puitehitis. Balalaika - üks vahendeid, mis on muutunud (koos suupill ja vähemal määral hornpipe) Muusikal sümboliks vene rahvast. Eluaseme liimitud, mitte eraldi (6-7) segmendi juht pika kaelaga kergelt kaardus seljatugi. Stringid metallist (ka XVIII sajandi kaks neist veenides, tänapäeva balalaika - nailonist või Carbon Fiber). Kaela juurest kaasaegse balalaika 16-31 metal frets . Heli Bell, kuid pehmed. Kõige levinumad meetodid kaevandavad heli: saber, Pizzicato, Pizzicato topelt, ühe Pizzicato, vibrato, tremolo, fraktsioonid, kitarri tehnikaid. Virtuosos balalaika: # Vassili Andrejev # Boris Troyanovsky # Nikolai Ossipov # Paul Necheporenko # Mihhail Rozhkov # Jevgeni Blinov # Eugene Avksent'ev # Boris Feoktistov # Alexander Shalov
Accelerando kiirenedes Adagio pikalt, rahulikult Allegretto liikuvalt, kergelt Allegro kiiresti, rõõmsalt Andante mõõdukalt Bekaar tühistab eelneva dieesi/bemolli üheks taktiks Crescendo valjenedes Diminuendo vaibudes Duur rõõmsakõlaline helilaad Jo-st Jo-ni Forte valjult Fortissimo väga valjult Harmoonia helide kooskõla, õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest Helistik kindla algusnoodiga helilaad Intervall ühe astme kaugus teisest Kadents harmooniline järgnevus teose v selle osa lõpetamiseks Kulminatsioon haripunkt Latern (märk) tuleb üks heliteose osa vahele jätta Marcato rõhutades Meno mosso vähem liikumist Meno vähem Mezzoforte pooltugevalt Moderato mõõdukalt Pizzicato pillikeeli sõrmitsedes, näpitult Piu mosso enam liikumist Piu enam Poco a poco vähehaaval Segno koha tähistamiseks, kus tuleb teose mingit osa korrata Triool helivältuse jagamine kolmeks võrdseks osaks...
Keelpillid! Kristel-Heleri Järvi ! Viimsi Keskkool ! 7.G! ! 1. Nimeta 3 keelpillide eelkäiat vanadest maailma tsiviliatsioonidest. ! V: Lüüra, Kitara, Koto.! ! 2. Millised pillid arenesid välja Viola Da Braccio-st?! V: Viiul ja vioola.! ! 3. Pizzicato - näppides mängima.! Arco - poognaga jõhvidel mängima.! ! 4. Nimeta tuntuim Saksa viiulimeister ja 2 Eesti tuntuimat viiulimeistrit.! V: Jacob Steiner. Feliks Villak ja Eugen Meri.! ! 5. Millist pilli tähistab itaaliakeelne Vioola? ! V: Vioolat.! ! 6. Kuidas nimetada viiuli osa, mille üle on keeled pingutatud ja mis asetseb pilli kõlakasti keskosas?! V: Roop.! ! 7. Mille abil muudetakse helikõrgusi harfil?! V: Pedaalide abil.! ! 8. Kuidas arenes harf tänapäevaseks orkestripilliks?!
vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Joonis 1. Viiuli kere 3 1.3 Viiuli mängimistehnikad Erinevad viiuli tehnika võtted aitavad lahti mõtestada teose sisu, ning need võivad väljendada mingit tegevust, looma või nähtust. · con arco - poognaga · pizzicato - sõrmedega näppides · con sordino sordiiniga mängimine · col legno löögid keeltele poogna puuosaga · gettando l'arco löögid keeltele poogna jõhvidega · flazoletid mäng ülemhelidel · vibraato pillikeele võnkuma panek randme kiire liikumisega · sul G (D, A, E, C) mängida tuleb ette antud keelel, kuigi oleks võimalik mängida samu noote teisel keelel · glissando sõrme libistamine mööda üht või kaht keelt
father's wishes, and went on to study music with the composer Joseph Drechsler and the violin with Anton Kollmann, the ballet répétiteur of the Vienna Court Opera. Strauss had two younger brothers, Josef and Eduard Strauss, who became composers of light music as well, although they were never as well known as their elder brother. Some of Johann Strauss's most famous works include The Blue Danube, KaiserWalzer, Tales from the Vienna Woods, the TritschTratschPolka, and the Pizzicato Polka. Among his operettas, Die Fledermaus and Der Zigeunerbaron are the best known.
