Beethoveni viies sümfoonia Käisin Estonia kontserdisaalis, 9. veebruaril kell 19 kuulamas „Beethoveni viiendat sümfooniat”. Kontserdil oli kavas: Sergei Prokofjevi klaverikontsert nr 3, C-duur ning Ludvig von Beethoveni sümfoonia nr 5 C-moll. Kontserdil esinesid Vladimir Mištšuk klaveril (Venemaa), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Valisin kontserdiks, mille põhjal kirjutada retsensiooni just seetõttu, et lähemalt tutvuda Sergei Prokofjevi loominguga, keda me tunnis põgusalt käsitlesime. Pianist, kelleks oli Vladimir Mištšuk on sündinud 13. jaanuaril 1968. aastal Leningradis. Õppimist alustas ta St
muusika teenib kommunistliku propagandat. Kultuuri ja muusikat tabas arengupeetus ning paljud väljapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kuntsi valdkondades tekkis proletaarset ühiskonda ülistav sotsialistlik realism. Tekkis terve plejaad heliloojaid, kes kirjutasid oode Leninile, Stalinile ja Kommunistlikule parteile. Oluline märksõna on ,,raudne eesriie". Kõik, mis tuli Läänest keelati ära. Nii ei teatud raudse eesriide taga midagi nt rock muusikast. 7. Sergei Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teosed: I ja II klaverikontsert, klaveritsüklid ,,Sarkasmid" ja ,,Põgusad hetked". Prokofjevi uudne klaverimängustiil kandis nimetust löökpianism ja seda seepärast, et oli kiire tempoga, novaatorlik, rütmilise aktiivsusega ja energeetilise motoorikaga. 8. Sergei Prokofjevi loomingu tähtsamad zanrid on sümfooniad (7), balletid (7) ja ooperid (7). 9. Dmitri Sostakovitsi tähtsaim zanr on sümfoonia. Tema sümfooniad on dramaatilised ja
o Nõukogude liius oli kogu kunstilooming allutatud rangele parteilisele juhtimisele. o Tema teoseid peetakse liiga modernistlikeks. o Tema ooper "Semjon Kotko",mis räägib Ukraina rahvuskangelasest Saksa okupatsiooni ajal keelatakse ära ja tänu selle ei tohi Sergei välismaale minna. o Stalini paranoia lõhub tema perekonnaelu.Abikaasat kui sünnilt hispaanlast ähvardab piev genotsiidioht. o Ooperi "Kihlus kloostris"kirjutamisega algab Prokofjevi suhe Mira Menelsohhiga. o Sõja puhkedes evakueeriti Sergei koos Miraga samasse piirkonda.Abikaasa,koos poegadega jäi Moskvasse. o Selle aja jooksul muutub tema helikeel süngemaks. o 5 sümfoonia saab Stalini preemia. o 1945.aastal saab raskelt põrutada.Sellest algava ka tema tervisehäired. o 1947.aastal võetakse Venemaal vastu seadus,mis keelab abielu välismaalastega.Sergei abielu tühistatakse. o 1948.aastal abiellub Miraga.
