Les enfants terribles ,,Les enfants terribles" est un livre sur un frère et une soeur. Leurs noms sont Paul et Elisabeth. L'histoire commence avec un combat de boules de neige. Les garçons sont à jouer et tout d'un coup, Paul est frappé avec une boule de neige lancée par Dargelois. Paul admire Dargelois. La boule de neige a une roche à l'intérieur et Paul se blesse. Ami de Paul, Gérard, lui prend la maison. Puis nous rencontrons Elisabeth. Elle est à la maison, en prenant soin de Paul et de leur mère malade. Paul et Elisabeth passer du temps sur leurs propres et avec Gérard. Ils vivent dans un gâchis, mais leur chambre est leur forteresse. Ils commencent à jouer un truc qui s'appelle une joue.Lors de la récupération de Paul, leur mère meurt de façon inattendue. Les enfants vivent désormais de leur propre chef, mais ils ont de l'argent, donc ils n'ont pas à travailler. Le jeu qu'ils jouent est...
klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik • Pr. k Les Six • Arthur Honegger • Darius Milhaud • Francis Poulenc • Louis Durey • Georges Auric • Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik • Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas • Impressionismivastane hoiak • Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau • „Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest – me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!“ • “Maha Wagner!” • Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie • Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: „Kolm pala pirni vormis“, „Bürokraatlik sonatiin“ • Ballett “Paraad” (1917) • Karismaatiline isiksus
klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik · Pr. k Les Six · Arthur Honegger · Darius Milhaud · Francis Poulenc · Louis Durey · Georges Auric · Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik · Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas · Impressionismivastane hoiak · Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau · ,,Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!" · "Maha Wagner!" · Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie · Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: ,,Kolm pala pirni vormis", ,,Bürokraatlik sonatiin" · Ballett "Paraad" (1917) · Karismaatiline isiksus Kuuiku "Pruutpaar Eiffeli tornis"
· ooper "Salome" Ballett "Daphnis järjekorras) "Elupõletaja ja Chloe" tähelend" · "Kirgastu nud öö" Jean Cocteau · ooper · "Pruutpaar "Ootus" Eiffeli tornis" · "Kukk ja Alban Berg arlekiin" Anton Webern Muus J
avaldanud. 1920.a sai ta koha ajalehe Toronto Star Weekly juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921 suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu tutvus E.H. Euroopa ja Ameerika moodsa ajastu eestvedajatega. Gertrude Steini Pariisi salongiskohtus ta teiste hulgas James Joyce`i, Jean Cocteau, F. Scott Fitzgeraldi, Pablo Picassoga. 1923 õnnestus tal saavutada esimene kirjanduslik edu. Varsti pärast seda ilmus tema esimene lühijutukogu “Meie päevil”. Reis Pamplonasse äratas temas vaimustuse härjavõitluse vastu. Viibinud aastatel 1923-1925 mitu korda Hispaanias, avaldas ta esimese romaani “Ja päike tõuseb”. 1928 kolis ta koos oma teise naise Pauline Pfeifferiga tagasi USAsse ning asus elama Floridasse, kus sündisid teosed “Surm
aastat kestev "sinine" periood lõpeb 1904. aastal. Temaatiline raskuspunkt asub ühiskonna ääremail olevate inimeste kujutamisel. Järgneb 1906. aastani kestev "roosa" periood, mil Picassot huvitab peamiselt tsirkusemaailm. Picasso tutvub 1906-1907. aastal Matisse'iga, ta näeb Cézanne'i töid ning Aafrika ja Okeaania plastikaid. Valmib "Avignoni neiud", "Picasso ja Braque'i rajatud kubismi avalöök. Ülemineku "analüütiliselt" kubismilt "sünteetilisele"teeb kaasa ka Picasso. Jean Cocteau vahendusel hakkab ta töötama teatri jaoks, teeb lavakujundusi, eriti Sergei Djagilevi Vene Balleti jaoks. 1918. aasta paiku ei loobu Picasso küll päriselt kubismist, kuid hakkab jälle rohkem tähelepanu pöörama objekti kujutamisele, ajades segadusse nii publiku kui ka kriitikud. "Klassitsistlik" periood kestab 1924. aastani, nime annavad sellele ajale monumentaalselt osalt antiigiga seostatud figuurid ja figuurigrupid. 1924. aastal Picasso dekoratsioonidega
Muusika 1920.-1930-ndatel Uusasjalikkus on muusikas 1920ndatel aastatel tekkinud ekspressionismile vastandunud suund. Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Uusasjalikkus iseloomustab 1920-ndate aastate keeruliselt defineerivat ajastuvaimu. 1920- ndate alguses hakkas prantsusmaal tegutsema heliloominguline rühmitus ,, Les Six". Selle rühmituse esteetilise programmi kujundas Jean Cocteau. Tema leidis, et tuleks ellu tuua argipäevast muusikat. ,, Aitab kord pilvedest, udust, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame argipäevast muusikat." Les Six'i loomingut iseloomustas: lihtsus, suurlinnade elu kajastamine, tehnika imetlus ning iroonia. Pooldasid neoklassitsismi ning olid impressionismivastased. Les Six'i kuulusid: Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc, Georges Auric, Louis Durey ja Germaine Tailleferre. 1920.-1930-ndtel aastatel ei
