaid epitaafe7 
juhuks, kui Lucrezia kunagi  sureb : Siin puhkab paavst Aleksandri tütar, abikaasa, ühtlasi ka  minia . 
Et kuuldusi  vaigistada , saadeti Lucrezia raseduse lõpuni ühte  kloostrisse , kus ta tõi ilmale poja. 
Poiss sai nimeks  Giovanni  Borgia, kuid ka kaks tunnistust. Ühel  paberil  oli lapse isaks märgitud 
Lucrezia vend Cesare ja teisel oli kirjas, et lapse isa on paavst Aleksander VI. Ajaloolased kalduvad 
arvama , et lapse isa oli õnnetu Perotto.
    Isa ja vend arvasid, et parim lahendus oleks14-aastane noor ema kohe peale sünnitamist mehele 
panna. Valik langes Milano  noorele  hertsogile  Giovanni  Sforzale. Kaasavaraks anti Lucreziale 
31 000 tukatit8.  Vatikani paavstilossis peeti  uhked  pulmad ja  noorpaar  asus elama Pesarosse. Kui 
noorpaar mõne aja möödudes Roomat külastas, äratas Lucrezia öösel oma mehe ja soovitas tal 
põgeneda, sest isa ja vend tahtvat teda tappa. Oli see nii või Lucrezia luiskas, seda ei tea keegi. 
Hertsog põgeneski. Kuid   poliitiline olukord Itaalias väikeriikides oli   tõepoolest muutunud ning 
paavstiriigi huvid ühes sellega. Peagi Lucrezia abielu lahutati. Te ehk küsite, kuidas oli tol ajal 
võimalik abielu lahutada? Vastus on lihtne: Seda sai teha Rooma paavst kui jumala asemik maa 
peal. 
       21. juulil  1498  pandi Lucrezia ühes  Napoli  kirikus paari Aragoni Alfonsoga, kes oli pruudist 
aasta   noorem   (17-aastane).   Küllap   oli   paavst   Aleksander   VI-l   nüüd   kasulik    Hispaania  
kuningakojaga häid suhteid luua. Noorpaar asub elama Rooma. 
     Möödus aasta. Ööl vastu 3. augustit  1499   põgenes  Alfonso  Roomast Napolisse, kus väitis, et 
teda tahetud tappa. Rase Lucrezia naasis venna ja isa kaitsva tiiva alla. Novembris sünnitas ta poja, 
kes sai nimeks Rodrigo. Paavst nõudis, et Alfonso pöörduks Rooma tagasi. Too tuligi, kuid ühel 
hämaral   õhtul   ründasid   teda   Peetri   kiriku   esisel   väljakul   tundmatud.   Haavatud    noormees     kanti  
paavstilossi. Kord sosistas Cesare Alfonsole kõrva järgmised sõnad: „Ebaõnnestunud einele järgneb 
peagi   õnnestunud   õhtusöök!“     Ähvardus   jõudis   paavstini,   kes    lausus :   „Kui   Cesare   tahab   oma 
õemeest karistada, on viimane kindlasti selle ära teeninud!“ 
    Ühel õhtul, meelitas vend Lucrezia magamistoast välja, Cesare mehed tungisid sisse ja mõrvasid 
Alfonso. Paavsti kantselei väljastas teate: „Tabati paavsti mõrva kavatsenud jõugu  pealik . Meetmed 
on tarvitusele võetud.“
    20-aastane Lucrezia oli taas vallaline, kuid mitte  kauaks . Isal ja  vennal  olid uued plaanid:
Lucrezia meheks valiti Ferrara hersog Alfonso I d’ Este , kes oli Lucreziast neli aastat vanem ning 
juba abielus olnud. Ka vend Cesare abiellus. Tema naiseks sai  Navarra  kuninga õde  Charlotte  
d’Albret, kes sünnitas talle tütre. Peale selle lapse oli  Cesarel veel 11 sohilast. Paavst Aleksander 
VI suri 18. augustil 1503. Cesare lootis, et uuest paavstist saab tema toetaja, kuid  Pius  III oli paavst 
vaid ühe kuu. Järgmine paavst Julius II oli Borgia perekonna surmavaenlane.
    Lucrezia oli lõpuks isa ja venna ikkest vaba. Ferrarast kaugemal ta enam ei käinud. Arvatakse ka, 
et seda ei lubanud tema uus mees.  D’Estede kodus oli meeldiv õukond, Lucrezia toetas kunstnikke, 
poeete.     Kohe   peale   Ferrarasse   kolimist   võttis   ta   enda   juurde   ka   esmasündinu   Giovanni,   keda 
kasvatas kui nooremat venda. Lucrezia kinkis oma kolmandale mehele kuus last. Ta suri seitsmenda 
lapse sünnitamisel 21. juunil 1519 koos vastsündinud tütrega.
        Lucrezia   Borgiat   on   hinnatud   mitmeti.   Omal   ajal   peeti   teda   frivoolseks9  naiseks,   ajastu 
liiderlikkuse etaloniks. Viimasel ajal on hakatud temasse leebemalt  suhtuma . Paljud ajaloolased 
peavad   tema   isa   ja   venda   kaabakateks   ja   Lucreziat   mõlema   ohvriks.   Victor   Hugo   on   talle 
pühendanud näidendi,  Gaetano  Donizzetti ooperi, tema tormilisest noorusest on vändatud filme. 
Üks on kindel: kui küsitakse, kelle kohta sobiks öelda  femme fatale, võite eksimatult vastata – 
Lucrezia Borgia!        
Renée Flemming ja Michael Fabiano Gaetano Donizetti ooperis „Lucrezia Borgia“  (Washingtoni Rahvusooper)
__________
1 femme fatale – pr. k. saatuslik naine, vastupandamatu naine
2  deviis  – juhtlause, lipukiri
3 korruptant – äraostetav, kõlbeliselt laostunud ametnik
4  indulgents  – roomakatoliku kirikus patukaristuse  amnestia , patu tühistamine
5 kurtisaan – kõrgseltskonnas liikuv kergete elukommetega naine; poolilmadaam
6 secret de polichinelle – saladus, mida kõik teavad (polichinelle on marionetiteatri tegelane)
7  epitaaf  – hauakiri, kellegi mälestuseks kirjutatud salmike
8 tukat – algselt  Veneetsia  kuldmünt (sõnast hertsog ’duca’)
9 frivoolne – kergemeelne, nilbe
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Kelle kohta prantslased ütlevad femme fatale? 
2. Kuidas võib iseloomustada paavst Aleksander VI-t?
3. Mis on indulgentsikiri? Kuidas  suhtud neisse  sina?
5. Mida võib Lucrezia vanematele ette heita?
6. Kas Lucrezial oli võimalik pealesunnitud abieludest keelduda? Miks?
7. Mis sai Lucrezia esimesest lapsest?
8. Keda võib pidada Lucretia  saatuse  suurimaks kujundajaks, isa, ema või venda?
9. Kas tänapäeval saab kedagi abielluma  sundida ? Miks?
10. Kelle kohta veel võiks öelda  femme fatale?
11. Kelle kohta veel võiks öelda ehtne Borgia?
DIANE DE POITIERS [dian dö puatjee] – AJASTU ILU 
ETALON1
  
