nende lõhnadega kokku puutunud ja hindavad neid kümne palli süsteemis. Lõhnad: (50ml) AVON - Ultra sexy pink (0-25€) AVON – Fleur (0-25€) AVON - Caribbean paradise (0-25€) Dolce & Gabbana - Light blue (üle 50€) Versace - Bright crystal (üle 50€) Zinzi – Jewel (26-50€) Naomi Campbell – Cat deluxe with kisses (26-50€) Juicy Couture – Viva la juicy (26-50€) Paris Chic Model (0-25€) Versace man – Eau Fraiche (26-50€) Hugo Boss – Dark blue (26-50€) Testija nr1. (meessoost) AVON - Ultra sexy pink 7 Testija nr1. (naissoost) AVON – Fleur 2 AVON - Caribbean paradise 5 AVON - Ultra sexy pinkDolce & Gabbana 4 - Light blue 7
moeimpeeriumi loojal olid eriti lähedased suhted. Santo Versace, kes taotles anonüümsust, on selle osalt ka saavutanud, sest temast kui Versace moeimpeeriumi edasiviijast räägitakse üsnagi vähe võrreles kas või õe Donatellaga. Donatellal kui Vercase Groupi asepresidendil ning peadisaineril lasub eriti suur kohustus moemaja mainet endiselt kõrgel hoida. Versace firmast Firma kujundab, turustab ja levitab luksusrõivaid kaubamärkide Versace, Versus, Versace Jeans Couture ja Versace Young all. Versace Group koosneb mitmetest tooteliinidest. Nendeks on: Gianni Versace Couture, Versace Jeans Couture, Versace Home Collection ja Versace Collection. Peale riiete ja aksessuaaride kuulub Versacele veel hotell Palazzo Versace. Tooteliin Gianni Versace Couture tegeleb rõivaste, kellade, ehete, kosmeetika ja mööbli valmistamisega. Enamasti on kõik eelnevalt mainitud tooted valminud käsitööna. Ainuüksi kleit sellest tooteliinist võib maksta 10 000 dollarit
aksessuaaride loomisega ning töötas peadisaineri Guy Paulin`i assistendina. (2) 1981. aastal läks Lacroix üle Jean Patou moemajja, asudes nüüd ise tööle peadisainerina. 80-ndate alguses mäletasid kunagi kuulsat Patou moemaja vaid kõige ustavamad moejärgijad, kuid Lacroix'l õnnestus lühikese ajaga firma taas käima panna ning müügimahtusid kolmekordistada. (1) 1987. aastal lahkus Lacroix Patou moemajast, et rajada omanimeline moemaja. Christian Lacroix'st sai esimene haute couture moemaja, mis Pariisis viimase kahekümne aasta jooksul avati. Lacroix moemaja oli väga edukas ja 2 aastat pärast asutamist otsustati hakata lisaks rõivastele tootma ka ehteid, käekotte, kingi, prille, salle ja lipse. Sel samal 1989. aastal avati Christian Lacroix butiike mitmel pool maailmas Pariisis, Arles', Toulouse'is, Londonis, Genfis ja Jaapanis. (1) 2009. aastal oli aga Moemaja sunnitud oma uksed nigela majandusliku olukorra tõttu sulgema. Lacroix Moemaja viimaseks jäi 2009
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt.
Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt
jutustuse osa tähtsus. Realism Graafikakunsti populaarsus tõusis. Skulptuuris oli realismi tunda vähem. Fotograafia teke. Historitsistlik arhitektuur. Edouard Manet (1832 – 1883) Prantsuse maalikunstnik. Tema tuntumad teosed on „Eine murul“ ja „Olympia“ Mõjutas oluliselt impressionismi. Sündis jõukasse perekonda. Manet Kunstiga julgustas teda tegelema onu. Manet õppis maalima Thomas Couture juures. Maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine, ülemineku toonide vältimine. Maalis kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Elu jooksul ta tunnustust ei saanud. Elu lõpu poole hakkas kasutama heledamaid toone. „Olympia“ „Eine murul“ „Baar Folies-Bergere’is“ „Baar Folies-Bergere’is“ Edouard Manet viimane maal Kujutab Pariisi baarileti taga töötavat naist nimega
Oma moemaja asutas Paco 1966. aastal, ta on teinud kostüüme filmidele ja riietanud mitmeid kuulsusi. Üheks tema suurimaks fänniks oli kuuekümnendatel prantsuse laulja Françoise Hardy. Moemaailma olulise figuurina lubab ta endale palju tööd ja ranget enesedistsipliini. Loomulikult valmistab Rabanne`i kompanii pret-a- porter rõivaid, esitleb aeg-ajalt haute couture kollektsioone ja omab mitut parfüümisarja. Tänaseks on Paco Rabanne moeloomisest tagasi tõmbunud, tegeleb aga intensiivselt joonistamisega ning on esinenud mitmel näitusel hiljuti sai tema joonistusi näha näiteks Moskvas. Rabanne´i moemajas tegutsevad samuti tublid disainerid näiteks Patrick Robinson, kellel tekkis üsna kiresti selge visioon Paco Rabanne`i moemaja tulevikust - See esindab provokatiivset stiili, mis on täis jultunud glamuuri. Samuti on andekas India moelooja Manish
NIMEDE KÄÄNAMINE 1. Nimede käänamisel lisatakse käändelõpud nime algkujule kui see on võimalik. Mägi Paju Lagi Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipe...
