8. klassi ajaloo eksami vastused (0)

5 VÄGA HEA

ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13)
Absolutism on riigivorm, kus võim kuulub ainult ühele isikule. 17-18 saj valitseti. Prantsusmaa, Hispaania , Venemaa. Kuningas tegi seadusi ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Ametnikkond koosnes väikeaadlikest ja linnakodanikest. Nii sai kuningas nende peale kindel olla. Enne absolutismi oli alaline sõjavägi. Mindi üle sõjaväekohustustele. Kehtestati kindel kord, parandas sõdurite väljaõpet ning riik hoidis sõjalisi kulutusi kokku. 1 seisus-vaimulikud. Ei pidanud makse maksma. Võisid olla kuninga õükonnas, aga pidid jumalateenistuses olema. 2 seisus- aadlikud . Maksuvabad, aga pidid teenima sõjaväes. 3 seisus-linlased ja talupojad. Pidid makse maksma ja võisid oma riigis elada. Louis XIV oli Prantsuse kuningas. Ta ehitas Varsaillesse mitu lossi ja väga ilusa pargi. Siia tulid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Tänu team hiilguse, pidustuste, tseremooniate ja ürituste kaudu hakati teda Päikesekuningaks kutsuma.

PARLAMENTARISM INGLISMAAL (lk 16-19)
Kuningas Charles I tahtis valitseda parlmendist sõltumatuna, Sotimaaga sõda nõudis, aga kuningalt raha, mistõttu ta kutsus parlamendi tagasi. Raha saades vahistas nad. 1642- 1651 toimus kodsõda, mille võitis parlament . Oliver Cromwell juhtis parlamendi väge. Kuningas hukati hiljem. Inglismaast sai vabariik, kuigi Cromwell kihutas parlamendi hiljem välja. Ta tegi väga karme seadusi ning rahvas teda vihkas ja kartis. Restauratsioon on endise poliitilise korra taastamine. Õigus deklaratsioon määras kuninga ja parlamendi võimu piirid. Taheti ära hoida kodusõdasid. Parlament teeb seadusi ja makse; kuningas on riigipea kes valis ministreid, kohtunikke, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat.

EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS (lk 22-25)
Pärast Liivi sõda Eesti jagunes kaheks. Rootsile kuulus Põhja-Eesti nimega Eestimaa. Poolale kuulus Lõuna-Eesti nimega Liivimaa .Nii Rootsi, kui ka Poola tahtis tervet Baltikumi saada, mis viis mõlemad pooled sõtta. 17 saj oli Rootsi aeg. Enne redutsiooni talupojad olid sunnimaised . Õigusi ei olnud, orjasid mõisnike kasuks, elasid väga halvasti. Pärast redutsiooni talupoegadelt koormised vähenddati. Said õigusi tagasi. Redutsioon-aadlile annetatud maade tagasivõtt. Rootsi tugevdas Eestis luteri usku. Taheti inimestele õpetada inimestele lugemist usu põhitõdesid. Rajati esimesed koolid. Hiljem gümnaasiumid ja ülikoolid. Hakati lauluraamatuid ja vaimuliku sisuga trükke avaldama. Avaldati ka Uus Testament . Ferselius oli Piiskopmõisa seminari õpetaja. Gustaf II Adolf andis käsu rajada Tartu Ülikooli.

EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS (lk 50-52)
Põhjasõda toimus 1700-1721 aastal. 1721 aastal läks Eesti Venemaa alla. See laastas Eesti täielikult ära. Katku surid palju inimesi, linnad hävinesid, mõisad olid viletsad, mõisad olid viletsad, põllud ja koduloomad hävinesid. Vahetus isand. Eesti läks Venemaa alla. Rootsi võim kadus . Eestimaa (Põhja-Eesti) ja Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) kubermangud . Balti erikord-Eesti ja Liivimaa õigused Vene riigi koosseisus. Eestlastel jäi usk, õigused samaks. Seadused jäid kehtima. Keel jäi samaks. Saksa ametnikud. Mõisnike võim suurenes, neil oli piiramatu võim. Sunnimaised orjad . Talupoegadel oli õigus peret luua ja teha tööd. Elasid nigelalt viletsates majades. Ilmus esimene eesti keelne piibel . Kalendrid tekkisid, palju raamatuid tehti.

VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM (lk 38-44, 48-49)
Maailmapilt avardus ning hakati oma peaga mõtlema, tekkis uus mõtteviis. Tekkis valgustus, kus hakatakse traditsione ja autoriteete hülgama. Valgustsus-filosoofia, vaimne liikumine, hariduse mõtlemine oma peaga, kiriku vastasus . Montesquieu, Voltaire , Rousseau . Valgustatud absolutism- monarhia ainuvalitsuslik võim, kes valitseb rahva huvides, ainu võim valitsejal . Rakendati Austrias , Preisimaal, Venemaal. 18 saj. Katariina II tahtis kehtestada seadusi, teha suuri ümberkorraldusi. Kuigi ta neid ellu ei viinud, sest ta oleks troonist kadunud. Ta ei olnud seaduse kohaselt õige valitseja.

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59)
Euroopa tahtis vabaneda maata talupoegadest, käsitöölistest, kaupmeestest, vargatest, röövlitest ja kerjustest. Paljud eurooplased tahtsid ka leida või alustada uut elu. Inglismaal oli kõie rohkem kolooniaid Põhja-Ameerikas. Koloonia on asumaa , mis asub emamaast kaugemal. Algul olid head suhted, vahetati kaupa jne. Pärast tahtsid eurooplased indiaanlastelt osta maad. See viis sõjani, mille võitsid eurooplased. Inglaste ja ameeriklaste vahel tekkisid probleemid-maksuprobleemid, tollipoliitika. Iseseisvusdeklaratsioon kuulutati 4. juulil 1776. aastal. Iseseisvus sõda toimus 1775-1781 aastatel, mille võitsis Ameerika.

PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87)
Prantsuse revolutsioon toimus 1789-1799 aastatel. Prantsusmaal oli kriis, maksuprobleemid, riigikassa oli tühi, kõik pidid makse maksma, ikaldus tekkis, riigis ei püsinud rahu, vähe õigusi. Pastille kindluse vallutamine rahva poolt andisgi alguse revolutsiooniks. Tekkis põhiseadus, monarhia kukutati , seisuste õigused kaotati ehk siis kõik olid võrdsed, kaotati vanad kohustused, kirikuvõim vähenes. Võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon-„Inimene ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. Tekkis vabariik, kus riigipea valib rahvas. Jakobiinid olid revolutsiooni süvendamist pooldavat saadikud. Hukkasid väga palju inimesi. 1 aastaks said diktatuuri enda kätte. Paljud riigid ei tahtnud, et Prantsusmaast tekiks vabariik. Tahtsid monarhiat taastada ja revolutsiooni lämmatada. See oleks neil sama juhtunud. Napoleoni väed hõivasid Seadusaadliku Korpuse hoone. Napolen haaras võimu enda kätte. Inimesed muutusid võrdseks. Poliitilised probleemid, rahvastunde tõus, vägivald. Tekkis uus ajaarvamine , kellaaeg, kuud ja päevad muutusid, meeter mõõtmine, mood muutus, kõneleti teisiti.
Louis XVI tekitas riigis rahalist bankrotti, talupoegadel olid suured koormised, kutsus generaalstaadid, tänu talle algaski Prantsusmaal revolutsioon. Robespierre oli jakobiinide juht ja diktatuuri ainuvalitseja. Tappis palju inimesi.

NAPOLEONI AEG (lk 90-99)
1804 aastal sai Napoleonist keiser . Võttis vastu Tsiviil koodeksi ja tegi kontinentaalplokaadi. Napoleon tahtis laiendada Prantsusmaa piire , mistõttu ta vallutas palju riike. Tegi ka paljude riikidega liitlasi ja paljud ka sõltusid Prantsusmaa riigist. Oli vallutanud osa Euroopast, aga Venemaa ja Inglismaa ei olnud Napoleoni võimu all. Rahvastelahingus Napoleon kaotas, kus ta loobus esimest korda troonist. Elba saarele viidi esialgu, kus ta ka põgenes. Waterloo lahingu kaotas Napoleon ka, kus ta loobus troonist uuesti ja ta viidi Püha Helena saarele. Viini kongress toimus 1814-1815 aastal. Euroopat taheti korrastada. Austria, Inglismaa, Venemaa, Preisimaa võtsid osa. Euroopa riigid taastati , tehti võrdseks. Napoleon saavutas palju sõjalisi võite, reformidest võeti eeskuju, sõjalised uuendused, pärisorjus kadu, kirikuvõim vähenes, tekitas Euroopas kaose ja vägivalla.

