Ajalooline kvintessents uusajast (0)

Ajalooline kvintessents uusajast
1. Absolutism Euroopas
Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud , aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat ning selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta .
2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal
Keskaja lõpul oli Prantsusmaal absoluutne monarhia ja kuningavõim, kus
valitses Louis XIII, kes otsesest riigi juhtimisest ei hoolinud ning loovutas selle kardinal Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes valitses aastail 1643 -1715 . Päikesekuninga valitsusajal rajati Versailles 'i loss
ning rajati suur hoolikalt kujundatud park . Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja
vahuveini , tema edevuse ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad.
3. Kodusõda Inglismaal
1625. aastal võimule tulnud Charles I üritas valitseda Inglismaad absolutistlikult, kuid rahvale see ei meeldinud ning tekkisid vastuolud kuninga ja puritaanide vahel. 1642. aastal puhkes Inglismaal kodusõda kuninga ja parlamendi vahel, mis lõppes sellega, et kuninga väed kaotasid ning Charles I hukati. Järgmiseks tuli Inglismaad valitsema lordprotektor Oliver Cormwell, kes kuulutas Inglismaa vabariigiks, kuigi rahva seas ei olnud tema pooldajaid , sest ta kehtestas karmid seadused ning rahvas kartis teda. Peale Cromwelli ootamatut surma taastati Inglismaal mõne aasta jooksul kuningriik ja riiki asus juhtima Oranje Willem , kes kirjutas alla ka ''Õiguste deklaratsioonile''. ''Õiguste deklaratsioonis'' määrati kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid ning Inglismaast sai parlamentaalne monarhia, mis on seal püsinud tänapäevani.
4. Eesti 17. sajandil
Liivi Sõja (1558-1583) jagunesid Eesti ja Läti alad mitme rig ivahel, kuni alles 1645. aastal läksid kõik alad Rootsi kätte. Sõdadega kaasnes rahvaarvu ning majandusliku heaolu suur langemine . 17. sajandi lõpus oli eestimaalastel põhjust rõõmustamiseks, kuna loodi rahvakoolide võrk kus sai õppida lugema ja kirjutama. 1632. aastal asutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli mis sai hiljem regiooni üheks tähtsaimaks teadus- ja haridusasutuseks. Vanast heast ajast arvas rahvas head, kuna toimus ka reduktsioon , ehk mõisate riigistamine ning talupoegade olukord leevenes.
5. Venamaa 17. sajandil
Venemaal valitses 17. sajandi algul suur segadus, oli mitmeaastane näljahäda ning valitses erakordne pakane ja arvati, et selle põhjustas Boriss Godunov , kes haaras riigis võimu peale Ivan Julma surma ning troonile tahtsid tulla ka mitmed isehakanud ehk Vale-Dimitrid. Segaduste aega kasutas ära Poola kui ka Rootsi, kes sekkusid sõjaliselt ning olukord Venemaal muutus järjest halvemaks. 1613 . aasta algul valiti uus tsaar , kelleks sai Mihhail Romanov ning ta pani aluse ka Romanovite dünastiale. Tsaar Aleksei ajal hakati muutma kirkukombeid, kuid see tekitas ühiskonnas ärevust ja paljud otsustasid jääda vanausulisteks ning hiljem hoiti neid vangis , põletati, peksti jne. Segaduste tõttu jäi Venemaa terveks sajandiks Euroopast äralõigatuks ning nende ühiskond erines Lääne-Euroopa omast.
6. Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades
Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas ning 23. mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisrinõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Algas sõda, mis kestis 30 aastat kuigi ei toonud see edu kummalegi poolele ja seejärel valmistati Vestfaali rahuleping mis oli 1648. aasta sügiseks valmis. Peale 30 aastast sõda algas Narva lahinguga 1700. aastal Põhjasõda. Poltaava lahing 1709. oli sõjas pöördepunktiks, kui kuningas Karl XII suri (1718. aastal) ning seejärel algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.
7. Valgustusajastu 1770-1890
Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos aastatest 1860-1780. aastateni , seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tänu tehnika arengule ja maailma avastamisele saadi aru et jumal ei ole kõige korraldaja ja kõik käib loodusreeglite kohaselt. Valgustusideede sünnimaaks on Inglismaa, kes oli Euroopa kõige demokraatlikum riik. Valgustusideed levisid Euroopasse aga Prantsusmaa kaudu. Valgustusajastu kolm kõige kuulsamat valgustajat olid Voltaire, Montesquieu ning Rousseau . Valgustusideed levisid kiiresti vaatamata selle, et kirikud üritasid valgustusideede levimist takistada. Valgustuse tulemusena suurenes sallivus ühiskonnas ning kiriku roll vähenes.
