PRANTSUSMAA KAVA * Prantsusmaa muusika * Lauljad * Pillid * Tantsud * Operett * Ballett * Videonäited * Pildid * Kasutatud materjal PRANTSUSMAA MUUSIKA Prantsuse rahvalaulud Ühehäälsed salmidest koosnevad soololaulud. Nende hulgas on ballaade, tantsulaule, tavandi, töö, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar, kus on levinud mitmehäälsed polüfoonilised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Sansoon Prantsusekeelne ilmalik laul, mille termin võeti kasutusele juba 15. 16. sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Kunstmuusika Kunstmuusika juured ulatuvad kristlike lauludeni. Mitmehäälne vaimulik laul saavutas 12. 13. sajandil Norte Dame'i koolkonnas Pariisis oma õitsengu. Ühehäälse ilmaliku laulu edasikandjateks said Lõuna ja PõhjaPrants...
ballaad." Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, ballaad." Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, ballaad." Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, kantaadid "Kalevipoeg" ja "Vanemuine", lavateosed- kantaadid "Kalevipoeg" ja "Vanemuine", lavateosed- kantaadid "Kalevipoeg" ja "Vanemuine", lavateosed- ooper "Luigelend", kantaatballett "Eesti ballaadid", ooper "Luigelend", kantaatballett "Eesti ballaadid", ooper "Luigelend", kantaatballett "Eesti ballaadid",
Olav Ehala (1950) Sündinud 1950. Esmajoones on tegemist helilooja ja pianistiga, kuid märkimisväärne on ka tema pedagoogiline tegevus. Lõpetas Tallinna konveravtooriumi Eugenkapi käe all ning alates 91. aastast on ise seal õppejõud. Väga palju on teinud muusikat filmidele ja näidenditele Lavateosed: Nukitsamees, Buration, Jhonny, multifilmid:,, Eine murul,,; ,,Aeg maha,, ; ,,Lotte,, ning filmid: ,,Karoliine hõbelõng,, ,,Don Juan Tallinnas,,. Tihe kööstöö on tal olnud ansambliga, Kiigelaulukuuik See ansambel ongi salvestanud peamiselt Ehala laule. On saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, preemiaid. Aastal 2006 valiti ta Eesti heliloojateliidu esimeheks. Hüüdnimeks on Olku. Omalajal mängis popansamblis ,,Kristallid,, Tuntuimad Laulud: 1
Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a
◦ Eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne ◦ Tempo- ja dünaamikakontrast ◦Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. ◦18/19. sajand Muusikastiilid ja - žanrid ◦I - Vana e. kristlik ◦II – Kammerstiil ◦III - Teatraalne stiil ◦Vokaalmuusika žanrid o Tantsusüit ◦Instrumentaalmuusika o Concerto grosso žanrid ◦Lavateosed ◦Prelüüd ja fuuga Ooperid ◦Idee sündis Firenzes, eeskujuks vanakreeka tragöödia ja muusikalised etendused ◦Eelkõige aadlike privileeg ◦Veneetsia ja Napoli koolkonnad ◦Hiilgav lavateos ◦Põhiliselt muusika, tekst polnud oluline ◦Sügava väljendusrikkusega ◦Rohkelt tantsunumbreid Prelüüd ja fuuga ◦Prelüüd on fuuga eelmäng ◦Tähtsad muusikazanrid ◦Mitmehäälsed ◦Suurim meister Johann Sebastian Bachi Instrumentaalmuusika Heliloojaid, Teoseid
eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg
Ülo Vinter Ülo Vinter sündis 3. jaanuaril 1924 Tallinnas. Ülo Vinteri loomepärandi kaalukaima moodustavad lavateosed (eriti muusikalid, balletid) ning muusika nuku- ja telefilmidele. Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969),
meloodiaid Helilooja ja dirigent Esimene eesti rahvuslik ballett ,,Kratt'' Sündinud 18. juunil 1905 Kallaste lähistel Õppis Tartus Elleri juures üks andekamaid õpilasi 1944 põgenes Rootsi ja sai tööd Drottingholmi Kuningliku Lossiteatri arhiivis Sõprussidemed Eestiga jäid, eeskätt Elleri, Neeme Järvi ja Vardo Rumesseniga Looming Sümfooniad (10, tuntuim nr 5) Muusikalised lavateosed Kontserdid ,,Kontrabassikontsert'', ,,Kontsert balalaikale'' Kammermuusika Tubina looming on väga hea vormidramaturgiaga, laialdaselt arendatud muusikalise materjaliga Sageli on teose keskmes inimese ja saatuse konflikt Dramaatiline veenvus
Sümfoonilised "Kamaarinskaja"(1845), "Aragoni hota" (avamäng 1845), " Öö Madridis (avamäng 1851), "Valss fantaasia"(1856). Romansid "Lõoke" , "Ma mäletan üht kaunist hetke". Üks tähtsaimaid teoseid. Tihedalt seotud vene rahvamuusikaga. Püütakse jäljendada sümfooniaorkestri pillidega rahvapillide kõlavärve. http://www.youtube.com/watch?v=RMvFfv1puvE Tema ooperid olid esimesed vene rahvuslikud lavateosed. Tema esimene ooper oli "Elu tsaari eest". Ooperites oli rahvuslikku joont. Muinasjutulise sisuga. Peadegelane on vene vägilane Ruslan. Tema vabastab oma pruudi Judmilla võluri Tsernomori vangistusest. Avamängus tutvustatakse tähtsamaid meloodiaid selles teoses. http://www.youtube.com/watch?v=jMvO http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Glinka http://en.wikipedia.org/wiki/Mikhail_Glinka http://www.youtube