2003.aastal võideti koos Eesti Rahvusmeeskoori ja tütarlastekoor Ellerheinaga eesti muusikute esimene Grammy. 18.detsembril 1926.aastal läks esimest korda eetrisse Tallinn-Raadio Ringhäälingu kontsert praeguse ERSO eelkäijalt. 1975. aastast kannab orkester nimetust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.Lisaks eesti muusikutele teevad ERSO- ga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja solistid. Kontserdi esimeses pooles tuli ettekandele vene muusika Sergei Prokofjevi virtuoosne kolmas klaverikontsert. S.Prokofjev oli vene pianist ja helilooja, üks olulisemaid vene moderniste. Ta on saanud innustust Vladimir Majakovski luulest, pooldas revolutsiooni Venemaal. On kirjutanud kõikides zanrites, klaverikontsert nr 3 valmis 1921. aastal. -2- Prokofjevi klaverikontserdist jäid meelde hästi nurgelised meloodiad. See oli minu jaoks raskestimõistetav teos ja mõjus natuke "matemaatilisena". Orkester
Muus kultuuri tabas arengupeetus. Pajud silmapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kunstivaldkondades tekkis uus suund sots realism. Sellistes tingimusetse ei leidnud kõlapinda ükski Eur või Ameerikas tekkinud uue muusika suundumus. Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teoseid: klaveriteosed kirj varasel perioodil kuni 1918: I ja II klaverikontsert kuuluvad klaverikontserdi kullafondi; tsüklid: 20 miniatuurist koosnev klaveripaladetsükkel ,,Põgusad hetked"; ,,Sarkasmid". Prokofjevi uus klaverimängustiil: tema novaatorlikku klaverimöngustiili isel kiire tempo, rütminile aktiivsus, energiline motoorika, tokaatalikkus, sageli nim seda uudset klaverimängustiili löökpianismiks. Prokofjevi loomingu täht zanrid: 7 sümfooniat; 7 balletti: ,,Romeo ja Julia"; 7 ooperit ,,Armastus 3 apelisini vastu". D. Sõstakovitsi täht zanr tema loomingus: 20. saj silmapaistvamaid sümfoniste. Sõstakovitsi
Tallinna 32. Keskkool ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU Retsensioon Sigrid Pihel 7.b klass 03.10.2010 Tallinn Ma kaisin vaatamas Sergei Prokofjevi ooperit *Armastus kolme apelsini vastu*. Ma vaatasin seda Rahvusooperis Estonias ja see toimus puhapaeval, 26. septembril 2010 kell 17.00. Osades olid8 Kuningas, valjamoeldud kuningriigi valitseja Priit Volmer Prints, tema poeg Andres Koster Clarice, printsess, kuninga vennatutar Teele Joks Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura
Oli Rahvusooper Estonia dirigent aastatel 19821994. Alates 2012. aasta sügisest on Vello Pähn Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Ta on juhatanud arvukalt oopereid, sh Bizet' ,,Carmenit", Puccini ,,Madama Butterflyd", Verdi ,,La traviatat", Mussorgski ,,Hovanstsinat", Donizetti ,,Armujooki", Tsaikovski ,,Jevgeni Oneginit", Mozarti ,,Figaro pulma", Wagneri ,,Lendavat hollandlast", Gounod' ,,Fausti" jpt, samuti ballette Prokofjevi ,,Tuhkatriinut", ,,Othellot" Pärdi, Schnittke, Vasconcelose jt muusikale. ARVAMUS 8 Minule väga meeldis Luikede Järv. See oli väga kaasahaarav ja huvitav vaadata. Lavastus koosnes ka väga headest muusika kooslustest. Lavastus oli põnev, kuid mõnel hetkel ka mittehuvitav, üldkokkuvõttes oli see minu jaoks unikaalne lavastus. 9
Sydney ooperiteater • Asub Sydneys Austraalias • Avati 20. okt. 1973 • Jørn Utzon • 65m kõrge • Elektrikaableid 645 km • UNESCO maailmapärand Ajalugu • Ehitus algas 1959 • Keerukad konstruktsioonid • Ehitus jäi pooleli • 7milj. Dollari asemel 100milj. • avas kuninganna Elizabeth II • esimesena mängiti Sergei Prokofjevi „Sõda ja rahu" Faktid • Kõige suuremas saalis on 2679 isekohta • 120 meetrit lai • 183 meetrit pikk • Arvati, et ehitus kestab 4 aastat • 15 500 lambipirni • 2013 aastal sai 40 aastaseks Allikad • http://world.new7wonders.com/content/uploads/2006/11/funfacts.pdf • https://et.wikipedia.org/wiki/Sydney_ooperiteater • Google pildid Tänan kuulamast!
Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper Helilooja libreto Carlo Gozzi samanimelise komöödia ainetel Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa)
Tsaikovski etenduses "Uinuv kaunitar" ning Cassandrat Cannito etenduses "Cassandra". · Sergei Upkin lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise Balletiakadeemia. Ta on olnud Rahvusooper Estonia Balletisolist aastail 1999-2005 ja alates 2008. aastast ning töötanud 2005-2007 Berliini Staatsballetis. Tantsinud mitmeid peaosi, sealhulgas d'Artagnan Nixoni etenduses "Kolm musketäri" ja Romeo Prokofjevi balletis "Romeo ja Julia". · "Coppelia" dirigent Risto joost on Rahvusooper Estonias dirigent ja peakoormeister alates 2009.aastast. Estonias on ta juhatanud Erkki-Sven Tüüri ooperit "Wallenber", Prokofjevi ooperit "Armastus kolme apelsini vastu", Mozarti ooperit "Armastuse pärast aednikuneiu" ning palju teisi. · Lavastaja Ronald Hynd on õppinud klassikalist balletti Marie Rambert'i juures ja tantsinud tema trupis kuni 1951
Ooperiteatri ehitus algas aastal 1959 Palju probleeme: ehitise kavandatud vorm väga raskesti teostatav Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus venis, kallines · Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast · Arvati, et ehitus jääb pooleli, siiski tööd jätkati · 20. oktoober 1973 avas kuninganna Elizabeth II pidulikult Sydney ooperiteatri · Avati Beethoveni 9. sümfoonia saatel · Enne ametlikku avamist oli toimunud 2 etendust · Esimesena mängiti Sergei Prokofjevi "Sõda ja rahu" · Teater valmis plaanitust 10 aastat hiljem · Läks maksma üle 100 miljoni Kasutatud allikad: www. wikipedia.org www.google.com
Sergei Prokofjev (1891-1953), pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, elas aastaid Läänes. 1936. aastal läks ta elama Nõukogude Liitu ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokofjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. Teda innustas Vladimir Majakovski luule ja futuristide kogu "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki. Mida uut tõi muusikasse- *Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. *Muusikalise materjali kasutamise.* Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid
Romeo ja Julia 14. novembril sai käidud Rahvusooper Estonias vaatamas Sergei Prokofjevi balletti Romeo ja Julia, mille koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, muusikaline juht ja dirigent oli Aivo Välja. Osatäitjate nimesid, ei oska kahjuks nimetada, kuna kava pole enam alles. Algselt ei olnud seda plaanis üldsegi vaatama minna, aga juhtus nii, et ema sõbranna jäi haigeks, kellega koos ta pidi minema. Et piletit mitte raisku lasta, pidin mina sõbranna asemel minema. Kõige parema meelega ma balletti vaatama just ei läinud, aga kaks balletti 18 aasta jooksul elab üle.
kui arvata osati. Lisaks eihitise keerukusele nõudis see ka suuri rahasummasid, algselt 7 miljoni Austraalia dollari asemel läks kogu hoone maksma 102 miljonit. Raha tõttu peeti maha tulised vaidlused linnavalitsuse ja arhitekti vahel, mispärast viimane ka Austraaliast lahkus. Ooperimaja valmis lõpuks 1973. aastal ning selle avas sama aasta 20. oktoobril Elisabeth II Beethoveni 9.sümfoonia saatel. Esimene etendus, mis seal mängiti oli Sergei Prokofjevi "Sõda ja rahu“. Hoonele annavad erilise välimuse merekarpe meenutav katus, mis on kaetud Rootsis toodetud isepuhastuvate katusekividega (läikiv valge plaat ja matt kreemikas plaat). Teater on ehitatud 580-le betoonplokile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. Ehitis hõlmab 1.8 hektarit, on 183 meetrit pikk ning kõige laiemast kohast mõõdetuna 120 meetrit lai. Elektrikaableid on hoones kokku 645km, mille arvet võiks võrrelda linnaga, kus elab 25 000 inimest.
