mitmehäälsed polüfoonlised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Kõige levinum märksõna, mis seostub prantsuse muusikaga, on sansoon. Tegemist on prantsuskeelsete ilmalike laulude üldnimetusega, mis võeti kastutusele juba 15.-16 sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla nii meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Prantsuse traditsioonilistest tantsudes on tuntumad farandool, gavott, courante ja bourée. Farandool on Lõuna-Prantsusmaalt pärit seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimõõdus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. Gavott on 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas. Alates 27. sajandist leidsid gavott, courante ja bourrée kindla koha õukonnatantsude hulgas. Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas enam kasutatavad pilld on fiidel,
edasi euroopasse Prantsusmaaga seostuvad kaks zanrimõistet-nendeks on sansoon ja ballett. Esimene on tähenduselt lihtsalt laul. Trubaduuride esitatud sansoon oli ühehäälne, renessansiajastul (15.- 16.saj.) muutus see juba mitmehäälseks nagu itaalia madrigal. 19.sajandil kujunes sansoon valdavalt kergesisuliseks soololauluks. Klassikalise balleti väljakujunemisele eelnes Prantsusmaal õukonnatantsude tekkimine. Kaks kõige tuntumat, klassitsismiajastuni püsinud tantsu olid menuett ja gavott. Menueti hiilgeaeg oligi 17.-18.sajand.See tants on 3/4 taktimõõdus, mõõduka tempoga ja kolmeosalises vormis. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Samaaegselt menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt rahvatants. Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, tantsule on iseloomulik kahe veerandnoodiga eeltakt. 17.sajandil kujunesid Prantsusmaal välja klassikaline ooper ja ballett. Louis XIV aegsele prantsuse lavamuusikale
sister kitarr LAULUŽANR - ŠANSOON Šansoon - meloodiline ja sentimentaalne või kiire ja lõbus soololaul. Kuula: „Montparnasse´i lapsed“ http://www.youtube.com/watch?v=qPooEg2QDs4 20. sajandi tuntumad šansoonilauljad olid Yves Montand, Charles Aznavour, Édith Piaf, Mireille Mathieu, Juliette Gréco jt. KUULSAD ŠANSOONILAULJAD Edith Piaf Yves Montand Mireille Mathieu ÕUKONNATANTSUD MENUETT JA GAVOTT Menueti hiilgeaeg oli 17.–18.sajand. See on ¾ taktimõõdus mõõduka tempoga ja kolmeosalises ABA-vormis tants. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Gavott oli algselt rahvatants, elav 4/4 või 2/2 taktimõõdus, iseloomulik on kahe veerandnoodiga eeltakt . LAVAMUUSIKA - BALLETT Prantsusmaa on kodumaaks klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed
käristi, trumm, salmei, torupill, tamburiin, rataslüüra jm. 19. sajandil sai Prantsusmaal akordionist populaarseim rahvuspill ning see levis ka mujale Euroopasse. Järsu populaarsuse põhjuseks oli asjaolu, et akordion on odav ning sellel saab mängida nii harmooniat kui meloodiat. Lisaks on see kergelt õpitav ning seda on hea kaasas kanda. TANTSUD Prantsuse traditsioonilistest tantsudest on tuntumad farandool, gavott, courant ja bourrée. FARANDOOL LõunaPrantsusmaalt pärit seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimöödus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. GAVOTT 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas ning 17. sajandil leidis see kindla koha koos courante ja bourréega õukonnas. OPERETT Meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik väljendub laulu ja kõnetekstide kaudu
instrumendi heliulatus vahelduvad muusikalistega Dissonants Ebakõla Oktett 8.-liikmeline ansambel Duett Muusikateos kahele lauljale Oratoorium Vaimuliku sisuga vokaal Duo Kahe instrumendi ansambel instrumentaalne suurteos Duur - Mazoorne helilaad Partii Lauljale, häälerühmale või pillile Gavott 2-osalises taktimõõdus vana ettenähtud osa heliteoses Prantsuse tants Parituur Noot, kuhu on koondatud kõik Gregoriuse laul Roomakatoliku kiriku heliteose partiid ühehäälne laul Passioon Heliteos koorile, vokaalsolistidele Harmoonia Kooskõla ja orkestrile, mis jutustab Hümn Pidulik ülistuslaul Kristuse kannatusest.