Looming omal ajal väga populaarne ja suure mõjuga, ka väga mahukas, tänapäeval pisut vähem esiplaanil. On loonud nt ooperi ja samanimelise sümfoonia "Maalikunstnik Mathis" (saksa renessansskunstnikust Matthias Grünewaldist); palju kammermuusikat, sh 6 keelpillikvartetti. Orkestrile veel: sümfooniad "Metamorfoosid C. M. Weberi teemadel" ja "Pittsburgh". Neoklassitsism Prantsusmaal Üheks ideoloogiks kirjanik ja filmilooja Jean Cocteau (vt ka Stravinski konspekti). Mõju ka vanema põlve heliloojalt Erik Satie'lt (tema muusikas dzässi, aga ka Pariisi kabareemuusika elemendid). Tähtis heliloojate rühmitus "Kuuik" ehk "Les Six" [le sis]: Arthur Honegger lavaline oratoorium "Kuningas Taavet"; 5 sümfooniat; efektne orkestriteos "Pacific 231", mis kujutab sõitvat auruvedurit. Darius Milhaud tugevalt dzässilik helikeel, meloodilisus, polütonaalsus; loonud ka oopereid. Francis Poulenc viljakas koorimuusika ja instr
Sisemiste vastuolude tttu lpetas hendus oma tegevuse 1903.a, mil suur osa selle liikmeid moodustas "Vene kunstnike liidu". 1910 taastas Benois koos Peterburi kunstnikega Mir iskusstva ning uues koosseisus tegutses rhmitus 1924.aastani. Rhmitusel oli suur mju vene kunsti ja modernistliku esteetika kujundamisele. Euroopa kunsti ajalukku kirjutasid Mir Isskustva liikmed end eelkige teatrikunsti uuendajatena. Kuuik- A. Honegger, Taillefferre, Francis Poulenc, Milhaud, Cocteau, Auric. Kuuiku sidus rhmituseks rohkem sprus kui histe ideaalide valjuhlne kuulutamine. 6heliloojat andsid koos kontserte ja tulid vlja paari histeosega. Kuuik pidas sajandi alguse kunsti kllastunuks romantismist ja impressionismist ning pakkus vlja mrksa maisema esteetika. Impressionistliku muusika vljendusviiside asemele ilmusid argipeva helid ja mrksa kainem vljendusstiil.
näidendi ilme.Kõrvaltegelased üldistatud,nt Mees,Tööline.Näidendid kujutavad põlvkondade vastuolusid ja klassikonflikte.Peategelase pikad lüürilised monoloogid, vahelduvad lühilauseliste telegrammistiilis dialoogide ja suurte massistseenidena. Tähtis on teatri kujundus.Walter Hasenclever ,,Poeg",Ernst Toller,Georg Kaiser,USA Eugene O'Neill 1936 Nobel ,,Iha jalakate all"-armastus kolmnurk,"Elektra saatus on lein". Draama ja müüt-müüt näidendimaailma üliinimlikkust.Jean Cocteau tegi aluse müütide teisendamisega. Aluseks antiikmüüdid."Orpheus","Põrgumasin" Jean Ciraudoux"Amphityron 38","Elektra",Antonin Artaud-sihiks oli müütidele toetuv radikaalne teater ,,Teater ja tema teisik". Loomingu allikaks sürrealism,Idamaade traditsioon.Teater on selleks,et ilmsiks tuua varjatud tõde. Eepiline teater-rajaja Bertolt Brecht"Vaseost","Väike teatriorganon". Teater tegelikkuse uurimise laboratoorium.Peategelane on vaataja ise.Teater väldib illusiooni ja kaasaelamist
teoses kujutatakse Venemaa paganlikke rituaale muusika ja tantsu kaudu. kõik stseenid jaotuvad balletis kahte suurde ossa: „Maa kummardamine“ ja „Ohver“ Rühmitus Kuuik Prantsuse heliloojate rühmitus, mis kujunes kahe maailmasõja vahel liikmeid ühendasid neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas ja impressionismi vastane hoiak Kuuiku vaimne eestvõitleja oli prantsuse kirjanik Jean Cocteau avalik mäss Debussy koolkonna vastu rühmitusse kuulusid: Arthur Honegger, Dorius Milhand; Francis Ponlenc, Georges Auric, Louuis Durey, Germaine Tailleferre Kuuiku loomingut iseloomustas: 1) liigse komplitseerituse vältimine, 2) futuristlik tehnika imetlus; 3) irooniline suhtumine peene kunstimaitsega publikusse Kõik see avaldus kollektiivselt loodudd tantsulis-pantomiimilises farsis „ Pruutpaar Eiffeli tornis“
Neil sündis 3 last. Muusikaõpinguid juhendas peamiseks N.Rimski-Korsakov. Heliloojana ilmus tema nimi ajalehtedesse 1905. Läbimurde aastaks 1910. Järgnevad 3 aastat olid aga eriti head. 1909 viibis S koos perega Prantsusmaal ja oli sage külaline teatrites. Mõistmata Vene revolutsiooni olemust ja sellele järgnenud sündmusi, otsustas ta kodumaale enam mitte naasta. Ta asus elama Šveitsi (1914-20). Ta leidis endale palju uusi ja huvitavaid sõpru: Jean Cocteau, Pablo Picasso jt. Kuni USA perioodini tunti teda Euroopas kui vene heliloojat. 1939 siirdus alaliselt USAsse. Üheks põhjuseks oli soov vabaneda Euroopa ränkadest mälestustest. Kahe aasta jooksul mattis ta naise, ema ja vanema tütre. Ameerikasse jäi elu lõpuni. 1940 abiellus Vera Sudeikinaga ja asus elama Hollywoodi. 1962 külastas veelkord Venemaad. S suri New Yorkis. Maetud on ta Veneetsiasse San Michele kalmistule Sergei Djagilevi lähedusse.