kõrgtasemel muusika hariduse Ta ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiilis elemente ja kujundas väga ära tuntava inglise barokkmuusika stiili Elulugu ·1675 ilmusid trükis tema esimesed laulud ·1677 sai temast kuninga kammermuusika helilooja ·1679 Westminister Abbey organist ·1682 kuningliku kapelli organist ja laulja Teosed Kirjutas nii vaimulike kui imalikke teoseid Tähtsamaks jäävad lavateosed Kirjutanud 5 semiooperit, terviklik barokkooperi Instrumentaal muusikast : teoseid viiulile, süidid klavesiinile Kirikumuusika : magnificate, jubilatsioone ja hümne Lisaks veel üle 100 soololaulu ja ligikaudu 150 lavamuusikalist laulu "Dido ja Aeneas" · Barokkooper · Kolmeosaline · Mõjutatud nii prantsuse kui itaalia ooperist ning seostatud inglise maskimuusikaga · Prantsuse pärane avamäng · Inglise pärased karakteritseenid
Koori Massitseenides anda toimuvale hinnanguid, kommenteerida, väljendada rõõmu või rahulolematust. ülesanne Orkestri Saadab lauljaid ning auitab muusikaliselt lahti mõtestada laval toimuvat, anda edasi meeleolumuutusi. ülesanne Tantsu Seob laule ja kooriosi omavahel ülesanne Ühised jooned Kõigil on lauljad, orkester, koor ja tantsijad (ooperil mõnikord on ballett). Kõik 3 on muusikalised lavateosed. Erinevused Teksti esitlus on ainult lauldes. Teksti esitlus on nii lauldes kui Esitatakse ka teistel lavadel peale kõneledes. ooperiteatrite. Muusika on jazz, pop või rock. Kasutatakse tänapäevast tehnikat (mikrofonid,
On kirjutanud palju mitmekülgset muusikat. Konkurendid pingutsid et leida helilooja muusika üha laienevale levikule ja selle populaarsuse kasvule takistusi. Instrumentaallooming sisaldab 27 sünfooniat, millest soti, itaali ja reformatsiooni sünfooniad tõid kvaliteeti esile. 3 kontretavamängu, 4 orkestri kontserti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti jne. Arvukas ka kammermuusika (triod, kvartetid, sonaadid, variatsioonid, fantaasiad...) ja orelimuusika. Vokaalsünfooniline muusika ja lavateosed: 3 oratooriumi (Paulus, Elias), 2 kontserti, 7 ooperit (laulumäng komedijandist). Muusikalised illustreeringud draamadele: W. Shakespeare Suveöö unenägu, Antigo, Öölaul. Palju koorimuusikat orkestri saatel (uusaastalaulud, kuningapoeg. Vaimulikud psalmid, 83 soololaulu. Klaverimuusika: 8 vihikut sõnadeta laule ja muid väikesi vorme.
"Ruslan ja Ljudmila" Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoni hota", "Öö Madridis", "Valssfantaasia" Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. SÜMFOONILINE FANTAASIA "KAMAARINSKAJA" See on Glinka sümfoonilise muusika tähtsamaid teoseid, sest oli eeskujuks hilisemate põlvkondade heliloojatele. Tihedalt seotus rahvamuusikaga. OOPERID. Glinka ooperid olid esimesed vene rahvuslikud lavateosed. Glinka esimese ooperi "Elu tsaar i eest" rahvale lähedane teema ja rahvamuusika kasutus tõstavad selle teose vene rahvusliku ooperimuusika esiritta. Kuus aastat hiljem valminud ooper "Ruslan ja Ludmilla" jätkas rahvuslikku joont. Tuntud on " Tser nomor i marss" sellest ooperist. AVAMÄN G "ARAGONI HO TA" Välisreisil Hispaaniasse oli Glinka võlutud selle maa rahvamuusikast, eriti rahvatantsudest. Kogutud teemasid ta kasutas nn hispaania avamängudes
armastus( 8laulu) ), klaveriteosed(liblikas) , lastetseenid, sümfooniad(Kevad sümfoonia, Reinisümfoonia) Tunnis kuulasime ka .unistust,, viiulikontsert, valss albumilehel Mendelssohn- Saksa helilooja. Teosed: Orkestri teosed sümfooniad ,(5.sümfoonia, Reformatsiooni sümfoonia,Itaalia sümfoonia,Soti sümfoonia. Avamängud: Hebriidid, Kontserdid, Viiulikontsert. Kammermuusika, kvartetid,vintetid,oktetid. Klaverimuusika: prelüüdid,fuugad, (Sõnadeta laul) , Orelimuusika: sonaadid. Lavateosed: Suveöö muusika. Üle 10laulu PULMAMARSS ON TEMA OMA! Chopcn-Poola helilooja Intiimne looming ,mõeldud väikesele seltskonnale. Mazurka-poola lihtrahva tants, Polonese-poola kõrgklassi tants, Skertso-humoorikas klaveripala, etüüd- harjutuspala, nokturn-ööpala, prelüüd-sissejuhatus, ekspronts-hetkeline looming, ballaad- jutustava sisuga pala, kontserdid klaveril, klaverisonaadid,LEINAMARRS!! Revolutsiooniline etüüd, vihmapiiskade prelüüd, minuti valss, Lizt- Ungari helilooja
muusikazanride poolest. kujunesid välja mitms klassikalised Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, muusikazanrid ja nende nimetused mis oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad on kasutusel tänaseni. laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - Zanrid: tantsusüit, concerto grosso, süidid Sonaat erinevatele pillidele, prelüüdid ja Trio fuugad Sümfoonia Lavateosed ooper Intstrumentaalkontsert Lemmikzanriteks kujunesid concerto Sümfoonia grosso ja tantsusüit. Intstrumentaalmuusikas toimus kõige Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka suurem areng. Kõige tähtsamaks sai prelüüd ja fuuga. sonaadivorm. Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindle korrapärane vorm.