ühehäälne laul Passioon Heliteos koorile, vokaalsolistidele Harmoonia Kooskõla ja orkestrile, mis jutustab Hümn Pidulik ülistuslaul Kristuse kannatusest. Intermezzo Vahemäng Pentatoonika 5 astmest koosnev helirida Intervall Kahe helikõrguse suhe (JO-LE-MI-SO-RA) Juhtmotiiv - Muusikaline motiiv, mis Pizzicato Keelpilli mängimine näppides iseloomustab mõnd tegelast Renessaans 14-16.saj stiiliperiood Juhttoon Toonikale eelnev aste helilaadis Neumad Esialgse noodikirja märgid Kammermuusika Ansamblile loodud Sonaat Kammermuusika zanr muusika Tokaata J.S.Bachi oreliteoste sissejuhatav Koraal Kirikulaul osa Kvartett 4
eelkõige tänu oma vallsidele ja operettidele. Juba tema eluajal tunti teda, kui valsi kuningat ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurosa kuni tänasepäevani populaarsed. Johann Strauss Jr sündis 25.okt.1825 aastal Viinis. Tema isa oli helilooja ja kuni 19 sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem. Johann Strauss Kuulsamad teoseid: "Kaiser-Walzer" "Lood Viini metsadest" "Triks-traks-polka" "Neue Pizzicato Polka" "Nahkhiir" "Mustlasparun" "Ilusal sinisel Doonaul" Franz Schubert Franz Schubert oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Metshaldjas Ave Maria Arpeggione Noël Lee Franz Schuberti looming umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat 22 klaverisonaati lühipalad klaverile Klaveripalad neljale käele 19 ooperit 7 missat Austria rahva pillid Parmupill
Antonio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on itaalia helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haig...
Muusika ajaloo kontrolltööd I 1. Millega on peamiselt ajalukku läinud Antonio Vivaldi? (zanr, näide) Soolokontsert, ,,4 aastaaega" 2. Tõmba maha nimed, mis ei kuulu barokiaja heliloojatele! A. Corelli, A. Stradivari, M. A. Carpentier, A. Vivaldi, O. Lassus 3. Ühenda mõiste ja tema vaste. Barroktrio pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo Retsitatiiv kõnelaul Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm Süit instrumentaalpalade või tantsulugude tsükkel II 1. Mida hakati baroki ajal pidama tähtsaks renessansiajastu harmoonia ja tasakaalu asemel? Tunnete väljendamist 2. Nimeta mõni barokiajal levinud basspill Fagott, viola da gamba 3. Mil...
KONTRABASS Kontrabass on keelpill, nn viiuli perekonna kõige madalama kõlaga liige. Kontrabass on suurim ja madalaima kõlaga pill, mida kasutatakse kaasaegses sümfooniaorkestris. Klassikalises muusikas kuulub kontrabass sümfooniaorkestri keelpillirühma ja väiksematesse keelpilliansamblitesse. Lisaks kasutatakse seda ka jazzis, 1950ndate bluusis ja rock'n'rollis, bluegrassis ja tangos. Kontrabass valmistatakse erinevatest puiduliikidest: kõlakasti tagumine osa vahtrast, kõlalaud kuusest ja sõrmlaud eebenipuidust. Ei ole kindel, kas kontrabass on viola da gamba perekonna või viiuliperekonna järeltulija tal on mõlemale viitavaid tunnuseid. Nagu mitmeid teisigi keelpille, võib kontrabassi mängida kas poognaga või näppides (pizzicato). Orkestrirepertuaaris ja tangomuusikas on kasutusel mõlemad mängimisviisid. Jazzmuusikas kasutatakse enamasti näppimist, välja arvatud mõned soolod, mida mängitakse poognaga. Teistes stiilides...
Johann Staruss Johann Strauss teine oli Austria helilooja kes kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat, samuti mitmeid operette ja ballette. Teda tunti kui valsikuningana.Strauss sündis St Ulrichi linnas. Tema isa, Johann Strauss I, oli samuti helilooja. Kuulsamad teosed: · ,,Helesinine Doonau" · ,,Kaiser-Walzer" · ,,Lood Viini metsades" · ,,Tritsch-Tratsch-Polka" · ,,Neue Pizzicato Polka" · ,,Die Fledermaus" · ,,Mustlasparun" Muusikal meeldis mulle, kuna näideldi hästi, eriti siis kui purju jäädi ja sisu oli ka hästi läbimõeldud. Selle töö koostamine oli päris huvitav ja sain ka uut infot teada.
Antonio Lucio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on Itaalia barokiajastu viiulimängija ja helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja ...