Tundmatu autor. Diane de Poitiers  Sabina  Poppeana2.  Kunstimuuseum,  Genf
Diane de Poitiers’l ei ole mingit seost Lääne-Prantsusmaal paikneva Poitiers’ linnaga. Musikaalse 
nime   päris   ta   oma   vanematelt.   Diane   sündis   3.   septembril   1499   hoopis   Kagu-Prantsusmaa 
väikelinnas   nimega   Saint-Vallier-sur-Rhône.   Tema   vanemad   olid    tavalised    provintsiaadlikud. 
Diane’i isa Jean de Poitiers oli vikont3. Vanemad andsid oma ainsale lapsele nii hea kasvatuse ja 
hariduse, kui oskasid. Kui Diane sai 15-aastaseks, hakati talle abikaasat otsima. Nagu aadliperedes 
ikka, läksid käiku  tutvused . Peigmeheks valiti lesestunud Louis de Brézé, kes oli pruudist küll 36 
aastat vanem, kuid kelle soontes voolas kuninglikku verd. (Mees oli kuningas Charles VII ühe 
sohilapse poeg.) Kui Diane oli  abielludes  15-aastane oli tema mees juba 51 aastat vana.
     Meie kangelanna olekski jäänud tundmatuks provintsidaamiks, kui tema isal Jean de Poitiers’l 
poleks 1514. a tulnud pähe end Lõuna-Prantsusmaal puhkenud mässuga siduda. Mees arreteeriti ja 
mõisteti pikema jututa surma. Diane anus abikaasat, et too oma sugulaselt, kuningas François I-lt 
audientsi paluks. 
    Kui kuningas Diane’i nägi, palus ta kaunitaril esmalt silmad  kuivaks  pühkida, ja  kuulnud , mida 
temalt palutakse, lausus andestavad sõnad: „Nii kauni olevuse sigitanud mees ei saa olla üdini 
paheline!“   See Diane’i aadressil  lausutud  kompliment sai kohe tuule tiibadesse   (kuninga sõnu 
võeti   õukonnas   aksioomina4).   Vastutasuks   soovis   kuningas   Diane’i   iga   päev   õukonnas   näha. 
Ametlikult määrati kaunitar kuninga ema seltsidaamiks. Keelduda ei saanud. Et Diane’ i tülikast 
abikaasast lahti saada, määras kuningas ta kõrgele ametipostile Normandias.
Jean Goujon. Diana hirvega (Diane de Poitiers Dianana). Louvre
   