8. Valgustatud absolutism Preisimaal ja Austrias
Valgustatud absolutismi nimetati sellist valitsemisviisi, kus valitsusohjad olid valitseja käes, mis toimus 18.saj.ja seda kasutati Euroopas palju nt: Venemaal ja Rootsis. 18.sajandil oli tugev riik Preisimaa , kus sündis Friedrich II ja tema isa Friedrich Wilhelm I., kes oli väga karm valitseja, aga kui ta suri, asus troonile tema poeg ja tegi olukorra paremaks, kuna tegi palju muutusi. Friedrich II tõi oma valitsemisega kaasa suuri muutusi, kuna valgustajad nägid temas tõelist ideaali ja Friedrichi õukond sarnanes Louis XIV omaga ning ta ehitas Potsdami lossi nimega sanssouci. Friedrich II kuivendas soid ja ehitas nende asemele külasid ning aitas talupoegi, et nad ei laostuks ja tekitas viljamagasine, et aidata talupoegi rasketel aegadel . 18.sajand Austrias valitses Maria Theresa valitses riiki 40 aastat ja järgis usuvabaduse põhimõtteid ja Joseph II astus Aadli, kiriku ja provintside vastu, kuid mässu ajal ta suri ja pärast neid sündmusi, ka eelnevates lausetes lõppes valgustatud absolutismi poliitika Euroopas Prantsusmaal puhkenud revolutsiooni tõttu.
9. Venemaa 18. sajandil
Noor tsaar Peeter I suundus aastal 1697 oma suure saatkonnaga välisreisile, et leida liitlasi Türgi vastu, kuid astusid hoopis Poolaga liitu Rootsi vastu ja 1700. aastal algas Põhjasõda, mis algas Venemaa jaoks kaotusega. Kaotus sundis Peeter I ümberkorraldusi tegema ja tänu nendele suudeti põhjasõda võita ning Venemaast sai Ida-Euroopa võimsaim riik. Aastal 1725 aga haigestus Peeter I ootamatult ja suri, kuid tema asemele tõusis troonile Katariina I, 1727 . aastal aga juba legendaarne Katariina II, kes proovis ühiskonda paremaks muuta, uusi häid ja õiglasi seaduseid kehtestada ning talupoegade olukorda parandada, mis aga ei tulnud bojaaride vastuseisu tõttu kõne allagi. Algas suur talurahvasõda, mis algas 1773 ja lõppes 1775. Venemaa piirid laienesid veel ja lõpuks oli Venemaa valduses Läti alad, Leedu, suurem osa Valgevenest ja Ukrainast.
10. Eesti 18. sajandil
Põhjasõja lõppedes oli Eesti ala laastatud ja Eesti sattus Vene impeeriumi kooseisu. Vene võim Eestimaal ja Liivimaal valitsemiskorraldust ei muutnud ning Baltikumi
tollast seisundit nimetatakse Balti erikorraks. Keisrinna Katariina II püüdis Balti provintse Venemaale lähendada ja talunike olukorda kergendada, kuid ebaõnnestus. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel , mille tõlkis Anton Thor Helle. 18. sajandi teisel poolel jõudis Eestisse valgustusliikumine, mille tulemusena hakati usulise kirjanduse kõrval välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid.
11. Ameerika Ühendriikida sünd
Esimesed inimesed, kes elasid Ameerikas olid indiaanlased, kes olid sinna siirdunud 25 000 aastat tagasi Aasiast. 17. sajandi alguses hakkasid Ameerikasse minema inimesed Euroopast, kes oli erinevatel põhjustel taga kiusatud või polnud rahul oma eluoluga. Kolmandik hukkus teel üle ookeani ning samuti saatsid riigid Ameerikasse kurikaelu ning petiseid, keda Euroopasse ei tahetud. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, aga kolonistide omavahelises sõdades jäid lõpuks peale inglased. 19. sajandi alguseks tõrjuti indiaanlased kaugele läände. Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid, lõunas rajati suuri puuvilla- ja tubakaistandusi ning nende harimiseks hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 18. sajandi teisel poolel tekkisid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate vahel pingeid ning 1776. aastal võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, mille järel puhkes iseseisvussõda ning võitsid ameeriklased .
12. Eurooplased mujal maailmas
Tähtsad laevasõidud tegid maailma eurooplastele kättesaadavamaks. Orjakaubanduse tõttu viidi Aafrikasr 200 aasta jooksul minema üle 15 miljoni orja. Mõnesse kohta võeti maailmaavastusi teinud eurooplasi vastu avalisüli, mujal tõrjuti välja. India ookean pakkus oma tulu poolest huvi paljudele . Maad, mis end eurooplaste ees sulgesid, jäid oma arengus mitmesaja aasta vältel maha.