KAPITALISMI ARENG (õpiku II osast lk 6-13)
Uute masinate leiutamine ja nende kasutusele võtt-masinatootmine. 18 saj keskel Inglsimaal sai alguse. Peamised leiutised olid ketrus -ja kudumis masinad , aurumasin, auruhaamer,auruvedur, telefon, autode kasutusele võtt ja elektri kasutus. 19 saj tulid kasutusele raudtee , aurulaevad, autod, telefon, raadio, telegraaf. Tööstusliku põõrde tagajärjed:
Positiivne: Rahvaarvu suurenemine, alanesid kaupade hinnad, paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad, kiirenes ühiskonna areng, elamistingimused paranesid, sissetulek oli suurem, hariduse levik.
Negatiivne: Paljud käsitöölised olid töötud, tööpuudus, väike palk, nigelad tingimused.
Linna koondus üha rohkem inimesi. Linnaelu oli algul väga nigel. Tänavad kitsad ja räpased. Aja jooksul tingimused linnas aga hakkasid paranema- kanalisatsioon . Kodanlus-ühiskonna keskklass, vastatndab aadlile kui ka talupoegadele ja käsiöölistele, proletariaat -töölisklass. Imperialism - suurriikide oma territooriumi suurendamine ( kolooniad , naaberriigid)

POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL (õpiku II osast lk 14-16)
Prantsuse revolutsiooniga toimuvad muudatused. Konservatiivid tahtsid vana korda hoida. Seejuures liberaalid tahtsid uut hoida. Kuningavõimu tahtsid konservatiivid, liberaalid aga vabariiki. Liberaalid tahtsid võrdseid poliitilisi õigusi kõigile, konservatiivid arust pidi olema ainult rikastel. Majanduslik ebavõrdsus mõlematel ei olnud vajalik. Sotsialistid tahtsid majandusliku võrdsust, kuna töölised elasid väga halvasti. Tööliste õiguste väljavõitlemine, ühisomand, töökohustus. Markistid võtsid rikkamate käest vara ära vägivaldsel teel ja kuulutasid riigi omaks.

EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL (õpiku I osast lk 121-122)’
19. saj esimesel poolel said mõisnikud aru, et talupojad teeksid paremini tööd, kui neil oleks parem elu ning nad ei oleks pärisorjad. 1816 aastal kaotati Eestis pärisorjus. Kehtestati talurahvaseadused . Talupojad said vallasvara endale, kindlad maksud , tekkis vallakogukond , ta ei olnud enam ori, teda ei tohtinud majast välja tõsta, kui ta tätis oma kohustused ja tal oli liikumisvabadus oli piiratud. Talupoeg pidi sõlmima mõisnikuga rendilepingu. Teda ei tohtinud ümberkäija nagu mingit kaltsu , saavad perekonnanimed . Sajandi keskel ta võis ära osta talu, hakatakse raharenti maksma, taheti majandust arendada. Vallakogukond lahendas talupoegade riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud mõisnikust sõltumatult. Eestit tabas viljaikaldus ja näljahäda. Levisid kuuldused, et Venemaa jagab tasuta maad. Paljud liikusid välismaale. Usk tsaarivalitsusse pani paljud usku vahetama .

EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL (õpiku II osast)
Saksamaa: 1867 aastal Saksamaa ühendati. Põhja-Saksa Liit. Sinna kuulus 19 Saksa riiki- liitriik . Riigijuhiks oli Preisi kuningas ja riigikantsleriks sai Otto von Bismarc.
Prantsusmaa: troonile sai Napoleon III, ta arendas majandust ja välispoliitikat. Prantsusmaa ei tahtnud, et riigid ei tugevneks (Preisimaa), mis viis mõlemad pooled sõtta. Prantsusmaa kaotas ja võitis Saksamaa.
Inglismaa: 19.saj. valitses Inglismaad pikka aega Victoria, kes oli armastatud kuninganna. Ta
ei sekkunud parlamendi tegevusse ega riigiasjadesse. Parteisid oli kaks: liberaalid ja
konservatiivid. 19. saj. oli Inglismaa valitsev tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus. Inglismaa oli 19. saj maailma suurim koloniaalriik , kellele kuulus India, Austraalia , Lõuna-Aafrika, Kagu-Aafrika ning Põhja-Ameerika.
Usa: Presidendiks sai A. Lincoln , kes oli orjapidamise vastu ning tahtis seda kaotada terves Ameerikas. Lõuna osariigid , aga ei tahtnud loobuda sellest, kuna nad said suurt tulu orjapidamise eest. See viiski põhja- ja lõuna osariigid sõtta. Toimus 19 saj 60-tel. USA võitis. Põllumajanduse areng oli kahjulik indiaanlastele, kes suruti reservaatidesse. Samas paranes, aga neegrite olukord, mis tõiriigile kahju, sest enamik neist olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, mis tõii kaasa hulkumise, vargused ja rõõvimised.
Rassism on maailma vaade, kus rasside vahel ei ole võrdsust.

EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47)
Rarhvuslik liikumine- rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg (aeg Eesti ajaloos, mil algas rahvuse teadvustamine , rahvuslikliikumine ja eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ärkamine) algas Eestis 19. sajandi keskpaigas. Talupojad olid vabad, said talusid osta. Periood kus eestlane haakab ennast pidama samavõrdseks. Kutuuriareng, eestikeelne kirjasõna. Johann Voldemar Jannsen asutas Perno Postimehe. Asutas laulu-ja mänguseltsi Vanamuine, korraldas üldlaulupeo ja oli ärkamisaja algataja. Carl Robert Jakobson oli Eesti kirjameeste president , avaldas eesti keelseid raamatuid, Eesti Sakala väljaandja. Jakob Hurt kogus rahavluulet, oli ärkamisaja liider, üritas Aleksandri kooli rajada. Kõik see tõi Eestis kaasa kultuuri arengut.

ESIMENE MAAILMASÕDA (õpiku II osast lk 82-89)
Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 aastatel. Sõda toimus mitmetel põhjustel: 1)Saksamaa soov saada juhtivaks riigiks ning kolooniad saada, 2)Mitmete riikide tülid piiride pärast, 3)Suurriikide soov konflikt ära lahendada (sõda),4)Soov oma relvi , sõjaplaane katsetada. Peamised osalejad olid: Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Austria-Ungari, Itaalia, Serbia, USA. Aantant-Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Kolmikliit - Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari. Peamised sõjapiirkonnad: Euroopa (Läänerinne-Belgia ja Prantsusmaa ida osa, Idarinne - Venemaa tsaari riigi lääneosa), Balkani ps, Itaalia põhjaosa, Läänemerel, Põhjamerel, Vahemerel, Atlandi ookeanil . Peamised uuendused sõjapidamisviisis: Kaeviku- ehk positsioonsõda, 3 mõõtmeline sõda (mere-, maismaa –ja õhurünnakud. Uued relvad: mürkgaas, gaasimaskid , kuulipilduja (kaitserajatis). Autode tootmine suurenes. Majandustase langes. Hakatakse ainult tootma relvi, sõjamoona, sõjavarustust. Tarbekaupade tootmine vähenes. Hakatakse kasutama laste ja naiste tööjõudu. Tagajärjed olid kohutavad. Palju inimesi sai surma, elatustase vähenes, vaimsed kannatused, nälg. Venemaa nõrgenes ning Saksamaa varises kokku. Paljud riigid said vabaks: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, Ungari. Riigid said palju kahju sõjast. Võitsid ikkagi Antandid.

VENE REVOLUTSIOON (õpiku II osast lk 90-93)
Venemaal oli majanduslik laos, sisepoliitiline kriis. Sõda Saksamaaga on toonud palju kahju. Rahvas oli nälgas. Hakati streikima ja mässama. Tapeti Nikolai II koos perega ja Romonivite dünastia oli hävitatud. Võimule tuli ajutine valitsus. Nemad üritasid Venemaa olukorda parandada, aga kahjuks ei tulnud sellest midagi välja. Kornilovi mässukatse, kaos riigis, armee lagunemine, sisepoliitilised probleemid lasid bolševikel tegutseda. Nad said võimule oktoobris . Asutav Kogu löödi laiali. Venemaast sai vabariik. Nikolai II oli Venemaa tsaar. Tema tõttu tekkis revolutsioon. Ta ei püüdnudki majandust ja rahvahuve parandada. Vladimir Iljitš Lenin oli Venemaa bloševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

stenu Õppematerjali autor

revolutsioon napoleon absolutism liberaalid deklaratsioon liivimaa monarhia eurooplased koormised põhja ameerika koormised

Sarnased õppematerjalid

docx

8. klassi ajaloo eksam

8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti kõrget tasu tühise töö eest. Vers

Ajalugu

docx

8. klassi ajaloo eksam

AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu

Ajalugu

docx

8. klassi ajaloo eksami piletid

8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekka kuuluda nii kardinal kui ka k?

Ajalugu

odt

Ajaloo 8. klassi eksamipiletite vastused

Ajalugu

odt

Ajalooline kvintessents uusajast

Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et ri

Ajalugu

doc

10. klassi ajaloo III kursus

1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati otsest võitlust feodaalaadli vastu

Ajalugu

doc

UUSAEG

UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on

Ajalugu

docx

Ajaloo arvestus

Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II

Ajalugu

Rohkem sarnaseid