O JEAN GOUJON NÜMFIDE RELJEEID "SÜÜTUTE KAEVUL" praegu Louvre's o Germain PILON HENRI II JA KUNINGANNA CATERINA DE' MEDICI HAUAMONUMENT "DIANA HIRVEGA" ??AUTORLUS · Prantsuse renessanssmaal: o Pole eriti silmapaistev o Esindatud ainult portree O JEAN CLOUET FRANCOIS Jean Clouet' poeg Mõlemad on portreteerinud kuningas Francois I'st · TUILERIES LOSS hävis 1871 asemele kuulus Tuileries aed · FRA maalikunstnik gootika ja renessansi vahepeal Jean FOUQUET Touers'i linnas ,,Meluni diptühhon" (?)
kopeerides. 1856 asutas Manet oma stuudio. Tema selle aja maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab realism. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega". "Kontsert Tuileries' aias" 1862 valmis tal maal "Kontsert Tuileries' aias". See on inspireeritud Halsist ja Velázquezest. Manet kujutas sellel oma sõpru, kunstnikke, kirjanikke ja muusikuid, ning lisas teiste sekka autoportree. Maali õhustik kajastab seda, millisena Tuileries' aed välja nägi, ning võib ette kujutada koosviibimise juurde kuuluvat muusikat ja vestlust. "Eine murul" 1863 valmis Manet'l teos "Eine murul". Pariisi Salong lükkas selle maali samal aastal tagasi. Sel
Uus ühtne fassaad omandas Pariisi renessanssi stiili. Seinte kaunistamine lõpes Henri IV valitsemise ajal. 16. sajandi teisel poolel oli Louvre segu uutest hoonetest, pooleliolevast tööst ja üle 200 aasta vanustest pooleldi hävinenud ehitistest. Selle vähesest mugavusest ning linna mürast ja lõhnast häiritud, tellis Henri II lesk Catherine de Medicis uue residentsi rajamise lühikese vahemaa taha läände. Tuileries palee plaanid joonistas üles Philibert Delorme 1564. aastal, kuid tööd jätkati paar aastat hiljem. 1566. aastal alustas Charles IX Petite galerii esimese korruse ehitamist. Galerii oli mõeldud alguspunktiks pikale koridorile, mis ühendaks Tuilerie'd ja Louvre'i. Henri IV ehitas Suure galerii 1595. ja 1610. aasta vahel. Et vältida ülemäärast üksluisust koridori 450 meetri fassaadil, palgati kaks arhitekti Louis Metezeau ida otsa ning Jacques II
Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Nooruspõlv............................................................................................................. 4 Manet kunstnikuna................................................................................................. 6 Tuntumad teosed.................................................................................................... 7 ,,Kontsert Tuileries aias"....................................................................................... 7 ,,Eine murul"........................................................................................................ 7 ,,Olympia"........................................................................................................... 8 ,,Maskiball ooperis"............................................................................................ 9 Looming küpses eas ja viimased eluaastad
sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 Läänetiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud ümber- ja juurdehitused 1564. aastal tellib Catherine de Medicis Tuileries palee rajamise (arhitekt Philibert Delorme) 1566. aastal alustab Charles IX Tuileries'd ja Louvre'it ühendava Petite galerii ehitamist Suure galerii ehitamine aastatel 1595-1610 (Louis Metezeau ja Jacques II Androuet du Cerceau) Henri IV sureb 14. mail 1610, ehitustööd jätkuvad 15 aastat hiljem Louis XIII ajal, lõpevad Louis XIV ajal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
jaanuar 1793 ● Päris kuningriigi oma vanaisalt Louis XV-lt ● 1770. aastal abiellus Marie Antoinette'ga ●Usklik, õiglane ja kohusetundlik, kuid otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793 ● Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia tütar ● 14-aastaselt abiellus tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga
jaanuar 1793 ● Päris kuningriigi oma vanaisalt Louis XV-lt ● 1770. aastal abiellus Marie Antoinette'ga ●Usklik, õiglane ja kohusetundlik, kuid otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793 ● Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia tütar ● 14-aastaselt abiellus tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga
REALISM PRANTSUSMAAL Cristhel Kraav 10.a Eemaldumine romantismist Realism tekkis Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni romantism leidis üha enam ametlikku tunnustust Teaduse tormiline areng hakati märkma ka väljaspool teadlaste kitsast ringi Tõde aitab ühiskonda paremkas muuta kunst peab teenima tõde Jean-François Millet ,,The Man with the Hoe" Realismi tunnused Kujutab ümbritsevlt tõetruult ehk realislikult ei ilusta Romantismi vastand Maaliti seda, mida nähti looduses nähtavaid toonid Populaarsed olid ühiskonnakriitilised maaild Honore Daumier, karikatuur Victor Hugost Barbizoni koolkond 1830ndatel Barbizoni koolkonna moodustasid maatikumaalijad, kes käisid suvel maailmas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas Maatikumaal Piltide valmismaalimine vahetul...
