MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: A-3 Tala paindesiirete arvutus universaalvõrranditega B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 F = 10 kN p = F/b [S] = 4 a = 2,5 m Joonis täheliste andmetega 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 1,25*8 = 10 kN p = => 8 kN 1.1 Toereaktsioonid (2) =0 F*AC - FB*AB + Fres*AD = 0 => arvutan sellest FB ...
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: A-3 Kõvera varda tugevusarvutus B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 20.04.12 Algandmed Ühtlase ristlõikega ühtlaselt kõver varras ehk konks on kinnitatud korpuse lae külge ning koormatud vertikaalse koormusega F. Konks on valmistatud terasest S235 DIN EN 10025-2, mille voolepiiri väärtus on Re = 235 MPa. Arvutada konksule suurim lubatav koormuse F väärtus, kui nõutav varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige Rislõike k...
Kodused ülesanded: 1. Kui palju vett saab 70 m3 auru, mis on temperatuuril 180 o C ja rõhul 8,0 atm, kondenseerumisel? Lahendus: P = 8,0atm, T = (273+180) = 453K, V = 70m3 = 70000dm3. g 8 a tm * 7 0 0 0 0 d m 3 * 1 8 P *V *M m ol m (H 2 O ) = = = 271362g = 271 kg R *T 3 a tm * d m 0 ,0 8 2 *4 5 3 K m o l* K 2. Gaasisegu sisaldab 22% heeliumi, 18% vesinikku, 30% lämmastikku ja 30% argooni. Milline on segu koostis mahuprotsentides? ...
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Tala ristlõike tugevuse näitaja Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Detailide joonised 1.1 L-profiil mõõtudega 60/60/3, mis oli antud Arvutatakse pinnakeskme asukoht z0 b - cm See on ka märgitud alljärgneval joonisel, kus on ka kujutatud L-profiili mõõtmetega 60/60/3 Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis Ristlõikepindala on A= 3,45 mm2 1.2 U-profiil mõõtmetega 50/120/50x4 Ristlõike pinnakeskme asukoht zo = b -= 1,31 cm U-profiili joonis kasutatavate mõõtmetega Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis 1.3 Ta...
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-9 Tugevusarvutused paindele B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 = 0,75 m F = 10 kN p = F/b = 13,33 kN [S] = 4 a = 1,5 m 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 0,375*13,33 = 5 kN 1.1 Toereaktsioonid (2) =0 F*AC - FB*AB + Fres*AD = 0 => arvutan sellest FB asendades arvudega -FB = 1.1 Toereaktsioonid (3) =0 FA*AB Fres*DB + F*BC = 0 => arvutan sellest FA asendades arvudega FA = vektori sound vale Joonis parandatud vektoriga 1.1 Toereaktsioonid (4) kontroll =0 F + FB FA Fres1 Fres2 = 0 => 10 + 8,75 8,75 5...
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Antud: Dtross = 10 mm FLim = 58,3 kN u,Tõmme = 80 MPa u,Surve = 40 MPa [S] = 6 H = 4,8 m L = 1,7 m 1.0 Tarindi joonis antud andmetega: 1.1 Tarindi varraste sisejõud Lõige Tasakaalutingimuseks on Np Ntcos62,16 + Fcos135 = 0 Ntsi n62,16 Fsin135 = 0 Nt = 0,8F Np = 1,08F 2. Puitvarda tugevusarvutus Puitvarras on ühtlaselt surutud: Np = 1,08F = const (-) Puitvarda tugevustingimus: p = Np/Ap 1,...
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Võlli tugevusarvutus väändele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Andmed: P1 = 1,5 kW P2 = 2 kW P3 = 1 kW P4 = 1 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel = 105 Nm 3. Sisejõudude analüüs Skeem ...
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Varda tugevusarvutus pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande lahendus Antud: Materjal S235 D = 50 mm d = 16 mm [S] = 2 1. Möötkavas joonis 2. Leian ohtliku ristlõike (vähima pindalaga) = == 7850 = == 7649,04 ohtlikuim ristlõige = = 4214,67 = == 1761,54 3. Pindala graafik ja pikijõu epüür 4. Koostan tugevustingimuse Lubatav ohutu pinge: MPa Tugevustingimus: = 474,5 F 5. Arvutan suurima F väärtuse 474,5 F 117,5 F 6. Arvutan tegeliku varuteguri Lubatav koormus: F = 247 kN Tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes 2 pinge järgi: MPa Tegelik p...
