ei pidutse enam koos meestega, vaid pigem omavahel ja mehed pidutsevad meestega Teksti põhjal saan väita, et naised vallutavad maa. „Naised on veninud paarimeetriteks, meeste keskmine kasv peatus umbes 1.80 juures". Naised ja mehed oleks nagu koha ära vahetanud. Saan järeldada, et meeste ja naiste suhted ei olnud päris head. Naised hakkasid Eestis võimust võtma ja surusid mehed alla. 2. Selgita essee põhjal, millisena näeb Sirje Kiin naise roll ühiskonnas aastal 2050. Sirje Kiin näeb naise rolli ühiskonnas väga tähtsana, võrreldes meeste positsiooniga. Tema arvates saavad naised riigiasjadega paremini hakkama kui mehed. Loodab naiskanditaatidele suurt tuleviku. Ta arvab, et naised on sõna otseses mõttes Eesti vallutanud. Tänu naistele peaks tõusma Eesti majandus. Naised teenivad meestest rohkem raha ja just naised ongi need, kes toovad perele leiva lauale. Naised
soolde mesenteriaalarterites, kõhukelme all ?PÕHJUSTAB: patogeensus (e. kõhulahtisus) Strongülatoos suured strongülaadid sp ?välimik- juuspeened, 3-4cm ?üheperemeheline ?ränne: mesenteriaalarterites Oksüuroos e naaskesaba- värvus punane, emased tunduvalt suuremad, Üheperemeheline- emased liiguvad läbi pärasoole sfinktri ?TUNNUSED: sügavad saba (vastsed pärakuümbruse nahal täkitavad kihelust) Maokiintõbi tekitab kiin / Gasterophilus intestinalis kiin muneb karvkattelesügelusmunad satuvad suu kaudu organismitekitavad limaskestadel põletikke (stomatiit)t ? PÕHJUSTAB: Mao limaskesta põletik, vigastused, koolikud ? VÄLIMIK u 1 cm pikkused TÕRJE: Ussirohtu antakse: varssadele al 2. Elukuust iga 2 kuu järel kuni u 2. Eluaastani täiskasvanutele 1)kevadel(märts-aprill) embotape(strongid)paeluss+ümarussid *Equalane pasta
EESTI METEORIIDID Anni Niinep ja Elis Kiin Eesti meteoriidikraatrid Mis on meteoriit ja meteoriidikraater? Head geoloogilised eeldused Suur huvi kraatrite vastu 1920. Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater
käändest. Sihitise kääne määrab, kas tegevus, millest jutt käib on lõpule viidud või juba lõpetatud. Lisaks määrab kääne ka selle, kas tegevus haarab objekti tervikuna või osaliselt. Vene ja saksa keeles on akusatiiv olemas ning seetõttu neil ka vähem käändeid on, kuid see-eest pole eesti keeles ei grammatilisi sugusid ega artikleid. (http://www.estonica.org/et/Ühiskond/Eesti_keel/Ehitus/) Tulevikuvaates on raske midagi kindlalt määratleda. Kirjandusteadlane Sirje Kiin avaldas postimehele antud intervjuus arvamust, öeldes, et eesti keel on statistiliselt vaadates suunatud pigem minevikupärandi säilitamisele kui et keeleoskuste ja -oskajate kasvule. Ametlikult eesti keel ohustatud keelte hulka ei kuulu, kuid hirm selle väljasuremise osas on õigustatud, sest sündimus on viimase 25 aasta jooksul järsul vähenenud. (https://arvamus.postimees.ee/4399575/sirje-kiin-eesti-keele-tulevik-
MUSTANG Laura Kiin Mustangist Mustang oli suurim õnnestumine kuuekümnendatel. Mustang meeldis kõigile. Purustas kõik senised müügirekordid. "Mustang" sai nime II Maailmasõjas tuntust kogunud "P-51 Mustang" hävituslennuki järgi. Lee A. Iacocca Esimene põlvkond toodeti aastast 1964 aastani 1973 Esimene "Mustang" oli madal kaheistmeline rodster. Mootoriks oli V4, mis pakkus 90 hobujõudu. Hiljem tuli kasutusele V8. Lõpuks otsustati milline saab olema Ford Mustang 1964½. kõvakatus-kupee, kabriolett, fastback mitmekülgsus: vastavalt vajadustele võis osta kas stiilse ökonoomse poeskäimiseauto, ülimalt äkilise ja kiire drag-racer'i või hoopis luksusvariandi. 1969. aastal muudeti, tehti pikema, laiema, madalama ja vihasema välimusega. püsis uue põlvkonnani Teine põlvkond 1974- 1978 kütusesäästlik Lee Iacoccal oli autole hellitusnimi- "The little jewel" mootor V8 kadus, ...