suhtes, valgustusajastu ning Ameerika Iseseisvussõjale kulutatud rahad ongi peamised Prantsuse Revolutsiooni põhjused. Rahva rahulolematuse kasvades tekkisid Pariisis mässud ja rahutused, mis kulimineerusid Bastille´ kindlusvangla vallutamisega 14. Juulil 1789. Sama aasta oktoobris toimus Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles´ lossi. Toidupuuduse kuulujuttudest ajendatud rahvas võttis endaga kaasa kahurid ja muud relvad. Kuninglik paar sunniti kolima Pariisi, Tuileries´ lossi. Põgenemiskatse Kuningapaar, vaatamata oma huvipuudusele, ei tahtnud taanduda lihtsalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Seega plaanisid nad sõda Prantsuse Revolutsioonile, kuid mitte enne kui kuninga turvalisus on tagatud. Kuningat mõjutati salaja Pariisist põgenema ja emigreeruma. 20. Juunil algas kuningapere põgenemiskatse. Perekond jõudis peaaegu Austria piiri äärde, kuid tunti siis ära ja saadeti tagasi. Kuninga kukutamine 10
valmis Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon-la declaration des droits de l'homme et du ciotyen Autor olid Mirabeau,Sieyes,asutava kogu eesistuja Mounier.deklaratsiooni hüüdlasue:liberte, Egalite,fraternite(vabadus,võrsus,vendlus)bastille vallutus tähendas üldrahvalikku rev'i. Kuninga põgenemine ja vabariiklike ideede sünd-inimesed kaotasid tööd.ajakirjanik Jean- Paul Marat,ajalehtL'Ami du people.Marat-naised-versaille-leivaga sahkerdajad.5.okt.naiste- Kari.6.okt.kolis kuningas Tuileries'I lossi. Asutava kogu istungikohaks sai manege.1789 2 Tähtsat otsust.saadik Talleyrand'I ettepanekul lahutati kirik riigist ning pandi müüki varad. Kuningriigi territoorium jagati 83.demartemanguks(enne provintsid).1790-vaidlus,veto või Suspensiivne õigus.veto-kuningas saab seadusi õigustühisteks kuulutada,Sus- kuningas Võib tagasi saata,kuid korduvalt võetakse vastu. Alguses oli veto õlekaalus kuid Mirabeau Suri 12.aprill,1791 ja maeti genevieve'I kirikusse.20.juuni 1791 põgenes
maali endaga alati kaasas (Firenze, Milano, Rooma). • 1517. aastal asus Leonardo da Vinci Prantsusmaale, võttes maali endaga kaasa. • 1519. aastal Leonardo da Vinci sureb ja maali pärib tema õpilane Salai. • Järgnevalt käib maal käest kätte, kuni 1530. aastal ostab selle Prantsuse kuningas François I ja laseb riputada Fontainebleau lossi seinale. • 1800. aastal lasi Prantsuse keiser Napoleon Bonaparte paigutada maali ümber oma magamistuppa Tuileries’ palees. • 1804. aastal paigutati maal Louvre’i kunstimuuseumisse, kus see asub tänapäevalgi. Maal on ümbritsetud kuulikindla klaasiga, sest on suur oht selle turvalisusele. 1911. aastal see varastati. 1956. aastal rünnati maali happe ja kividega. 2009. aastal viskas ehk „Gioconda“ • Tegemist on õlimaaliga, paplipuust alusel. • Maali originaalmõõtmed on 77X53 cm. • Maalil on Mona Lisa (Lisa Gherardini). • Mona Lisa istub toolil (kõrgel rõdul).
Mussorgski Klaveritsükkel "Pildid näituselt" Teose kirjutamist inspireeris Mussorgski sõbra Hartmanni näitus. Muusika valmis 20-ne päevaga. Mussorgski kirjutas teose klaveripalade tsüklina. Seob teose tervikuks, kujutab (tinglikult) jalutamist ühe pildi juurest teise juurde, kõlab veidi muudetud kujul viiel korral, esmalt esitab teemat trompet, hiljem kogu vaskpillirühm. 10 osa, millest igaüks kujutab ühte pilti (Gnoom, Vana kindlus, Tuileries´ aiad, Härjavanker, Munast kooruvate tibupoegade ballett, Rikas ja vaene juut, Limoges ´i turg, Katakombid, Baba-Jaga onn(Majake kanajalgadel), Kiievi Võiduväravad). Tsaikovski- Sümfoonia nr. 6 Sümfooniline muusika on sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi, suudab väljendada inimtunnete hapramaid, peidetumaid varjundeid. Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga. 6. sümfoonia h-moll, Pateetiline
väga populaarseks, kasutades lihtsat, rahvalähedast väljendusviisi, kuid paraku kutsus ta ka üles kõike hävitama ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna, Tuileries' lossi. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14
Mussorgski Klaveritsükkel "Pildid näituselt" Teose kirjutamist inspireeris Mussorgski sõbra Hartmanni näitus. Muusika valmis 20-ne päevaga. Mussorgski kirjutas teose klaveripalade tsüklina. Seob teose tervikuks, kujutab (tinglikult) jalutamist ühe pildi juurest teise juurde, kõlab veidi muudetud kujul viiel korral, esmalt esitab teemat trompet, hiljem kogu vaskpillirühm. 10 osa, millest igaüks kujutab ühte pilti (Gnoom, Vana kindlus, Tuileries´ aiad, Härjavanker, Munast kooruvate tibupoegade ballett, Rikas ja vaene juut, Limoges´i turg, Katakombid, Baba-Jaga onn(Majake kanajalgadel), Kiievi Võiduväravad). Tsaikovski- Sümfoonia nr. 6 Sümfooniline muusika on sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi, suudab väljendada inimtunnete hapramaid, peidetumaid varjundeid. Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga. 6. sümfoonia h-moll, Pateetiline