Lisaks olid veel Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, klassikaline sonaat, klassikaline oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. keelpillikvartett, instrumentaalkontsert Instrumentaalmuusika zanrid - tantsusüit, ja ooper. concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateosed - ooper Mitmehäälsuse Kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide Helikeel muutus lihtsamaks. liik muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii Harmoonia oli heakõlaline, polüfooniline kui homofooniline muusika, pingelisimaks akordiks oli septakord, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - mis nõudis alati lahendust. Meloodia
Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17. sajandil tähendas operett väikest ooperit, mida etendati harilikult enne suure ooperi algust. Kohati nimetati operetiks ka lõbusat rahvalikku laulumängu, millel on praeguse operetiga rohkesti ühist: mõlemas vaheldub muusika kõnega, leidub koomilisi tegelasi ning tekib lõbusaid ja naljakaid olukordi. Nüüdisaegne operett pärineb 19. sajandi keskpaigast, kui Pariisis lõi oma lavateosed prantsuse helilooja Jacques Offenbach. Õige pea sai teiseks operetilinnaks Viin, kus tegutses opereti suurmeister, valsikuningas Johann Strauss. 20. sajandi algupoolel vallutas maailma uusviini operett (Ferenc Lehár, Imre Kálmán), mis on varasemaga võrreldes vähem rahvalik ja rohkem meelelahutuslik. Praegusajal võistleb operetiga muusikal.
kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Barokkmuusikat iseloomustab Tekib mõiste.Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: Bach, Händel,Rameau. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid , instrumentaalmuusika zanrid, lavateosed Vokaalmuusika zanrid - .missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso - mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga ja tantsusüit - mitmeosaline instrumentaalteos, mille
avangardistlike heliloojate ringi. 1955 asutas Milanosse elektronmuusikastuudio (IRCAMi kõrval üks tähtsamaid Euroopas), andis välja nüüdismuusika ajakirja, korraldas kontserte, tegutses komp.õppejõu ja lektorina mitmel pool Euroopas ja Ameerikas. Oli seotud ka IRCAMiga Pariisis ja tegutses dirigendina. Tema loomingut on mõnikord võrreldud labürindiga, milles on lugematuid hargnemisi; olulisemad harud on teatraalsus (lavalisust esineb ka neis teostes, mis polegi lavateosed), semiootika (käsitleb muusikat kui märgisüsteemi ja seob seda teiste märgisüsteemidega, näiteks keelega), filosoofia ja kirjandus (oli kirglik kirjandushuviline, tema komp.stiili on seostatud James Joyce'i nn teadvuse vooluga), inimhääle võimaluste uurimine (palju vokaalteoseid, mis on tehniliselt virtuoossuselt inimhääle võimete piiril), elektronmuusika. Tema muusikal on tihe side muusikaajalooga, traditsioonidega, kasutab teostes rohkelt tsitaate,
Hiljem rajas ta 16 parimast mängijast uue orkestri,mis oli ajastu parimate hulgas. Ta juhatas tantsuakadeemiat 1672.aastast ning ta asutas Kuningliku Muusikaakadeemia ning 1680.aastal sai temast Louis XIV sekretär tänu millele tõusis ta aadliseisusesse. Lully on läinud ajalukku esimese suure ning karmi orkestri-ja teatrijuhina. Tänapäeva balletis pannakse rõhku rohkem tantsule kui vokaalesitustele. Nüüdisajal esitatakse klassikalist balletti,kus lavateosed on oskuslikult modernsemate tantsunumbritega kombineeritud ning esitusi saadab orkester. Minu arvates on barokk huvitav ajastu. Kõige rohkem meeldib mulle barokkmuusika,kuna see on elav,emotsionaalne ning mängib orkester,erinevalt keskajast või renessanssist. Ballett on mind juba varem huvitanud,kuid klassikaline,kuna seal on rohkem tantsimist ning liikumist.
