KLASSITSISM Euroopa 19 saj. Dramaatiline kõnelaul Page 1 Sheet1 INSTRUMENTAAL M. VÕIMUKANDJAD ESINDAJAD VARIA Kuningavõim Richard Lõvisüda Kirikuvõim Adam De La Halle Leiutati noodikiri Kvardi, Kvindi ja Oktaavi asemel Balletto Hakati kasutama tertsi Algul oli inst. M. Kuninga ja kirikuvõim Leonel Power Ja seksti. Improvisatsiooniline. Lahknesid William Byrd Tekkisid taktimõõdud. Aadelkond ja kirik. Bach Ilmus palju uusi zanre.
Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Elu jooksul kirjutas : ooperi, kammerteoseid, hulgaliselt klaverimuusikat ning orkestriteoseid. Debussy uuendused harmoonias Hakkas kasutama täistoon laadi ( kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest). Kasutas pentatoonilist helirida ( viieastmeline diatoonika). Debussyd ei huvitanud akordi funktsioon ( toonika, dominant) Kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. Armastas noonakordi (viiskõla) ning kvart- kvindi kooskõlasid. Uuendused harmoonias Kasutas täistoon helirida ja suurendatud kolmkõla, mis välistavad tunglevuse muusikas. Lisaks kasutas polütonaalsust ( kahe akordi kooskõla) Debussy iseloom, suhtumine Debussy hindas inimesena head elu : nautis head viskit, järgis trendikat moejoont, imetles ja hindas idamaa kunstiesemeid. Ta oli väga järjepidev, pühendunud, astus 10 aastaselt Pariisi konservatooriumisse. Ei teeninud oma eluajal suurt raha.
kvintides kõlanud laulu ja nimetas sea organumiks. Selle nimetuse päritolu pole päris selge, ilmselt kasutati seda algselt intstrumentaalmuusika tähenduses, sest kreeka keeles tähendab ,,organon" muusikainstrumenti (aga mitte orelit, nagu mõnikord ekslikult arvatakse). Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks (vox principalis) on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl (vox organalis) kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Sellist paralleelset laulmisviisi nimetati paralleelorganumiks ja see oli kasutusel 9-11 sajandi 1. pooleni. 11. Sajandi teisel poolel asendus paralleelorganum vaba organumiga. 13. sajandi paiku kujuneb välja Gregoriuse laulu baasil välja uus zanr motett (pr k motet - värss), millest saab selle sajandi põhizanr. Motett on selline laul, kus alumisele häälele (lad k cantus firmus kindel laul, nimetatakse ka tenoriks), milles
vahemikke. 7.mõiste vaimulik muusika - jumala teenistustel kõlav muusika 8.mõiste ilmalik muusika - muusika väljaspool kirikut 9.mõiste harmoonia -on kokkusobivus, kokkukõla 10.mõiste helistik - on muusikas kindla ulatusega piiritletud diatooniline heliastmik 11.Mis on organum? Vokaalmuusika zanr , organumid olid esimesed kehehäälsed laulud keskajal ,Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel 12.Mis on motett? Mitme häälne vokaal teos, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraali tekst 13.Mis on reekviem? Surnute mälestuseks kirjutatud missa 14.Mis on sümfoonia? On 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis 15.Mis on Missa? Katoliku kiriku peamine jumalateenistus 16.Mis on keelpillikvartett? On instrumentaalansamblikooseis, mis koosneb neljast keelpillist 17.Mis on instrumentaalkontsert
3)sarabande aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants 4) gigue soti hüppetants, süidi kiirem osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga on barokiajastu tähtsaim muusikavorm. Saab alguse kirikumuusikast Fuuga on mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Fuuga algab ekspositsiooniga, kus tutvustatakse teemat põhihelistikus (dux - juhthääl). Järgnevalt kõlab sama teema kvindi võrra kõrgemalt või kvindi võrra madalamalt (comes saatehääl). Järgneb töötlus, kus teema arendamine ja muutmine, varieerimine. Teose kõrgpunktiks on kulminatsioon. Lõpuosa repriis, kus teema esitatatkse algkujul. Tähtsaimad heliloojad: Bach, Händel. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Laulu saadab intstrumentaalmuusika.