ДЕСЯТЬ СОВЕТОВ СТУДЕНТАМ ДЛЯ УСПЕШНОЙ РАБОТЫ НАД ЗАДАЧАМИ 1. Если мы говорим, что знаем значение какой-то физической величины x , то это означает следующее: мы знаем числовое значение этой величины N и её единицу измерения А. x NA Бессмысленно говорить, например, что длина данного стола составляет 1,5. Если же мы говорим, что длина стола составляет 1,5 м (метра), то мы уже имеем представление о данной физической величине. Некоторые студенты начинают сомневаться в правильности решения задачи только на том основании, что, по их мнению, ответ «слишком большой (слишком маленький)». Числовое значение величины зависит от выбранных единиц измерения! Например, длина того же стола, выраженная в километрах, будет 0, 0015 xкм а выраженная в микр...
Kodused ülesanded: 1. Kui palju 90%-lise sisaldusega talliumit on võimalik saada kahest tonnist talliumi mineraali kukersiidi Tl12Cu5Se kontsentraadist, milles on kukesiidi sisaldus 76% Lahendus: Tl12Cu5Se 12Tl m(Tl12Cu5Se) = 2000000g*0,76 = 1520000g n(Tl12Cu5Se) = 1520000g/2847g/mol = 533,9mol m(Tl) = 12*533,9mol*204,4g/mol = 1309538g m(Tl)90% sisaldusega = 1309538g/0,9 = 1455043g = 1,5t 2. Kui palju m3 45%-list HF vesilahust (=1,16g/cm3) on võimalik saada 2 tonnist fluoriidi maagist, mis sisaldab 80% CaF2, kui kaod protsessis on 16%? Lahendus: CaF2 2HF m(CaF2) = 2000000g*0,8 = 1600000g n(CaF2) = 1600000g/78g/mol = 20513mol m(HF)ilma kadudeta = 2*20513mol*20g/mol = 820513g Kaod = 16%, seega saagis = 84% m(HF)84% saagisega = 820513g*0,84 = 689231g m(HF)45% lahus = 689231g/0,45 = 1531624g V(HF) 45% lahus = m/ = 1531624g/1,16g/cm3 = 1320365cm3 = 1,3m3 3. Kui palju CaCO3 on materjalis, mis saadi j...
Kodused ülesanded: 1. Õhu relatiivne niiskus 20 oC juures on 90%. Kui palju tekib õhu jahtumisel 5 oC-ni kondensaati? Lahendus: Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 17,54mmHg (20 oC juures) P küllastatud veeaur = 6,54mmHg (5 oC juures) Pvee aur 20oC juures= 17,54mmHg*0,90 = 15,8mmHg. Veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru mahuga 100 mahuühikus õhus: Vveeaur 20oC juures = (PH2O*100)/Püld = (15,8mmHg*100)/760mmHg = 2,08% Teiste sõnadega 20 oC juures, 100L õhus on 2,08L veeauru või 20,8L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=760mmHg, V1=20,8L/1m3, T1=(20+273)=293K V0=(760mmHg*20,8L/1m3*273K)/(760mmHg*293K) = 19,38L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 19,38L/22,4L/mol = 0,865mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 0,865mol*18g/mol = 15,6g/1m3 (20 oC juures) P vee aur 5oC juures= 6,54mmHg Püld = 760mmHg ...
a b c d a b c a 0,2025 0,09 0,045 0,1125 0,45 0,2 0,1 b 0,09 0,04 0,02 0,05 c 0,045 0,02 0,01 0,025 d 0,1125 0,05 0,025 0,0625 Liitallika entroopia: -0,466561 -0,312654 -0,201327 -0,3546 -0,312654 -0,185754 -0,112877 -0,216096 -0,201327 -0,112877 -0,066439 -0,133048 -0,3546 -0,216096 -0,133048 -0,25 Summa -1,335142 -0,827382 -0,513691 -0,953745 -3,62996 d 0,25 a b c d a b c a 0,0625 0,0625 0,0625 0,0625 0,25 0,25 0,25 b 0,0625 0,0625 0,0625 0,0625 c 0,0625 0,0625 0,0625 0,0625 d 0,0625 ...