Samuti käitus ka Asutava Kogu eesistuja. Kuid rahvas ei kavatsenud ikka veel Pariisi tagasi minna. Lossi piirava aia taha tehti lõkked ja terve öö veedeti lageda taeva all. Lauldi ja löödi tantsu. Vastu hommikut tapsid "naised" mõned tunnimehed ja tungisid lossi. Lõpuks ilmus kuningas rõdule ja lubas, et tuleb kogu perega Pariisi elama. 6. oktoobri keskpäeval asuti teele, kuninga kaarik ees, naistekari taga. Kuninga elupaigaks sai Louvre'i kaht tiiba ühendav TUILERIES'[tüil´rii] loss (See loss põles maha1871. a ja on senini taastamata.). Kahe nädala pärast kolis Pariisi ka parlament. Asutava Kogu istungite kohaks sai Tuileries' aia vastas paiknev ratsutamissaal MANÈGE (hoone lammutati 19. saj. Rivoli tänava rajamise käigus.) Novembris 1789 tegi parlament kaks tähtsat otsust: a) saadik TALLEYRAND'i15 [talej´ra(n)] ettepanekul lahutati kirik riigist ning pandi müüki (ametlikult anti rahva käsutusse) kirikute ja
Samuti käitus ka Asutava Kogu eesistuja. Kuid rahvas ei kavatsenud ikka veel Pariisi tagasi minna. Lossi piirava aia taha tehti lõkked ja terve öö veedeti lageda taeva all. Lauldi ja löödi tantsu. Vastu hommikut tapsid “naised” mõned tunnimehed ja tungisid lossi. Lõpuks ilmus kuningas rõdule ja lubas, et tuleb kogu perega Pariisi elama. 6. oktoobri keskpäeval asuti teele, kuninga kaarik ees, naistekari taga. Kuninga elupaigaks sai Louvre’i kaht tiiba ühendav TUILERIES’[tüil´rii] loss (See loss põles maha1871. a ja on senini taastamata.). Kahe nädala pärast kolis Pariisi ka parlament. Asutava Kogu istungite kohaks sai Tuileries’ aia vastas paiknev ratsutamissaal MANÈGE (hoone lammutati 19. saj. Rivoli tänava rajamise käigus.) Novembris 1789 tegi parlament kaks tähtsat otsust: a) saadik TALLEYRAND’i15 [talej´ra(n)] ettepanekul lahutati kirik riigist ning pandi müüki (ametlikult – anti rahva käsutusse) kirikute ja
· Hävitamisele määrati juriidilised, ajaloolised, filosoofilised väljaanded (ligi 5 milj) · Vana korra likvideerimiseks põletati arhiive. Maalikunsti säilitamiseks loodi kunstimuuseum. Dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta. Vana korra aegsete dokumentide säilitamiseks Rahvuslik Arhiiv. 9.Tähtsamad revolutsionäärid ja nende tegevus. Georges Jaques Danton tema algatusel puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati Tuileries' kuningaloss. Etendas Rahvapäästekomitees algul juhtivat osa. Maximlien Robespierre juhtiv roll Rahvapäästekomitees. Astus välja dekristianiseerimise ja ateismi vastu, kaitses ristiusku. Kõrgema Olevuse kultus. Konvent vahistas koos 21 kaaslasega. Paul de Barras direktooriumi esimene president, etendas olulist osa 9. Termidoori riigipöörde ettevalmistamisel Emmanuel Joseph Sieyes Jean Paul Marat - Revolutsiooni populaarne juht, radikaalne jakobiin
maaomandi ning võttis vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. · 1791 valmis põhiseads, mis nägi ette konstitutsioonilist monarhiat. · Lubati küll lühikest aega konstitutsioonilise monarhina valitseda, kid kuninga autoriteet väike. · Prantsusmaad ähvardas vanade Euroopa monarhide rünnak ja kardeti, et kuningas on pigem sissetungijate poolel. · 1792 vallutas rahvamass Tuileries' lossi. Kuningas vangistas ja hukati 1793 giljotiinil. · Jakobiinide diktatuur hirmuvalitsus, poliitilistel motiividel tapeti mitukümmend tuhat inimest, vangistati sadu tuhandeid. 1794 hukati. · Kuni 1799. aastani valitses viieliikmeline Direktoorium. Napoleon Bonapater ( 1769-1821 ) · Napoleon Bonaparte - silmapiastev kindral, kes sooritas riigipöörde ning tõusis esimese konsuli tiitliga Prantsusmaa ainuvalitsejaks.
Tänu kontrrevolutsioonilisele riigipöördele kõrvaldati Napoleon ametikohalt, arreteeriti ja löödi 1795. aasta septembris armeest üldse minema. Kuid juba oktoobris võttis Paul du Barras, kes oli Direktooriumi esimene president, Napoleoni oma abiliseks. Barrase ülesanne oli korraldada võitlus monarhistidest vandenõulastega ja rahvuskonventi kaitsta. Ta usaldas selle rünnaku planeerimise ja juhendamise Napoleonile. Kindal Bonaparte omas umbes 5000 sõdurit, kes koondati Tuileries lossi Konvendi asupaiga kaitsele. Napoleon andis käsu tuua kohale suurtükid ja hommikuks oli 40 suurtükki üles pandud Tuileries´i lossi ette, suunatud rojalistide peamise tugipunkti Saint-Rochusi kiriku poole. Kui 13. oktoobril algas rojalistide tormijooks, käskis Bonaparte anda kartetsidega turmtuld. Kitsastel vanalinna tänavatel tõi see rojalistidele suuri kahjusid ja sundis neid endi päästmiseks põgenema. 15.