    Õukonnas ei jõutud Diane’i voorusi ära kiita. Eriliselt kiindus daamisse kuninga ema ja kuninga 
teine poeg, 6-aastane Henri, kes korrutas tüütuseni: Comme elle est  jolie !5
    Järgmisel aastal langes François I Pavia lahingus6 vangi ja tema kolmel pojal tuli isa vabastamise 
hüvituseks pantvangidena välismaale suunduda. Ka 7-aastaseks saanud Henri asus teele, kuid ta 
anus Diane’ilt hüvastijätusuudlust. Poiss  lisas , et  tagastab  suudluse, kui koju tagasi jõuab … 
    Möödus 4 aastat. Kui Henri oma isa õukonda tagasi jõudis, oli ta juba 11-aastane poiss.  Nähes 
Diane’i, lausus ta: „ Proua, ma soovin teile tagastada midagi, millest olen unistanud neli aastat.“ 
Diane lubaski  poisil  end põsele suudelda.
     1531 . a suri Diane’i abikaasa Louis de Brézé. Leina märgiks  kandis  Diane üksnes musta ja valget 
ega tunnistanud enam oma tualettide  valikul  muid värve kuni oma surmani. Peagi suri kuninga 
vanim poeg ja Henrist sai   üleöö dofään7. Isa määras noormehe pealekäimisel talle abiõpetajaks 
Diane’i. Millal nad lähedaseks said, ei tea keegi. Nad olid kogu aeg koos. Esmalt varjati intiimsust, 
kuid nagu juba roomlased väitsid, ei saavat   nohu  ja armastust väga kaua varjata. Noore õpilase ja 
temast 20 aastat vanema kasvataja vahekorrast teadis peagi kogu Euroopa. Neid imetleti, kadestati, 
neist räägiti  kuulujutte . 
        
Jean Clouet. François I de  Valois . Louvre, Pariis
François Clouet. Henri II de Valois. Louvre, Pariis                                                           
    François I suri 31. märtsil  1547 . Alates sellest päevast oli Diane de Poitiers kuninga Henri II de 
Valois’ kõige lähedasem inimene. Ta oli 48 aastat vana, kuid tema ilu ei olnud närbunud. Kõik, kes 
temaga kohtusid,  pidasid  teda 25 aastaseks, kõige enam pakuti 30-31 aastat.  Kuid Diane mõistis 
paremini kui Henri, et mees pidi abielluma, sest  riik vajas troonipärijat. Selline on juba kuningate 
saatus! Väärikas  pruut  leiti Firenzest. Selleks oli sealse suurhertsogi   tütar  Caterina de’ Medici. 
Sellise välimuse ning  iseloomuga  naine võis küll saada kuningannaks, kuid eales ei saanud temast 
võistlejat Diane’ile. 
  