13. Teadus varasel uusajal
Uusaja algus tõi kaasa inimese ja maailma avardusmise. Galileo Galilei leidis, et teadus peaks tuginema uutele katsetele, mitte varasemate põlvkondade avastustele. Barokk oli kunstivool , mida kasutati ennekõike kuningate ning õukonna arhitektuuris. Versailles’i loss oli paljudele kuningate hiilguse kehastus. Louis XIV ajal muutus Prantsusmaa õukonna mood ning käitumismallid eeskujuks teistele riikidele.
14. Prantsuse revolutsioon 1789-1799
Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid mida poldud tehtud 175 aastat. Revolutsioon algas Bastille kindluse vallutamise Pariisis ja rahva kaardiväe moodustamisega. USA eeskujul võeti vastu veel  ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ . Neid, kes pooldasid revolutsiooni süvendamist hakati kutsuma jakobiinideks, kuningavõimu üpooldajaid aga monarhistideks. Tekkis parlamentaarne monarhia ehk kuningas valitses koos Austava Koguga.
15. Prantsuse revolutsiooniline vabariik
Pärast kuningavõimu kukutamist hakati ette valmistama uut rahva esinduskogu,et
koostada uus põhiseadus. 1793. aasta mai lõpul - juuni algul aset leidnud rahva ülestõusu tagajärjel kukutati žirondiinid võimult ja juhtroll Prantsusmaa poliitilises elus läks jakobiinide kätte. Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist, mis aga rahvale ei meeldinud ja selle tulemusel 1794. aastal kukutati jakobiinide diktatuur. Pärast jakobiinide kukutamist valiti
uus võimuorgan Direktooriom, mis tugines eelkõige uusrikastele, kes olid revolatsiooni
ajal varanduse kogunud . Pärast direktooriumi aega selle võim vähenes ning lõppes Napoleoni riigipöördega
16. Euroopa Napoleoni sõdade ajal
1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa edasi vabariigiks, mida juhtis Napoleon , kes tegi suured ümberkorraldused Prantsusmaal. 1802. aastal valiti Napoleon eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai jälle monarhistlik riik. 1804. aastal võeti vastu Tsiviilkoodeks . 1806. aasta suvel moodustati Prantsuse võimu all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mis pidi osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaa suurim vastane oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa. Napoleoni tabas ebaõnn Trafalgari merelahingus ning tema plaan vallutada Inglismaa luhtus, aga pärast seda lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega ja kuulutas välja majandusblokaadi. Saksamaal tehti suuri muutuseid võimsuses ja ühiskonnas ja 1807 aastal sõlmis Napoleon Venemaaga Tilsiti misjärel oli Prantsusmaa oma võimuse tipul .
17. Euroopa Napoleoni sõdade ajal
1799. aastal peale riigipööret jäi Prantsusmaa vabariigiks, võim koondus konsuli Napoleon Bonaparte ’i kätte.1804. aastal võeti vastu Napoleoni ’’Tsiviilkoodeks’’, mis tegi kõik inimesed võrdseks. 1806. aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit. 1806. aastal keelati Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel kauplemine Inglismaaga, mistõttu Inglismaa majandus sai suure hoobi. Prantsusmaa kõige võimsam vastane oli Inglismaa, kellest Prantsusmaa jagu ei saanud.
18. Prantsusmaa oma võimu tipul
Napoleoni juhitud Prantsusmaast sõltusid 1810. aastaks enamik Euroopa riike.
Prantsusmaa ja Venemaa otsustasid minna sõtta, kuna Aleksander I ei suutnud
andestada Napoleonile Austerlitzis lüüasaamist. Lahingud olid tasavägised, Moskva
peaaegu, et hävitati, kuni lõpuks jõudis kätte oktoober ja Napoleon alustas
taandumist, kuna Prantsuse armee ei olnud talviseks sõjapidamiseks valmistunud.
1813 . aastal sai Napoleon Rahvastelahingus lüüa ja kui ta pärast troonist loobus,
saadeti ta Elba saarele, mille valitsemisega ta ei rahuldunud.... Kui Napoleon
salaja Prantsusmaale tagasi tuli, peeti maha Waterloo lahing, kus Napoleoni väed
said lüüa ja mis tagajärjel loobus Napoleon jälle troonist ja suri 1821 . aastal Püha
Helena saarel , kuhu ta saadeti.
19. Monarhistlik reaktsioon Euroopas
Viinis kutsuti kokku rahvusvaheline kongress selleks, et korrastada Euroopa poliitiline kaart. Euroopa uute piiride kindlaksmääramisel lähtuti mitmest põhimõttest: seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte, tasakaalu- ja julgeolekupõhimõte. Metternichi süsteemi eesmärgiks oli seisuliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning vabadusliikumise lämmatamine. Saksa Liit moodustati sellepärast, et seaduslikkuse põhimõtte järgimine osutus võimatuks. Juulimonarhiaks nimetatakse Louis Philippe valitsemisaega, kuna ta pidas oma valitsemisajal silmas suurkodanluse ja pankurite huve.