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke
.. There is a lots of........ v Restaurants, brasseries or bistros v Variety food- (sheese- around 400 varieties, wines, chocolate mousse, crêpes, snails, croissants, creme brule) v Tourist attractions (Eiffel tower, Notre Dame, Disneyland, 3900 museums, 4400 cinemas, 38 879 historic monuments, 50 000 theatrical productions every year) v Mediterranean (Vahemeri) beaches v Vineyard Famous about...... v Fashion and luxury (Chanel, Louis Vuitton, Dior- couture, perfumes, cosmetics) v Art and artists (Monet, Renoir), v Films( Amelie) v Literature and authors (Balzac, V. Hugo, Rimbaud) v Modern culture v Tour the france v Beautiful languaege v Air bus(Renault, Citroen, Peugeot) Famous Landmarks of Paris Click to edit Master text styles v Eiffel Tower Second level v The Louvre
Moelooja Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel igal kolmekümnel sekundil. Isiklikku Chanelil oli palju armusuhteid, kuid ta jäi vallaliseks. Sel aastal peaks Eesti kinodesse jõudma vähemalt üks COCO CHANELi elust pajatav film. Chaneli pärandi muljetavaldavaim osa on kahtlemata tema panus ilusse ja moodi,
,,Isa Goriot" Proua Vauquer on vana lesknaine, kes peab Pariisis kodust pansioni. Ise ta elas teisel korrusel ühes parimas korteris. Teises korteris elas proua Couture koos oma kauge sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin. Neljandal elasid vanapiiga Michonneau ja endine nuudli,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène de Rastignac. Katusekabrites elasid tööpoiss Christophe ja köögitüdruk Sylvie.
Raamatu sündmused leiavad aset enamasti pansionis, mille omanik on 50- aastane Vauquer. Seal elavad Isa Goriot, üliõpilane Eugene de Rastignac, sõjaväeleitnandi lesk Couture, tema hoolealune preili Victorine, härrasmees Vautrin, tudeng Biancon ja vanatüdruk Michonneau. Isa Goriot’il on kaks tütart Anastassie ja Delphine, keda ta armastab kogu südamest. Kui ta pansionisse saabus, oli tal kaasas suur garderoob ja ta kulutas palju raha oma välimusele. Hiljem hakkas ta üha vähem kulutama raha enda peale, et toetada oma armastatuid tütreid. Tütred temast väga lugu ei pidanud, käisid vaid vahel külas. Üliõpilane Eugene tahab saada kõrgseltskonda
Dior Katre Pohlak Geograafia XI klass Rakke Gümnaasium Moe ajalugu Alates Päikesekuningas Louis XIV valitsemisajast on Prantsusmaa koos Põhja- Itaaliaga olnud rõivamoe keskuseks. Charles Frederick Worth dikteeris täpselt, milline kõrgmood on sikk. Lisaks oli ta esimene, kes lasi oma riideid mannekeenidel demostreerida. Chambre Syndicale de la Couture Parisienne C.F.Worthi algatusel ühinesid moemajad 1868.aastal Chambre Syndicale de la Couture Parisienneks. See koda määrab veel tänapäevalgi täpsete juhiste alusel, missugused moesalongi kuuluvad kõrgmoe hulka. Kes oli Christian Dior? Christian Dior oli rikka keemiavabrikandi poeg. Ta oli õppinud riigiteadus ja muusikat. C.Dioril oli oma galerii, kus ta müüs Braquei ja Picasso maale. C.Diori boheemlaslik elu
Isa Goriot Tegevus toimub Pariisis 1819 a Tegelased: *Proua Vaquer Pansionärid: *pr couture *Victorine *hr Poiret *Vautrin *pr Michonneau *Goriot *Eugene de Rastignac *Delphine *Anastasie de Restaudi *Maxime de Trailles *Pr Claire de Beauseant *Sylvil,Christophe Politseinikud: hr Gondureau Bianchon Miljöö kujutus Kujutab kriitiliselt,seletab väga täpselt,põhjalikult,pikalt kõike,et tekiks lugejale pilt silme ette.Kujutab kõike realistlikult.Toob välja kõik halva,et ühiskond oskaks end parandada ja sellest õppida. Isa Goriot 1) töötas kompaniis,omanik suri,ostis ise firma
Moelooja Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast I maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1912 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel igal kolmekümnel sekundil. Isiklikelu Chanelil oli palju armusuhteid, kuid ta jäi vallaliseks.