romeo ja julia. ITAALIA laululiigid ballaadid ja lüürilised laulud, napoli laul, lõuna itaalia rahvatants tarantella, euroopa kunstmuusika ( kirja pandud muusika ) areng, viiuli meistrid antonio stradivari, andrea guarner, niccolo amati, viiuli virtoos niccolo paganini, haamerklaver bartolomeo cristofor. PRANTSUSMAA - rahvalaulud ühehäälsed stroofilised ( salmidest koosnev ) soololaulud, ilmaliku laulu üldnimetus sansoon, tantsud farandool, gavott, pillid fiidel, akordion, torupill, laulja edith piaf. OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng vaatuseks, piltideks, stseenideks, intermezzod vahemängud, lauljad primadonna esimene naine, aaria soololaul, retsitatiiv kõnelaul, ansambel duett, trio, kvartett, koor, dirigent, ballettirühm Metropolitan ja La Scala. OPERETT vodevill laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng
silmakirjalikkus ja demagoogia Jean De La Fontaine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muusika Menueti hiilgeaeg Menuett väljendas rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri Õukonnatantsuks kujunes gavott, mis oli algselt rahvatants Klassikalise balletti ja ooperi kujunemine François Couperin 10. november 1668 11. september 1733 Prantsuse klavessinist, organist ja helilooja Sündis muusikute peres Kirjutas väga palju klavessiinile, aga ka orelile, samuti kammermuusikat, vokaal-ja koorimuusimuusikat Kirjutanud kogumikke ja raamatuid François Couperin Click to edit Master text styles Second level Third level
osa tavaliselt algab aeglase osaga ja teine tavaliselt fuuga, kammer kiired osad on tantsulised. Sonaate kirjutatakse nii soolopillile, duosonaate: soolopill+basso continuo, triosonaat 2 solisti+bc. Triosonaadist kasvab välja concerto grosso: soli+tutti. Kammeransambel + orkester. 8. Süit rida erineva karakteriga tantse, 4 põhitantsu, allemande, courante, sarabande, gigue, kolmanda ja neljanda põhitantsu vahele pandi ka teisi, menuett, gavott,. Süite kirjutati kas klavessiinile, sooloviiulile või tsellole, näit. bachi süidid, või lully, ka orkestrile. Handeli vee- ja tulevärgimuusika või bachi 4 orkestrisüiti. 9. Kontsert soolopilli(de)le ja orkestrile. Kiire-aeglane-kiire. Näit. vivaldi aastaajad. 10. Chaconne variatsioonivorm 11. Passacaglia korduvale 3-osalises taktimõõdus. Handel orkestrimuusika
Erandikd on Korsika saar, sest seal on levinud mitme häälsed polüfoonilised (fuuga vorm/kõik ühehäälselt) enamasti esitab mees trio. Prantsuse muusikaga seondub kõige enam sansoon. Sansoon on Prantsuse keelsete ilmalike laulude üld nimetus. Eristatakse ilmalik ja vaimulik. Kasutusele võeti renessansi ajastul 15-16 sajand. Sansoonid on enamasti armastuslaulud, mis võivad olla 1 meloodilised, lõbusad ja kiired. Prantsuse tantsudest on tuntumad farandool, gavott, courante, borree. Farandool on Lõuna Prantsusmaa seltskonnatants mida tantsitakse kollonnis, tavaliselt 6/8 taktimõõdus. Fagott on kas 2/4 või 4/4 taktimõõdus, elava loomuga tants. Alguses tantsis lihtrahavs. Alates 17 sajand on gavot, courante, bourree õukonna tantsud. Pillimäng Pillimäng on Prantsusmaal tantsude või laulude saateks. Enim kasutatud rahvapill: fiidel, akordion, torupill, rataslüüra(oranistrum/hurdgurdy), salmei(oboe), tamburiin, trumm. Akordion 19 saj
- Võib kirjutada erinevatele pillidele & pillikoosseisudele (lauto, klavessiin, klavikord jne – kõikidele pillidele, mida heaks arvati) J. J. Froberger – andis süidile konkreetse ülesehituse (barokiajastu tantsusüit) 1. Allemande – rahulik saksa sammtants 2. Courante – kiire prantsuse hüppetants 3. Sarabande – pidulik hispaania tants 4. Gigue – šoti hüppetants Hiljem lisandusid 3. ja 4. osa vahele tantsulise iseloomuga osad (menuett, gavott vms) Lisandus ka sissejuhatus e prelüüd - OVERTURE Itaalia süit – partita - Populaarseks muutus klahvpillisonaadia (juhtfiguur - Bach) - Lisaks pillisüitidele lisanduvad ka orkestrisüidid (tsükliline, soolopilli asemel orkester) - Süiti saab läbi muude muusikažanrite kasutada, annab heliloojale palju vabadust (lubab kõike). - Süidilaadsed teosed – DIVERTISMENT → W.A. Mozart - Ülikuulsaks sai RAPSOODIA – vabavormiline teos, mis tavaliselt põhineb
Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD (menuett, gavott, saraband, allemande jt.) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suursugusus. Kui renessanss oli vokaalmuusika aeg, siis barokk on pilli ehk insatrumentaalmuusika k6rgaeg. Eriti armastatuks sai orelimuusika ja keelpillimuusika -just siis valmisid uletamatu k6laga viiulid Amatil, Guarneril ja Stradivaril. Uued muusikavormid barokiajal: TANTSUSuIT-mitmeosaline pilliteos, kus osadeks erinevate maade ballitantsud.