docstxt/136242173817.txt
docstxt/136242328088.txt
docstxt/136242343277.txt
docstxt/136242344546.txt
docstxt/136242345431.txt
docstxt/136242345932.txt
müü C2 0,1 26550220,3205359 0,15 19507984,76418 0,2 13903595,2556319 0,3 5935455,03846537 C2 0,4 1452470,27726657 0,5 0 30000000 0,6 1452470,27726657 25000000 0,7 5935455,03846537 20000000 0,8 13903595,2556319 15000000 0,9 26550220,3205359 10000000 1 Err:502 5000000 0 0 0,2 0,4 0,6 C2 C2 2 0,4 0,6 0,8 1 1,2
T,.) 4.+ Tippude A, B ja C koordinaatide jdrgi joonesfada kolmnurga ABt kaksvaade ja kabinefprojektsioon, 5.+ Tuletada prisna ktilgvaade ja kujufis ristisoneefrias. 6.+ Ptiraniidi ABCT ristisoneetrilise kujutise jdrgi tuletada tema kaksvaade. 4.4, ti),f 3 94 "t .{t i:t 2. HARJUTUSTUND I '",{ : i" ,-i 7 3" B ;l .,r oll o * 4"= 6" { '! -,,
.,.',. r,,,..J ,.i n );" [. r;,,, . a l( :^'- t'',, ' ,,:j ,i , ,.'{ ., ,,: t. J >''" ,., 1. HARJUTUSTUND 1 '. -, '', t:
17:45-18:00 Läheme Tokyo55te 18:00-20:30 Tähistame ema 43. sünnipäeva Tokyo55s 20:30-21:00 Lähen koju 21:00-23:00 Vaatan Discoveryt, pesen 23:00 Lähen magama 20.nov.2013 (kolmapäev) 23:00-8:30 Uni, magan 8:30-9:00 Pesen, söön hommikust, riietun 9:00-9:30 Lähen ülikooli 9:30-11:45 Disk.mat. loeng 12:00-14:15 Väljendusoskuse harjutustund 14:15-14:45 Lõuna 15:00-15:30 Arvutikasutaja täiendusõppe kaitmine 16:00-19:15 Füüsika täiendusõpe 19:15-19:30 Lähen toidupoodi 19:30-20:00 Poes 20:00-20:15 Lähen koju 20:15-22:45 Õpin, vestlen sõpradega facebookis 22:45-23:00 Pesen 23:00 Lähen magama 21.nov.2013 (neljapäev) 23:00-8:30 Uni, magan
1t = 1000 kg 1 kg = 1000 g %(puhas aine) + %(lisand) = 100% (1.8) 1g = 1000 mg 2013 sügis 1 2 1. harjutustund YKI0020 Keemia alused Üldmõisted Üldmõisted Ülesanded tunnis: 5. Inimese skelett kaalub 10 kg ja sisaldab 58% Ca3 (PO4 )2 . Mitu kilogrammi fos- forit sisaldab skelett? [1,2 kg] 1
YGK0010 1. KODUNE GRAAFILINE TÖÖ "HULKTAHK" Joonise pealkiri: Hulktahk Tähtaeg: III harjutustund Töö sisu: hulktahust on esiekraani risttasanditega tükk välja lõigatud (vt eestvaadet). T u l e t a d a : 1) hulktahu pealt ja vasakultvaade, 2) väljalõike ühe kaldtahu (selle, mis on kaldu 1 suhtes) originaalvorm ainult ühel meetodil, 3) väljalõikega hulktahu kujutis ristisomeetrias. Ülesande variandid 09 vt fail "kgt1_1112.pdf" NB
Edasi teha samade valemitega ja õige U-ga ja tuleb kõik õige. 2.4. Sobiva istu valimine ja garanteerimine ES=25 ei-ES ei ei Valin ISO piirhälvete tabelist sobiva istu H7/s7 ES=25 m es=89 m EI=0 m ei=59 m 2.4.1 Kontroll, kas nõutud ping on tagatud P=0.95 Cp=0.27 , kus 0.04mm 95% pingudest on vahemikus 0.051...0.072mm Tugevus on tagatud ja liide on piisavalt tugev PUUDU ON KONTROLL MATERJALIDE VOOLAMISELE. Võta lahti alina materjalid ja harjutustund ja seal on vajalik näide olemas. 3. Järeldus Valida tuleb näiteks ist Ø80 H7/s7 Pressliite eeliseks on see, et rummul ja võllil puuduvad nõrgestused, nagu liistliitel olid liistud pingekonsentraatoriteks. Sellel liitel puudub ka lõtk. Pressliite puudusteks on aga see, et võimalus asendit reguleerida puudub ning seda liidet on keerukas paigaldada ja lahti võtta.