1930. aastatel tekkis Prantsuse haritlasringkondades süvendatud huvi keskaja ja renessansi vastu. Selles õhkkonnas valmis Honeggeril ja librettist Paul Claudelil grandioosne oratoorium "Jeanne d` Arc tuleriidal" ("Jeanne d` Arc au bcher", 1935). Ooperid Honeggeri kahest ooperist on täispikk lavateos "Kotkapoeg" ("L` aiglon", 1937), mille kaasautor on Jaques Ibert (1890- 1962). Teise, tunniajalise lühiooperi "Antigone" (1927) libretto kirjutas Sophiklese tragöödia ainetel Jean Cocteau. Ajaliselt langes teose kirjutamine kokku Stravinski "Kuningas Oidipuse" valmimisega, kuid Honegger läks Stravinskiga võrreldes täiesti vastupidist teed. Stravinski püüdis taaselustada Händeli suurte oratooriumide traditsiooni ning stiliseeris seetõttu ima muusika pisut arhailiseks, Honegger aga käsitas oma ooperit kui võimalikult modernistliku helikeelega muusikalist tragöödiat. Vähe sellest, helilooja alustas siin
1920. aastal sai ta feature writer koha ajalehe "Toronto Star Weekley" juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921. aastal suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu tutvus Ernest Hemingway Euroopa ja Ameerika moodsa ajastu eestvedajatega. Gertrude Steini Pariisi salongis kohtus ta teiste hulgas James Joyce´i, Jean Cocteau, John Dos Passose, F. Scott Fitzgeraldi, Ezra Poundi, Pablo Picasso ja Joan Miróga. 1923. aastal õnnestus tal saavutada esimene kirjanduslik edu. Varsti pärast seda ilmus esimene lühijutukogu "Meie päevil". Reis Pamplonasse äratas temas vaimustuse härjavõitluse vastu. Viibinud aastatel 1923-1925 mitu korda Hispaanias, avaldas ta esimese romaani "Ja päike tõuseb". 1928. aastal kolis ta koos oma teise naise Pauline Pfeifferiga tagasi USA-
ekspressiivsuse järele, reeglite lõhkumine. See suund on uuema aja performance’ite ja happening’ide eelkäija. 2. maailmasõja järgsel kümnendil oli Prantsusmaa juhtivaks näitekirjanikuks Jean Anouilh (1910 – 1987), kellelt pärineb ligi sada eri tüüpidesse liigitatavat näidendit, millest kuulsaim on „Becket ehk Jumala au“ (1959). Paljud tema näidendid kasutavad antiiksüžeesid, nt „Antigone“ (1942). Samal ajal tegutses näitekirjanikuna Jean Cocteau (1889 – 1963). Seejärel sai Prantsusmaal valitsevaks Jean-Paul Sartre’i (1905 – 1980) ja Albert Camus’ (1913 – 1960) eksistentsialistlik draama. Sartre – „Kärbsed“ (1943) „Kinnine kohus“ (1944), „Altona vangid“ (1959) Camus – „Caligula“ (1941) , „Arusaamatus“ (1944), „Piiramisseisukord“ (1948), „Õiglased“ (1950) 1953. aastal toimus Pariisis prantsuse keeles kirjutava iiri kirjaniku Samuel Becketti (1906
Suurkunstnik ei võtnud osa Esimest maailmasõjast, Hispaania kodusõjast ega isegi Teisest maailmasõjast ainuüksi patsifistlikel printsiipidel. Peale Esimest maailmasõda austas ta kõrgelt kommunistlikku elulaadi, olles ise äge kommunist. Selle sõjaperioodide üks kuulsamaid teoseid on "Guernica", kus kajastatakse sõjakoledusi ja verevalamise mõttetust. Sellel ajal kuulus tema sõprade hulka selliseid tuntuid nimesi nagu Jean Cocteau, Jean Hugo, Juan Gris jpt. Peale Teist maailmasõda astus Pablo Prantsuse Kommunistlikku Parteisse. Kuigi partei kritiseerimine Stalini juhikultuse ümber jahendas kunstniku suhtumist kommunismi, sellest hoolimata ei hüljanud ta oma nägemusi ideoloogiast kui ühest riigikorrast. 1962 sai ta lojaalse kommunismipooldajana ka Lenini rahupreemia. 5 Kool Õpilase nimi
majja number 82 Faubourg Saint-Honoré tänaval, kinnitades: kunagi saab tema nimi kuulsaks sellest paigast kuni Sydney`ni. Kuigi Cardin polnud kunagi kuulnud Sydney`st, jälgis ta ennustaja nõuannet, läks Faubourg Saint-Honoré tänavale ja kohtas üht tollal selles majas elanud prestiizika moekunstniku Jeanne Paquini ametnikku. Too võttis noore Cardini tööle. 1.2. Edu saavutamine Seejärel töötas ta koos Schiaparelliga. 1945 Cardin kohtas Jean Cocteau ja Christian Bérardi kellega ta teigi arvukaid kostüüme ja maske mitmesse filmi, nagu "Kaunitar ja koletis" (1946). Aastal 1947 kutsuti teda tööle Christian Dior`i alluvusse. Aastal 1950 Cardin lõi oma moe maja Rue Richepanse Pariisis ja alustas oma Haute Coture kollektsiooniga 1953. Ta esitas oma esimest kogu 1954 aastal ja aasta hiljem "mulli kleidid" võitsid kogu maailma. 60- ndatel sai ta endale hüüdnime Space Age look. Ta sai tuntuks oma julge, ,,kosmilise", futuristliku disainiga