Köthen (1717) Keskendus orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzig (1723 - 1750) Bach suri 28. juulil 20.Händel 1685-1759 Enne surma jäi pimedaks. Rändav inimene. Perekonda ja lapsi polnud. Peamiselt elas Londonis. Ta isa oli kirurg ja habemeajaja.Tähtsamad teosed: 40 ooperit("Rinaldo","Julius Caesar" ,,Kerjuseooper" ), 30oratooriumit ("Messias","Jehta") ,18 concerto grossot, ,,Tulevärgimuusika" ,,Veemuusika". Tähtsus muusikaajaloos:Tähtsal kohal lavateosed,korrigeeris ooperit,st sidus üksikuid ooperinumberid suurteks dramaatilisteks stseenideks. 21.Baroki üldiseloomustus: *1600-1750 *varane periood 1580-1630, keskmine 1630-1680, hiline 1680-1740 *sõna barokk pärit Portugalist-ebakorrapärane *muusikaliselt rahutu ja dünaamiline *Kodumaa on Itaalia *Tähtsamad heliloojad Monteverdi,Lully,Vivaldi,Bach,Händel *esimesed ooperid(kõige esimene J.Peri"Daphne") *esimene oratoorium ja esimene laulukogumik"Uus muusika" *jätkusid ka ususõjad
Evald Aav. Looming: Kirjutanud peaaegu kõigis zanrites. Umbes 50 koorilaulu. Iseloomulikud kontrastsed kujundid ja erinevad meeleolud, püüd sümfoonilisele arendusele. Koorilauludest: ,,Hommik", ,,Laulik". Tuntuimaks ooperiks ja kuulsaimaks temalt sai ooper ,,Vikerlased" sealt kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema. Tuntud tema kümme sümfooniat. Lavamuusikast tuntud ballett ,,Kratt", mis oli eesti esimene ballett. Põhineb mütoloogilisel ainestikul. Ooperitest tuntuim ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja" Elust: Tubin sündis 1905 aastal Kallaste lähistel. Lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli, oli Elleri üks andekamaid õpilasi. Põgenes 1944. Aastal venelaste eest Rootsi. Käis mitmel korral Eestis ja hoidis siinseid sidemeid
Lemminkäise sari, Põhjala tütred ja Tapiola. Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Sibeliuse ainsaks ooperiks on "Tütarlaps tornis". Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. Helilooja loobus enda tööst 64. aastaselt, olles täie tervise juures.
Eeloleva aasta kultuuri tippsündmus meie saarel toimub juba 16. korda ja kuuldavasti pole kunagi pealtvaatajate vähesuse üle kurdetud. Kuigi siiani ei ole ma veel ühtegi ooperietendust külastanud, siis siiski valisin järgmiseks suveks enda jaoks välja päris mitu ooperietendust, mida sooviksin külastada. Üks neist kannab pealkirja „Nurjatu saar“ ning teise valitud teose pealkirjaks on „Luigeluulinn“. Valisin enda jaoks välja sellised lavateosed, sest mölemad teosed on kirjutatud eestlaste poolt ning arvan, et eestlaste tehtud oopereid vöiks olla huvitavam vaadata ning kuulata. Esimesele ooperietendusele on muusika teinud Rein Rannap, kuuldavasti on tegemist kerge ning klassikalise rokiga. Rannap mängib ise teoses elektriorelit ning klaverit. Teisele ooperile on muusika teinud Ülo Krigul. Kuigi see nimi mulle kahjuks midagi erilist ei ütle, siis vaimustun hoopis solistidest. Solistideks on nimelt Helen Lepalaan ja Iiris Vesik.