"24 Kapriisi" oli üks väheseid helilooja eluajal trükis avaldatud teoseid; iga kapriis kirjutatud erinevale mängutehnikale; ehkki tänapäeval on need kuulsad kontsertpalad, pidas helilooja neid harjutuste kogumikuks ega pidanud sobivaks esitada neid avalikult. Uuenduslikud võtted viiulil: Hüplev või põrkav poogen ehk ricochet KUULAMINE; topelttrillerid ehk kahe noodiga triller; topeltnoodid; poognamäng ja pizzicato üheaegselt; väga suured hüpped; flazoletid (keelte õrna puudutamise tulemusel tekivad ülemhelid); ebatavaline häälestus ehk scordatura ; mängimine ühel keelel. Paganini on kirjutanud 12 sonaati viiulile ja kitarrile. KUULAMINE sonata kitarrile. 15 kvartetti koosseisule viiul, vioola, kitarr ja tsello.KUULAMINE No.1 a-minoor. Lisaks 6 viiulikontserti, mis jäid pikaks ajakskogu maailma viiulimuusika virtuoossuse etaloniks.
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)...
selgesti kuulda. Sonate militaire's laskis ta ühe ainsa G- keele pääl terve nelja keele toonid flageolettis kuulda, nõnda et, kui mängijat ei näinud, kuulja teadagi ei võinud, et ühe ainsa keele pääl mängiti. Arusaamata olivad ta doppelnäpped (Doppelgriffe) tertsi, sexti octavi ja doppeltrillerite jaoks, ärarääkimata kärmuses ja käikudes kuueteistkümnendik-toonides, milledest üks ikka pizzicato, teine aga coll' arco (poognaga) mängiti. Ilma orkestrita muretses ta ise kaasmängu eest. Sääl olivad kuulda täied neljahäälelised tükid. Teine kord pidas ta ühe keele pääl tooni üks, kaks ja kolm takti kinni, kuna teistel keeltel mitmesugused käigud ja pizzicato kohad ette kanti." Kuda oli aga selle kuulsa kunstniku välimine mood? "Kunagi pole ma veel inimest näinud, kelle nägemisel mul süda nii valu oleks tundnud.
Viimast kapriisi on kasutanud oma loomingus Brahms, Rahmaninov, Balcher ja Lutoslawski Palju muusikat soolokitarrile, 5 viiulikontserti (II kontserdi viimane osa La Campanella, it. k kelluke) Uuenduslikud võtted viiulil: Hüplev või põrkav poogen ehk ricochet Topelttrillerid ehk kahe noodiga triller Topeltnoodid Poognamäng ja pizzicato üheaegselt Väga suured hüpped Flazoletid (keelte õrna puudutamise tulemusel tekivad ülemhelid) Ebatavaline häälestus ehk scordatura Mängimine ühel keelel 1 Konservatoorium (conservatorio it. k. varjupaik, kloostrikool), kõrgharidust andev muusikaõppeasutus. Muusikakõrgkoole
Referaat Jean Sibelius (8.12.1865 18.09.1957) Koostas: Liina Saia Jean Sibeliuse looming Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad". 1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades. Poisikese eas sai ta paljudele konserditele, küll saatepillimängijana või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga, orkestrimuusikaga ja paljude lauludega. Kui Jean hakkas koolil...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Flööt Annabel Kaur 5.c 2018 Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja...
Flöödi perekond: Pikoloflööt in C (kõlab oktav kõrgemalt) Flööt in C Altflööt in G Bassflööt in C (kõlab oktav madalamat) (Kontrabassflööt in G Matthias Ziegler) Ulatus: C1 C4 (enamus flöötidel on h-klapp) Pikoloflöödi madalaim aste on d. Komplitseeritud võtted: 1.oktavi cis-d, c-des trillerid 2.oktavi a-b, a-c trillerid Uue muusika mänguvõtted: 1. Multifonid 2. Glissado (kuni terts) 3. Keeleramm (tongue ram) 4. Key click 5. Pizzicato 6. Õhkhelid (breath tone) 7. Frullato 8. Bisbigliando 9. flazoletid Flöödi registrid: Madal matt, sametine, tume. ppp mf Keskmine pehme, läbipaistev, hele. f Kõrge Põhiline mängu register, särav, selge, terav, läbitungiv (ülemised noodid). fff raske on vaikselt mängida. Altflööt kaotab kõrges registris oma isikupära. Bassflööt hõlmab kogu registrit paremini kui altflööt. OBOE Oboe päris kodumaaks peetakse Indiat
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM 4B ,,Muusikariistad" Referaat Andri Suga Merle Adelman Tallinn 2010 SISUKORD Eessõna..............................................................................................................................................3 Muusikariistad...................................................................................................................................3 Klaver................................................................................................................................................3 Keelpillid...........................................................................................................................................4 Puhkpillid.......................................................................................................................................
XX sajandi muusika Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Impressionism.................................................................................................................. 2 Claude Debussy........................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