               
  
François Clouet. Suplev daam (Diane de Poitiers). Rahvusgalerii, Washington
François Clouet. Caterina de’ Medici portree. Louvre, Pariis                                                           
       Caterina de’ Medicil tuli leppida kuninga tahtega: mees elas Diane’iga, aeg-ajalt külastas ta 
kuninganna kambrit. Nii sündisid kuninga lapsed. (Caterina tõi ilmale kümme last, neist 
kolm surid varakult.) Laste kasvatajaks määras kuningas Diane de Poitiers.
        Diane   ei   olnud   üksnes   kuninga   elukaaslane,   ta   oli   ka   kuninga   mitteametlik    peaminister . 
Kuningas tegi kõik tähtsad otsused alles siis, kui oli Diane’iga probleemi põhjalikult läbi 
arutanud. Vastutasuks sai Diane kuningalt kingiks mitte üksnes ehteid ja uhkeid tualette, 
vaid ka imelise suvekodu –  Chenonceau  lossi. Nii möödusid aastad.
30. juunil  1559 a   turniir Saint- Antoine ’i tänaval Pariisis
     30. juunil 1559 toimus Pariiis suur pidu: kuningas ise osales turniiril8! Tribüünil istus  aukohal  
Diane de Poitiers, kuninganna koht oli tagapool. Henri II vastaseks selles ülipopulaarses 
mängus oli kuningliku kaardiväe kapten Gabriel de  Montgomery . Kui kuningas sadulasse 
istus,   viipas   ta   Diane’ile   käega,   daam   lehvitas   taskurätiga   vastu   …   Algas   turniir,   kõik 
pidasid hinge kinni. Kes kahest mehest teise esimesena sadulast maha saab? Hobused juba 
galopeerisid! … Äkki kostus kohutav  ragin . Üks raudrüüs võistleja kukkus hobuse seljast 
maha. Diane  karjatas ! … See oli kuningas! … Haavatu toimetati kiiresti lossi. Oli juhtunud 
midagi hirmsat: vastase piigi ots läbistas kuninga kiivri silmaava ja torkas kuningal silma 
peast. ... Mees elas agoonias9 veel kümme päeva, siis suri Diane’i käte vahel.
             
Chenonceau loss (Henri II kingitus Diane de Poitiers’le)
Lana Turner (Diane) ja Roger Moore  (Henri II) filmis „Diane“
    Caterina ei läbenud kuninga matusteni oodata. Oli ju nüüdsest tema valitseja ja käsutaja. Ta palus 
Diane’il juba samal päeval kõik kuninga  kingitud  ehted talle üle anda ja lisas: „Chenonceau 
lossis teil vist isiklikke asju pole. Soovi korral võite end sisse seada Chaumont’is!“  
       Diane ei võtnud kuninganna pakkumist vastu. Ta  suundus  samal päeval abikaasa pärandatud 
Anet’ maalossi, kus elas tagasitõmbunult veel  seitse  aastat. Diane de Poitiers suri 20.  aprillil  
1566 . Ta oli siis 67-aastane. 
__________
1  etalon  – siin: võrdkuju, näidis
2 Sabina Poppea – keiser Nero teine abikaasa, ajastu ilu etalon; Nero surmas ta vihahoos jalahoobiga, seejärel kuulutas 
jumaluseks
3  vikont  –  krahvi ja  paruni  vahepealne  aadlitiitel
4 aksioom –  endastmõistetav tõde, mis ei vaja tõestamist
5 Comme elle est jolie! – Kui ilus ta küll on!
6 Pavia lahing – 1515. a.  sai Prantsuse  armee  Pavia all Püha Rooma riigi keisri Karl V armeelt lüüa; kuningas andis 
alla ja ta vangistati; lunaraha väljamaksmiseni pidid tema pojad viibima Karl V järelevalve all 
7 dofään – Prantsuse troonipärija tiitel (Dauphiné maakonna järgi)
8 turniir – siin: rüütlite võitlusmäng; võitjaks kuulutati see, kes vastase piigi või odaga sadulast maha lükkas; 
tavakohaselt kandsid võitlejad raudrüüd ja kiivrit
9 agoonia – surmaheitlus
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Kas Diane de Poitiers oli femme fatale? Põhjenda.
2. Mis asjaoludel sattus Diane François I õukonda?
4. Kas saab Diane de Poitiers’d saab võrrelda hetäär Phrynega? Põhjenda.
5. Mis sind Diane’i ja Henri II armuloos kõige enam üllatab?
6. Ehk ei  sundinud  Diane Henri’d vallaliseks jääma?
7. Mida arvad Caterina de’ Medicist? Mõistad sa tema käitumist Henri II surmapäeval hukka?
8. Kuidas peeti kesk- ja renessansiajal turniire?
9. Millist Loire’i oru lossi seostad Diane de Poitiers’ga? Mis seda lossi teistest lossidest eristab?
10. Diane’i ja Henri II suhet peetakse tõeliseks armastuseks. Nimeta teisi kuulsaid armastajapaare 
kas ajaloost või kirjandusest.
COCO CHANEL – SUURIM MOEREFORMAATOR
    