Ta on kooskõlas selle saaliga, kus igritseb õnnetus. Ta sarnaneb kõigi naistega, kel on elus olnud õnnetusi. Klaasine silm ja süütu ilme. Südamepõhjas hea naine. Pansioni sai mehelt. Mees oli temaga halvasti käitunud. Eugene de Rastignac: õppis Pariisis õigusteadust. Näolt lõunamaalane. Valge näonahk, mustad juuksed, sinised silmad. Aadliku pere võsu. Harilikult kandis vana kuube, kulunud vesti, hooletult seotud musta koltunud kaelasidet. Proua Couture: PV arvekomissari lesk. Elab koos Victorine'ga, kellele oli kui ema. Ei omanud midagi peale pajuki ja leseosa. Victorine Taillefer: Ta isa keeldus teda enda jätmast (eelistas neiu venda) ja proua Couture hoolitses tema eest. Kannatas kahvatustõve all. Püsiv nukrus, häbelik hoiak, vaene ja hädine valiums. Õrn jume, punakasblondid juuksed ja liiga ahtake piht. Vautrin: neljakümneaastane, värvitud põskhabemega mees. Laiad õlad, hästiarenenud rind, väljapaistvad musklid, jämedad käed
Tegelased: (kõik elavad pansionis) Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt.
At the age of 19 The Beginning of CHANEL · Dream of becoming a famous fashion designer · The name Coco · Affair with the French millionaire Étienne Balsan · Designing hats as a hobby · First shop The first CHANEL store Opened in 1913 Gabrielle Chanel with her sister Adrienne Sisters standing in front of Coco's first fashion Boutique The Chanel empire · Gaining reputation · False history for her humble beginnings · Simplicity of the clothes · A Chanel couture jacket · First signature fragrance, Chanel No. 5 Classical CHANEL jacket Ad for the fragrance CHANEL no 5 Personal life · Always surrounded by controversy · Affairs with some of the most influential men at the time · Never got married · Affairs with women Coco Chanel with Dmitri Romanov Coco Chanel and The Duke of Westminster On their yacht in 1928 Muse · Muse for all of the leading edge artists · Her popularity faded during the World War II
Kuidas mood meid mõjutab? Alustaks sellega, et selgitaks, mis mood üldse minu jaoks tähendab. Mina jagaksin moe kahte tüüpi, üks oleks see, mis läheb kunsti alla, näiteks võtaks prantsuse või itaalia Haute Couture' i asjad (riided, aksessuaarid, jalanõud jne), mis ei vaja reklaami, nad on oma stiilis ja inimestele, kellele see meeldib ja kes saavad endale lubada, neid ka ostavad. Teine tüüp on just see, millest ma tahaksin rääkida, selle alla kuuluvad moekad brändid, mis on piisavalt kallid, kuid paljud inimesed ostavad neid. Näiteks võtaks siin Apple' i tooteid, nad on kallid, kuid antud bränd on niivõrd populaarseks tehtud, et inimesed ostavad seda, teadmata mis põhjusel. Paljud reklaamid lihtsalt ütlevad, et üks või mõni teine toode on just SEE, mida me VAJAME, kuid miks? Me näeme iPhone' i igal kolmandal inimesel ja arvame, et ka meile on see vajalik, kuid ise ei oska põhjendada piisavalt hea argumendiga. ...
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas.
Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu
Preili Michonneau – nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk, ,paljastab Vautrini. Härra Poiret – kulunud riietega, meie „suure sotsiaalse veski eesli“ moodi mees Victorine Taillefer – näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Proua Couture – lapsendas Victorine’I, Sõjaväeleitnandi lesk. Eugene de Rastignac – lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad lokkis juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane, auahne ,soovib kõrgseltskonda enda ümber
1868 1888 http://www.pierre-auguste-renoir.org/The-Gypsy-Girl-Aka-Summer.jpg `'Dance At The Moulin De La Galette'' Auguste Renoir 1876 Édouard Manet 18321883 Sündis kõrgema klassi peres. Ema Rootsi kroonprintsi ristilaps , isa mõjukas jurist. Maalima julgustas onu. 1845 Collége Rollin 1848 Rio de Janero 1850-1856 õppis Thomas Couture käe all Vabal ajal jäljendas vanu kunstnikke. 1856 - oma stuudio Édouard Manet http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9b/%C3%89douard_Manet-crop.jpg/250px- %C3%89douard_Manet-crop.jpg Looming Kaasaegsus, uudne maalimisviis Loobus tuhmidest varjudest Impressionismide eeskuju Lõpupoole ilmus tema maalidesse rohkem õhku, valgust, heledaid värve.
Tyra Banks, sünninimega Tyra Lynne Banks(sündinud 4.detsembril 1973 Californias Inglewoodis), on USA avaliku elu tegelane, endine supermodell ja näitleja. Tema isa Donald Banks oli arvutikonsultant ning tema ema Karolyn NASA fotograaf ja moetöötaja. Tyra vanemad lahutasid aastal 1980, kui Tyra oli 6-aastane. Sellegipoolest jäid vanemate suhted, samuti Tyra suhted oma 5 aastat vanema venna Deviniga sõbralikeks. Hiljem abiellus Karolyn Clifford Johnsoniga. Tyra käis John Burroughsi põhikoolis ja lõpetas 1991. aastal Los Angeleses Patuta Südame keskkooli (Immaculate Heart High School). Ta õppis Lõuna-California Ülikoolis ja California ülikoolis teleprodutsendiks. Modellitööga alustas ta 11. klassis. Hiljem töötas ta Pariisis mannekeenina. Juba tema esimesel töönädalal olid disainerid temast sedavõrd võlutud, et temaga tehti leping 25 moešõu peale, mis oli uustulnuka jaoks enneolematu. Modellina on ta töötanud lugematu hulga ettevõtete ...
Varasemate kaunistustega ülekülvatud naisteriiete kõrval mõjusid Chaneli mudelid ülilihtsate, ent samas stiilsete ja maitsekatena. Samas olid need kaunid ja naiselikud ning sobisid ka peenesse seltskonda. Chaneli kujundatud rõivad muutusid naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel iga kolmekümne sekundi jooksul. Chaneli moeloomingus on eriline koht lihtsal mustal kleidil, mille loomiseks sai ta inspiratsiooni kloostri orbudekodus kantud vormirõivast. Chaneli kujundatud musta kleiti
1981. aastal läks paljutõotav disainer üle Jean Patou moemajja. 80-ndate alguses mäletasid kunagi kuulsat Patou Moemaja vaid kõige ustavamad moejärgijad, kuid Lacroix`il õnnestus lühikese ajaga firma taas käima panna ning müügimahtusid kolmekordistada. 1987. aastal lahkus Lacroix Patou Moemajast, et rajada oma enese moemaja. Geniaalse kunstniku esimene kollektsioon loodi Agache Co. Ltd rahalise toetuse abil. Lacroix Moemajast sai esimene haute couture salong, mis Pariisis viimase kahekümne aasta jooksul avati. 80-ndate lõpus esitles Lacroix mitut kollektsiooni, milles võis selgelt täheldada modernistlike kunstnike mõju oma värvimöllu ja paradoksaalsete värvikooslustega. 1988. aastal pälvis ta teistkordselt prestiizse ,,Kuldse sõrmkübara" auhinna. 1989. aastal andis ta välja esimese pre-a-porter kollektsiooni. 1990. aastal ilmus tema parfüüm C'est La Vie(Selline on elu), mille esitlus kujunes moemaailma suursündmuseks.