20. Rahvuslik ja liberaalne vabadusliikumine
Saksamaal valitseva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased, kelle loosungiks oli "Au, vabadus, isamaa". 1818 . aastal loodi Jenas Ülesaksamaaline Üliõpilasliit, mille tunnusvärvideks said must-punane- kuldne , mis hiljem valiti Saksamaa rahvusvärvideks.
1830. aastate algul elavnes Saksamaal taas võitlus valitsevate poliitiliste olude vastu, mille tagajärjel tekkisid keskeste probleemidena üha enam päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust.
Heinrich Hoffmann von Fallerslebeni tuntum teos on "Saksama laul", mis algab sõnadega "Saksamaa, Saksamaa üle kõige..."( Deutschland , Deutschland über alles...) ning laulu meloodia pärines kuulsalt heliloojalt Franz Joseph Haydnilt, sai 1922. aastast Saksamaa rahvushümn. 1830. aastal sõlmisid Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa omavahel, kokkuleppe, millega Kreeka sai täiesti iseseisvaks riigiks, kuid iseseisvuse saavutamine ei tasandanud sisepingeid Kreekas ja seetõttu poliitilise võitluse käigus tapeti riigi president ja kõrgem võimuorgan Rahvuskogu kuulutas seejärel Kreeka kuningriigiks, mille esimeseks valitsejaks (kuningaks) valiti Baier prints Otto, kes hakkas valitsema Otto I nime all ja määras kuningriigi pealinnaks Ateena .
21. Inglismaa 19. sajandil
Inglismaal puudus Euroopa mandririikidele 18. sajandil iseloomulik vana kord oma seisuslike vastuoludega ning absolutism oli Inglismaalt ammu kaotatud , seega riigis valitses parlamentaarne monarhia, aga sellegipoolest ei jäänud Inglismaa revolutsiooniideede poolt puutumatuna, kuna oli palju selliseid inimesi kes pooldasid Prantsusmaa demokraatiat: nad tahtsid ümberkorraldusi ja uuendamist. Inglismaa poolitikas konkureerisid neile vajaliku võimu pärast 2 parteid : toorid ja viigid ja peale 1832. aastal toimunud parlamendireformi tekkisid neist konservatiivid ja liberaalid . Kuna Iirimaa kaotas oma parlamentaarsuse 18. sajandi lõpul, siis ühendati see Inglismaaga ja edaspidi valiti Iirimaa esindajad Inglise parlamenti kelleks võisid olla ainult protestandid. Kuigi Parlamendireform suurendas valimisõiguslike kodanike arvu jättis see siiski töölised endiselt valimisõigustest ilma, seega tahtsid nad uut Parlamendireformi, mis oleks muutnud parlamendi tõeliseks rahvaesinduseks. 1837 . aastal troonile tulnud kuninganna Victoria tõstis monarhia autoriteeti rahva hulgas, kuna ta ei seostunud kumbagi parteiga ja ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse, ning Inglismaa püüdis 18. Sajandist peale ajada Euroopas jõudude tasakaalu poliitikat see tähendab, et Inglismaa oli huvitatud, et ükski riik Euroopas ei muutuks teisest tugevamaks, ega saavutaks ülekaalu.
22. Ameerika Ühendriigid 19. sajandil
1803 .aastal Suurenes Ameerika Ühendriikide territoorium 3 korda. Hakati suurt tähelepanu pöörama haridusele ja riikliku koolivõrgu väljaarendamisele. 1812. aastal toimunud sõjas Inglismaa vastu suutis USA siiski oma iseseisvust säilitada. Põhjaosariigid olid tööstuslikult arenenumad ja seal pooldati orjust , Lõunaosariikides orjust polnud. 1808. aastal keelati orjade sissevedu Ühendriikidesse ja varsti hakati ka vastu võitlema põgenemiste organiseerimisega Põhjaosariikidesse.
23. Venemaa 19. sajandi esimesel poolel
Aleksander I sai võimule aastal 1802 ja lubas valitseda vanaema Katarina II seaduste ja südamesoovide järgi. Arkatšejev koondas enda kätte 1822 aastal kogu võimu, selles oli halastamatust kättemaksu ja julmust. Konstantin loobus troonist seetõttu jäi Venemaa ilma riigipeata kaheks nädalaks, millest tekkis dekabristide ülestõus. Läänlaste arvates vajas Venemaa reforme et kehtestada kodanlik monarhia ja slavofiilid olid slaavluse armastajad - isevalitsuse pooldajad . Nikolai I oli eesmärk muuta kogu impeerium ühetaoliseks ja asjaajamiskeeleks sai vene keel.