       Esmalt õpime ära sõnapaari  la *Haute Couture1, mis meie keeles tähendab kõrgmoodi. Teine 
sõnapaar le  grand  couturier osutab kõrgmoodi viljelevale disainerile,  moemaja  kunstilisele juhile. 
Loomulikult   tuleks   Coco   Chaneli   puhul   kasutada   selle   nimisõna   naissoo   vormi:  la   couturière 
(õmblejanna). See aga kõlab nii elegantse daami puhul liiga argiselt. Ilmselt oleks tema ameti kohta 
kõige sobilikum öelda  moekunstnik ,  moedisainer . 
    Coco Chaneli  eluloo  kohta on vähe tõepärast teavet, kuna daam ise armastas luisata ja oma lapse- 
ning   nooruspõlve   huvitavamaks   teha.   Kindel   on   üks:  isikutunnistusel  ja   passis   oli   tema   nimi 
Gabrielle Chanel, kelle sünniaeg oli 19.08.1883 ja -koht Saumur  (väikelinn Loire’i orus). Kuna 
rändkaupmehest isa armastas oma pisitütart väga, kutsunud ta plikatirtsu  eesnime  asemel Cocoks 
(lastekeeles   ’munake’;   mon    petit    coco   –   minu   lemmik).   Ka   seda   võib   pidada   luiskelooks,   sest 
„armastav“  isa hülgas oma viis last, kui tulevane moediiva oli 12-aastane. (Laste ema suri tiisikusse 
mõni  aasta varem.)  Kolm alaealist  tüdrukut paigutati  kinnisesse kloostrikooli, kus neile õpetati 
kõiksugu  näputööd.   Kaks  poissi  saadeti   maale   abitööliseks.  Seda,  et   Gabrielle’il  niidi  ja  nõela 
käsitsemine   teistest   paremini   välja   tuli,   märkasid   nunnadest   kasvatajad   varakult.   Hiljem   rääkis 
väärikas moelooja surmtõsiselt, et uue riietusmaneeri ideelise aluse saanud ta nunnade karmidest 
kleitidest: nunnad ei kandnud korsetti ehk nöörpihikut ja nii otsustas Coco Chanel vabastada kõik 
naised sellest piinavast riietusesemest. (Coco-sugusel saledal daamil oli sellest muidugi kergem 
loobuda kui paljudel teistel.)
        Kui   Gabrielle   sai   18-aastseks,   suunati   ta   õppeasustusse  Institut   Notre-Dame   de   Moulins2. 
Kõlavast nimest hoolimata oli tegu tavalise õmbluskooliga. 1903. a leidis osav tütarlaps väikese 
tööotsa kohalikus õmblusateljees. 20-aastaselt oli Gabrielle väga ilus ja  sale  ning mis peamine – ta 
oskas flirtida. Pole siis ime, et talle pakuti võimalust „esineda“ kohalikus kabarees. Paraku polnud 
kaunitaril lauluhäält ning etteaste piirdus lihtsalt lavale  ilmumise  ja edasi-tagasi kõndimisega. Kõik 
viitab sellele, et hellitusnime Coco sai Gabrielle just lõbustuskoha klientidelt, sest tegu oli tõesti n-ö 
üle linna tüdrukuga. Hellitusnimi  kinnistus  ja pärast seda ei öelnud talle enam keegi Gabrielle. 
Cocoks kutsus teda ka rikas  Etienne  Balsan, kes oli endine ohvitser, ent eelistas sõjaväelase karjääri 
asemel kasvatada tõuhobuseid. Rikkur kutsus Coco endale külla. Noore daami jaoks oli see esimene 
kord viibida ehtsas maalossis ja jälgida  hipodroomil  ratsavõistlusi. 
Marie Laurencin. Coco Chaneli portree. Musée de l’Orangerie des Tuileries
    Just seal kohtas Coco oma esimest suurt armastust – rikast Briti aristokraati  Arthur  Capeli, keda 
kõik millegipärast Boyks kutsusid. Coco ja Boy suhe kestis kümme aastat. Sellest  suhtest  räägiti nii 
mõndagi: ühed väitsid, et Coco vedas meest ninapidi, sest vajas kaupluse avamiseks raha, teised 
arvasid, et paari tunded on siirad, kuid Boy vanemad ei luba aadlimehel õmblejannaga abielluda. 
Tõsi on, et oma esimese butiigi3 avas Coco armsama rahadega  1910 . a Pariisis aadressil 31, rue de 
Cambon. Paremat  asukohta  on Valguse Linnas raske leida: kohe  hotell  Ritzi4 taga. Butiigi nimeks 
sai CHANEL MODES ja alguses müüdi seal üksnes daamide peakatteid. Varsti avati samasugused 
poekesed   Deauville’is5  ja   Biarritzis6.     Kõige   kuumemal   suvitushooajal   demonstreeris   ostjatele 
peakatteid perenaine ise. Tema poed olid väga  edukad . Ärimehed ja pankurid  saatsid  meelsasti oma 
daame külaskäigul Chaneli butiiki, peaasi et saaks vahetada paar sõna  preili  Cocoga. Mitte üksnes 
Gabrielle’i kätega vormitud  peakatted , vaid ka ta ise oli nõutud. Naised kadestasid tema saledat 
keha ning püüdsid temaga sarnaneda. 
    Esimese maailmasõja lõpus oli Coco kutsutud kõrgilma vastuvõtule. Enne kodust väljumist jäi ta 
kleidisaba   ukse   vahele   kinni   ja    rebenes .   Coco   haaras   käärid   ja   lõikas   rebenenud   ääre   maha. 
Järgmistel päevadel jalutati Pariisi kekslinnas nii lühikeste kleitidega, et  viisakad  inimesed lausa 
kiljusid. Siiani olid kõik naised kandnud  maani  kleite. Pärast Coco uuendust oli kleidi alumine äär 
ainult 20–25 cm põlvedest allpool!    
    Kord põletas Coco  vannitoas  veesoojendajaga oma kiharad. Jälle haaras osav õmblejanna käärid 
ja lõikas juuksed hästi lühikeseks. Nii sündiski uus  soeng  –  poisipea . (YouTube:  Paula, sul on 
poisipea / Kuis meeldid mul, sa vist ei tea …)
  