aastani. 2 Kuninga põgenemine Kuningas Louis XVI ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Teda mõjututati salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all. Kuningas jõudis peaaegu Austria Madalmaade piirini, kuid tunti siis ühe ära ja toodi Pariisi tagasi. Tuileries' loss, kus kuningas elas, võeti tunduvalt rangema järelevalve alla. Asutav Kogu pidas kuninga käitumist väga halvaks, kuid sellele vaatamata ei soovinud keegi veel toona otseselt vabariigi väljakuulutamist. Seega võeti kuningalt kogu reaalne poliitiline võim ning hoiti teda lossis sisuliselt vangina. 1791. aasta põhiseaduse vastuvõtmine 1791. aasta 3. septembril võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni,
võimlemisvõistlused toimusid staadioniks ümberehitatud Vincennesi velodroomil. Kergejõustrikuvõistlused peeti halvas seisukorras Racing Club de France'i spordiväljak Boulogne'i metsas. Selle 500-meetrine rada oli rohuga kaetud, rajakatet ega süvendeid ei olnud. Pealtvaatajate vaatevälja varjasid puud. Odad, vasarad ja kettad visati puudesse. Ujumine, vettehüpped, veepall ja sõudmine toimusid Seine'i harujõel d'Asnieres'is. Vehklemine toimus La Grande Salle Fetes de l´Exposition Tuileries´s. Võistlused toimusid 20 spordialal (ROK-i ametliku arvestuse järgi 19 spordialal: ujumine ja veepall ühendatuna veespordi alla) ning 95 võistlualal. Mitteametlikud spordialad Nagu kõik ametlikud alad olümpial, olid need alad üheks osaks maailmanäitusest, aga ROK ei ole neid alasid ametlikult olümpiamängude aladeks: · Õngepüük · Õhupalli sõit · Kahurist laskmine · Tule tõrjumine · Lohe lennutamine · Elu päästmine
Itaaliasse. Prantsuse kõrgrenessansi tuntumad arhitektid on Lescot, Delorme ja Bullant. (Vaga 2004: 474) Pierre Lescot’(1510-1578) olulisimaks tööks oli Louvre’i lossi ehitamine pärast 1546. aastal keskaegse hoone maha lõhkumist – tema ehitatud Louvre on oma harmoonilise ülddispositsiooni ja rafineeritud dekooriga üks prantsuse kunstigeeniuse parimaid väljendusi. Philibert Delorme (1510-1570) oli mõjukas teoreetik, kelle kuulsaimaks tööks on Tuileries’ lossi alustamine. 8 Kõrgrenessansi arhitektidest on olulisemad nimed veel Jean Bullant (1510-1578) ja Jacques Androuet Ducerceau (1512-1584). (Vaga 2004: 475) Hilisrenessanss oli valitsev XVI saj lõpul ja XVII saj algul. Selle aegseteks tuntuimateks ehitisteks on Louis Metezeau loodud „Veeäärne galerii“ Tuileries’ ja Louvre’i vahel ning Luxembourgi loss ja Saint-Gervais kirik, mille autoriks Salomon de Brosse (1562-1626).
Monet' aed Givernys tagas talle võimaluse maalida väljas, aga märksa stabiilsemates tingimustes. ,,Minu aed on mu kõige kaunim teos." - Claude Monet Monet'i kunsti mõjutajad Prantsuse peaminister Georges Clemenceau(1841-1929) oli Monet' sõber ning oli otsustanud säilitada prantsuse rahva jaoks kunstniku maaliseeriad tervikuna. Ta tegi Monet'le ettepaneku maalida memoriaalmaal I maailmasõjas hukkunutele; maali oleks eksponeeritud Pariisis Tuileries' lossi Orangerie's. Monet tundis sõja käigu vastu elavat huvi: rinde kahurikõma kostis ka Givernysse. Alice Hoschede oli pankrotti läinud kaubamaja omaniku naine. Pärast Camille surma elas ta koos Monet' ja kaheksa lapsega äärmiselt ebakonventsionaalsel moel, abielludes alles 1892. aastal, mil Ernest Hoschede suri. Monet oli kodune türann, kes nõudis pidevat tähelepanu ja segamatut vaikust.
muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. Rahulolematu lihtrahvas, kes oli veendunud monarhi täielikus reeturlikkuses, tungis taas Tuileries' lossi ning püüdis kuningat vangistada, võimalik, et ka tappa. Kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla, see lasi monarhi peagi aga sisuliselt vangistusse viia. Võimule tõusid taas zirondiinid. Seega kõrvaldati kuningas reaalselt võimult ning sellest peale hakkas Prantsusmaa liikuma vabariikliku riigikorra suunas. Kasutusele võeti ka giljotiin ning peagi tekkis poliitilise kurjategija mõiste
maalikunstniku Charles Le Brun, maastikuarhitekti André Le Nôtre. Faquet’ vahistati, Vaux’ lossi sisustus müüdi maha, et tunnistajatele maksta ning Louix XIV nõudmisel viidi aiaskulptuurid ja apelsinipuud Päikesekuninga aeda.6 1.1 André Le Nôtre André Le Nôtre (12. märts 1613 – 15. september 1700) on 17. sajandi Euroopa üks kõige andekamaid ja tuntumaid maasikuarhitekte. Vaux-le-Vicomte’i, Pariisi Tuileries’palee ja Versailles’ pargid on tema kätetöö. Ka tema isa oli maastikuarhitekt, kes töötas pikka aega Tuileries’s ning kelle ametiks oli jardinier en chef du roi.7 1.1.1 Looming 1679. aastal reisis Le Nôtre Itaaliasse, külastas Roomat ja Vatikani. Itaalia oli seni olnud läbi aegade kõrgkunsti eeskujuks ja Prantsusmaa kuningad imetlesid itaalia arhitekte, skulptoreid ja maalikunstnikke; küll aga ei saanud Le Nôtre imetleda itaalia