Impr1874-1886.(nimi C.Monet ,,Impr. Tõusev päike)*8näitust*realismi edasiarendus*Taju.Tunnetamine.Aistingud*Valgus ja selle muutumine ajas*Maalimise tehniline kiirus*Piirjoonte hägusus*kaob suur ühevärviline pilt*trad.kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb
aastal Hollandis. Oma kaubamärgi lõi ta 2007. Lõpetas ta 2006. aastal Artez`i ülikooli Hollandis. Ta on töötanud Alexander McQueeni juures Londonis, Claudy Jongstra juures Amsterdamis ja Viktor &Rolfi juures. Tal on olnud palju show`sid, näituseid ja samuti on ta saanud mitmeid auhindu. Irise looming on skulpturaalne, innovaatiline ja futuristlik, mille loomise käigus sünnivad lausa uued materjalid. Ta segab käsitöötehnikaid ja kasutab vanu ning unustuse hõlma vajunud nippe. Couture mood, millel on see "wow" efekt, mida paljud oma loomingus leida püüavad. Vaeva on nähtud palju ja samuti ei seisa ta paigal, vaid tuleb välja pidevalt uute innovaatiliste ideedega.1 1http://www.whatafashion.ee/inspireeriv-suureooneline-iris-van-herpen/, 01.11.2011 Normaalsuse piir tema puhul ei kehti. Iris van Herpen seisab vastastikku meisterlikkuse ja uuendlikkuse eest nii tehnikas kui ka matejalides. Ta loob uue kõrgmoe suuna, mis ühendab
Pealkiri: Isa Goriot 2) Teose tegelased: Isa Goriot - endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsu ja üliõpilane. Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss. Proua de Beauseant - Rastignaci nõbu ja toetaja. 3) Tegevuse aeg ja koht: 19.sajandi I pool, Pariis. 4) Miljöö: Proua Vaqueri pansionaat on räämas ja vana, tekitab sellist vastikust. Esindab selle aja kõige viletsamaid elutingimusi
Iznik'i linnas, kus ta ema endiselt veel elab. 12 aastaselt konstrueeris ta garderoobe enda nukkudele - suusatamiseks, tantsimiseks või õhtustamiseks. 15 aastasel hakkas ta käima spetsiaalses kunstiklassis, et arendada enda loovat poolt. Farhi karjäär algas Pariisis, kuhu ta kolis 1965ndal aastal kui oli 18 aastane, et õppida moejoonistust Studio Bercot'is. Pariisis töötas ta vabakutselise disainerina. Ta illustreeris Pierre D'Alby, Bianchini-Férier, Elle ja Marie-Claire haute couture kollektsioone. Mõned aastad hiljem töötas ta ka Itaalias. Ennem Londonisse kolimist 1970ndal aastal töötas ta Stephen Marksiga tema French Connectioni brändi kallal. Nende professionaalne suhe kujunes romantiliseks suhteks. Nad abiellusid ning neil sündis ennem lahkuminemist ka tütar- Candice. Nad kolisid Londonisse ning hetkel elab ta endiselt seal, ehkki ta on öelnud, et tunneb nagu poleks ta Pariisist lahkunud, kuna armastab seda linna kõige rohkem.
Merily Viibur LOLITA LEMPICKA REFERAAT Õppeaines: RÕIVA-JA TEKSTIILTOODETE AJALUGU Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR 11/21 Juhendaja: lektor L.Koldmets Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Lolita Lempicka on tegelikult Josiane Maryse Pividali varjunimi. Oma tegevust alustas ta kostüümide valmistamisega, kuid nüüdseks on ta tuntud just tänu oma imelistele parfüümidele, mis on võitnud ka auhindu. Kui otsisin materjali tema rõiva loomingu kohta siis seda ma põhimõtteliselt ei leidnudki, enamus, mis leidsin olid vintag ning mõningad andmed, et ta ka 2001 aastal on rõivaloomingut teinud, kuid ka ainuüksi nende mõne riideeseme kohta, mille pilte mul õnnestus leida võib öelda, et tegemist on väga andeka naisega, kelle riideesemed on väga erilised just detailide poolest ning kui vaadata ka tema lõhnade välimust, siis ka need kutsuvad inimesi...
Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 1970-ndate mood.............................................................................................................2 Glam-rock stiil.................................................................................................................4 Punk.................................................................................................................................6 Disko................................................................................................................................7 1970-ndate mood 20. sajandi seitsmekümnendaid on hakatud pidama postmodernismi ajastuks. Rõhk pandi individuaalsusele. Mood oli pigem vaba, lõbus eneseväljendus ja imago loomise vahend kui staatuse sümbol või pangaarve su...
see, et tegu on väga õpetliku ja tohutult meeliköitva teosega, milles peitub palju probleeme, draamat, ettearvamatuid lahendusi ning erinevaid tegelaskujusid. Teose põhiprobleemideks võiks pidada kättemaksuhimu hingerahu nimel ja auahnust ehk kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema. Honore de Balzac “Isa Goriot” 1) Kes on teose tegelased? Missuguse seltskonna nad moodustavad, kuidas on omavahel seotud? Proua Vauquer - pansionipidajast leskproua. Proua Couture - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk, lapsendas Victorine’i. Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk “surmanarritajaks”. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust
Chaneli looming. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel igal kolmekümnel sekundil. Kui Coco Chanel eelmise sajandi 20ndail musta ja vöökohata tuppkleidi Vogue`is lagedale tõi, oli see tollaste keerukate kleidikonstruktsioonide taustal sensatsioon, pealegi peeti musta seni sobivaks vaid leina puhul.