Tallinn 2007 Mina käisin vaatamas balletti ,,Romeo ja Julia". Nimetatud ballett toimus Rahvusooper Estonia's, kolmapäeval, 21. veebruaril 2007. Linnarahvas, aadlikud, daamid, Julia ja Romeo sõbrad ja sõbratarid, teenrid olid Rahvusooper Estonia balletitrupp ja Tallinna Balletikooli õpilased. Peaosades särasid Vladimir Arhangelski kui Romeo ning Marina Chirkova kui Julia. Etendust saatis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeniks Aivo Välja. Etendusel esitati helilooja Sergei Prokofjevi nägemust William Shakespeare loomingust ,,Romeo ja Julia". Etenduse esimene vaatus algas sellega, kuidas Romeo unistas tänaval, mis alles veel ärkas. Inimesed alles kogunesid. Esimese vaatuse käigus armus Romeo jäägitult Juliasse. Kogu etendus lõppes sellega, kuidas Romeo ja Julia armastusest ja teadmatusest enesetapu tegid. Prokofjev tahtis küll õnneliku lõpuga ,,Romeo ja Julia" teha, aga sellega polnud
Third level teatris Fourth level 19961997. a Birminghami Fifth level Kuningliku balleti solist 1990-2009 a Inglise Rahvusliku Balleti solist Abielus Toomas Eduriga Age Oksa olulisemad rollid Julia Prokofjevi ,,Romeos ja Julias" nimiroll Adami ,,Giselle'is" Stravinski ,,Sfinksis" Aurora Tsaikovski ,,Uinuvas kaunitaris" Auhinnad 1990. a parima paari auhind Rahvusvahelisel Balletivõistlusel USA-s 1994. a Toomas Eduri auhind silmapaistva esinemise eest balletis 2001. a Valgetähe III klassi teenetemärk 2002. a unikaalse partnerluse auhind 2004. a saavutasid Edur ja Oks mainekaima Briti teatripreemia - Laurence Olivier' auhinna 2010. a Briti impeeriumi order Karjääri lõpetamine
Diplomaaditöödeks olid: ``Tiina´´ ja ``Esmeralda´´. Väino rekord oli 33 etendust ühes kuus. Väino tantsis ka Vladimir Burmeistri lavastatuses lühiballetis: ``Strausianas´´ ja ``Boleros ´´. 1960. aastal etenduses ``Rigonda´´ peaosalise Ako rolli. Arvati, et Väino Aren sobib etendustes ainult printsilikke rolle täitma. Väino tõestas, et ta suudab ka mingit muud rolli täita. Etenduses ``Põhjamaa unenägu´´ tantsis ta mehist kaptenit ja hoolitsevat isa. S. Prokofjevi balletis ``Kivilill´´ tantsis ta Severjani rolli ja see kujunes tema tantsijaloomingus märkimisväärseks ja see tantsitud roll kujnues Estonia teatri 1960/61. a. hooaja üheks parimaks balletirolliks. Samal aastal oli Väino Arenil ka teine märkimisväärne roll Eugen Kapi 3- vaatuselisesballetis ``Kalevipoeg´´. Lavastaja ja koreograaf oli Vladimit Burmeister. Seda lavastust kritiseeriti üsna palju. Peamise puudusena märgati lavastaja suutmatust tabada eesti
Liblikaid on maailmas umbes 150 000 liiki ja nii on lugu ka ooperitega. Käisin 12.veebruaril, kell 19.00 esmakordselt Estonia teatris ooperit vaatamas. Kõnealuseks ooperiks on Tõnu Kõrvitsa ooper kahes vaatuses “Liblikas”. „Liblikas“ on tellitud Estonia maja 100. aastapäeva tähistamiseks septembris 2013. Maailmaesietendus oli 13.septembril 2013. Enne ooperisse minekut olin väga elevil, kuna läksin esimest korda siiski pealinna kindla eesmärgiga vaatama nii tähtsat ooperit. Käisin just seda ooperit vaatamas seetõttu, kuna enne ooperit “Liblikas” olin ma näinud vaid ühte ooperit - Jevgeni Oneginit. Ooper “Jevgeni Onegin” oli väga hea, ning kuigi ma polnud sisuga tutvunud, oli eelnevat ooperit mugav vaadata. Kuna eelnev kogemus ooperivallas oli enam kui positiivne ning ooper “Liblikas” on siiski Estonia maja 100.aasta tähistamiseks mõeldud ooper, ning eesti keele õpetajal, olles raamatut lugenud, polnud mitte midagi negatiivset selle te...
Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat klarnetile ja klaverile valmis pisut enne helilooja surma. Kolmas puhkpillisonaat on Oboesonaat (1962). See oli ka viimane teos enne tema surma. Poulenc tutvus väga paljude erinevatest rahvustest inimestega, kes 20.saj elasid Pariisis. Oboesonaat on pühendatud ühele heale sõbrale Sergei Prokofjevile. Ta on võtnud sonaati ka muusikat Prokofjevi balletist ,,Romeo ja Julia". Poulenc tegeles ka pianistina. On reisinud mööda Euroopat palju ringi, enamasti koos bariton Pierre Bernaciga, kes tema laule esitas. On kirjutanud klaverimuusikat aastatel 1918- 1959. Sinna kuulub palju erinevaid palu, süite, tsükleid, nt. ,,Villageoises" (Külastseenid 1933) ja kaks sonaati klaveriansamblile. Kokku umbes 30 klaveriteost. · On kirjutanud 3 ooperit: ,,Les Mamelles de Tiresias" 1903, ,,La voix humaine"
oma hoole alla. Anna tegi oma ooperilaulja debüüdi Maria teatris etendatud Mozarti "Figaro pulmas". Aastal 1995, kui Anna oli 24-aastane tegi ta debüüdi Ameerikas San Francisco Ooperiteatris, lauldes Mihhail Glinka ooperis "Ruslan ja Ljudmilla". Ta on olnud edukas ka bel cantos ning romantilistes rollides nagu Gilda osa Giuseppe Verdi ooperist "Rigoletto", Musetta roll Giacomo Puccini ooperis "Boheem" ja teised.Aastal 2002 esines Anna esmakordselt Metropolitan Operas Sergei Prokofjevi ooperis "Sõda ja rahu", rolliks Natasa. Sellest hoolimata olid tal uued esinemised juba jaanuaris 2009.10. oktoobrist 2010. a. alates on Saksamaal ja Austrias linal film La Boheme. Commedia del'arte stiilis buffa-ooperit "Don Pasquale" peetakse helilooja tehniliselt parimaks tööks, mis on püsinud tänaseni muusikateatrite populaarsete ja pidevalt esitatavate ooperite nimistus. Sedakorda taaselustab ooperilavade tähtsopran Anna Netrebko oma
Sergei Prokofjev (1891-1953) Prokofjev sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumis. Juba tunnustatud pianisti, helilooja ja dirigendina emigreerus ta 1918. aastal USA-sse ja sealt edasi Prantsusmaale. 1936. aastal naasis ta Nõukogude Liitu, kust tal pärast 1938. aastat enam lahkuda ei lubatud. Saatuse iroonia tahtel suri ta Staliniga ühel päeval. LOOMING: Prokofjevi muusikas on järgitavad eri stiilide tunnused, ent nii vormikäsitluselt kui ka üldkarakterilt on teda peetud neoklassitsismi esindajaks. Tema varase perioodi loomingus on tabatavad ekspressionistlikud jooned, eriti grotesk, ja dissoneerivad harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides. Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega
Retsensioon muusikast Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" 2010 Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper neljas vaatuses proloogiga, loodud helilooja libreto Carlo Gozzi komöödia ,,Armastus kolme apelsini vastu" ainetel. Maailmaesietendus - 30. detsembril 1921 Auditorium Theatre'is. Esietendus Eestis - 28. jaanuaril 2010 Rahvusooper Estonias. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera)