      
      
Audrey  Tautou filmis „Coco enne Chaneli“ (2009)
    Kord jällegi jäi Coco päikese kätte magama ning moodi läks päevitamine. 1926. a esitles Coco 
oma nn petite  robe  noire’i7. See oli suur moerevolutsioon! Ameerika moeajakiri Vogue8 ristis preili 
Chaneli moekuningannaks. Õige pea ostis Coco Chanel üles ka Camboni tänava kõrvalmajad nr 27 
ja nr 29 ning ühendas kõik kolm hoonet oma ateljeeks ja esinduspoeks. 
    1921. a esitles Coco Chanel omanimelist parfüümi Chanel No 5, mis tegi ta väga rikkaks. 1937. a 
oli   tema   palgal   4   000   töötajat   ja   ta   sai   28   000   tellimust   aastas.   Ajakirjanikud   andsid   talle 
hüüdnimeks la Reine  de Paris9.
        Coco   Chanelil   oli   palju   sõpru:   kunstnik   Pablo    Picasso ,   kirjamees-kineast   Jean    Cocteau , 
balletiartist  Serge  Lifar jt. Edukas moelooja visandas kostüümikavandeid  mitmele  teatritrupile ning 
toetas rahaliselt  Sergei  Diagilevi10 trupi etendusi. 
       Teise maailmasõja päevil oli Chaneli moemaja suletud. Perenaine elas  Lausanne ’is11. Ka sõja 
lõpus käis ta Pariisis harva. Coco Chanel oli küll edasi oma kesklinna maja omanik, kuid see oli 
välja üüritud. Näis, et väärikas daam kavatseb elu lõpuni Šveitsi jääda. Kas oligi mõtet tagasi tulla? 
Moekuninga trooni oli ju endale haaranud Christian  Dior12. 
   