20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 rahvusvaheline rahupreemia. Muusikat loonud väga paljudes zanrides: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova S peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin) Peterburi konservatooriumi lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa S loomingust on tema 15 sümfooniat Mitteprofessionaalsele kuulajale on S sümf. muusika tavaliselt arusaamatu. See on teravakõlaline, harjumatute pingeliste kooskõlade ja mittelaululiste meloodiatega. Teemadeks inimese hingelised otsingud, isiksuse kujunemine ning vene rahva kannatused rasketele aegadel. S elas ühiskonnas toimuvat oma muusikas väga valuliselt läbi
Vabadus Kirjeldamine Vabadus on takistuste, piirangute ja sunni puudumine. Vabadus on võimalus toimida vastavalt tahtele. Vabadust liigitatakse vahel negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus ei pruugi meile alati meeldida, sest see on piiratus millestki, mis meile tegelikult meeldib, näiteks vabadust mitte seadust järgida. ,,Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama." (Kirjanik Sirje Kiin) Positiivne vabadus aga sõltub rohkem meie tahtest, näiteks vabadus valida endale elukohta või sõnavabadus. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. Võrdlemine Kumb on parem, kas positiivne või negatiivne vabadus? Mina usun, et inimesele meeldiv vabadus ongi just nende kahe kooslus. Alles siis saab püüelda täiusliku vabaduse poole. Aga siiski on inimesed erinevad ja ka nende soovid erinevad. Kumb vabadus neile rohkem
a". Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes. Vägev eesti keel (4) http://www.ekspress.ee/2008/04/16/arvamus/2180-vagev-eesti-keel Sirje Kiin 16.04.2008 07:00 Missugune on eesti keele tänane seis maailma keelte paabelis? Kas elame oma miljoni emakeele rääkijaga ikka saatuslikul elu ja surma piiril, pidevas hääbumis- sulamisohus, nagu endid nii tihti kartmas ja kurtmas kuuleme: et see, mida varem ei suutnud korda saata vene keel, tegevat täna ära inglise keel, et selle hävitustöö, mis varem oli sunduslik, teeme nüüd ise ära täitsa vabatahtlikult jne.
Karmin ja Tiit Trummal · Marie Underi mälestusmärk avati poetessi 30. surma- aastapäeval(25.09.2010) · Valgest marmorist skulptuuri (seisev ja käed rinnal risti kaugusesse vaatav Marie Under) taustaseinaks olev tiivakujutis väljendab mõttelendu ja eraldab skulptuuri massiivsest raamatukoguhoonest. KASUTATUD KIRJANDUS · Sirje Kiin ,,Elu ja luule,, 2011 · ,,Lauluga ristitud" 2012 luulekogu · http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under · http://hingetugi.onepagefree.com/?id=12609&onepagefree=460b09f151dfb33e28c5fcca030fe974 · http://www.kirmus.ee/erni/autor/eesti_fr.html · http://www.tallinnapostimees.ee/318040/galerii-tallinnas-avati-marie-underi-malestusmark/ · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/under_leilalille.htm
väga suured, on neil olnud palju erinevaid telefone, mille peale läheb raha. Samuti on ka välja kujunenud teatud moed nii telefonide osas ning ka nende värvide osas. Suurematel osadel küsimustest on ka teatud vastustel suurem osakaal, mis näitab, et paljude noorte valikud ka eelistused on sarnased. Tuli ka välja, et noortele meeldib lõhkuva oma telefoni Kasutatud kirjandus 14 1. Ehala, Martin; Kiin, Aili, 2002. Noor keelekasutaja II: 8. Klassi eesti keele õpik 15 Lisad 1. Uurimuse jaoks laialijaotud leht küsimustega. Uurimus 1) Kui suur on keskmiselt kuu telefoni arve? 2) Kui palju saadate sõnumeid? (Ühe kuu jooksul) 3) Kui palju saadetakse teile sõnumeid? (Ühe kuu jooksul) 4)Kui palju helistate vanematele? 5)Kui pikad on keskmiselt telefonikõned?