Aravete Keskkool Merit Kalamägi XI klass Retsensioon : Giselle Aravete 2009 Mina käisin 19.novembril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". ,,Giselle" on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. See on lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Helilooja Adolphe Adam Lavastaja Stanislav Feco (Tsehhi) Koreograaf Jean Coralli, Jules Perrot ja Marius Petipa järgi Stanislav Feco Kunstnik Charles Cusick-Smith (Sotimaa) Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Osatäitjad: Hayley Blackburn, Nashua Mironova, Mai Kageyama, Saori Nagata, Steven Melendez, Ilja Mironov, Silas Stubbs, Janek Savolainen, Takuya Sumitomo, Rita Dolgihh, Ruslan Stepanov, Marika Aidla, Maarja Paugus, Raminta Rudzionyte, Guy William Burden, Valentine Legat, Kristina Markeviciute, Alens Piskunovs, Anthony Maloney, Colin Thomas Maggs, Anna Shircliff, Juli...
sümfooniad, sealt ka mõjutusi: Väga suur orkester K: I osa algab kahe piinarikka karjega, mis annavad edasi helilooja hingeseisundit. Siin väljenduvad leina äärmuslikud piirid ning isiklikud kannatused ja illusioonid. Negatiivseid emotsioone kannab Sostakovits muusikas sageli marss. Sümfoonia lõpeb tardunult, kaduvusele ja surmale vihjates heideti võimude poolt ette, oli kaua keelatud, esiettekanne alles 1961. a. 1948 kanti Sostakovits koos Prokofjevi ja veel mõne teise heliloojaga nn musta nimekirja. Ei vastanud aja nõuetele, kus sisu pidi olema sotsialistlik, vorm massiline (eelistatud oli primitiivne massilaul). Pärast Stalini surma Sostakovitsi maine taastati, see tähendab tema loomingu sisu tõlgendati "punaseks" ümber. Paljude Sostakovitsi teoste esiettekanded toimusid Tallinnas eesti muusikute ettekandel. VII sümfoonia ,,Leningradi sümfoonia" (1941) Kirjutatud vahetult peale sõja puhkemist Leningradi blokaadi tingimustes
Tema eesmärgiks oli tantsida võimalikult paljudele inimestele niisiis tantsis ta 15 aasta jooksul kõikjal maailmas. Pavlova suri 50. aastasena kopsupõletikku, kuid isegi siis olevat ta sosistanud, et keegi paneks tema luigekostüümi valmis. 20. sajandist hakkas balletti tulema ka uued suunad. Esimesena Isadora Duncani näol, aga see ei tähendanud, et klassikaline ballett ära kadus. 1940. aastal esietendus Leonid Lavrovski koreograafiaga ,,Romeo ja Julia" imeilusale Sergei Prokofjevi muusikale. 1948. aastal esietendus ka Prokofjevi muusikale kõigile tuntud süzeega ,,Tuhkatriinu". 2 Vene hooajad ja klassikalisest balletist alguse saanud liigid Vene teatri- ja kunstitegelane Sergei Djagilev, kes oli rühmituse "Mir istkustva" asutaja, organiseeris välismaal ooperi- ja balletietendusi ehk "vene hooaegu", millel oli vene teatrikunsti populariseerimisele välismaal tohutu mõju. Nendel hooaegadel ette kantud balletid mõjustasid paljude maade balleti arengut
Dmitri Sostakovits (1906 Peterburi 1975 Moskva) 20. saj suurimaid sümfoniste. Loonud 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 klaveri-, 2 viiuli- ja 2 tsellokontserti; klaverimuusikat, 2 ooperit "Nina" (1928, esiet. 1930) ja "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" (1932, esiet. 1934), millest tegi 1963. a. teise redaktsiooni nimega "Katerina Izmailova". Helikeele kujunemist mõjutas poliitiline olukord Venemaal: noorena oli julge modernist, 1930ndate lõpul oli sunnitud tagasi tõmbuma, helikeel pehmenes, kuid seda selgemini ja jõulisemalt väljendus üldinimlik traagika, inimese ja ühiskonna valulised suhted tolles ajas, humaansus laiemalt. Tema loomingus on nähtud oma ajastu tabavat muusikalist kroonikat, mis peidab helides sõnumit, mida sõnadega ei saanud väljendada. Kasvas üles Peterburis, küllaltki soodsates oludes, vanemad olid edumeelsed, käis mainekas erakoolis, õppis võõrkeeli. Kodus musitseeriti sageli, isa laulis mustlasla...