vastandlikke lahendusi klisheedele, nad pidid kasutama oma vigu ning läbi selle leidma lahendusi. Tänu sellele kõigele ei jäänud ta Ameerikas märkamata. Fotograaf Ralph Steiner tutvustas teda Caramel Snow´le, kes oli Harper Bazaari kujundaja, kes kohe pakkus talle tööd. Oärast kunstilise direktori koha saamist hakkas Brodovitch looma avangardist inspireeritud fotosid, tekste ning illustratsioone. Tänu temale said ajakirjas tööd paljud tuntud kunstnikud nagu Man Ray, Jean Cocteau, Raoul Dufy ja teised. Ta oli esimene, kes sidus pildi ja teksti kokku. Tema stiil oli väga erinev teistest. Ta kasutas oskuslikult valget pinda, ta lõikas tihti oma fotosid ning paigutas need kusagile äärde. Tema stiil tõi ajakirja uue dünaamilise lähenemise. Vabakutselise kujundajana kogusid populaarsust tema tööd neljakümnendatel. Temast sai ka ajakirja Portfolio (Lisa 3) kunstiline juht, mis kahjuks ei püsinud kaua elus. Sellel ajal
Jean-Paul Sartre - "Iiveldus", "Sein". "Sein" - elu mõttetuse teadmisest hoolimata ei reeda Pablo, isegi kui see teda surmast päästa võiks, oma anarhistist võistluskaaslast. Nii säilitab lõpuni ta oma vabaduse - ta ei anna ennast kellelegi ära Albert Camus - "Võõras", "Katk". Elu ainus mõte saab seisneda teadvuse ärksuses püsivas vabaduse otsingus. Müütide teisendamine ja kaasaja vaimus tõlgendamine kujunes 1920-1930-ndate aastate prantsuse draama peateeks. Jean Cocteau - võttis oma näidentite aluseks antiikmüüdid ning võimendas neis 20. sajandi inimesele olulisi teemasid: paramtamatus, surm, alateadvis, kunstniku saatus jne. Jean Giraudoux - Ehkki kirjanik möönab inimese ebatäiuslikkust ja nõrkusi, ülendab ta heroiliste väärtuste asemel maist ja inimlikku. Tema dramaturgia on intellektuaalne, seda iseloomustavad selge mõttearendus ja peen stiilitaju. Antonin Artaud - müütidele toetuv rituaalne teater oli tema sihiks. Teater ei ole
(1981), ,,Tulivesi" (1994), ,,Aeg maha", ,,Eine murul", ,,Ärasõit", ,,Papa Carlo teater" jt. Olav Ehala muusikaga joonis ja nukufilmid on pälvinud rahvusvahelisi auhindu. Muusikafilmide ,,Nukitsamees" ja ,,Karoliine hõbelõng" laulud on saanud hittideks. Muusikalisi kujundusi: Marani ,,Tuline jäätis ,, (1970), Tsehhovi ,,Kirsiaed ,, (1971) ja ,,Kolm õde" (1973 Draamateatris), Cocteau' ,,Hoolimatu armuke! (1976, ka peaosatäitja), Ibseni ,,Kui me, surnud ärkame! (1976 Draamateatris) ja ,,Peer Gynt" (1980 Lätis), Benelli ,,Il Matinello" (1984 Lätis), Ehini ,,Kalevipoja lood" (1988). 7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 Koostöö teatriga Olav Ehala: ,,Teatriga olen olnud väga seotud
6 (kelle disainitud kolm maja Vysehradis on kubistliku arhitetkuuri kõige eredamad näited) ja Pavel Janák (kes kuulus samuti Tsehhi kubismi kuulsasse kolmikusse, aga erinevalt teistest disainis ta vähem. Ta kuulsaim teos on Fara maja Pelhimovis.Kubistlikus kirjanduses on tähtsad isikud Gertrude Stein, Guillaume Apollinaire, Blaise Cendrars, Jean Cocteau, Max Jacob, André Salmon ja Pierre Reverdy. Kuigi kubistlik kirjandus on suhteliselt eksperimentaalne ning ei ole saavutanud suurt menu, arenes sellest välja sürrealism. 2. Kubistid 2.1 Georges Braque (1882-1963) Georges Braque oli prantsuse maalija ja skulptor. Ta kõige varajasemad tööd olid impressionistlikud kuni ta läks 1905. aastal fovismiga kaasa. 1908ndal aastal leidis ta enda jaoks Picasso mõjutusel kubismi ning koos Picassoga olid selle kunstivoolu pioneerid kuni
· 1995 Swinburne · 1997 Kaalud · 1999 Jazz · 2001 Kornukoopia · 2004 Meeter ja Demeeter · 2006 Talv · 2009 Neli korda neli Esseed · 1996 Katkestuse kultuur · 2000 Millimallikas · 2006 Loomise mõnu ja kiri Tõlked · 1993 Georges Bataille "Madame Edwarda" ja "Silma lugu" · 1995 Jacques Derrida "Positsioonid" · 1995 Paul Valéry "Härra Teste" · 1997 Jean Cocteau "Oopium" · 1998 Gilles Deleuze ja Félix Guattari "Kafka. Väikese kirjanduse poole" · 1999 Pierre Bourdieu "Televisioonist" · 2002 Sujata Bhatt "Rebane ja ingel" · 2003 Slavoj Zizek "Ideoloogia ülev objekt" · 2003 Allen Ginsberg "Ameerika" (koos teiste tõlkijatega) · 2004 "Vembuvana. Jänes. Winnebago triksterilood" Tunnustused · 1996: Kultuurkapitali esseistikapreemia · 2002: Kultuurkapitali luulepreemia
Globaliseerumine ja see, kuidas tehnika võib arengumaades elavatele inimestele tähendada atraktiivne väärtus, mille poole püüelda, samas arenenud riikide turistid tunnevad mõnu sellest, et saavad linnakärast ja tehnikast eemale - üks pool igatseb algupärase ja teine modernse järele. Artiklid: Hasso KRULL “Nautimise käsk” - Tõnu VIIK “Iha objektid” - David VSEVIOV “Hea elu märgid ajas ja ruumis” - Näitused: “Jean Cocteau universumid” - Väga mitmekülgne mees, oma ajast ees. Julges homoseksuaalsust kunstis kajastada. Ants Laikmaa “Vigala ja Capri” - Tuletab meelde, kuivõrd kontrastne on maailm. Kõigil oma mured, rõõmud, kuid hoolimata raskustest tullakse toime ja ollakse oma kodumaale truu. Väljapaneku sõnumiks võibki arvatavasti pidada kunstniku empaatiat ja oskust näha teist inimest kui endaga võrdset, mis väärib tunnustust. Ühiskond:
· "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." (Adolf Hitler) · "Kas sa mõtled, et sa suudad või ei suuda, igal juhul on sul õigus." (Henry Ford) · "Keel on rahvuse hing." (Aleksei Tolstoi) · "Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab mineviku, oleviku ja tuleviku pärast." (Epikuros) · "Kirjanduslik meistriteos pole midagi muud kui segiaetud sõnaraamat." (J. Cocteau) · "Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud, aga keegi ei taha lugeda." (Mark Twain) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on südames head." (Anne Frank) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." (Robert Collier) · "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma
(Roosevelt) *On ainult üks liik valu, mida on kerge taluda - see on teise inimese valu. *Mida õhem on jää, seda suurem on soov teada saada, kas see ikka kannab. (J. Billings) *Kõik, mis ei tapa, tugevdab mind. (F. Nietzsche) *Eeskuju ei ole peamine viis teisi mõjutada. See on ainus viis. (A. Schweitzer) *Inimesed, kes paluvad kriitikat, ootavad kiitust. (W. S. Maugham) *Vanus on kõrge hind, mis tuleb maksta küpsuse eest. (O. Wilde) *Elu on horisontaalne langemine. (J. Cocteau) *Surra pole midagi, hirmus on mitte elada. (V. Hugo) *Elukogemus on soeng, mille saate siis, kui olete kaotanud oma juuksed. *Elage kui kaua tahes, esimesed kakskümmend aastat on teie elus kõige pikemad. (R. Southey) *Ta õigustas oma vigu sellega, et elab esimest korda. (I. Ilf) *Peab tahtma elada ja oskama surra. (N. Bonaparte) *Inimese stabiilsuse esimene nõue on tõsine soov elada. (B. Spinoza) *Kõik tahavad kaua elada, aga keegi ei taha olla vana. (J. Swift)
"19 kaasaegset prantsuse luuletajat" (19 moderna franska poeter, 1948). Eesti luulet tõlkis Laaban veel saksa ja prantsuse keelde. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja 14 kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios. Eesti keelde on Ilmar Laaban tõlkinud luulet prantsuse (Guillaume Apollinaire, Charles Baudelaire, René Char, Jean Cocteau, Paul Éluard, Pierre Emmanuel, Henri Michaux, Pierre Réverdy), rootsi (Gunnar Ekelöf, Elsa Grave, Erik Lindegren, Bertil Malmberg, Ragnar Thoursie), saksa (Hans Arp, Gottfried Benn, Paul Celan, Rainer Maria Rilke, Kurt Schwitters), inglise (William Blake, Lewis Carroll, Dylan Thomas) hispaania (Juan Ramón Jiménez, Federico García Lorca, Octavio Paz) itaalia (Giacomo Oreglia) ja vene (Mihhail Lermontov) keelest. Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud
" (Aleksei Tolstoi) rumalaks." (W. Shakespeare) · "Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab · "Rännatakse kogu maailm läbi, et midagi otsida ja mineviku, oleviku ja tuleviku pärast." (Epikuros) leitakse see tagasi tulles kodunt." (George Moore) · "Kirjanduslik meistriteos pole midagi muud kui · "Räägi tõtt ja sul ei ole vaja midagi meeles pidada!" segiaetud sõnaraamat." (J. Cocteau) (Mark Twain) · "Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud, · "Sa lood ise oma universumi, edasi kõndides." aga keegi ei taha lugeda." (Mark Twain) (Winston Churchill) · "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." (Channing · "Saladus on vastuseks kõigele, mis on olnud, kõigele,
" (Adolf Hitler) · "Järgne oma rõõmule ja universum avab sulle uksed seal, kus sa enne nägid ainult seina." (Joseph Campbell) · "Kas sa mõtled, et sa suudad või ei suuda, igal juhul on sul õigus." (Henry Ford) · "Keel on rahvuse hing." (Aleksei Tolstoi) · "Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab mineviku, oleviku ja tuleviku pärast." (Epikuros) · "Kirjanduslik meistriteos pole midagi muud kui segiaetud sõnaraamat." (J. Cocteau) · "Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud, aga keegi ei taha lugeda." (Mark Twain) · "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." (Channing Pollock) · "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." (Vegetius) · "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda." (Voltaire) · "Kui kõik mõtlevad ühtemoodi, tähendab see, et keegi ei mõtle." (Walter Lippmann) · "Kui ma ei suuda olukorda kontrollida, lasen ma seda teha olukorral enesel