Sisu Sisu......................................................................................................................... 0 Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Yves Saint Laurent – elulugu ja mood.....................................................................2 Kokkuvõte............................................................................................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 5 0 Sissejuhatus See referaat räägib Yves Henri Donat Matheu -Saint-Laurentist ehk rahvale tuntud kui Yves Saint Laurentist. Ta on Prantsuse moedisainer, keda on nimetatud 20 sajandi üheks parimaks Prantsuse moe disaineriks. Sammuti on kirjut...
seadusi, hotelle ja vanglaid. Proua Vauquerit ta väga hoidis ning hellitas, naine oli isegi usaldanud talle majavõtme. Üheks elanikuks oli ka preili Victorine Taillefer, kes oli häbeliku ja nukra hoiakuga, kuid ilus ning nõtke. Ta isa ei tunnistanud teda enda tütreks, eelistas talle oma poega, kes pidi kogu ta päranduse saama ja tütar pidi elama viletsuses. Vaese neiu eest hoolitses nagu oma lapse eest proua Couture, kes tahtis orvust kasvatada jumalakartlikku tütarlast, viis ta igal pühapäeval missale ning iga viieteistkümne päeva järel pihile. Noor naine oli armunud noorde Eugene de Rastignaci, kes oli näo poolest täielik lõunamaalane: valge näonahk, mustad juuksed ja sinised silmad. Tema kuju, maneerid ja hoiak tähistasid aadliku perekonna võsu. Ta käis elegantselt riides ning käitus kombekalt. Pariisi oli tulnud õppima advokaadiks, unistas saada rikkaks ja mõista Pariisi naiste armastust
Raamatu tegelased: Isa Goriot- endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant Proua Vauquer- pansioniomanikust leskproua Härra Vautrin- sunnitöövanglast põgenenud Collin ehk ,, surmanarritaja" Eugene de Rastignac- auahne noor üliõpilane, kes paneb endasse armuma ühe tütardest Proua Couture- kuulus vabariigiaegne sõjaväeintendandi lesk Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trail...
Jaguar 6 Kivilaine OÜ Senscience 6057057 [email protected] www.kivilain Tartu mnt E-N (juuksehooldus), tellimused@kivilain e.ee 80D, 9-17.30 I'color (värvid), e.ee Tallinn R Hempz Couture 9-17.00 (juuksehooldus), Revlon Professional (juuksehooldus ja värvid), American Crew (meeste juuksehooldus) MG Beauty Juuksevärvid, 53096044 [email protected] www.mgbeau Liimi 8, E-R Tartu piirkonna müügiesindaja Ilona
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Lk 12 Lk 12 Lühidalt seal pansionis valitseb viletsus ilma poeesiata kokkhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Lk 13 Lk 13 Selle loo ajal elab pansionis 7 pansionäri. Pr Couture, temaga koos Victorine Taillefer; Poiret nimeline rauk, 40 aastane musta parukaga mees hr Vautrin, (lk14) prl Michonneau, isa Goriot + jooksupoiss Christophe, köögitüdruk Sylvie. Pr Vauqueri juures käis veel inimesi lõunat söömas. Lk 16 Hr Poiret kirjeldus Lk 16 Lk 17 Victorine'i kirjeldus Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21
Teadjamad mõistavad, et kõik, mida kantakse, on laetud tähendusega, mis asjatundjatel ei jää tähelepanuta. Kuid kõige tähtsam on siiski vabadus. Viktoriaanlus, retro, tätoveeringud, suled, kauboisaapad teemade mänguline taasavastamine on piiritu. Rõivaste ja nende kandmise suhtes on tekkinud uut laadi tundlikkus. Nagu kõigmuugagi sel kümnendil, ei määra meie väljanägemist mitte status ega isegi kindle mood, vaid sisemine hoiak. Ümberringi toimuv mõjutab moodi ja couture on tänapäeval ajakirjanduses populaarsem kui kunagi varem, lisaks on uuenenud austus käsitööoskuste ning ekstravagantsete esemete vastu nagu eelmise sajandi lõpulgi. Teatud mõttes on originaalsust vähem, sest kõik laenavad ideid kõigilt, rikkad või vaesed, noored või vanad, vaja on ainult silma ja õiget vaistu. Kokkuvõtte Nagu läbi kümnendite näha, on mood vägagi seotud maailmas toimuvaga. Inimesed