1. Interneti lehekülg http://www.hot.ee/thk13meh/ps.html (Refleksid) 2. Interneti lehekülg http://www.esal.ee/TEM/02/reflex1.pdf (Refleksid) 3. Interneti lehekülg http://www.kliinikum.ee/nk/?1,6,2 (Aju uurimine- EEG) 4. Interneti lehekülg http://www.perekool.ee/art_fulltext.php3?id=176 (Kuidas ta oskab? Vastsündinu refleksid ja rinna otsimise märgid. Artikkel) 5. Interneti lehekülg http://www.terviseleht.ee/200007/7_akupunktuur.php (Rakendused) 6. Kiin, Aili. 2000. ,,Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend". Viljandi. 7. Uljas, Jüri. Rumberg, Thea. 2002. ,,Psühholoogia" gümnaasiumiõpik (lk 19, 27, 29, 30) Tallinn: Koolibri. Toimetaja Maret Kangur.
11 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh KASUTATUD KIRJANDUS 1. Uurimistöö koostamise juhend, Nr 1-8/2 02.09.2002 http://www.luunja.edu.ee/dokumendid/oppet88/uurimist%5B8%5D %5B8%5D_koostamine.pdf?1229436900 2. Uurimistöö vorm http://www.vpg.vil.ee/~ladu/uurimistoo_vorm.pdf 3. Kiin, A. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi: 2000 12
Marie Under on Eesti üks tuntumaid luuletajaid. Kuigi ta ei saanud lubada endale täielikku haridust, oli ta igati haritud naine. Tema luule on inspireerinud nii kunstnikke kui ka muusikuid. Underi loomingut on palju tunnustatud ja oma luulega leidis ta tee eesti rahva südamesse. "Underi unistus oli täitunud, ta oli tõestanud end luuletajana nii Tuglasele kui eesti rahvale, aga eelkõige iseendale." (1, 616) 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiin Sirje Marie Under. Elu ja luule. Tammeraamat 2011 2. http://www.kirmus.ee/erni/foto/unde02x.html 20.11.2012 3. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/under_leilalille.htm 20.11.2012 4. Valmas Anne ja Kelder Vallo Marie Under. Personaalnimestik. Tallinn 1994 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under 20.11.2012. 12 PILDIMATERJAL Artur Adson ja Marie Under perekonnaga oma kodus KM EKLA A84:3 (2) Marie Under, 1899
Saksa laenud (17-19 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing - õ-täht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R. Kreutzwald - rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe. C
Saksa laenud (1719 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing õtäht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R. Kreutzwald rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe. C. R
1954 rahvusvaheline rahupreemia. 7 Muusikat loonud väga paljudes zanrites: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova. Sostakovitsit peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin). Astus 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa Sostakovitsi loomingus on tema 15 sümfooniat. Mitteprofessionaalsele kuulajale on Sostakovitsi sümfooniline muusika tavaliselt arusaamatu. See on teravakõlaline, harjumatute pingeliste kooskõlade ja mittelaululiste meloodiatega. Käsitleb keerulisi probleeme. Teemadeks inimese hingelised otsingud, isiksuse kujunemine ning vene rahva kannatused.