25. Teadus ja kultuur 1789-1849
19. sajandi algul hakkasid teadussaavutused jõudma inimeste igapäevasesse ellu, suurenes huvi antiikaja kultuuripärandi vastu ning võeti kasutusel uusi masinaid. Tuli kasutusele ka uus kunstisuund klassitsism , mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust kunstis, kirjanduses, muusikas ja arhitektuuris. Varsti aga loobuti klassitsismile omastest vormipiirangutest ja tekkis romantism . Romantismi iseloomustab kõige rohkem julge ja vaba tunnete väljendamine. Romantismi mõjul tekkis ka historitsism - ehituskunsti suund, mis jäljendab ajaloolisi stiile.
26. Tööstuslik pööre Euroopas
Seoses industrialiseerimise algusega 19. sajandi keskpaigas kujunes tähtsaimaks majandusharuks tööstus, mille alusel hakkasid ka muud tööstusharud kiiremini arenema ja põhjalikke muudatusi läbi viima. Industriaalühiskonna arengule aitas kaasa raudtee areng, samal ajal hakati laialdaselt kasutama ka elektrit ja ka sidepidamisvahendeid. Põllumajanduse tootlikkus suurenes oluliselt tänu kombainidele ja traktoritele, inimesed õppisid puu- ja köögivilju säilitama. Paljud inimesed kolisid linnadesse, kuhu rajati veevärk ning kanalisatsioon . Majandusliku võimsuse kasvuga tugevnes ka suurriikide konkurents , tekkis imperialism e. suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata.
27. Industriaalühiskonna palgejooni
19.sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud pea kõikjal valitsevaks. Tähtsaimaks majandusharuks kujunes tööstus, eriti rasketööstus, mis oli seotud rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Arenes ka kergetööstus, mis varustas inimesi igapäevaeluks vajalike kaupadega. Tööstuse areng muutis tuntavalt ühiskonna sotsiaalset palet. Tekkis ulatuslik tööliste kiht, kes elatas end vabrikus teenitud palgast. Industriaalühskonnas hakati energiaallikana laialdaselt kasutama elektrit.
28. Poliitilised õpetused
Ühiskonnas avalduva ebavõrdsuse suurenemine ei jäänud märkamatuks ka haritlastele, kelle seast mitmed polnud rahul ühiskonnas ohtlikult süveneva varandusliku kihistumisega. Kõik see kokku ja veel palju muudki viis 19. sajandil taas niisuguse
ühiskonnakorralduse otsinguteni, mis oleks õiglane ja kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile. 1830. aastatel hakati seda uut ühiskonnakorraldust nimetama sotsialismiks.
19. sajandi keskpaiku jagunes sotsialistide leer kaheks: Karl Marxi õpetuse järgijad
leidsid , et uue õiglasema korra rajamiseks tuleb töölisklassil haarata revolutsioonilisel teel võim enda kätte ning seejärel allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile; sotsiaaldemokraadid jälle leidsid, et uude ühiskonda tuleb jõuda rahumeelseid ja demokraatlikke meetodeid kasutades. Sotsialistid püüdsid leida niisugust ühiskonnakorda, mis oleks õiglane ja kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile. Konservatiivid ei sallinud revolutsioonilisi muutusi ühiskonnas ning olid muuseas ka valimisõiguse ning kodanikuõiguste laiendamise vastu. Liberaalid vastupidi nägid ette, et riik sekkuks inimese ellu võimalikult vähe ning tagaks vaid võrdsed tingimused, sh hääleõiguse laiendamise.
29. Eesti 19. saj esimesel poolel
Tartu Ülikool langes venestamise alla, kus siis sajandi keskel taheti ametlikuks ajaajamiskeeleks vene keelt. Aleksander 1. abil mõisteti pärisorjuse halba mõju, pärisorjus kaotati selle abil 19. saj esimesel poolel. (Eestimaal 1816, Liivimaal 1819, Kuramaal 1819). Alles 1865. aastal kaotati mõisniku õigus karistada talupoegi ihunuhtluse või lühiaegse arestiga. Usuvahetusliikumises astus ligi 60000 Eesti talupoega vene õigeusku, lootes, et siis vabanevad nad kohustustest ja saavad tasuta maad. 1802 avati taas Tartu Ülikool kuhu läksid õppima baltisakslased , välismaalased ning vähesed eestlased ja venelased.