Froberger pani aluse 4-osalisele tantsusüidile. Selles on neli kohustuslikku tantsu kindlas järjekorras ning on ka reglementeeritud, kuhu võib paigutada lisaosi: o [siia võib paigutada avamängu: prelüüd, uvertüür] o allemande on 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants o courante on 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants o sarabande on aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants o [siia võib paigutada lisatantse, nagu menuett, gavott vms. ning ka mittetantsulisi osi, nagu näiteks aaria] o gigue (dziig) on 6/8 või 9/8 taktimõõdus Inglise meremeeste (soti hüppetants) Prantsusmaal ja Itaalias kirjutati süite tihtipeale ka fantaasiapalade vaba tsüklina. Süidi heliloojad kuulusid klahvpillikoolkonda: Bach ja Händel. Partita on Itaalia süit. · Orkestrisüit o Tähtis on majesteetlik avamäng overture o Olenevalt sajandist on orkestri koosseis erinev o Heliloojad:
ja Lully koostöö loomingus). Õukondlik ballett levis Prantsusmaalt teistesse riikidesse. 1 2 18. sajandi kestel loobub ballett järk-järgult sõnakunstist ning keskendub ainult tantsule ja pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud (allemande, courante, sarabande ja gigue), hiljem võeti juurde gavott, menuett, rigodoon, passacaglia jt. 18. lõpul 19. sajandi algul (klassitsismi ajal) balletimuusikale lisanduvad avamäng (intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid;
koostöö loomingus). Õukondlik ballett levis Prantsusmaalt teistesse riikidesse. 1 2 18. sajandi kestel loobub ballett järk-järgult sõnakunstist ning keskendub ainult tantsule ja pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud (allemande, courante, sarabande ja gigue), hiljem võeti juurde gavott, menuett, rigodoon, passacaglia jt. 18. lõpul 19. sajandi algul (klassitsismi ajal) balletimuusikale lisanduvad avamäng (intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid;
tantsimiseks. Tavaks oli kokku liita erineva iseloomuga aaeglane pavaa ja elavaloomuline galjard. Loodi palju taolist muusikat lautole.19 sajandist on süitidesse liidetud palju erinevat muusikat. Neid on loodud lavamuusikast, kontserdist, ooperist jne.17 sajandil kujunes välja klassikaline tantsusüit, millesse ühendati neli erineva päritoluga tantsu:Allemande- Courante, Sarabande ja Gigue.Neile lisati veel menuett, gavott, polonees jm kui k mittetantsulisi osi. Partita on itaalia keeles süit.G. Bizet, Bach, Händel, Tsaikovski, E. Tubin Programmiline muusika Vastandiks on absoluutne muusika. Kui instrumentaalmuusika peegeldab tegelikkust, maalib silme ete loodud loomi, inmesi, olukordi jne, nimetatakse seda programmiliseks muusikaks. Seda kirjutati palju 19 sajandil. Neile anti pealkirju ja pikemaid seletusi, tutvustades teoseid. M. Mussogorski, Beethoven, F. Liszt Avamäng
romeo ja julia. ITAALIA laululiigid ballaadid ja lüürilised laulud, napoli laul, lõuna itaalia rahvatants tarantella, euroopa kunstmuusika ( kirja pandud muusika ) areng, viiuli meistrid antonio stradivari, andrea guarner, niccolo amati, viiuli virtoos niccolo paganini, haamerklaver bartolomeo cristofor. PRANTSUSMAA - rahvalaulud ühehäälsed stroofilised ( salmidest koosnev ) soololaulud, ilmaliku laulu üldnimetus sansoon, tantsud farandool, gavott, pillid fiidel, akordion, torupill, laulja edith piaf. OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng vaatuseks, piltideks, stseenideks, intermezzod vahemängud, lauljad primadonna esimene naine, aaria soololaul, retsitatiiv kõnelaul, ansambel duett, trio, kvartett, koor, dirigent, ballettirühm Metropolitan ja La Scala. OPERETT vodevill laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng
17. sajandi lõpul, kui ka Saksamaal levis prantsuse õukonnatantsumood, kujunes seal süidile kindel raam neljast tantsust: 1) allemande 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants; 2) courante 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants; 3) sarabande aeglases 3-oalises taktis pidulik hispaania tants; 4) gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Gigue ja sarabandi vahele pandi ka teisi tantse menuett gavott jt või mittetantsulisi osi (instr.-aaria). Süit algab tavaliselt piduikus laadis sj-ga, orkestrimuusikas oli selleks prantsuse stiilis avamäng e ouverture. Partita'd e klavessiinisüidid, Prantsusmaal kirjutatud fantaasiapalade tsükkel. Barokiaegse klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist Girolamo Frescobaldi, kes jätkas16.sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas kujunenud vormide, pms toccata ja ricercar'i kirjutamist
sonaate, palju väiketeoseid klaverile, kantaate, oratooriume. Sümfooniate helikeel on üldiselt keerukas ja terav. K: II sümfoonia on võrreldav Stravinski Kevadpühitsuse slaavipärase müstikaga. Erandiks I sümfoonia, alapealkirjaga Klassikaline, mille Prokofjev olevat kirjutanud konservatooriumipäevil õppejõududele meelepäraselt. Sümfoonia on neoklassitsistlik, omades klassikalist vormi ja rakendades barokseid muusikalisi võtteid. K: III osa Gavott (pr õukonnatants). Suure populaarsuse võitis lastele kirjutatud teos Petja ja hunt, mis oli mõeldud orkestripillide tutvustamiseks. Prokofjevi peateoseks on ballet Romeo ja Julia. Prokofjev mõtestas omal viisil lahti Shakespeare'i kangelased. Õnnestunud on muusikalised portreed poeetiline unistaja Romeo ja õrn, graatsiline, lapsemeelne Julia. Algul vallatu tütarlaps, pärast kirglik armastav naine, traagiliselt ülev. K: Tütarlaps Julia.
tantse. 17 saj kujunes kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: · Allemande saksa sammtants, aeglane · Courante prantsuse hüppetants, kiire · Sarabande pidulik hispaania tants, aeglane · Gigue soti hüppetants, kiire Nende osade, eriti sarabande'i ja gigue'i vahele pandi teisigi tantse (menuett, gavott) ning mittetantsulisi osi (instrumentaalaaria). Tavaliselt algab süit pidulikus laadis sissejuhatusega, orkestrimuus.s oli selleks enamasti prantsuse stiilis avamäng ehk overture. Itaalias nimetati süiti partita'ks. 1.5.2. Triosonaat (kirikusonaat, kammersonaat) Triosonaat - ??? instrumentaalmuus. teos kolmele partiile (nn barokktrio) Kammersonaat koosneb sissejuhatusest (prelüüd) ja 2-4 tantsulisest osast (sarnaneb tantsusüidiga).
17. sajandi lõpul, kui ka Saksamaal levis prantsuse õukonnatantsumood, kujunes seal süidile kindel raam neljast tantsust: 1) allemande 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants; 2) courante 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants; 3) sarabande aeglases 3-oalises taktis pidulik hispaania tants; 4) gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Gigue ja sarabandi vahele pandi ka teisi tantse menuett gavott jt või mittetantsulisi osi (instr.-aaria). Süit algab tavaliselt piduikus laadis sj-ga, orkestrimuusikas oli selleks prantsuse stiilis avamäng e ouverture. Partita'd e klavessiinisüidid, Prantsusmaal kirjutatud fantaasiapalade tsükkel. Barokiaegse klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist Girolamo Frescobaldi, kes jätkas16.sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas kujunenud vormide, pms toccata ja ricercar'i kirjutamist
annaabi.ee 