luules ja juba sellepärast olid tema teosed erilised. Merilaas kirjutas lapseeast kuni surmani nii lasteraamatuid kui luuletusi. 9 Kersti Merilaas suri 8. märtsil 1986. Kolm viimast postuumselt ilmunud luuletust (,,Looming" 1986, nr. 3) mõjusid tookord vapustavalt oma kolmekordses armastuse jõus: ,,Kes ütles, et armastus on tugevam surmast?" KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiin, Sirje 1987. Kersti Merilaas. Tallinn: Eesti Raamat. 2. Puhveli, Heino ja Kruus, Oskar 2000. Eesti kirjanike leksikon 2. Merilaas, Kersti. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.v-maarja.ee/index.php?part=gallery&i_id=633 10 http://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Merilaas http://www.v-maarja.ee/index.php?part=sm_tmpnl&nl_id=detsember,%202003&art_id=10 Lisa 1 Kersti Merilaas
Kui andestad, siis andestatakse ka sulle ja hoopis palju parem ja kergem on elada. Iseendaga edasi minna,uueneda. Heiti Talvik on eesti kirjanduses tähtis veel selle poolest, et tegeles tõlketöödega. Ta tõlkis Puskinit, Bloki ja Issakovskit. Tema looming jääb alatiseks eesti kirjanduse ajalukku. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu.ee/ke478_talvik.htm (25.11.2005) http://www.miksike
2. Haridusministri 13.detsembri 2000.a määrus nr 39 . Uurimistöö juhend XI klassi õpilastele – RTL 2000, 130, 2103. 3. Kõverjalg, A. 1999. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus. 4. Roomets, S. 2006. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn: Rebelis. 5. Tartu Kivilinna Gümnaasium. Uurimistöö lõpueksamina ja hindelise arvestustööna. 2001. 6. Viljandi Maagümnaasiumi uurimistööde juhend /koost Aili Kiin/ 2001. 7. Uurimistöö juhend Tallinna Reaalkooli õpilastele. 24 Lisa 1 Tiitelleht Tallinna Mustamäe Gümnaasium (14 pt) Ees- ja perekonnanimi (14 pt) Töö pealkiri (20-22) Töö tüüp (14 pt) Juhendaja: (14pt) Ees-ja perekonnanimi (14pt)
viitamine autori nime ja aastaarvuga, . Nimetatud viitamisviis on enamasti kasutusel humanitaarvaldkonnas ja on rahvusvaheliselt tunnustatud; joonealune viitamine, mida kasutatakse valdavalt õigusteaduslikes töödes või neis töödes, milles on rohkesti autorita materjale(arhiivimaterjalid, õigusaktid jm); numbriga viitamine on küll lühem variant, aga seda kasutatakse vähem. NB! Viitamisest ja vormistamisest täpsema informatsiooni saamiseks loe läbi Kiin, Aili 2000. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi Vija, M., Sõrmus,K., Artma,I. 2008.Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms Teksti illustreerimiseks kasutatakse tabeleid ja jooniseid. Jooniseks nimetatakse skeeme, kaarte, kujundeid, diagramme, graafikuid jms. Need paigutatakse vahetult pärast tekstis nende kohta käivat viidet ja soovitavalt nii, et need
Naise ülesan- deks oli majapidamise ja laste eest hoolitsemine. Naiselt nõuti ranget monogaamsust, mees võis aga vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted mõne hetääriga. Kreeka aristokraatide elu kulges eeskätt oma sookaaslaste hulgas. See lõi soodsa pinna tugevaks meeste- vaheliseks sümpaatiaks, mis sageli ületas vaimse ja hingelise läheduse piirid ning arenes seksuaalseks kiin- dumuseks. Peamiselt oli tegu mehe ja nooruki vahekorraga. Enam-vähem kehtib eelöeldu ka naistevaheliste suhete kohta. Pederastia (tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,paiderastia" poistearmastus) oli peamiselt aris- tokraatlik tava, lihtrahva hulgas polnud see kaugeltki nii levinud ja võibolla peeti seda koguni taunitavaks. Kindlasti kuulus aga häbiväärsete tegude hulka noormehe homoseksuaalne prostitutsioon.