ja baroki ajal ehitati massiliselt losse); Fontainebleau lossi ehitamine algas 1523.a Le Bretoni juhtimisel > Fontainebleau koolkond; Franqois valitsemise II poolel algas kõrg-reness.; arhitektid: Lescot Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades, fassaadil 2 korrust ja poolkorrus mezzanino; korinotse stiilis sambad ja poolsambad); Delorme kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers'i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant Ecoueni loss, esimest korda kasutati sambaid, mis olid läbi kahe korruse (ballaadiolikud sambad); DeBrosse Luxembourgi loss Pariisis Saksamaa: väga saavutusi, sest riik oli killustatud ja puudusid selged tõekspidamised, puhas stiil ja tugev teoreetiline alus; oluline lossiarhit. Heidelbergi loss; spetsiifiline stiil fassaadi ülemise osa mood. Astmeliselt ahenev viil Nürnbergis Pellerhaus; oluline osa puitarhitektuuril Madalmaad: reness. jõudis Itaaliast, lossiarh
jaapanlane Isako Tomita. 8 Teoses on 10 osa, millest igaüks kujutab ühte pilti. Teos algab jalutuskäigu teemaga, mis kordub teoses pisut muudetud kujul 5 korda. See seob teose tervikuks, kujutab (tinglikult) jalutamist ühe pildi juurest teise juurde, kõlab veidi muudetud kujul viiel korral, esmalt esitab teemat trompet, hiljem kogu vaskpillirühm. Osad jagunevad: 1. Gnoom 2. Vana kindlus 3. Tuileries´ aiad 4. Härjavanker 5. Munast kooruvate tibupoegade ballett 6. Rikas ja vaene juut 7. Limoges´i turg 8. Katakombid 9. Baba-Jaga onn(Majake kanajalgadel) 10. Kiievi Võiduväravad Osas ,,Rikkas ja vaene juut" on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab
Ta alustas tööd a. 1914 ja töötas lõpuks juba poolpimedana 22 maali kallal kuni oma surmani 1926.Monet´haiguse ajal hoolitses tema eest kasutütar ja poeg Jeani lesk.1926.aasta 5. detsembril suri Monet 86-aastasena ning Clemenceau viibis tema surivoodi juures.Lihtsa matusetalitluse saatel sängitati ta Givernysse. 17.mail 1927.aastal esitleti vesiroosimaale kui Monet pärandit spetsiaalselt selleks puhuks ümber ehitatud Tuileries` tiibhoone ovaalsetes akendeta ruumides. Tuntuimad teosed Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon. Tõusev päike" 1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal. Pilte Claude Monet loomingust Kokkuvõte Oma elu lõpuni üritas Monet järjest paremini jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve.Tema elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma 1911. aastal maalitud
istusid pigem paremale. Ka tavaseltskonnas hoiavad sarnase mõttelaadiga inimesed kokku. Eriti veel tööruumis, kus tuleb pikk päev koos veeta. Ikka on meeldivam istuda sõbra kõrval, kui inimese kõrval, kes mõtleb hoopis teisiti. Parlamendisaadikute tõeline lõhenemine parem- ja vasakpoolseteks kujunes välja siis, kui sama aasta oktoobris kolisid kuningas, peagi ka parlament Versailles'st pealinna. Et kuninga elupaigaks sai Tuileries' loss, tuli parlamendi tarbeks leida sobiv hoone selle lähedal. Nii saigi parlamendi asukohaks ratsutamissaal Manège des Tuileries (hoone lammutati Rivoli tänava rajamise käigus). Parlamendi esimehe lauast paremale võtsid istet valmivas konstitutsioonis põhjalikumaid muutusi soovivad saadikud, kes väitsid, et ettevõtlikul inimesel (kapitalistil) tuleb lasta vabalt tegutseda (kapitali luua),
poliitikud istusid pigem paremale. Ka tavaseltskonnas hoiavad sarnase mõttelaadiga inimesed kokku. Eriti veel tööruumis, kus tuleb pikk päev koos veeta. Ikka on meeldivam istuda sõbra kõrval, kui inimese kõrval, kes mõtleb hoopis teisiti. Parlamendisaadikute tõeline lõhenemine parem- ja vasakpoolseteks kujunes välja siis, kui sama aasta oktoobris kolisid kuningas, peagi ka parlament Versailles'st pealinna. Et kuninga elupaigaks sai Tuileries' loss, tuli parlamendi tarbeks leida sobiv hoone selle lähedal. Nii saigi parlamendi asukohaks ratsutamissaal Manège des Tuileries (hoone lammutati Rivoli tänava rajamise käigus). Parlamendi esimehe lauast paremale võtsid istet valmivas konstitutsioonis põhjalikumaid muutusi soovivad saadikud, kes väitsid, et ettevõtlikul inimesel (kapitalistil) tuleb lasta vabalt tegutseda (kapitali luua),
4 Pallas. Aastal 1923 läks ta Berliini, et õppida kunsttööstuskoolis ning pärast seda viisid Adamson-Ericu õpingud ta Pariisi vabaakadeemiatesse. 1925. aastal esines ta esmakordselt oma maalidega Tallinas II kunsti ülevaatenäitusel. 1926. aastal käis ta end täiendamas Itaalias ning aasta hiljem eksoneeris oma töid Pariisi salongides (Salon d'automne, Salond des Indépendants, Salon de Tuileries). 1928. aastal esines ta oma töödega Tallinnas koos Kristjan Tederi ja Eduard Wiiraltiga. Peale seda reisis ta Nõukogude Liitu ning samuti ka Poolasse, Austriasse ja Sveitsi. Ta Adamson-Eric veetis kokku aasta aega Pariisis Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina. Aastatel 1032-35 oli ta Kujutava Kunsti Sihtkapitali esindaja, juhatuse liige ja abiesimees. 1935.-1940. aastal oli ta Rakenduskunstiühingu liige.