tänapäevani. 17.-18. sajand: Pierre Corneille', John Drydeni, Voltaire'i draamad. 19. sajand: Friedrich Hölderlin, "Kuningas Oidipus"; Heinrich von Kleist, "Purunenud kruus"; koomiline, farsilaadne versioon Percey B. Shelleylt. 20. sajandil on Oidipus olnud populaarseim antiiktragöödia kangelane. Tuntuimad teosed: W. B. Yeats, "Kuningas Oidipus" ja "Oidipus Kolonoses"; A. Gide, "Oidipus"; J. Cocteau, "Kuningas Oidipus"; T. S. Eliot, "Riigivanem"; Pier Paolo Pasolini film "Edipo Re" (1967); Igor Stravinski ooper-oratoorium "Oedipus Rex" OIDIPUSE KOMPLEKS "On enda emade teotusest ju meeste poolt / und nähtud tihti." ("KO", 981-982, tlk Ain Kaalep, Ülo Torpats) Analüüsides inimese psüühikat, toetus Sigmund Freud Sophoklese "Kuningas Oidipusele" ning tuletas siit Oidipuse kompleksi idee: poja alateadlik viha, vaen isa vastu ja erootiline
(B. Disraeli) Kõige vastumeelsemalt andestavad inimesed teile selle halva, mis nad ise on teie kohta rääkinud. (A. Maurois) On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad. (C. Chanel) Nürimeelsed on alati kangekaelsed. (L. de Vauvenargues) Inimesed teevad valeraha, kuid palju sagedamini teeb raha valeinimesi. Taktitunne on see, kui sa tead, kui kaugele minna on liiga kauge. (J. Cocteau) Tõeni jõudmiseks peab igaüks püüdma kaitsta oma vastase arvamust. (Jean Paul) Kui tahad tööga rikkaks saada, siis ole vähenõudlik. (India vanasõna) Tugevad eluvapustused ravivad meid tühistest kartustest. (H. de Balzac) Mitte see ei vapustanud mind, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem usaldada. (F. Nietzsche) Täissöönul pole isu ja nälginul toitu ning hädas on mõlemad. (A. H. Tammsaare) Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius)
Futurism Futurum, tahtis minevikule selga pöörata, väljendada masinate elu, ehitusbuumi. Tekkekohad Itaalia ja Venemaa. Itaalias on tähtsaim esindaja Marinetti, Venemaal Majakovski. Dadaism Kiikhobu või isa. Loodi Sveitsis kohvikus Voltaire. Sündis umbes 1914 ringis. Üks esindaja oli Tristam Tzara. Kõik piirid lahti ja miski ei tohi piirata eneseväljendust. Sürrealism Dadaism kasvas üle sürrealismiks, nende põhilised esindajad olid prantslased. Näiteks Paul Eluaid ja Jean Cocteau. Tegeldi sellega mis on tavareaalsusest kõrgem. Selleks püüti vabastada oma meeleelundeid argielu loogikast. Alkohol ja mõnuained. Püüti kirjutada nii nagu inimene magaks nagu aju näeks und. Selleks kasutati igasugu meetodeid nt paberi rullimisega luuletamine. Sürrealism jäi 20 sajandi üldse pikimaks ,,ismiks". Frederico Garcia Lorca. Ekspressionism Põhiliselt saksamaal. Enam polnud eesmärk viimistlemine vaid tunnetepursang. Maalikunstis olid värvid priiskavad
Satyagraha tähendab tõe jõudu. Võrreldes esimese ooperiga on ta pisut konventsionaalsem on olemas libreto ja tegelased. Kuid muusik on endiselt minimalistli. Koosseis on suurem kõik puhkpillid ja keelpillid ja elektriorel/süntesaator. Ooper on sanskriti keeles. Kõige võimsasm ooper on "Ehnaton". Räägib egiptuse vaaraost, kes tahab teha usupuhastust. Mängib orkestri täiskoosseis, va viiulid. Sünteesis ooperit ja filmikunsti: esialgu võttis aluseks Jean Cocteau filmid. Filmi esitatakse ooperiga samal ajal, repliikide asemel lauljad. Näiteks "La Belle et la bete". Sama edukas kui ooperis, on ta ka sümfoonilises muusikas. Vokaalsümfoonilistest suurteistest tuntuim on eepiline "Itaipu" ! Lõuna-Ameerika indiaanlaste maailma loomise müüdist. Samuti komponeeritud nö piltide kaupa. Erinevad pildid vahelduvad. Briti uuslihtsuse kolmik: Inglaste kaudu segunes euroopa muusika minimalismiga. Mis on uuslihtsus?
L' Edipo Tiranno (Teatro Olimpico 1585.a. Vicenza). Aristotelese Poeetika mõju: sündmustik, kaastunne ja hirm (eleos, phobos), katharsis, karakterid, hamartia. Pierre Corneille Oedipe (1659) ; Voltaire Oedipe (1719); Dryden, John, Lee, Nathaniel Oedipus (1679) Heinrich von Kleist Der zerbrochene Krug (1803-4). von Platen, August Der romantische Oedipus (1829), naljamäng viies vaatuses. Hugo von Hofmannsthal Ödipus und die Sfinx (1906); André Gide Oedipe (1930) Jean Cocteau La machine infernale (1932); Igor Stravinski Oidipus Rex (1927); Carl Orff Ödipus der Tyrann (1959); Friedrich Dürrenmatt Das Sterben der Pythia (1976); Thomas Stearns Elliott The elder Statesman (1958); Heiner Müller Ödipus Tyrann (1967) jne. Mati Unt Vend Antigone, ema Oidipus (2003). Saksa kultuuriruumi tähtsus: müüt idealismi, romantismi ja folklooriuurimuste jaoks. Võrdlev mütoloogia: James Frazer The golden bough, 13 köidet. F