Kuulus väike must kleit (1926) ja Chanel No5  reklaam  (2012)
    Suur oli kõigi üllatus, kui 71-aastane moelooja 1954. aastal avas taas oma  ateljee  ja poe endisel 
aadressil. Kaheldi, kas nii eakas daam suudab veel uue põlvkonna väärikaid kuulsusi üllatada? Coco 
Chaneli  tagasitulek  oli erakordselt edukas. Juba pärast esimest moerevüüd läks moodi tviidist13 
kostüüm, mis Chaneli kostüümi nime all on moes tänaseni. Peagi tulid müüki uued parfüümid: 
Pour  Monsieur,  Chanel  N°19  ja  Cristalle. Parfüümid ongi Chaneli moemaja suurim tuluartikkel. 
Lõhnade vallas jäi Chanelile vaid kaks konkurenti – maailma parfüümide kuningas firma  Guerlain  
[gerlä(n)] ja  Dior . Äge võitlus kolme gigandi vahel kestab tänase päevani. 
             
 
Chaneli kostüüm eile ja täna.
    
         Gabrielle Chanel suri 10. jaanuaril  1971   vaikselt  Ritzi hotelli numbritoas. Viimastel aastatel 
eelistas Coco Chanel elada  hotellis , et mitte tüüdata sõpru. Suurim moereformaator elas siin ilmas 
87 aastat. Väärikas vanus väärikale daamile! 
    Coco Chaneli loodud moeimpeerium on endiselt edukas. Seda juhib tema sakslasest õpilane Karl 
Lagerfeld14. Prantsuse kõrgmoe  ja selle kaudu ka vaimu tutvustamisel on Coco Chaneli teened 
suuremad   kui   kõigil   XX   saj   Prantsuse   diplomaatidel   kokku.   Tema   loomingut   saab   endiselt 
nuusutada, silitada, puudutada ja vaadata igas maailma lennujaamas, igas kaubanduskeskuses ja 
moeajakirjas. Ça sent  bon, Chanel!15
   
    
Karl Lagerfeld ja modell  Karmen   Kass
________ 
1  couture  (f) – õmblemine; (coudre III – õmblema); la maison de couture – õmblusateljee v moemaja
2 Moulins – linn Kesk-Prantsusmaal, ajaloolise Bourbonnais’ maakonna keskus (u 20 000 elanikku)
3 butiik (pr. k.  boutique ) – väike  pood , kõrge kvaliteediga moekaupade müügikoht
4 Ritz – 1898 . a Oscar Ritzi asutatud noobel  hotell Pariisis Vendôme’i väljakul 
5 Deauville  – La  Manche ’i ääres paiknev merekuurort Normandias 
6 Biarritz  – Biskaia lahe ääres paiknev merekuurort  Edela-Prantsusmaal (Baskimaal)
7 petite robe noire – väike must kleit
8  vogue  (f) [vog] – moelaine, mood, kuulsus; en vogue = à la mode
9 la Reine de  Paris  – Pariisi kuninganna
10 Sergei Diagilev (1872-1929) – vene teatrimänedžer (etenduste korraldaja), tegutses peamiselt Pariisis ja mujal Lääne-
Euroopas; Coco Chanel  disainis mitmele tema trupi balletietendusele kostüümid
11 Lausanne – linn Šveitsis; paikneb  Genfi  järve ääres
12 Christian Dior (1905-1957) – Itaalia päritoluga Prantsuse moelooja; Coco Chaneli kõrval XX saj suurimaid 
moereformaatoreid 
13  tviid  – jäme villane või poolvillane riie
14 Karl Lagerfeld (s. 1933) – Saksa päritoluga Prantsuse moedisainer; juhib Chaneli moemaja ning on ka firma Fendi 
peakunstnik
15 Ça sent bon, Chanel! – Chanel lõhnab hästi!
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Kas Coco Chanel on pärisnimi või kunstnikunimi?
2. Milles seisnes Coco Chaneli suur moerevolutsioon?
3. Mis oli Coco Chaneli ametialase karjääri suurimaks trumbiks?
4. Kas Eestis töötav  disainer  saaks teha Coco Chaneliga sarnase karjääri? Põhjenda.
5. Kui vana oli Coco Chanel, kui disainis oma kuulsa tviidist kostüümi?
6. Milliseid Chaneli firma parfüüme oskad nimetada?
7. Miks Chaneli tooteid nii vähe reklaamitakse?
8. Kes eestlastest kannab aeg-ajalt Chaneli moemajas õmmeldud  riideid ? 
9. Kas  tunned Chaneli firma toodetega võrdseid brande ( kuulsate  firmade tooteid)?
10. Mida arvad Eestis toodetud rõivastest?
11. Kuidas  hindad  Coco Chaneli teeneid prantsuse vaimu levitajana?
12. Millised tooted toovad Chaneli  firmale  suurimat tulu? On need riided, ehted, parfüümid 
kosmeetikatooted  või aksessuaarid (lisandid õhtutualeti juurde)?
13. Millised firmad on Chaneli maja suurimad konkurendid parfüümide vallas?