pärijanna, Eugene keeldus endiselt Victorinega abiellumast ja lubas olla truu Delphinele, Vautrin kukkus kokku - Michonneau andis Vautrini üles ning ta tabasid politseinikud, alguses oli väga vihane, siis rahunes, andis end üles/tunnistas - Teised pansionärid nõuavad Michonneau lahkumist v.a Poriet, kes naist oli innustanud, lõpuks lahkuvad mõlemad - Pansion jääb tühjemaks, lahkuda plaanivad ja Victorine ja Couture, sest neiu oli nüüd rikas, ka Eugene plaanis kolida oma poissmehekorterisse ning goriot koos temaga - Isa goriot on tulvil rõõmust, sest saab lõpuks oma tütrega õhtustada (Delphinega) Eugene uues poissmehekorteris (oli väga ilus ja moodne) - Eugene sai kutse ballile oma nõolt, nõbu soovis et Eugene oma uut kaaslast talle tutvustaks - Anastasie läheb isale külla pansionaati, sest ta on rahamured ning probleemid mehega, loodab taas isa abile
1841 astus Manet keskkooli. 1845 läks ta jällegi onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal kohtus ta Antonin Proustiga, kellest sai hiljem Prantsusmaa kunstiminister ja Manet' eluaegne sõber. 1848 sõitis Manet isa soovitusel õppelaeval Rio de Janeirosse, kuid ta kukkus kaks korda mereväkke astumise katsetelt läbi. Pärast seda isa leebus ja lubas pojal jätkata kunstiõpinguid. Aastatel 1850 kuni 1856 õppis Manet suurte ajalooliste maalide maalija, Thomas Couture käe all. Vabal ajal kopeeris Edouard vanade meistrite Louvres olevaid teoseid. 1853 kuni 1856 külastas ta Saksamaad, Itaaliat ja Madalmaid. Selle aja jooksul sai ta palju mõjutusi Hollandi kusntnikult Frans Halsilt, hispaanlaselt Diego Velazquezilt ja Francisco Jose de Goyalt. 1856 avas 24-aastane Edouard Manet oma stuudio. Tema stiili sel ajal iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, detailide lihtsus ja üleminkutoonide vältimine. Võttes omaks praeguse
uudiseid kuulda, sai selle. Vautrin oli ukse taga, sai aru mida Eugéne teha tahtis. Läksid õhtusöögile. Vautrin tegi palju nalja, Eugéne ja isa Goriot olid nukrad. Tahtsid jooma hakata. Jõid bordooveini, arvasid, et pole piisavalt hea, jõid sampanjat, sõid kooke, kõik täis (kes rohkem, kes vähem). Vautrin ütles Eugéne'le vaikselt kõrva, et teab ta plaanidest, kuid ei lähe täide, Eugéne ei saanud aru. Sylvie viis isa Goriot tuppa magama. Vautrin tahtis teatrisse minna, kutsus Couture kaasa, keeldus, Vauquer tahtis minna, Sylvie pidi aitama tal korseti ümber panna. Vautrin ütles Victorinele, kes Eugéne kõrval oli, et saab varsti rikkaks. Ei tahtnud pärast venna õnnetust rikkaks saada. Couture, Victorine viisid Eugéne magama, Victorine andis talle head-ööd-musi. Michonneau ja Poiret läksid politseisse, tahtsid Vautrini kohta küsida, said aru, et selle kinni võtmine on oluline. Järgmisel päeval magasid kõik kaua. Vautrin käis varakult väljas
See stseen on ühtlasi kogu romaani pöördepunkt, millel on samuti küllalt dramaatiline ülesehitus: selge ja rahuliku ekspositsiooni järel hakkavad kogunema pinged - Goriot' murede, Vautrini saladuste, Rastignaci seikluste, Victorine Tailleferi perekonnaasjade ümber. Vautrini arreteerimisele järgneb üleüldine kulminatsioon: ootamatult kiiresti laguneb laiali terve proua Vauquer' majakond, kelle omamoodi kollektiivse portreega romaan algab. Vautrin viiakse mi- nema, Victorine ja proua Couture lahkuvad pansionist, isa Goriot ja Rastignac peavad samuti väljakolimisplaane. Peaaegu käegakatsutava õnneliku lahenduse asemel saabub aga hoopis katastroof: kogu Goriot' maailm puruneb - tema kõige uuematest lootustest kõige vanemate pettekujutlusteni. Goriot' ise sureb sedamööda, kuidas tema kujutluspilt endast kui kähe võluva tütre 267 õnnelikust isast vangub ja laguneb. Delphine'i ja Anastasie tüli, mis selle kujutluspildiga