Neoklassitsism Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Neoklassitsism avaldus muusikas 1920.1940. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, lühikesed meloodiad ja temaatiline lakoonilisus, täis ootamatud pöördeid ja üllatuskadentse. Heliloojad: Igor Stravinski, Jean Cocteau, Erik Satie, Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc. Avangardism Stiili ja vormi puudutav mäss, kunsti institutsiooni kõrvaleheitmine. Uuenduslikkus aineses, vahendis, tehnikas, stiilis või suhtes kontekstiga. Aktsepteeritud kunsti normide 'paigast lükkamine' revolutsiooniliste, kultuuriliste või poliitiliste implikatsioonide kaudu. 19. saj. Lõpul ja 21 saj. Alguses ilmnenud mõtteviis, mis taotleb kunstis tavaks olnud
ma niisutan oma sõrmeotsi nuusutan neid 13 Aknast mu kukla taga hakkab nõrguma aoeelset ilma Ma karjatan 2.5. ,,Magneetiline jõgi" 2001. aastal ilmunud kogu sisaldab värsitõlkeid prantsuse ja rootsi luulest. Autoritest on esindatud Charles Baudelaire, Arthur Rimbaud, Paul Eluard, Jean Cocteau, Gunnar Ekelöf, Ragnar Thoursie, Karl Vennberg ja Erik Lindegren. (,,Ilmar...",18.01.09) 2.6. ,,Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 2004. aastal ilmunud koondkogu. Teos annab Laabanist terviklikuma pildi kui kunagi varem. Klassikalisele ,,Ankruketi" kogule eelneb seekord tsükkel algusaastate luulest ja ,,Rroosi Selaviste" mitte-terad, eesti luule ajalugu, anagramm-portreed ja, limerikud ja nastiksõnad on saanud tublisti täiendust. Ent põhimõtteliselt on kõik samaks jäänud
Inimene on ekslik, tema väärtused kahtlased; jumalate tahe ja seadused pole inimestele mõistetavad. Tunne ennast! Teeba müüditsükkel oli Trooja tsükli kõrval üks levinumaid tragöödiate ainestiku lähtekohti. Samal teemal on kirjutatud Aischylose ,,Seitse Teeba vastu", Euripidese ,,Foiniiklannad", ,,Palujannad", ,,Bakhandid". Oidipuse lugu on interpreteeritud ka hilisemal ajal, alates 17. sajandist (Pierre Corneille), lõpetades 20ndaga (André Gide ja Jean Cocteau). EURIPIDES (u 485-406) Sündis Salamise saarel. Kuna ta oli oma eluhoiakult pigem mõtisklev kõrvaltvaataja kui aktiivne kaasalööja, ei saavutanud ta eluajal niisugust kuulsust kui Sophokles. Esialgu tema dramaturgilisi uuendusi pilgati, hindama hakati Euripidese loodut alles pärast tema surma sellest annab tunnistust tema säilinud teoste hulk. Euripides oli eraklik filosoof, kes hoidus omaette. Tal oli hea haridus ja suur isiklik
1929. aastaks olid sürrealistid teinud umbes tosin lavastust: spontaanne, sokeeriv. Mõjutas paljusid kunstnikke ja loojaid (nt hispaalnast Lorcat). Sürrealistide loodud lavastustest on näidendeid ja lavastusi, mis on teatriloos olulised, nt ,,Tirésiase rinnad" (Guillaume Apollinaire), kes kasutas eessõnas esimest korda sõna sürrealism. Näidendi eesmärk oli kujutada pigem olemust kui välimust; naisest saab mees ja sõjakaotuste korvamiseks sigitatakse maailma tuhandeid lapsi. Jean Cocteau (1889 1963) tundis huvi muusika ja kunsti sünteesi vastu. Tal on palju erinevatest kunstivooludest mõjutatud näidendeid. 1921. aasta ,,Eiffeli torni noorpaar" on sürrealistlik. Luuletaja, disainer, koreograaf, kunstikriitik, graafik, filmirezissöör jne. Osales praktiliselt kõigis 20. saj alguse kunstivooludes: kubism, dadaism, sürrealism jne. I MS ajal kohtus kunstnike- kirjanikega, kellega tegi hiljem koostööd (nt Picasso). Sürrealistlikud tööd mõjutasid paljusid.
Chaneli moekuningannaks. Õige pea ostis Coco Chanel üles ka Camboni tänava kõrvalmajad nr 27 ja nr 29 ning ühendas kõik kolm hoonet oma ateljeeks ja esinduspoeks. 1921. a esitles Coco Chanel omanimelist parfüümi Chanel No 5, mis tegi ta väga rikkaks. 1937. a oli tema palgal 4 000 töötajat ja ta sai 28 000 tellimust aastas. Ajakirjanikud andsid talle hüüdnimeks la Reine de Paris9. Coco Chanelil oli palju sõpru: kunstnik Pablo Picasso, kirjamees-kineast Jean Cocteau, balletiartist Serge Lifar jt. Edukas moelooja visandas kostüümikavandeid mitmele teatritrupile ning toetas rahaliselt Sergei Diagilevi10 trupi etendusi. Teise maailmasõja päevil oli Chaneli moemaja suletud. Perenaine elas Lausanne'is 11. Ka sõja lõpus käis ta Pariisis harva. Coco Chanel oli küll edasi oma kesklinna maja omanik, kuid see oli välja üüritud. Näis, et väärikas daam kavatseb elu lõpuni Sveitsi jääda. Kas oligi mõtet tagasi tulla?