o Le Breton- Fontainebleau lossi ehitamine-kuninglik jahiloss, siseruumidest eriti kuulus Francois I galerii o KÕRGRENESSASS JÕUDIS FRANCOIS I VALITUSAJA II POOLEL o Lescot (1510-1578)- Louvre'i lossi ehitamine. Lõplikult valmis 19.saj keskel, fassaad koosnes 2-st täiskorrusest, mis oli liigendatud korintose stiilis, pilastrite ja piilaritega ja poolkorrusest o Delorme (1510-1570)- alustas Tuileries lossi ehitamist, o Bullant (1510-1578)- Ewuen, kus kasutati ,,kolossaalset sambalaadi" Hilisrenessanss: o De Brosse Madalmaad: o Oli veel üks tervik o Põhiliseks eeskujuks Prantsusmaa o tuntumad arhitektid Floris ja de Vries o iseloomulik motiiv- kartuss(kaunistused, aimab ülesrullitud lehte) Saksamaa: o arhitektuur oli tagasihoidlik o lossiarhitektuur o Heidelbergi loss Hispaania:
Peagi hakkas teda vaevama kahtlus kas ikka sobib sõja perioodil maalida vesiroose, kui samal ajal mehed lahnigus oma eludega hüvasti jätavad. Pärast sõja lõppu otsustas ta maaliseeria kinkida Prantsuse riigile. Kuni surmani töötas peaaegu pime kunstnik suure kirega 22 maali kallal, suutmata neist ühestki loobuda. Claude suri 6. detsembril 1926. 17. mail 1927. Aastal esitleti vesiroosimaale kui Monet' pärandit spetsiaalses selleks puhuks ümber ehitatud Tuileries' oranzeriis Louvre'i ja Seine'i lähedal Pariisi südames. 11 TUNTUIMAD TEOSED 1.14 ,,Impressioon. Tõusev päike" Monet maalis selle teose 1872. aastal.Seal on kujutatud La Havre sadamat päikeseloojangu ajal (vt. Lisa 5.) Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile mille mõõtmed on 48×63 cm. Pealkirja kohta ütles Monet 1898. aastal: ,,Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile
Mirabeau' surm 2. aprillil 1792 oli kõigile sokk. Suurmehe süda ei pidanud suurele koormusele vastu. Tänav, kus oli tema kodu, nimetati ümber Mirabeau' tänavaks. Vast valminud Sainte-Geneviève'i kirik muudeti suurmeeste matmispaigaks Panteoniks! Selle suursuguse hoone krüptis2 sai suure poliitiku kirst olla vaid seitse kuud. Peagi viidi Mirabeau' säilmed lähedal paikneva kiriku surnuaeda. Põhjus oli järgmine. 20. novembris 1792 avastati Tuileries' palees3 juba vangistatud kuninga salajane seinakapp, kus oli peidus kuninga ja Mirabeau' kirjavahetus. Neis kirjades jagas Mirabeau kuningale nõuandeid, kuidas kindlustada Prantsusmaale monarhistlik riigikord. Kuigi Mirabeau polnud eales varjanud, et pooldab konstitutsioonilist monarhiat, tegid jakobiinid 4 (tema poliitilised vastased) sellest kirjavahetusest suure skandaali! Mirabeau' kui reeturi kirst
see maal näitab selgelt tolle aegseid tavasid, mida oli kohalik teha ja mida mitte. Flaneur ja modernsuse kriis Gustave Gaillebotte maal "Noormees akna all" jälgib noormees vaadet, aga ta teeb seda nii nagu ta oleks teatris ja tänav oleks lava. tekib tetektiivlik soov jälgida naist keda noormees vaatab, tema tulekut ja minekut, luua oma jutustus Filosoofiline falaneur Edouard Manet' looming vastab kõige selgemalt Boudelaire'i käsitlusele flaneur'-detektiivist. Näiteks maalis "Kontsert Tuileries' aias" Manet justkui naerab meie üle. Ta on tekitanud seal segaseid seoseid, milles midagi nagu ütleb miskit aga ei ütle kaa ja ajab vaatajat segadusse, Manet ise naerab pildi all nurgas meie üle. Manet ja naise kujutamine Manet' maalidel pannakse vaaataja piinlikku olukorda, sest naised keda ta vaatab vaatavad talle vastu "Kohkunud nümf". Algselt sellel maalil oli saatür kes naist jälgis, sega oli tema süüdlane, aga hiljem on saatür eemaldatud ja nüüd on süüdlane vaataja ise
monumentaalmaali(pariisi ja new yorhi ooperite laemaalid).kuulus on ka chagallivitraaz reimsi katedraalis. Pablo picasso 1881-1973 autoportree 1902(sinine periood) modigliani Henri rousseau hanka zborowska portree(kaasaeagse kunsti 1844-1910 galerii, rooma) 1920 isakese juniet karik(orangerie des tuileries, paris) ta tuli küll itaaliast, kuid tema taieseis loetakse ta on naivismi e. Primitivismi aluspanija. Nivistid ikka parisi koolkonda(chagall, soutine, viiralt) maalivad lastepäraselt..tema töid eksoneeritakse temasurmapäeval viskus tema abikaasa aknast koos postimpressionistidega. Kuna temanimi on alla ja kohe hakkasid ta teosed palju maksma. levinud, kutsutakse teda tollimees rousseauks. Salvador dali
oli tähtis. Hakati kasut. pügatud vorme. Oluline oli puude ja põõsaste kõrguste versus teede pikkuse ja laiuse proportsioon. Loobuti geomeetrilisest jaotusest, kasutusele tuli taimornament, väänkasvu- ja lehemotiiv ehk renessansile omane arabeskmotiiv. 6. Henri IV abikaasa Maria de Medici Pariisi ehitatud Luxembourgi palee aed 1615-1621- praegugi kuulsamaid. Arhitekt S. de Brosse. Järgis itaalia aeda, kuid tulemus oli väga prantsaslik. 7. Park Tuileries Pariisis, alustati 1560 I'Orme projekti järgi. Park rekonstrueeriti 17. saj.alguses Mollet ja Boyceau vaimus ja 1660 rekonstrueeris Le Notre, teostades jõuliselt perspektiivideed. Inglise renessansiaed · Inglise aiaga seostuvad elemendid park, aed ja muruväljak. Ka inglise aed sai itaalisat ja prantsusmaalt mõjutusi. Inglise renessansaia periood oli 15.saj lõpust-17saj.alguseni. jaotatakse