Karin Kõluvere 051824 Harjutustund Valimid 1. Arvuta üleriigilise omnibussi (n=1000) valimi mudel täites järgmise tabeli: Vanus Kokku % n= Mehed % n= Naised % n= 15- 19 9% 90 10% 100 9% 90 20-29 19% 190 21% 210 18% 180 30-39 18% 180 18% 180 16% 160 40-49 17% 170 18% 180 17% 170 50-59 17% 170 17% 170 18% 180 60-74 19% 190 16% 160 22% 220 Kokku 100% 1000 100% 1000 100% 1000 2. Esindusliku üleriigilise küsitluse puhul peavad olema kaetud kõik maakonnad vastavalt rahvastiku jagunemisele. Arvuta proports...
odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned eeldused: Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. Ressursid on fikseeritud, kaupade pakkumine on kindel nii koguselt, kui kvaliteedilt ning vaatlusperioodi jooksul seda muuta ei saa.
Majandusajaloo II harjutustund/seminar (2013 sügis) 1) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid selle koolkonna esindajad vabamajandusse? 2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse...
TEOORIAD JA MUDELID Majanduses tuuakse välja erinevaid muutujaid. Alljärgnevalt on toodud 2 enam kasutatud võimalust muutujate määratlemiseks. MUUTUJAD: -endogeensed, sõltuvad – nähtuse poolt põhjustatud(mõjutatud) -eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed MUUTUJAD: -varumuutuja – kogus teatud ajahetkel -voomuutujad – koguse muutus teatud perioodil Mudel – tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused HARJUTUSTUND 4.09 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Kujutamise eeldused: -Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud (e. ressursid on täielikult ära kasutatud)
HARJUTUSTUND 1. Essee ja tähendusskeem. Kokku- ja lahkukirjutamine. MÕJUTAVAD TEGURID Millised tegurid soodustavad X? Millised tegurid takistavad X? AJASUHTED VAATEPUNKTISEOSED Kuidas X on Kus X esineb? muutunud? Kellesse/Millesse X puutub? Kes X kasutab? Kelle/Mille vaatepunktist saab X täpsustada? TEKSTI PEAMÕISTE X Mis on X? (iseloomulikud jooned, omadused, osad) Kuidas X ilmneb?(toimimis-, esinemisviisid; näited) Mis on X eesmärk ja ülesanded? Kuidas saab mõõta X väärtust, hulka v tugevust? Kuidas X suhtutakse? (emotsioonid, hinnangud, normid) Kuidas saab X kirjeldada v täpsustada? Milliste analoogiate (samatüübiliste nähtuste) abil saab X isel...
poolel. Na+ ioonid transporditakse rakust välja ja K+ ioonid sisse. Transpordi stöhhiomeetria: 3Na+ välja ja 2K+ sisse ühe hüdrolüüsitud ATP kohta. 9. Milline membraanitranspordi liik on peamine järgmiste ühendite puhul? a) CO2 - difusioon b) H2O - difusioon c) Glükoos - sekundaarne aktiivne transport d) K+ - primaarne aktiivne transport e) Aminohapped - sekundaarne aktiivne transport f) Rasvhapped - sekundaarne aktiivne transport 5. HARJUTUSTUND Nukleiinhapete komponendid. Polünokleotiidahela ehitus 1. Selgitage järgmisi mõisteid a) Nukleosiid - lämmastikalus + suhkur, mis on omavahel ühendatud N-glükosiidsidemega b) Nukleotiid - nukleosiidfosfaat. N-alus + suhkr + 1-3 fosforüülrühma c) Oligonukleotiid - kahest kuni kümnest nukleotiidist koosnev ahel d) Geen - pärilikkustegur kromosoomi kindlas piirkonnas, mis määrab otseselt või kaudselt mingi tunnuse arengu.