Wisława Szymborska (1923 - 2012) – luuletaja, esseist ja tõlkija, healoomuline skeptik. Prantsusmaa Jean Anouilh (1910 – 1987) – väga produktiivne ja mitmekülgne näitekirjanik, aastail 1945 – 1955 menukaim prantsuse näitekirjanik. Järgnenud absurdi- ja eksistentsialismiteatriga võrreldes suhteliselt traditsionaalne. Peategelased tavaliselt muserdatud idealistid. Tuntumaid teoseid „Antigone“, „Lõoke“ (Jeanne d’Arcist), „Becket ehk Jumala au“. Jean Cocteau (1889 – 1963) – näitekirjanik ja režisöör, samuti sürrealistlik luuletaja. Viljeles oma näidendites ja filmides eriti palju antiikset Orpheuse-temaatikat, tehes sellest kunstniku võrdkuju ja andes sellele originaalse ja kaasaegse kuue. Eestis lavastunud näiteks mononäidend „Inimese hääl“ (ka telelavastus). Albert Camus (1913 – 1960) – romaani-, novelli- ja näitekirjanik, esseist, filosoof, lavastaja. Sündis Alžeerias
intrigeerivas kolmik-rollis (Rein Saluri „Külalised”, 1974 Draamateatris) kui ka Hilja Varemi ootamatuid andevarusid avanud nimitegelane Peet Vallaku novelli dramatiseeringus „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas” (1974 Pärnu teatris); viimatimainitud kujundirikka lavastuse dünaamilis-mängulist maailma on võrreldud tingliku ja suurejoonelise elumudeliga (Neimar 2007: 124). Metafooriteatri laadis sündisid veel Jānis Rainise „Puhu, tuul!” (1972 Pärnu teatris), Jean Cocteau’ „Hoolimatu armuke” (1976 Noorsooteatris) Silvia Laidla monotükina ja lavakooli VIII lennu siiras tudengilavastus Tammsaare põhjal „Me otsime Vargamäed” (1976). Kui kõnelda eesti teatri kontekstis poliitilisest teatrist, siis vaieldamatult on seda esindanud Kalju Komissarov. 28-aastaselt toona eesti noorima peanäitejuhina Noorsooteatrit etteotsa asunud Komissarov (XXI sajandi hakul sai sama-ealisena teatri NO99 juhiks Tiit Ojasoo) suutis sinna oma ametiaja
Pariisis kohtus ta ka heliloojatega, kellest moodustus impressionismivastane rühmitus "Kuuik". Kuuiku liikmetest mõjutas Honeggeri kõige rohkem Darius Milhaud, kes pani Honeggeri kuulama kaasaegset muusikat ja viis ta muusikasalongidesse. Milhaud tutvustas Honeggerile ka džässi, mille elemente on selgelt tunda tema Tšellokontserdis ja oratooriumis "Jeanne d’Arc tuleriidal". Teine rühmituse liige Georges Auric tutvustas Honeggerile Jean Cocteau loomingut, kellest sai tema suurim kirjanduslik koostööpartner. Kuuik tegutses vaid neli aastat, kuni aastani 1921. Pärast seda tutvus ta impressionist Maurice Raveliga, keda teised vältisid. 1935. aastal kirjutas Honegger oratooriumi "Jeanne d’Arc tuleriidal", kus helilooja ühendas erinevad teatrivormid, kaasaarvatud sõnalavastuse. Libreto autor Paul Claudel. Teoses, millest sai II MS ajal patriootlik teos, on Honegger sidunud džässi, polütonaalsuse, gregooriuse
Filmis on kõik võimalik ühest ruumist teise või ühest ajahetkest teise on võimalik jõuda hetkega. Kuid kuidas neid ,,reaalsuse üleminekuid" filmides ettekujutatakse ehk visualiseeritakse? Kuidas ,,teisi" maailmasid visuaalselt ettekujutatakse ja neid tehniliselt markeeritakse? Mida teeb kaamera objektiiv? Kuidas kasutatakse zoomi ja liikumist? Kui ei olnud olemas praegusi digitaalseid tehnoloogiaid eriefektide tootmiseks, siis milliseid efekte siis kasutati? Näiteks Poeet J. Cocteau´ filmis ,,Poeedi veri" ( 1930 ) siseneb teise maailma just läbi peegli. Sellise stseeni visuaalseks esituseks kasutati filmis ühte väikest veega täidetud basseini. Siirdumine teise maailma ja tegelase metamorfeerumine esinevad väga sageli just koos. Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma. Kuid tegelane võib muutuda ka siis, kui ta naaseb teisest maailmast. Filmides kasutatakse teise maailma üleminekul väravaid, igasuguseid uksi, avausi, rekvisiite jne.
Filmis on kõik võimalik ühest ruumist teise või ühest ajahetkest teise on võimalik jõuda hetkega. Kuid kuidas neid ,,reaalsuse üleminekuid" filmides ettekujutatakse ehk visualiseeritakse? Kuidas ,,teisi" maailmasid visuaalselt ettekujutatakse ja neid tehniliselt markeeritakse? Mida teeb kaamera objektiiv? Kuidas kasutatakse zoomi ja liikumist? Kui ei olnud olemas praegusi digitaalseid tehnoloogiaid eriefektide tootmiseks, siis milliseid efekte siis kasutati? Näiteks Poeet J. Cocteau´ filmis ,,Poeedi veri" ( 1930 ) siseneb teise maailma just läbi peegli. Sellise stseeni visuaalseks esituseks kasutati filmis ühte väikest veega täidetud basseini. Siirdumine teise maailma ja tegelase metamorfeerumine esinevad väga sageli just koos. Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma. Kuid tegelane võib muutuda ka siis, kui ta naaseb teisest maailmast. Filmides kasutatakse teise maailma üleminekul väravaid, igasuguseid uksi, avausi, rekvisiite jne.
Filmis on kõik võimalik – ühest ruumist teise või ühest ajahetkest teise on võimalik jõuda hetkega. Kuid kuidas neid „reaalsuse üleminekuid“ filmides ettekujutatakse ehk visualiseeritakse? Kuidas „teisi“ maailmasid visuaalselt ettekujutatakse ja neid tehniliselt markeeritakse? Mida teeb kaamera objektiiv? Kuidas kasutatakse zoomi ja liikumist? Kui ei olnud olemas praegusi digitaalseid tehnoloogiaid eriefektide tootmiseks, siis milliseid efekte siis kasutati? Näiteks Poeet J. Cocteau´ filmis „Poeedi veri“ ( 1930 ) siseneb teise maailma just läbi peegli. Sellise stseeni visuaalseks esituseks kasutati filmis ühte väikest veega täidetud basseini. Siirdumine teise maailma ja tegelase metamorfeerumine esinevad väga sageli just koos. Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma. Kuid tegelane võib muutuda ka siis, kui ta naaseb 26 teisest maailmast.
annaabi.ee 