8. Vaimulik muusika Jumalateenistuses kõlav muusika 9. Ilmalik muusika muusika väljaspool kirikut 10. Harmoonia helide tonaalne sobivus 11. Helistik kindla ulatusega piiritletud heliastmik, harilikult duur või moll-heliastmik, mis saab oma nimetuse põhiheli järgi. 12. Organum mitmehäälne kirikumuusika. Üks vanimaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. 13. Motett Mitmehäälne vokaalteos. Toetub Gregoriuse koraalile, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraanitekst. 14. Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud Missa 15. Sümfoonia 4 osaline suurteos sümfoonia orkestrile, kus esimene osa on sonaat- allegro vormis. Peateema on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema rahulikum ja laulvam.Sümfoonia I osa lõppeb koodaga
Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy ...
tekste ja kimmenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on sakrament kristuse ristiori sümboolne kordamine. Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel. Kaks häält liikusid kogu laulu vältel paralleelselt, sellest nimetus paralleelorganum. Hiljem vahetasid hääled kohad, gregooriuse koraalist sai justkui vundament ja ülemine hääl võis liikuda erinevates intervallides ja ka kiiremini. Selline organum on vaba organum. 12. sajandi lõpul võis organum olla juba ka 3- või 4-häälne. Organume lõid Leoninus (kahehäälsed, väga liikuva ülemise häälega organumid) ja Perotinus (3- ja 4-häälsed organumid)
Zanr - Liik ( muusika, kunstiteose jne ). Vorm - Teose ülesehitus ( muusikateose, kunstiteose jne ). Ambrosiuse hümn - vabalt voolav, kaunistustega meloodia, värsstekst. Gregoriuse koraal - proosatekst. Sarnasused: Laulavad mehed, ladina keeles, lauldakse saateta ( a'capella ), kindla meetrumitta, ühehäälne, ( vaimulikud ). Organum - on üks vanemaid mitmehäälsuse ja ka polüfoonia liike ( organum on vaimulik ). Põhihääleks - Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Seda paralleelset laulmisviisi nim. paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine. Mesmaatiline organum - Kaunistatud Motett - on Gregoriuse laulu baasil välja kujunenud ( 13. sajandil ). Motett on selline laul, kus alumisele häälele ( tavaliselt Gregoriuse laul ), lisati uute tekstidega ülemised hääled, need tekstid olid eri keeltes.
Renesanss-hakati huvi tundma looduse ja inimese vastu. Ehitati kuppelehitisi. Kunstis kasutati puhtaid värvitoone. Renessansi aja inimese käsistlust iseloomustab humanism(lähtumine inimesest). Kui keskajal oli tähelepanu keskpunktiks jumal siis nüüd sai selleks inimene. Piiblit hakati tõlkima rahvuskeeltesse. Tõlkes tähendab renessanss taassündi. Antiikkultuuri hakati taasväärtustama. Toimus ilmalikustamine. Muusikas olid tooniandvaks madalmaad: Belgia, Holland, Põhja- Prantsusmaa. Uute pillidena võeti kasutusele lauto, klavessiin, Viola da Gamba,krummhorn tsink. Mitmehäälne muusika levis tänu nooditrüki tehnika leiutamisele. Endiselt peeti muusikaõpetust väga oluliseks ja tavaline oli 3-4 pilli mängimise oskus. Renessanss jaotub sajandite kaupa: 14saj vararenessanss, 15saj kõrgrenesanss,16saj hilisrenessanss. Vararenessanss-sellel ajal(14saj) paistsid kõige rohkem silma kaks maad: Prantsusmaa ja Itaalia. Prantsusmaal olid kultuurikesku...
Suurimas protestantliku koraali loojaks peetake saksa heliloojat. Backi kandaat nr 80. on kirjutatud Lutheri ühe tuntuma koraali teemal ja kannab ka sama pealkirja ,, ÜKS KINDEL LINN JA VARJUPAIK " 3.Organum Organumi nimetust kasutati algselt instrumentaal muusika tähenduse . TEGEMIST EI OLE ORELIGA . Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse liike . Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul . Teist häält lauldakse kvardi , kvindi või oktavi võrra kõrgemalt või madalamalt . Sellist paralleelset laulmisviisi nimetatakse ,,Paralleel organumiks" , mis võeti kasutusele 9ndast-19nda saj 1 pooleni. 11 saj 2 poolel tekkis vaba organum kus põhihääl oli tavaliselt alumine ehk teises hääles . 4.Passioon Passioon on solistidele koorile ja orkestrile kirjutatus teos , mille sisuks on kristuse kannatused . Passion on oratooriumi erikuju
motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Tekkis uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja hakkas looma teose hääled korraga. Hääled hakkasid üksteist jäljendama ja tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus
sansonett PILLID JA PILLIMUUSIKA instumentaalmuusikat polnud mängiti laulupartiisid või tantsumuusikat tuntuim tantsuvorm estampii *kirikuorel(vanimad teated Aachenist 9.sajandil) *poogenpillid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL *suuline muusikakultuur on muutunud kirjalikuks *üksikhäälsus muutunud mitmehäälsuseks 1) paralleelorganum: 10.saj. põhimeloodikas Gregooriuse koraal, dubleeritakse kvardi või kvindi võrra madalamalt 2) vabaorganum: 11.saj. Peameloodiat dubleeritakse ükskõik millise intervalli võrra kõrgemalt 3) kaunistatud ehk melismaatiline organum: põhimeloodiaks ühe noodi juurde lisatud palju erinevaid intervalle *gooti ajastu silmapaistvam koolkond Pariisis NotreDame, sealt heliloojad: 1)Leoninus 12.saj. teine pool, kirjutas kahehäälseid organume, ülemine hääl rütmiliseeritud
Impressionism Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja uus tundeelu kunstilises kujutamises. Väljendusvahendite peenenemine, uued kõlavärvid eriti orkestris, tänu äärmuste väärtustamisele pillide väljenduses. Areneb väga täiuslik mängutehnika. Sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõlajärgnevused. Eemaldumine wagneri paatosest ja juhtmotiivi tehnikast lavamuusikas. Eemaldumine funktsionaalharmooniast pentatoonilises või kirikulaadilises meloodikas. Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest. Kõrvalseptakordid iseseisvate kõladena mikstuurilaadsed kvardi-, kvindi- ja septiparalleelid. Täistoonhelirida. Primitiiv-rahvaste muusika, eriti jaava muusika m...