Maalitakse ilma eelarvamusteta, nii nagu hetkel on, mitte nii nagu meeles on Vesiroosid Pierre- Augusto Renoir 1841-1919 Moulin de la Galett - ebatavaliselt suur maal impressionistide jaoks Istuv supleja - taust on väga tasapinnaline, vastandvärvilised varjud/peegeldus Jõe ääres - Camille Pizzaro Edgar-Hilaire Degas 1834-1917 Absindijoojad- ei kardeta tühja pinda, Vannis- laud ja tuba vastanduvad värvigamma poolest Neli tantsijat - Sinised tantsinad - palju teoseid baleriinidest Harjutustund/proov - näiliselt ei ole impressionistlik, aga palju tühja pinda ja õige ajastu Tantsijannad - jääb vaikselt pimedaks - värvid intensiivistuvad 14.a tantsijanna - pimeda mehe skulptuurid, bronksist päris kangast riided Degas rakendab fotograafiat oma maalikunsti abiks Mary Cassat 1844-1926 Loozis - August Rodin - keeruline paigutada kuhugi Calais kodanikud - pind on jäetud meelega krobeliseks Mõtleja - sümbolism, realism, ei ole antiikne
püsiseisundi kuldreeglile vastav kapitalivarustatus on: väiksem kui kuldreeglile vastav tase 18. Solow kasvumudeli kohaselt võrdub hüviste nõudlus investeeringud: „pluss“ tarbimine 19. Solow mudelis koos rahvastiku kasvumääraga n näitab kapitalivarustatuse muutu töötaja kohta avaldis: (delta) k=sf(k)-(g+n)k Teema 6 Enesekontrolli test + Harjutustund 1. Töö(jõu) efektiivsuskordaja on mõiste, mis ei kajasta: maksimeeritud toodangut, mis tuleb tööjõu koostööst suure koguse kapitaliga 2. Kui töötajate tegelik arv kasvab 3 protsenti ja töötajate efektiivsuskordaja kasv on 2 protsenti, siis töötajate efektiivne hulk (tööjõu efektiivsus) kasvab määraga: 5 protsenti 3. Solow kasvumudelis kus arvestatakse tehnoloogia progressi ja rahvastiku kasvu, peab
● Kuidas esitatakse mõõtetulemust koos oma mõõtemääramatusega? ● Mis on mõõtmine? ● Millest sõltub mõõtmistulemuse täpsus? ● Mis on taatlemine? ● Millega on seotud määramatuse A ja millega B tüüpi hinnang? ● Mida nimetatakse tegelikult „mõõteveaks“? ● Kuidas leida standardhälvet? ● Iseloomusta standardhälbe mõistet? 4 Tund: harjutustund. 5 Tund: Järgneb I töö esitatud küsimustele ja mõõtevigade hindamise oskusele. Füüsika üldmudelid (16 tundi) 1 tund: Füüsikalised objektid, nähtused ja suurused. Füüsikaline suurus kui mudel. Füüsika keel, selles kasutatavad lühendid. Objekte, mida füüsikas uuritakse, nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht, vesi, jne. (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub).
suunas: töö raskusaste ja õpetaja kõne keerukus õppeaastate jooksul peaaegu ei muutu ega vasta seetõttu laste võimetele vanemates klassides (nt. ülesanded lugemistekstide analüüsiks), õpetaja oma kõne keerukust (sõnavara, lauseehitus, tempo) praktiliselt ei reguleeri, mistõttu õpilased (eriti nooremates klassides) ei saa temast aru. Tundide tüübid ja ülesehitus: Eristatakse järgmisi peamiselt rakendatavaid tunnitüüpe: uue materjali käsitlemise tund, harjutustund, kordamistund. Abiõppes on sageli kasutusel kombineeritud tund. See on harjutustund, kus vähesel määral käsitletakse ka uut materjali. Kombineeritud tund on eriti levinud keeleõpetuses. Tunni struktuur on loogiline, kui see vastab tunnetustegevuse seaduspärasustele ja õppetoimingu koostisse kuuluvate osatoimingute järjestamisele (algoritmile). Sel juhul valmistab eelnev töövõte ette järgmise sooritamist. On mõningad tunnietapid, mida ei ole võimalik ringi paigutada
annaabi.ee 