sümfooniat." S oli avastanud enda jaoks Mahleri sümfooniad, sealt ka mõjutusi: Väga suur orkester K: I osa algab kahe piinarikka karjega, mis annavad edasi helilooja hingeseisundit. Siin väljenduvad leina äärmuslikud piirid ning isiklikud kannatused ja illusioonid. Negatiivseid emotsioone kannab S muusikas sageli marss. Sümf lõpeb tardunult, kaduvusele ja surmale vihjates heideti võimude poolt ette, oli kaua keelatud, esiettekanne alles 1961.a. 1948 kanti S koos Prokofjevi ja veel mõne teise heliloojaga nn musta nimekirja. Ei vastanud aja nõuetele, kus sisu pidi olema sotsialistlik, vorm massiline (eelistatud oli primitiivne massilaul). Pärast Stalini surma S maine taastati , see tähendab tema loomingu sisu tõlgendati "punaseks" ümber. Paljude S teoste esiettekanded toimusid Tallinnas eesti muusikute ettekandel. VII sümf Leningradi sümf 1941 Kirjutatud vahetult peale sõja puhkemist Leningradi blokaadi tingimustes
Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat klarnetile ja klaverile valmis pisut enne helilooja surma. Kolmas puhkpillisonaat on Oboesonaat (1962). See oli ka viimane teos enne tema surma. Poulenc tutvus väga paljude erinevatest rahvustest inimestega, kes 20.saj elasid Pariisis. Oboesonaat on pühendatud ühele heale sõbrale Sergei Prokofjevile. Ta on võtnud sonaati ka muusikat Prokofjevi balletist ,,Romeo ja Julia". Poulenc tegeles ka pianistina. On reisinud mööda Euroopat palju ringi, enamasti koos bariton Pierre Bernaciga, kes tema laule esitas. On kirjutanud klaverimuusikat aastatel 1918- 1959. Sinna kuulub palju erinevaid palu, süite, tsükleid, nt. ,,Villageoises" (Külastseenid 1933) ja kaks sonaati klaveriansamblile. Kokku umbes 30 klaveriteost. · On kirjutanud 3 ooperit: ,,Les Mamelles de Tiresias" 1903, ,,La voix humaine" (Inimese
"LinnaMuusikud" ja "Heinavanker"; praegu laulab ta keskaegsele vokaalmuusikale pühendunud ansamblis "Vox clamantis". Looming: 1990. aastatel debüteerinud eesti heliloojate seas on Tõnis Kaumanni käekiri silmatorkavalt omapärane. Tema stiili alus on eesti muusikas juba varasematel aegadel sügavalt juurdunud neoklassitsism. Samuti nagu neoklassitsistlikus muusikas, nii kuuleme ka Kaumanni teostes sageli elavat ja aktiivselt pulseerivat rütmi. Tema kujundites on sageli sarnasusi Prokofjevi ja Sostakovitsi heliteostega, lähedust võib aimata ka barokiajastu muusikaga. Traditsioone eelistab Kaumann ka instrumentide käsitluses, öeldes: "Viiulit võib mitut moodi poognaga taguda, aga minu jaoks muutub pill siis lihtsalt puust kastiks. Pillile omane kõla tekib minu arust siiski traditsiooniliste mänguvõtete abil." Kaumanni muusikas on palju huumorit. Ei saa ju hirmtõsine olla teos, mis kannab pealkirja "Nihilissimus acutus" (s.o pseudohaigus, mis diagnoositi Juhan Smuuli