ÕS Eesti keele käsiraamat E-keelenõu Helika Mäekivi ja Maire Raadik „See tühine tühik“ Eesti Statistika „Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhendile“ JUHENDI KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD Dreier, T., Tarro, E. (2014). Uurimistöö arvutil. Programmi „Õppiv Tiiger 2008–2013“ lisakursus. [www] http://tiiger3.havike.eenet.ee/uurimus/ (28.09.14). Kiin, A. (2000). Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi Maagümnaasiumi toimetised nr 4. Viljandi: Viljandi Maagümnaasium. Linnas, S. (2007). Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhend. Eesti Statistika. [Adobe Acrobat Document] https://www.stat.ee/dokumendid/31013 (28.09.14). Uurimistöö ja praktilise töö koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend. (2014). Nõo Gümnaasium. [www] http://nrg.tartu
hirmutatakse’ (← põrk), uds ‘pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse’ (← hudi), repens ‘räppen’, rengas ‘nöörist või puust sidemed adrahõlmade kinnitamiseks’ (← rõngas). Eesti keelest laenatu hulgas on ka bumeranglaene, st laenatud on tüvesid, mis läänemeresoome keeltes on balti laenud, nt ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši ‘keris’, ķincas ‘puusad’ (← kints), ķīne, ķīnis ‘hobuse-raudkärbes’ (← kiin). Läti keeles on ka liivi laene, sageli on raske kindlaks teha, kas laenuallika on andnud eesti või liivi keel. Eesti keelest on laenatud ka vene murretesse. Eeskätt on laenatud Peipsi-äärsetesse murretesse nii siin- kui ka teisel pool Peipsit. Nt rej, réja ‘rehi’ (← rehi, murdes rei), marduj ‘kurat’ (← mardus), sájka ‘saiake, kukkel’ (← sai), ljánik ‘suur puuvaagen’ (← lännik). Iisaku ümbruskonnas kujunes 17.–18
Under võiks oma vanuse poolest Noor Eesti autor. Mari Underi looming Underi loomingus on oluline armastusteema. ,,Kõik millest Under kirjutab on lihtne edevus ja koketerii, kaunis odav reklaam" August Gailit. o Ants Oras, Marie Under (1963) o Marie Underi eluraamat I-II Artur Adson o Helmi Rajamaa, Marie Under inimesena (1983) o Marie Under (2003) o Under ja Tuglas Marie underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus (2009) o Sirje Kiin, Marie Under (2009) Looming: · 1917 ,,Sonetid" · 1918 ,,Eelõitseng" · 1918 ,,Sinine puri" · 1920 ,,Verivalla" · 1923 ,,Pärisosa" · 1927 ,,Hääl varjust" · 1928 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" · 1929 ,,Õnnevarjutus" · 1930 ,,Lageda taeva all" · 1935 ,,Kivi sõdamelt" · 1942 ,,Mureliku suuga" · 1954 ,,Sädemed tuhas" · 1963 ,,Ääremail" · * 1958 ,,Kogutud luuletused" · * 2006 ,,Lauluga ristitud" · * 2007 ,,Luule"
Astoria (algul kohvik, 1931. aastast alates restoran; seal mänginud muusikuid loetleb Mutsu 36 (Mutsu 1991, 10: 89)). Need olid pillimeeste hulgas hinnatuimad töökohad ja nendesse töölesaamise nimel käis pidev võitlus. Džässi mängiti ka Draamakeldris 78 (R. Järvi, U. Värk, G. Metssalu ja R. Valgre) ning mõningal määral Estonia Punases saalis (trio V. Compe, W. Kiausch, J. Viilup või F. Kaasik, P. Kiin, V. Roots), mis muusikute seas oli tuntud kui “rahaauk”, ent kuna see oli praeguses mõistes ööklubi, siis ei saanud džässmuusika seal põhiline olla. Väga heas kohas Viru ja Vene tänava nurgal asus 1937. aastal avatud kohvikrestoran Viru 79 , millest pärast omaniku vahetust 1939. aastal sai restoran Kuning. On teada, et 1938. aasta veebruarist mängis seal Karl Aaviku orkester, mille stiililise suundumuse, s.t džässilembuse kohta otseseid andmeid ei ole, kuid koosseisu järgi (K
>`UIvo#Fd<3!c
#x#Q~U^W#W#+iN#x#/5w
d#A>aq3o#&K8X7l# {8?*i2ou}
Kivimäe, Mart 1990 Max HorkheimerLooming 10/ 1398 1403 Foucault, Michel 1992 Tõde ja võim Vikerkaar 11/ 31 49 Foucault, Michel 1993 Keel lõpmatuseni Vikerkaar 3/ 32 47 Foucault 2000 Mis on autor Vikerkaar 11 12 Loesberg Jonathan Bourdieu and the Sociology of Aesthetics http://muse.jhu.edu/journals/elh/v060/60.4loesberg.html Bourdieu, Pierre 2000 Televisioonist Kiin, Sirje 1973 Herbert Marcuse Looming 3 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. ? Jameson, Fredric 1997 Postmodernism ja tarbimisühiskond Vikerkaar 1 /128 141 ? Lipping, Jüri 1997 Postmodernism marksistlikult positsioonilt Vikerkaar 1 /142 149 ? Habermas, Jürgen 2001. Avalikkuse struktuurimuutus.
annaabi.ee 