Document Outline

•     Caterina de’ Medicil tuli leppida kuninga tahtega: mees elas Diane’iga, aeg-ajalt külastas ta kuninganna kambrit. Nii sündisid kuninga lapsed. (Caterina tõi ilmale kümme last, neist kolm surid varakult.) Laste kasvatajaks määras kuningas Diane de Poitiers.
•     Diane ei olnud üksnes kuninga elukaaslane, ta oli ka kuninga mitteametlik peaminister.  Kuningas tegi kõik tähtsad otsused alles siis, kui oli Diane’iga probleemi põhjalikult läbi arutanud. Vastutasuks sai Diane kuningalt kingiks mitte üksnes ehteid ja uhkeid tualette, vaid ka imelise suvekodu – Chenonceau lossi. Nii möödusid aastad.
• 30. juunil 1559 a  turniir Saint-Antoine’i tänaval Pariisis
•     30. juunil 1559 toimus Pariiis suur pidu: kuningas ise osales turniiril8! Tribüünil istus aukohal Diane de Poitiers, kuninganna koht oli tagapool. Henri II vastaseks selles ülipopulaarses mängus oli kuningliku kaardiväe kapten Gabriel de Montgomery. Kui kuningas sadulasse istus, viipas ta Diane’ile käega, daam lehvitas taskurätiga vastu … Algas turniir, kõik pidasid hinge kinni. Kes kahest mehest teise esimesena sadulast maha saab? Hobused juba galopeerisid! … Äkki kostus kohutav ragin. Üks raudrüüs võistleja kukkus hobuse seljast maha. Diane karjatas! … See oli kuningas! … Haavatu toimetati kiiresti lossi. Oli juhtunud midagi hirmsat: vastase piigi ots läbistas kuninga kiivri silmaava ja torkas kuningal silma peast. ... Mees elas agoonias9 veel kümme päeva, siis suri Diane’i käte vahel.
•              
• Chenonceau loss (Henri II kingitus Diane de Poitiers’le)
• Lana Turner (Diane) ja Roger Moore (Henri II) filmis „Diane“
•     Caterina ei läbenud kuninga matusteni oodata. Oli ju nüüdsest tema valitseja ja käsutaja. Ta palus Diane’il juba samal päeval kõik kuninga kingitud ehted talle üle anda ja lisas: „Chenonceau lossis teil vist isiklikke asju pole. Soovi korral võite end sisse seada Chaumont’is!“  
•     Diane ei võtnud kuninganna pakkumist vastu. Ta suundus samal päeval abikaasa pärandatud Anet’ maalossi, kus elas tagasitõmbunult veel seitse aastat. Diane de Poitiers suri 20. aprillil 1566. Ta oli siis 67-aastane. 
• __________