13 aasta vanusena läks Prokofjev Peterburi konservatooriumi katsetele, kaasas hulk omaloomingut. 5 aastat hiljem lõpetas ta sama kooli kompositsiooniklassi. Klaveriklassi parima lõpetajana 5 aastat hiljem sai ta Rubinsteini-nimelise preemia kontsertklaveri. Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas. Sel perioodil valmis ka helilooja üks tuntumaid oopereid: "Armastus kolme apelsini vastu" jm. lavateosed, ka kirjutas ta sümfooniaid, romansse ja klaverimuusikat. Pikka aega viibis Prokofjev Prantsusmaal. 1932. aastal naasis Prokofjev kodumaale. See periood tema muusikas on kõige tasakaalukam. Efektseid võtteid kasutatakse nüüd ainult kooskõlas teose sisuga. Valmis terve rida õnnestunud teoseod. Sel perioodil esines helilooja ka Eestis. Prokofjev suri 1953. aastal Moskvas. Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5
Barokset arhitektuuri vokaalmuusika Lully konstrueerib teleskoobi iseloomustavad zanrid *G.F.Händel 1628 - Inglise arst sümmeetria, paraadlikkus, instrumentaalmuusik *J.S.Bach William Harvey avastab eenduvad ja taanduvad a zanrid ning *A.Vivaldi vereringe pinnad ning lavateosed. 1632 - Galileo avaldab ornamentaalsete Lemmikzanriteks töö Maa liikumisest ehisdetailide kujunevad tantsusüit 1658 - hollandlane Jan rikkus.Kunsti ja Concerto grosso Swammerdam avastab iseloomustab ning tähtsateks punased verelibled
* See oli neoklassitsistlik teos. Muusika koosneb leierdatud mõõtu marsimotiividest. Stiliseeritud löögid. Kasutab mitmeste rahvaste tantsumuusikat. Iga pillirühma oli valitud värvikaim esineja. Rollid olid hästi ära jaotatud: üks tegeles ainult tantsimisega, teine laulmisega, kolmas pantomiimikaga jne. 5. Kes oli see kuulus Vene ballettmeister, kellega koostöös on valminud mitmed Stravinski lavateosed? Koreograaf Vatslav Nižinski (Ukrainast) 6. Iseloomusta heliloojate rühmituse Kuuik esteetilisi tõekspidamisi. Suurlinliku primitiivse energia peegeldamine, futuristlik tehnikaimetlus, irooniline suhtumine rafineeritud ehk peene kunsimaitsega publikusse. 7. Iseloomusta A. Honeggeri teost „Pacific 231” Teos andis edasisuure veduri liikuma hakkamist. Loodi tempo kiirendamiseks uus efekt – noodi pikkuste lühendus. 8
Helitööte nimikiri sulgub 150 tööga. Vokaalsümf. on tuntumad "Pulm",neli kantaati, laulutsükklid "naljajutud", "Neli Vene laulu", "Kassi hällilaul". Palju erisugust koorimuusikat. Klaverimuss on arvukas: kontsert 2le klaverile, sonaat 2le laverile, klaveri duett. Sooloklaverile: tsükkel "Viis tooni", "Viis kerget klaveripala". Orkestrimuusikas tähtis psalmide sümf, orkestri süidid. Veel on kontserttantsud "tsirkuse polka", "De Venosa monument". olulisel kohal lavateosed. Oopereid 4: "Oidipus Rex", "Ööbik". Eriti hinnatud balletid(14): "Tulilind", "Püha kevad", "Pulcinella"- põhinevad legendidel. Muusika võlu seisneb rütmi ja tämbri rikkuses. Oma olemuselt on tundemuusika eitaja. Ainastik vene folkloorist. "Petruska"- jutustab laada nukuteatri nukust. Tema õnnetust armastusest nukk baleriini vastu, kellel on tunded mooramehe vastu. Armukadedusest tapab mooramees P. GEORGE GERSHWIN (1898-1937) Sünd NYs, veedab seal kogu elu
Neiski jäi ta truuks valitud teemadele (luuletused ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt). Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda. (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!"). tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, ims sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V. Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. Romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. Vastandus klassitsismi mõistupärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust, seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise, põhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustes rahvaloomingut. (byron, Shelley). 1870. avalsad Koidula mugandatud ühevaatuselise külajandi ,,saaremaa Onupoeg", mille lavastamine sama aasta jaanipäeva ,,vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi. 1872. ilmus
meelelahutuseks Muusikahariduse lai levik Muusikaõpikute väljaandmine Muusika anonüümsele publikule Publikuks nii aadel kui kodanlus Anonüümne kuulajaskond Helilooja originaalsus Publiku maitse väga erinev Muusika pidi olema slege, lihtne, meeldejääv Uus publik pidas end "paremaks", sajandi keskel hakati varasemat muusikastiili nimetama pilkenimega "BAROKK" Uued anrid Suured orkestriteosed (sümfoonia, kontsert) kammerteosed (sonaat, trio, kvartett, kvintett) Lavateosed (koomiline ooper, saksa singspiel) Valdavaks sai ilmalik ja homofooniline muusika Silmapaistvaimad heliloojad:Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludvig van Beethoven. Klassikalise orkestri sünd Saab alguse Mannheimis, Edela Saksamaal Just seal tegutses saj. keskel Euroopa suurim õukonnaorkester Orkestris 3 pillirühma: KEELPILLID (viiulid, vioolad, tello, kontrabass) PUUPILLID (flööt, oboe, klarnet, fagott) UUS! VASKPILLID (trompetid ja metsasarved)
*Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervosümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. *1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. *1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori ja soololaulud. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 ... Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, dmoll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, Dduur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909 Arvid Järnefelt: "Surm" 1911 W.Shakespeare: "Torm"1925 Kammermuusika
A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste (pühendatud Alo Mattiiseni emale) Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud muusika neljale filmile: Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" Film "Semm" Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe"
7. Kirjelda Maurice Raveli teost „Bolero“ (kuulatud muusika põhjal). Solo pillid orkestri saatel tekitavad häid emotsioone ja soovi liikuda. Ühte ja sama rütmi mängiv trumm algusest lõpuni tekitab võimsat energiat edasi liikuda. Järk-järgult kasvades jõuab ootamatult lõppevasse kulminatsiooni. 8. Nimeta 2 Arnold Schönbergi poolt kasutusele võetud uuendust muusikas. 1. Atonaalsus, vokaal-lavateosed ja kammermuusika 2. Kõnelaul 3. Lühiooperid 9. Võrdle impressionismi ja ekspressionismi muusikat. Kui impressionism kujutas alati ilusaid muljeid siis ekspressionismis tuuakse välja sisekonflikte, teravaid väljendusi, iseloomulik on mäss, jõuetus, ohjeldamatu emotsionaalsus. 10. Mis on neoklassitsismi tunnused muusikas? Pole suuri tundeid, ilus lakooniline koosseis, loobuti keerulisest harmooniast, ei ole suuri uuendusi, loobuti liigsetest
rituaalset muusikat.) Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" (sealhulgas ka "Toonela luik),muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol, õhutatakse vabadusvõitlusele. (võta powerpointist veel)Rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika, ja programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sarja, Põhjala tütred ja Tapiola.Sibeliuse loojatee oli okkaline eelkõige vääritimõistmise tõttu. . Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga ja tasapisi
kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikažanride poolest. Alates barokist saab muusikažanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika žanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika žanriteks - concerto grosso, , prelüüdid ja fuugad, süidid erinevatele pillidele, tantsusüit Lavateosed - ooper Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste IV - ooperid
Eelkõige on S sümfonist, peateoseks 15 sümf. Järgmine on kammermuusika: 15 keelpilli kvartetti, triod, kvintetid, sonaadid, miniatuurid klaverile, viiulile, tsellole. Mitmekesine on ka vokaalmuusika. 2 oratooriumi "Poeem maast". 2 kantaati "Üle kodumaa paistab päike". Kooritsüklid "10 vene rahvalaulu", "Leningradi süit". On palju romansse, laule, monolooge. Klaverile 2 kontserti, hulk prelüüde, fuugasi, erisugust klaveri muusikat. Soolokont 2 tsellole, 2 viiulile. Tähtsad lavateosed. 3 balletti "Kuldne aeg". 2ooperit "Katerina Izmailova". Operett "Moskva-Tserjomushi", lavapildid "lask", "Lutikas", "Uudismaa". Omaette väärtus filmimuuikal. "Kuningas Lear", "Kohtumine Elbel", "Berliini langemine". Loomingus vahelduvad tõsine sisu, keeruline helikeel lihtsakoeliste kompositsioonidega. Temaatikas rõhuosa patriotismil, vene folklooril,ajalool. Sergei Prokofjev 1891-1953 P. sündis Ukrainas Sontsova mõisas, kus isa oli peaagronoomiks, ema aga koduperenaine
Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini klassikute. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks ,,APPASIONATA", ,,KUUPAISTE", ,,PATEETILINE". 5 KLAVERIKONTSERTI, 1 VIIULIKONTSERT. Kuulsaim VIIULISONAAT kannab nime ,,KREUTZERI SONAAT". 9 SÜMFOONIAT. Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni LAVATEOSED: ooper ,,FIDELIO", ballett ,,PROMETHEUS", 2 missat ( üks neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL". 19. saj. Eeskuju, enamus heliloojaid lähtuvad tema sümfooniatest ja kammersonaatidest. Teerajaja. Lõpuaastate muusikas romantismi sarnane. Isepäine geenius kes ei kohanenud kunagi aja ja ühiskonnaga. Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega (opera seria)
Kirjanik on pärit Galiciast ning uue sajandi esikümnes ilmestavad mitmeid tema teoseid galeegi pärimused, müüdid, inimtüübid, kombestik jne. Luulekogu ,,Legendi aroomid" iseärasuseks on veel seegi, et iga hispaaniakeelne luuletus lõppeb neljarealise galeegikeelse stroofiga. Ta kirjutas commedia dell' arte vaimus näidendeid traditsiooniliste tegelaskujudega: arlekiin, kolombiin, jt. Näiteks ,,Markiis Rosalinda" (La marqusa Rosalinda, 1912) Selle perioodi lavateosed olid täis vaimukust, fantaasiat ja irooniat. Valle-Inlán lõi 1920. aastail uue kirjandusliku stiili, esperpento (,,ehmatis"), sõna väljendamaks absurdsust, ektravagantset ja groteski. Esperpento algtähendus on hernehirmutis, inetu ja pentsik ese või olend, ka totrus, absurd. Ta tunnistas saanuvat inispiratsiooni eelkõige Goya kunstist. Läbivad teemad on surm ja grotesk. Igapäevaelu on kokku põimunud õudusunenäoga, inimesed taandatud asjadeks, stiil on irooniline. Kuid
Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R. Glier õpetas Sergeile muusikateooriat, harmooniat ja orkestreerimise põhimõtteid. Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid "Hiid" ja "Kõrbesaar". Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas. Sel perioodil valmis ka helilooja üks tuntumaid oopereid: "Armastus kolme apelsini vastu" jm. lavateosed, ka kirjutas ta sümfooniaid, romansse ja klaverimuusikat. Pikka aega viibis Prokofjev Prantsusmaal. Dmitri Sostakovits oli tuntud helilooja, pianist ja ühiskonnategelane nõukogude Venemaal. Ta sai tuntuks ka välismaal, näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli auliikmeks. Samuti sai ta mitmeid muid aunimetusi ja preemiaid. Tema loomingusse kuulub 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, mõned instrumentaal-kontserdid, 24 prelüüdi ja fuugat klaverile, 2 ooperit,
Homofoonilise muusika võidukäik Loodi palju suurteoseid Instrumentaalmuusika ülekaal Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja
Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele. Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!") Tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, mis sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V.Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. 1870. aastal avaldas Koidula mugandatud ühevaatuselise külajandi ,,Saaremaa Onupoeg", mille lavastamine sama aasta jaanipäeval ,,Vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi. Edasi kirjutas Koidula näidenditest ,,Särane Mul'k ehk Sada vakka tangusoola" (1872), mis on ka tema kõige tuntum näidend, ,,Kosjakassed" (1870) ja ,,Kosjaviinad (1880). Peale näidentite ja luuletuste kirjutas Koidula ka jutte. Ta jätkas oma isa J.V.Jannseni
Teisel (eriti 1915.aastast) püüdles rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole (“Kojuigatsus”). Kaasaegsete hulgast küünivad esile tema rahvaviisitöötlused, kus on näiteid rahvaviisi lihtsast harmoniseerimisest varieerimise ja laulude ühendamiseni (“Tuljak”). Enamiku oma tuntumaid koorilaule on ta seadnud mitme kooriliigi ning sooloettekande tarbeks. 5 TEOSED. Muusikalised lavateosed: *Laulumäng “Murueide tütar” Koorimuusika: *Kantaat “Kalev ja Linda” *Laulud “Isamaa, õitse sa”, “Kodune kohake”, “Kus on kullakalla kodu?”, “Ta lendab mesipuu poole” jt. Vokaalkammermuusika: *Soololaulud “Igatsus”, “Rõõm ja mure kevadel”, “Kui sa tuled, too mul’ lilli” jt. Puhkpillimuusika: *”Tervitusmarss”, “Igavene mälestus puhkpilliorkestrile” 6
· 1974 ,,Värvilised unenäod" ,,Gerry" ,,Hadorkovsky" (2011) Lavamuusika · Ooperi- ja balletilooming (1960-90) · Eugen Kapp (1908-1996) rahvusromantiline ooper ,,Tasuleegid" (1945) sisuks Jüriöö ülestõus · Rahvamuusika intonatsioonidega ballett ,,Kalevipoeg" 1948 · G. Ernesaks (1908-1993) muusika kõlapilt rahvuslik-romantiline · Tuntuim ooper ,,Tormide rand" 1949 · Koostöös Juhan Smuuliga ,,Pühajärv" · Eino Tamberg (1930-2010) tuntumad lavateosed on neoklassitsistlik romantiliste sugemetega ooper · ,,Cyrano de bergerac" 1976 ja ekspressionistlikult pingeline ballett ,,Joanna Tentata" 1971 · Veljo Tormis (1930) dodekafoonial tuginev ooper ,,Luigelend" · Regilaulule toetuv kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" 1980 · 1970ndatest aastatest regilaulul/rahvalaulul põhinev · Raimo Kangro (1949-2001) ooper ,,Süda" laulumängude paar ,,Uku ja Ecu" · Rockooper ,,Põhjaneitsi" koos Andres Valgoneniga
klaverile". Sooloklaverile: soolotsükkel "5 tooni", "5 kerget klaverit". Suur hulk väikevorme. Kuulus viiulikontsert, mida tihti ette ei kanta, kuna on viisivaene. Orkestrimuusikast on silmapaistval kohal "Psalmide sümfoonia". Orkestrisüidid "Kevad riitus", "Soldati ajalugu", "Ragtime", süidid nr 1 ja 2. Veel on tal kontserttantse: "Tsirkuse Polka", "De Venosa monument". Puhkpillioktett. Olulisemal kohal tema loomingus on mitmesugused lavateosed. Oopereid nim ooper-oratooriumiteks. Ballette nim koreograafilisteks stseenideks. Oopereid on 4, selle tipus on "Ööbik" ja "Oidipus Rex". Eriti hinnatud on tema ballettid, mida on kokku 14. Tuntumad on: "Tulilind", "Püha kevad", "Petruška", "Pulenella", "Haldja suudlus", "Orpheus". Kõik need on legendide ainestikul põhinevad. S muusika võlu seisneb eeskätt rütmi ja tämbri rikkuses. Oma olemuselt on ta tundemuusika esitaja. Teoste ainestik on pärit põhiliselt vene folkloorist.
Mina isiklikult soovitaksin kõigil vähemalt korra elus ooperis ära käia. Kuna kooliõpilased on tihti selliste asjade vastu ja neil on tobedad eelarvamused selle osas siis ma loodan, et koolides on piisavalt palju õpetajaid ja neil omakord tahtmist õpilasi harida ja neid niimoodi teatri ja ooperisse viia. Minulgi olid alguses eelarvamused ooperi osas, kuid need kadusid. Ja kui õpilased ei taha kohe ooperi minna siis võiks luua mingid väiksed lavateosed või stseenid millega saaks koolist kooli käia ning mis siis kasvataks õpilaste huvi ooperi vastu.
· Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal Barokkajastu muusikazanrid Barokkajastu oli rikas muusikazanrite poolest. Muusikazanre saab liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. · Lavateosed ooper Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka fuuga ja prelüüd. Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid.
" Mihkel Lüdigi teosed Sümfoonilised teosed (komponeeritud peamiselt ,,Vanemuise" orkestrile): Kaks avamäng-fantaasiat (1906, 1945) Süit "Lembitu" (1909) Sümfooniline poeem "Jaaniöö" (1910) Kaks ballaadi tsellole ja sümfooniaorkestrile (1945, 1958) Süit eesti rahvaviisidest (1955) Vokaalsümfooniline muusika "Pidulik kantaat" (O. Mägi; 1906) "Pidulik laul" (O. Mägi; 1910) "Mälestused" (P. Grünfeldt; 1915) Muusikalised lavateosed Muusika Ansomardi näidendile "Murueide tütar" (1901) Katkend ooperist "Kalevipoeg ja Tuuslar" (libreto O. Mägi) Kammermuusikast on olulisemad soololaulud "Igatsus" (F. Kreutzwald) "Üks pisar veereb" (A. Haava) "Lapsepõlves" (A. Reinvald). Umbes 50 koorilaulu Sealhulgas "Koit"
ja Vanemuine" on kirjutatud rahvamuistendi aineil. Naiivsele süzeele vastab diletantlik muusika. Ehkki K. A. Hermanni loomingus on palju diletantismi, ei puudu tal tähtsus ka heliloojana. Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi populaarsed ("Kui Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska" jne.). Eesti klassikalise koorilaulu raudvarasse kuulub aga kindlalt "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni suurim teene eesti muusikaajaloos seisneb muusikahariduslikus tegevuses. TEOSED Muusikalised lavateosed: *Lauleldus "Uku ja Vanemuine" ehk "Eesti jumalad ja rahvad" (rahvamuistendi aineil) Koorimuusika: *Laulud "Süda tuksub", "Kurb süda" ja "Mälestus" (rhvl.); "Ootus" ja "Ilus oled, isamaa" (M. Veske); "Oh, laula ja hõiska", "Eesti laul", "Teretus", "Leinaja", "Vaeslapse õhtulaul" ja "Naabri Mari laulab" (K. A. Hermann); "Väiksele isamaale" (A. Kurrikoff); "Kungla rahvas"(F. Kuhlbars); "Lauliku isamaja" (A. Reinvald); "Isamaa mälestus" ("Kalevipoeg"); "Tolm ja põrm" (F. R
Seal asub tema maja muuseum. 1867. viibis T. Haapsalus, kus valmivad 3 klaveripala ,,lossivaremed" ,,sõnadeta laul" ,,skertso". Enamus helilooja loomingust on kirjastanud helilooja Peeter Jürgensson, mõjukamaid selle ala tegijaid. Peetrit ja T. Sidus sõprus ja austus. Looming T. looming on mitmepalgeline. Tundes sügavat huvi lihtsate inimeste vastu. vormistas selle suures osas oma muusikaks. Seda peetakse kunstilise realismi toppsaavutuseks. Loomingu kaks põhisuunda on orkestri ja lavateosed. Sümfooniaid 6 milledel programmilised pealkirjad. Neid täiendavad avamängud ,,fransesca da Kimini" ,,romeo ja julia" ,,hamlet" ,,1812. aasta." Orkestrile on muudki muusikat: variatsioone, serenaade, fantaasiaid. Vähe tähtis pole ka kammermuusika. 3 klaverikontserti ntks: ,,aastaajad" ,,lastealbum." Lisandub hul muid palju. T. Tähelepanuväärseim valdkond on lavamuusika. Oopereid 10. enamus neist rajaneb psühholoogilistel konfliktidel ning on dramaatilise
sugemetega. Instrumentaallooming sisaldab 22 sümfooniat, millede soti, itaalija ja reformatsiooni sümfooni tõid veelgi enam esile suurt romantilist kvaliteeti. Veel on kirjutatud 3 orkestri avamängu, 6 orkestri kontserti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti. Arvukas kammermuusika valdkond, triod, kvartetid, sonaadid, varientatsioonid jne. Ei puudu ka orkestrimuusika. Olulisel kohal on vokaalsümfiooniline muusika nind lavateosed. 3oratooriumi, 2 kantaati, 7 ooperit,. Oam muusikalisi illustreeringud draamadel W. Shakespeare ,,suveöö unenägu). Palju on koorimuusikat orkestrisaatel. On suur hulk psalme,koraal. 83 saksa laulu. Klaverimuusika tipus on 8 vihikut sõnadeta laule ja muid väikevorme. Felix Mendelssohn Bartholdy 1809-1847 ELULUGU Sündis Hamburgis rikkas ja kõrgestiharitud juudi perekonnas. Isa oli ungari sakslane aga ametilt edukas pankur
annaabi.ee 