teistes Venemaa linnades, samuti Leedus, Lätis, Taga-Kaukaasias, Ukrainas ja mujal. Igal hooajal oli keskmiselt plaanis 8-12 kontserti. Duo kõrgetasemeline mäng inspireeris mitmeid eesti heliloojaid ansamblile kirjutama uusi teoseid. Lisaks kontserttegevusele salvestas duo palju muusikat Eesti Raadio fondi. Plaadifirma Melodija märgi alt ilmusid mitmed heliplaadid Debussy, Raveli, Schuberti, Schumanni, Eugen Kapi, Prokofjevi jt muusikaga. 1947. aastal pälvis duo Eesti NSV riikliku preemia. Ehkki ametlikult lõpetas klaveriduo oma tegevuse 1974. aastal kontserdiga Leningradis, esineti veel 1985. aastal kolme kontserdiga Valgas, Tartus ja Tallinnas, kus kavas oli Schuberti looming. Bruno Lukk ja Anna Klas mängisid oma kontsertidel teoseid alati peast. Sellega on seotud ka ansambli tegevuse lõpetamine, kuna Luki jaoks muutus peast mängimine pingeliseks
Palju vaadati commedia dell'arte poole. Retrospektivistid uskusid, et elu peaks olema sama leidlik ja spontaanne kui nukumäng. ,,Nukumäng" 1906 Blokilt. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tundus, et algamas on uus ajastu. Mõjud teatrimaailmas. Teatrilava etendas poliitilistes protsessides juhtivat rolli. Proletaarne kultuur muutus riigi kõnetooliks. Sotsialismi saavutused andsid avangardistlikke voole, palju avangardistlikku loomingut. Näiteks Tairovi teater on abstraktne, ka Prokofjevi ooperid, Majakovski luule, Meierholdi konstruktivistlikud uuendused. Mõjutatud sotsialismist. 20ndad vene teatriloos üks huvitavamaid: selgelt vasakpoolne ja liikus massidesse. 17. aasta järel, 1919 natsionaliseeriti teatrid ja loodi hariduse- ja rahvakomissariaat, mida juhtis Anatoli Lunatsarski, kes oli ka näitekirjanik. 11) Poliitiline teater Saksamaal Schilleri ,,Salakavalus ja armastus" esimene poliitiline tendentsdraama Saksamaal; see ei ole küll otseselt seotud 1920
Kremlist tulevate ideoloogiliste suunistlustega. Stalin oli seda meelt, et Groznõi tegevus oli pmst õige. Kes suutis nii kirjanduslikult kui teatrilaval ja kinolinal tabada soove, mida Kreml tahtis näha, need tõsteti väga kõrgele püüne peale. Üheks kõige olulisemaks toetuse vormiks olid Stalini preemiad. ◦ 1948 võetakse vastu eraldi otsus muusikavaldkonna kohta. Tuli välja, et enamus teoseid ei kajasta kaasaega, nt Prokofjevi VI sümfoonia. Tegemist formalistlike helitöödega, mida ei saa sallida. Ka muusikas selle otsuse järel olukord muutub päris tugevalt. Järk-järgult tõepoolest suunatakse kirjandus, teater, kino, muusikavaldkond neile ideoloogilistele radadele, mida Kreml sobilikuks pidas. Oluline on meeles pidada, et tähendas ka tegelikult väga paljude inimeste represseerimist, kes ei olnud nõus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