kuni oma surmani. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe (sõjaväeohvitseriga) Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi Arthur Cappeliga kellega avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i aastal 1915. Christian Dior Christian Dior (21 jaanuar 1905, Granville, Manche - 24 oktoober 1957) oli mõjukas prantsuse moelooja, ta on moemaja Christian Diori asutaja. Ta sündis Granville, Manche, mereäärses linnas Prantsusmaa rannikul. Perekond soovis, et temast oleks saanud diplomaat, kuid Diori huvitas vaid kunst, enamasti mood ja joonistamine. Et raha teenida, müüs ta oma moe visandid tänavatel umbes 10 senti tükk
1990ndate moevalik oli äärmiselt suur. Väljanägemise määras sisemine hoiak. Kehakuju oli kõigepealt lihaseline treenitud figuuriga kui ka heidikute waif look oli populaarne. Dekaadi moe koondsõnaks oli individuaalsus- kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega, kõige tähtsam oli vabadus. Masai koos viktoriaanlusega, retro ja tätoveeringud, Suzi Wong sulgede ja kauboisaabastega. Stiilseks muutusid ka heidikud ja grunged. Couture oli populaarsem kui kunagi varem, austus oli ka käsitööesemete ja ekstravagantsete esemete vastu. Pika saleda figuuri ja pitsi kombinatsioon jätkus, eriti uutes kudumites. D&G (Stafano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce) nende moed olid teretulnud vaheldus üldlevinud tagurpidi kolmnurgakujulise power-suit´le hiigelsuurte macho-õlagute ja minimeeritud puusadega. Nende imago oli eelkäijaks
Lipp, K. (2011) Milline on puuvillase T-särgi eluring? [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-10122/Milline-on-puuvillase-T-s%C3%A4rgi- eluring- (vaadatud: 04.03.2012) 2. Homutov, T. (2011) Mis peitub kiirmoe taga? [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-11558/Mis-peitub-kiirmoe-taga- (vaadatud: 04.03.2012) 3. Ilves, P. (2009) Kiirmood Eestis [WWW-materjal] http://www.femme.ee/aktiivne/sotsiaalia/5362?P=0 (vaadatud: 04.03.2012) 4. Claudio, L. (2007) Waste Couture: Environmental Impact of the Clothing Industry [WWW-materjal] http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1964887/ (vaadatud: 08.03.2012) 5. Chua, J. M. (2010) Is H&M's New Lower-Priced Clothing Encouraging Disposable Fashion? [WWW-materjal] http://www.ecouterre.com/is-h-m-new-lower-priced-clothing-encouraging- disposable-fashion/2/ (vaadatud: 13.03.2012) 6. Bjurling, L. E. (Rezissöör). (2004). Santa's workshop [Film]. Rootsi 7. Elklund, L. (Rezissöör). (2002) We shop, who pays? [Film]
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK..........................................................
Neljas korrus-Seal asus pööning pesu erinevad ja huvitavad inimesed. Teiste kuivatamiseks ja kakskatuse kambrit. Neis hulgas on seal Poiret, preili Michonneau, preili Victorine Taillefer ja üliõpilane Bianchon. Journal de Paris toimetaja käis ja küsitles kõiki elanike, miks on nad just selle pansioni valinud. Preili Taillefer vastas:„ Mu isa viskas mind kodust välja ega pidanud mind oma tütreks, Vauquer ja Couture hakkasid minu eest hoolitsema, ja nii ma jäingi pansionisse elama.“ Üliõpilane Bianchon õppib Pariisis meditsiini ning küsimusele vatsas ta nii: „Ma elan siin, sest mul ei ole eriti raha ja siin on odav ning ka teine üliõpilane pesitseb siin.“ Lõpus esitasin neile siiski veel ühe küsimuse, kuna mind hakkas ikkagi huvitama, kes neist pansionis olevatest inimestest elavad rantjeena. Kõik vastasid nagu ühest suust, kõik me elame siin rantjeedena. Me keegi ei käi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