· Lafayette lubab kuninga julgeoleku eest valvata, kuningas teatab, et ei kavatse Rahvuskogust eemalduda. Monarhia surnuvanker · Naiste ja naisteks riietatud meeste rügemendid tormavad keset ööd kuninganna eluruumide poole. · Rahvas nõuab kuninga pöördumist Pariisi. · Kui kuningas on palkonile astunud, nõuab rahvas ka kuninganna ilmumist. Ta näitab end, kuid ta ei paindu. · Kuninglik perekond lahkub igaveseks Versailles'st, et kolida Tuileries'sse, kus 150 aastat pole õukond elanud. Järelemõtlemine · Kõik teevad kõik, et väljendada kuninga ``vabatahtliku ümberkolimise üle oma rõõmu. · Tuileries' lossis isoleerib Marie-Antoinette end ülejäänud perekonnaliikmetest. · Elu lossis on rutiinne ja vaikne. · Kuninganna pühendab end riigiasjadesse. · Marie-Antoinette on viimaks saanud iseendaks. Mirabeau · Kuningas ja kuninganna hakkavad otsima liitlasi. · 3
Ruumide jaotusel ja teostusel on ülimal määral lähtutud praktilistest kaalutlustest: silmas on peetud esmajoones mugavat ühendust ruumide vahel, kütmise huvides on ruumid võrdlemisi väikesed jne. Hoone keskel on suur ovaalne saal, selle ees nelinurkne vestibüül, vestibüüli kõrval on trepid. Louis Le Vau. Vaux-le-Vicomte`i loss ja põhiplaan Le Vau ehitas ka väiksemaid losse, jätkas Louvre`i ehitamist ja lisas Tuileries`lossile kaks nurgapaviljoni. Le Vau tähtsaim monumentaalhoone on Prantsuse Instituudi (endine College des Quatre Nations) hoone Pariisis, ehitatud a. 1661-1680. See koosneb kuppelkirikust, millest lähtuvad kaks kõvera põhiplaaniga tiiba. Louis Le Vau. Prantsuse Instituudi hoone ● Kõrgbaroki ajastul, Louis XIV valitsemise ajal muutus klassitsistlik suund prantsuse arhitektuuris üha tugevamaks. Tähtsaks etapiks klassitsismi võidukäigul oli võistlus Louvre`i
revolutsiooni vastased valmistusid sõjaks ja ka inglismaa, preisi ja austria olid valmis prantsusmaa vastu valmis sõtta astuma. loodi uus kodanlik valitsus zirondiinidest, kes korraldasid preisile ennetava sõja, millega liitusd ka ülejäänud maad. (kuninga kukutamine ja vabariik) 1792 avaldati manifest preisi ja austria keisri nimel lubadusega pariis hävitada kui kuningale viga tehakse, rahvas võttis sellest tuld seostades kuningat välisvaenlasega.. 10 augustil vallutati tuileries kuningaloss ja kunigas kõrvaldati troonilt. kokku kutsuti kolmas rahva esindus nimetusega konvent. kaotati kunigavõim ja kuningas otsustati hukata. konvendis olid parempoolseteks zirondiinid, vasakpoolseteks montanjaarid. esialgu kuulusid mõlemad Jakobiinide klubisse kuid pärast lõhenemist 1792 jõid klubisse vaid montenjaarid. valdav osa konvendist ei kuulunud siiski kuhugi ja jä erapooletuks. (jakobiinide diktatuur). avastati et zirondiind on valitsemises muutunud kasutuks ning
Vasakpoolsemad jõud koondasid aga omakorda jõude, et kriitilises situatsioonis kuningast vabaneda ning luua uus võimuorgan, Rahvuskonvent, mis asjad oma kätte võtaks. Esialgu polnud aga ikka veel selge, kas Prantsusmaa jääb kuningriigiks või saab tast vabariik. Kuninga kukutamine, Valmy lahing ja vabariigi väljakuulutamine 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. Rahulolematu lihtrahvas, kes oli veendunud monarhi täielikus reeturlikkuses, tungis taas Tuileries' lossi ning püüdis kuningat vangistada, võimalik, et ka tappa. Kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla, see lasi monarhi peagi aga sisuliselt vangistusse viia. Võimule tõusid taas zirondiinid. Seega kõrvaldati kuningas reaalselt võimult ning sellest peale hakkas Prantsusmaa liikuma vabariikliku riigikorra suunas. Kasutusele võeti ka giljotiin ning peagi tekkis poliitilise kurjategija mõiste. Esialgu laialdasi hukkamisi siiski ei korraldatud, pigem püüti päästa
üle linna tüdrukuga. Hellitusnimi kinnistus ja pärast seda ei öelnud talle enam keegi Gabrielle. Cocoks kutsus teda ka rikas Etienne Balsan, kes oli endine ohvitser, ent eelistas sõjaväelase karjääri asemel kasvatada tõuhobuseid. Rikkur kutsus Coco endale külla. Noore daami jaoks oli see esimene kord viibida ehtsas maalossis ja jälgida hipodroomil ratsavõistlusi. Marie Laurencin. Coco Chaneli portree. Musée de l'Orangerie des Tuileries Just seal kohtas Coco oma esimest suurt armastust rikast Briti aristokraati Arthur Capeli, keda kõik millegipärast Boyks kutsusid. Coco ja Boy suhe kestis kümme aastat. Sellest suhtest räägiti nii mõndagi: ühed väitsid, et Coco vedas meest ninapidi, sest vajas kaupluse avamiseks raha, teised arvasid, et paari tunded on siirad, kuid Boy vanemad ei luba aadlimehel õmblejannaga abielluda. Tõsi on, et oma esimese butiigi3 avas Coco armsama rahadega 1910