30. Prantsusmaa XIX sajandil
1851 .aastal toimus riigipööre võimule asus president Bonaparte keisrina Napoleon 3 nime all kes tahtis arendada majandust ja aktiivset välispoliitikat. Prantsusmaa tahtis peatada Saksamaa kasvu Euroopas ja Preisimaa ühinemist Saksamaaga selletõttu läks Prantsusmaa Preisimaaga sõtta. Prantsusmaa kaotus tõi endaga kaasa sisepoliitilisi segadusi mille tõttu rahvas ei olnud nõus kaotama ning koondati kokku rahvuskaarti millega tõsteti mässu ja mis hiljem valitsus maha surus. Prantsusmaa majanduslik areng langes sest ei suudetud enam vastu pidada teiste riikide konkurentsiga ja inimesi enam ei huvitanud kvaliteet vaid odavam hind.1872. aastal kehtestati Preisimaa eeskujul üldine sõjaväekohustus pöörati rohkem tähelepanu riigi tugevdamisele ja nii sõlmiti kolmikliit millesse kuuluvad Prantsusmaa,Venemaa, Inglismaa veel oli 20. Sajandiks Prantsusmaa koloniaalvalduste poolest 2 riik maailmas.
31. Inglismaa 19. sajandil
Inglismaa poliitiline elu tugines kaheparteisüsteemile: võimu pärast konkureerisid liberaalid ja konservatiivid. 19. sajandil oli Inglismaa juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas, mis andis ligi 40% kogu maailma tööstustoodangust. 19. sajandil oli kuningavõim kuninganna Victoria ning hiljem tema poja, Edward VII käes. 19. sajandil oli Inglismaa tähtsuselt esimene tööstusmaa, kuid 20. sajandi alguseks oli ta langenud juba kolmandaks , sest Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa arenesid väga kiiresti ning edestasid Inglismaad. 19. sajandi lõpul tekkisid Inglismaale erinevad ametiühingud ning Inglismaast kujunes maailma suurim kolooniariik, kelle alla kuulusid Kanada , Austraalia, India ning üsna suur osa Aafrikast. Kuna Inglismaa oli 19. sajandi keskel majanduslikult väga tugev, siis ei pööratud suurt tähelepanu armeele, vaid neil oli maailma tugevaim sõjalaevastik. Välispoliitikaga tegeleta ei tahetud ning püüti olla erapooletu ning see tuli neil ka väga hästi välja, seda poliitikat nimetatakse hiilgavaks isolatsiooniks.
32. USA XIX sajandil
Ühendriigid olid 19. sajandi keskpaigaks jõudnud sügavasse sisepoliitilisse kriisi
ning 1860. aastal valiti presidendiks advokaat Abraham Lincoln . Orjuse kaotamise pärast alanud kodusõda algas 1861. aastal ja lõppes neli aastat hiljem Põhja osariikide võiduga, kuid võitu tumestas peagi uus tragöödia kui 14. aprillil 1865. aastal tapeti Washingtonis Fordi teatris president Lincoln. Kodusõja tulemusena kaotati orjus kogu USA territooriumil, kuid selle tagajärjel muutus orjade elu korraldamine keeruliseks, kuna enamus neist olid kirjaoskamatud ning ilma elu-ja töökohata ning neile tuli anda perekonnanimed ja kujundada arusaamu tsiviilelust. 19. sajandi teine pool oli USA-s tööstusliku tõusu aeg ning selle tulemusena muutus USA 1890. aastatel maailma juhtivaks tööstusriigiks, olles muuseas ka maailma suurim nisutootja. Hoolimata tööstuse kiirest arengust olid tööliste palgad väikesed , tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Ühendriikide välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai võimu kehtestamine läänepoolkeral.
33. Venemaa 19. sajandil
1855. aastal sai Venemaa keisriks Aleksander II, kes mõistis, et muudatused kogu ühiskonnas on paratamatud. 1861. aasta märtsis kaotati Venemaal pärisorjus, vähenesid seisuslikud vahed, majandus- ja kultuurielu elavnes ning ka ühiskond ''vabanes vaimselt'' , kuid sellele kõigele vaatamata suurenes rahva seas mässumeelsus. Keiser Aleksander II hukkus talle korraldatud pommiatendaadis ning järgmisena tõusis troonile Aleksander III, kes asus oma eelkäija reforme piirama ja tühistama ning algatas ka venestamise. 1905. aastal pärast ulatusliku väljaastumise lainet algas revolutsioon, mis sundis isevalitsust olulistele järeleandmistele ning kutsuti kokku ka Riigiduuma (Venemaa parlament ). 1906. aasta suvel sai uueks Venemaa peaministriks tuntud Pjotr Stolõpin, kelle kavatsetud ümberkorraldused seiskusid 1911. aasta septembris, kui ta tapeti.