seisund ja vara. 1789 feodaalsed privileegid kaotati, nii kun. kui aadliseisus tuli sellega kaasa. Novembris likvideeriti kõik kiriku maad, sissetulekud, varad- rahav heaks. 1790. kaotati kõik kloostrid, vaimulikud muudeti tava kodanikeks. Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. 1789, võttis vastu Lafayette. Pr.revolutsiooni ideoloogia keske etikett. rahvas on kõrgem kui võim; õigus vastuastuda rõhumisele. Väga sarnane Ameerika deklaratsioonile. Kuninga kolimine Versailles'st Tuileries lossi - nõuti, et kun. oleks rahvaga koos naiste marss Versailles’sse- näljamarss Louis XVI ja konstitutsioon. Louis XVI kõrvaldati positisioonilt, kuid 16.juulil 1791 määrati tagasi, et saaks vastu võtta konstitustiooni. Võeti vastu konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv). Louis XVI kukutamine (Louis Capet). 1792 lõplik kukutamine. Mais saadeti laiali kun.ihukaitsevägi. Juunis tungis rahvas plaeesse. Talle tõmmatu pähe früügia müts. Kun
Kõrgrenessansi teine tuntud meister Philibert Delorme (1512-70) sai tuntuks ka teoreetikuna. Tema praktilistest töödest on säilinud suhteliselt vähe. Anet` lossi (1552-54, säil. Osaliselt) arhitektuuris on tunda itaalia renessansist ülevõetut (näit. Kuulub lossikompleksi Bramante Tempietto järgi ehitatud kabel). Õukonnaarhitektina kavandas Delorme Louvre`i lähedale ka kõrgete tornitaoliste paviljonidega küllaltki raskepäraselt mõjuva Tuileries` lossi (alust. 1553, ei lõpetatud, praeguseks hävinud). Delorme võttis esimesena kasutusele ka nn. prantsuse samba, mille tüves koosneb vaheldumisi silindrilistest ja prismaatilistest elementidest. Hoone terviklik ja harmooniline lahendus sai aluseks ka kolmanda kõrgrenessansi meistri Jean Bullant`i (1515-78) loomingus. Meistriteoseks peetakse väikesemõõtmelist Chatelet` lossi (16.saj. 60.aa.), kus renessansile iseloomulik orderisüsteemi rakendamine on kooskõlas
Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. 26. aug 1789 Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. Suure Prantsuse revolutsiooni poliitiline manifest, mille Asutav Kogu võttis vastu 26. VIII 1789. Põhineb 18. sajandi Prantsuse valgustajate, eriti Jean-Jacques Rousseau ideedel. Deklaratsioonis on loetletud kodanike looduslikud, võõrandamatud ja pühad õigused. Deklaratsioon on tänini Prantsusmaa põhiseaduse lahutamatu koostisosa. Kuninga kolimine Versailles'st Tuileries lossi (,,naiste marss Versailles'sse"). Näljamarss, naiste marss Versaillesse, kus toodakse rahva nõudmisel Louis XIV koos õukonnaga Pariisi, kuna seal on põhisündmused ja kuningas peaks olema rahva silme ja kontrolli all. Louis XVI ja konstitutsioon. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. Kuningas kirjutas alla, temast sai mitte aseadusandlik võim, vaid täitesaatev. Konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv).
· keskme rõhutamine, sageli kuningliku ratsamonumendi asetuse kaudu; · suletude ruum liiklusest eemal; · maastikuelementide esitamine linna kaudu..., aga ka ... · vähe maastikku; · festivali või linnateatri asukoht; · ainulaadne linnaskaala. Seotud mõisted: Pont Neuf. "Uus" sild (nüüd vanim Pariisis). Champs-Élysées. Otsetõlkes "elüseelaste väljak". Pariisi peabulvar. Tuileries Garden. Park Louvre'i muuseumi lähedal. Cours la Reine. Varane näide maastikuga seotud sõiduteest. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 63 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 12. PRANTSUSE RENESSANSSAIAD 16. SAJANDIL Prantsuse maastikupilt
Viinaturg ja Rahapada. Selle müür tungis kaunis laia kaarena väljale, kuhu Julianus oma termid oli ehitanud.* Siin asus ka Sainte-Geneviève'i mägi. Selle kaare kõige kaugemaks punktiks oli Paavsti värav, mis asus ligikaudu seal, kus praegu on Panteon. Uuslinn, kõige suurem osa Pariisist, asus paremal kaldal. Ta murdunud või õigemini mitmest kohast katkestunud kaldapealne kulges piki Seine'i jõge Billy tornist Bois' tornini, see on praegusest Moonalaost Tuileries'ni. Neljas kohas, seal, kus Seine linnamüürid läbi lõikas, seisid neli torni, niinimetatud «Pariisi neli torni»: vasakul Tournelle'i ja Nesle'i torn, paremal Billy ja Bois' torn. Uuslinn tungis veelgi kaugemale maa sisse kui ülikoolilinn. Uuslinna müüri kaugemaks tipuks (selle müüri ehitas Charles V) olid Saint-Denis' ja Saint-Martini väravad, mis praegugi asuvad endises kohas. Nagu öeldud, oli igaüks neist kolmest linnajaost eri linn, kuigi mitte täielikult, sest üks ei
annaabi.ee 