34. rahvuslik ärkamine Eestis
Rahvuslik ärkamine Eestis sai alguse 19. sajandil, mis ajaks olid inimesed vabad mitte pärisorjad ning see tõi kaasa eestlastele palju vajalikke muutusi : talupoegadel oli võimalik osta endale talusid, muutus ka poliitiline olustik , 1886 . aastal anti välja uus vallaseadus , mis vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest ning talurahval oli võimalus valida vallavolikogu ja ametimehed ning tekkis valla poolitika. Rahvuslik ärkamine aitas tohutult kaasa ka haridustaseme kasvule, mis laiendas hulgaliselt maarahva silmaringi ja maailmapilti, talupojade haridustee sai alguse vallakoolis mis kestis 3 aastat ning oli kõigile talulastele kohustuslik, kuid seal ei lõppenud talupoegade haridus , edasi mindi kihelkonnakooli, mille lõpetamisega piirdus enamus eestlaste haridustee ning oli võimalik minna edasi õppima ainult saksakeelsetesse koolidesse. Suureks tegelaseks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen , kes asutas 1857. aastal Perno Postimehe, Jannsen võttis ka osa suurtematest ühisüritustest, kõiges selles aitas teda tema tütar, kuid Jannsenil veel tööd jagus, täpsemaplt oli tema kätte antud ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine, kuhu tuli kokku ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat - laulupeole tulid esimest korda kokku eestlasi üle terve Eestimaa. Edasi tõusis rahvusliku liikummise etteotsa Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt kelle ülesandeks oli juhtida kõiki olulisi rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel, ta seisis samuti ka Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Teine tähtis tegelane rahvuslikus liikumises Hurda kõrval oli Carl Robert Jakobson , kes ka andis välja sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavaks eesti leheks, Jakobson sai tuntuks 1868. aastal peetud isamaa kõnega valguse, pimeduse, ja koidu ajast.
35. Eesti sajandivahetusel
Esimene asi mis toimus oli venestamine mis pidurdas rahvuslikku ärkamist, ametlikud jutud olid vene keeles ja kiusati paljusid inimesi taga. Sajandi vahetusel valmis esimene raudtee eestis ehk 1870. aastal. Jaan Tõnisson hakkas kirjutama Postimeest mis põhines haritlaskonnale, rikastele taluomanikele ja linnakodanlusele. Tallinnas hakkas aga ilmuma Teataja mille toimetaja oli Konstantin Päts kes otsis liitlasi vene vabameelsetest ringkondadest ja võitis Tallinna linnavolikogu valimised koos oma lehega parandas ta ka eesti majandust. 1905. aastal toimus revolutsioon Baltikumis , tartus toimus rahvaasemike koosolek, tallinas toimus streik kus nõuti vabadust ja mille sõjavägi laiali ajas see aeg toimus mõisades rüüstamine kus paljud inimesed said surma. Siin aga saadi revolutsioonist jagu mis kujunes edasi maailmasõjani .
37. Ladina-Ameerika 19. sajandil ja 20. sajandi algul
Kui Haiti sai iseseisvaks riigiks juba 1804. aastal, siis ülejäänud Ladina-Ameerika riikide iseseisvussõjad jagunesid kahte etappi : 1810.-1815. ja 1816.- 1826 . aastatel. 1810.-1880. aastatel keelati põhiseadusega orjade pidamine, kuid seadusest väga ei hoolitud ja müüdi/osteti orje edasi, kusjuures populaarsed orjad olid mustanahalised. Pärast iseseisvussõda hakati kasvatama toitaineid ja loomi, mille tagajärjel muutusid Ladina-Ameerika riigid sõltuvaks teistest riikidest. Sisepoliitikas valitses täielik kaos - võimule tungijate vahel tekkisid suured konfliktid, mis arenesid edasi anarhiaks ning tähelepanuväärne on see, et 74 aastaga suudeti korraldada 60 revolutsiooni. Esimeses Ilmasõjas ei osalenud ükski Ladina-Ameerika riik.

38. Teaduse areng ja muutused olmes
19. sajandi teine pool ja 20. sajandi algu oli inimkonna jaoks tähtis aeg, sest siis leiutati uusi ja vajaminevaid asju. Paljusi füüsikuid ja filosoofe huvitas inimhinge salapärane sügavus, näiteks hakati juurdlema, et alati ei juhi inimest tema kaine mõistus, vaid sageli hoopis alateaduse hämarad tagamaad . Kui varem peeti naist, kui majapidajannat ja lapsehoidjat, siis hilisemalt said ka nemad rohkem sõnaõigust nii poliitikas kui ka hariduses. 19. sajandi teisel poolel hakati ehitama pilvelõhkujaid, kuna maa suurlinna südames oli kallis tuli teha maja kõrgustesse. Kujunesid teadusteooriad, mis kõigutasid tugevasti maailmapilti: Darwini evolutsiooniteooria , Freudi psühhoanalüüs ja Einsteini relatiivsusteooria . Teaduses tehti hulgaliselt tähtsaid avastusi: röntgenkiired, aatomituum, keemiliste elementide perioodilisustabel , bakterid ja vaktsineerimine . Arvukad leiutised muutsid otsustavalt inimeste igapäevaelu: telefon, helisalvestustehnika ja grammafon , elektrilamp, raadio, fototehnika, kino , auto, lennuk.
39. Kunst
19. sajandi teisel poolel hakkasid kunstivoolud kiiremini vahelduma ja üldpilt läks kirjumaks. Realistlik kunstisuundumus püüab elu kujutada tõepärastelt ja impressionismlik kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid. Eesti kunstis andsid varasemal ajal tooni siin elavad sakslased ja eesti esimene silmapaistvam kunstnik oli Johann Köler, kes veetis enamus aja enda kodumaast eemal. Postiimpressionismi maalijad olid isikupärase käekirjaga maalijad, kes püüdsid edasi anda eelkõige oma tundeid ja meeleolusid. Tuntud maalijad 19 sajandil olid Vincent van Gogh, Paul Cezanne , Paul Gauguin , kes olid tuntud postimpressionismi maalijad.
40. I maailmasõja eelne poliitiline olukord
20. sajandi algus olid Saksamaa ja Inglismaa Euroopa kõige võimsamad riigid ning nad tahtsid üksteist hävitada. Euroopas kujunes ennem sõda kaks vastasleeri - Antant (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ja Kolmikliit (Itaalia, Austria-Hungari ja Saksamaa). 3 kriisi (2 Maroko ja Bosnia) süvendasid vihavaenu kahe liidu vahel, kuid sellest ei tulnud veel sõda. Türgi löödi ennem sõda laiaks, talt võeti ära mitmeid maid. Peale Balkani sõda tekkisid uued riigid ning pinge kasvas veelgi, kuna ühed said
tunnustust Antanti poolt ja teised Saksamaa poolt.
41. I maailmasõja puhkemine
Kui 1914. aasta juunis tapsid Serbia salaorganisatsioonid Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Fredinandi, vallanduski suur sõda, sest Austria-Ungari taga seisis Saksamma, Serbiat toetasid aga Venemaa ja tema liitlased. Kõigi sõtta astunud riikide eesmärk oli suurendada oma territooriumeid. Sõda käis korraga mitmel rindel: Läänerindel algas see Saksa vägede sissetungiga Prantsusmaa territooriumile; Idarindel sõdisid Saksamaa ja Austria-Ungari Venemaaga. Oodatud kiiret läbimurret aga ei toimunud ja algas positsiooni sõda. Sõjategevus käis ka Balkanil , Itaalias, Kaukaasias ja Lähis-Idas ning sõdivate riikide kolooniates Aafrikas ja Okeaanias .
42. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed
1917.aasta novembris toimus Venemaal riigipööre, millega tulid võimule bolševikud. 1918. aasta 11. novembril kirjutas Antandi ülemjuhataja Foch ´i Versailles'is alla vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja, mis oli kaasa toonud tohutuid inimkaotusi, nälga, sotsiaalseid probleeme, haigusi. Aina rohkem toodeti majanduselus relvi, laskemoone ja sõjavarustust, aga tarbekaupade tootmine vähenes. Sõja puhkedes oli paljudes riikides sõjavaimustus, mis asendus lõpuks sõjatüdimusega. Esimene maailmasõda tõi endaga kaasa muutusi sõjapidamises (uued väeliigid) ja jõudude vahekorda maailmas (rahvusvahelisele areenile tuli Nõukogude Venemaa).
44. Eest Vabariigi loomine
Esimese maailmasõja ajal olid Eestimaa pärast sõdinud Saksamaa ja Venemaa eestlastele
vastuvõetamatud - kui Venemaa oleks võitnud, oleks tulnud uus venestamine aga kui
Saksamaa, oleksid baltisakslased võimu juurde saanud..Tänu Nikolai II kukutamisele
hakkas Venemaal tegutsema Ajutine valitsus, kes muutis Eestimaa üheks kubermanguks ning määras siinseks kuberneriks Konstantin Pätsi. Oktoobripöörde ajal võimule tulnud kommunistid tegid Eestis aga palju muudatus: keelati koosolekud, suleti paljud ajalehed. 1918 24.veebruril, kui pealetungiva Saksamaa eest olid Vene väed sunnitud põgenema, kuulutas Maapäeva poolt valitud Päästekomitee saadi tagasi Eesti iseseisvaks. Vabariik ei kestnud aga kaua, sest juba 25 veebruaril tungisid Saksa väed Eestisse .11.novembril 1918 kirjutati alla esimes maailmasõja vaherahu lepingule, mida Venemaa jällegi ei austanudning 28. novembril algas raske Vabadussõda Venemaa ja Eest vahel.