Keskaeg 5. 13. sajandini, aastat 501-1496. Seda ajastut on nimetatud ka pimedaks ajastuks, sest teadlased arvasid, et tsivilisatsiooni lõpp tuli Rooma hävinguga. Sellel perioodil peeti ususõdu. Euroopas sõlmiti igasugu sõjalisi liite ja hakkas tekkima rahvuslus. Euroopa kaupmeestel avanes võimalus rännata kuni Hiinasse. Keskaja lõpuks kujunes kõigile, kes vähegi lugeda oskasid, hariduse saamise võimalus. Tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Rooma impeeriumi lagunemine tähistas keskaja algust. Muusika Keskajal tekib noodikiri. Enne seda tehti esimesi nootide kirja panemise katseid Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gru...
Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra kõrgemal (dieesidega helistikud) või madalamal (bemollidega helistikud) ning omab vastavalt ühe dieesi või bemolli rohkem kui eelmine helistik. Kvindiring sulgub enharmooniliste helistike ühtimiskohas (Fis-Ges). * Enharmoonilised helistikud on helistikud, millel on sama kõla, kuid erinev kirjaviis. Samanimelised helistikud on helistikud, millel on ühine nimi, aga võtmemärgid ja astmed (noodid) on erinevad. Näit. C-duur ja c-moll, G-g, F-f, D-d jne.
lihtsale vahelduvale põhihelile ja kvindile. Johnny Cashi loetakse üheks kõige mõjukamaks isikuks Ameerika kantrilauljate ajaloos 20. sajandil. Basskitarri mängustiili kantrimuusikas on hästi kuulda Johhny Cashi ,,Ring of Fire"'is. Puhas kvint on ,,turvaline" intervall; see ei ole ei mazoorne ega minoorne ning seetõttu saab seda kasutada enamikes akorditüüpides. Nagu selle nimigi (fifth viies), on puhta kvindi intervalliks viis tähte oma toonikast kõrgemal, näiteks C kvint on G, A kvint on E. Mõnikord on vaja nooti kõrgendada (#) või madaldada (), et säilitada tema 3½ tooni vahet, mis on vajalik, et mängida puhast kvinti. Popmuusika Popmuusikat defineeritakse tema müügiedukuse põhjal, mis on tavaliselt lühike ning mööduv. Sellest hoolimata on popmuusika andnud mõned maailma inspireerivaimad ja kauamüüvad bändid, näiteks The Beatles ja The Rolling Stones
saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra madalamal või kõrgemal (keskajal tavaliselt kvart, kvint ja oktav – vahedega) Ideaalseteks intervallideks keskajal peetigi kvarit, kvinti ja oktavit. Esimesed kirjalikud näited mitmehäälsest kirikulaulust: Organum on gregooriuselaulu laulmine mitmehäälselt. Algne organum oli parafoonia, greg. koraali meloodiale lisati kvardi või kvindi kaugusel olev paralleelne hääl (sama viisiga) Hiljem jäi greg. koraal vaid vundamendiks, millele kaunistavad saatehääled peale komponeeriti. Gregooriuse koraal oli sajandeid kohustuslikuks hääleks vaimulikes kompositsioonides, millele teised hääled juurde komponeeriti Gooti ajastu muusika. Notre-Dame´ i koolkond. Organum saavutas õitsengu Pariisis, kus kujunes välja selle kompositsioonitehnika. Notre-Dame`i katedraliga (valmis ehituse esimene etapp) on seotud ka esimesed nimepidi
Fuuga eelkäijaks on 16.-17. sajandil levinud ricercar (itaalia keeles ricercare - otsima). Viimane on üles ehitatud mitmele teemale, kurjuures iga teema jaoks on ricercar´is omaette lõik. Teemade arvu vähenemine viiski lõpptulemusena põhimõtteliselt ühe teemaga fuuga väljakujunemisele 17. sajandil. [1] · Fuuga algab ekspositsiooniga, kus tutvustatakse teemat põhihelistikus (dux - juhthääl). Järgnevalt kõlab sama teema kvindi võrra kõrgemalt või kvandi võrra madalamalt (comes - saatehääl). Teema esitatakse kõikides häältes. Tavaliselt on fuuga teemaks lühike ja väljendusrikas lõpetatud meloodia. · Järgnevas lõigus - töötluses - toimub teema arendamine ja muutmine, varieerimine. Teema võib nüüd kõlada pikemates või lühemates vältustes, helilooja võib töötluses jagada teema väikesteks lõikudeks - motiivideks - ja töödelda neid eraldi
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Kat...
Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida. 5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse...
XX sajandi muusika Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Impressionism.................................................................................................................. 2 Claude Debussy........................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööpro...
VIIUL VIOOLA TSELLO KONTRABASS Kõlab oktav madalamalt CELESTA Metallist plaadid, mida haamrid löövad. Vanasti mängisid löökpillimängijad, tänapäeval nõuab suuremat virtuoossust ning mängivad pianistid. Ulatus on 4 oktavit c c4 LÖÖKPILLID Löökpillid jagatakse kaheks 1) Kindla helikõrgusega pillid a) Timpanid (Türgist pärit) Tehakse viies suuruses, häälestus on kvindi ringis b) Ksülofon f c4 (kõlab oktav kõrgemalt) c) Marimba (ksülofonist suurem) C c4 d) Vibrafon (klahvid metallist) klahvide all on resonantstorud. On pedaal. f f3 e) Kellamäng (kõlab 2 oktavit kõrgemalt) g c3 f) Torukellad e. Campane c1 f2 g) Gongid 2) Kindla helikõrguseta pillid · Membranofonid a) Väike trumm (soolo trumm) b) Suur trumm c) Tom Tom · Idiofonid
A-osa (11 takti) algab eeltaktiga, kus astuvad sisse sopranid, aldid ja tenorid. Bassid lisanduvad 1. taktis ning lõpetavad käo kukkumise motiiviga kogu A-osas kõlavad fraasid. 4. takti lõpust alustavad bassid oma lühikest soolot, millele järgneb altide soolo. A-osa kulminatsioon on 8. taktis, mis kordub kajana kaks takti hiljem oktav madalamalt. B-osa (10 takti) on traditsiooniline fugaato, kus aldid tutvustavad teemat põhihelistikus (dux). Järgnevalt kõlab sama teema tenoritel kvindi võrra madalamalt (comes) ning seejärel kordavad teemat ka bass ja sopran. Osa lõpeb laiendusega. C-osale (5 takti) on iseloomulikud imitatsioonid käo kukkumisest, kus vahelduvad nais- ja meeshääled, eriti hästi tuleb see esile taktis 24 (vt näide 1). Näide 1. Takt 24 Taktimõõt Lugu on kirjutatud 4/4 taktimõõdus ning teose vältel see ei muutu. Liikumine toimub peamiselt 1/8 nootides. Harmoonia Kooriteos on üles ehitatud selgele klassikalisele harmooniale
11.-12. saj. hakkas levima ka ilmalik keskaegne laul. Selle edasikandjateks olid rüütlilaulikud. Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks ja truväärideks, Saksamaal minnesingeriteks. Peamisteks lauludeks on armastus- ja kangelaslaulud. Algselt olid rüütlilaulikud tõesti kõrgest soost (näit. Richard I Lõvisüda), hiljem ka madalamatest kihtidest laulikuid. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust pärinevad 10 saj. Gregoriuse koraalile lisati teine hääl, kas kvardi või kvindi kaugusel ja sellist laulu nim. organumiks. Suurima õitsengu saavutas organum aastail 1150-1250 Pariisis, kus kirikulaul oli tihedalt seotud Notre-Dame'i (Jumalaema) katedraali kooli ja ülikooliga, mis oli sel ajal Euroopa suurim ja kuulsaim. Siit on teada ka esimesed nimepidi tuntud heliloojad Leoninus ja Perotinus, kelle loomingus tekkisid kolme ja neljahäälsed vabad organumid. 13.saj. tekkis uus lauluzanr- motett. Kuna moteti puhul kasutati ka mõnikord
Puhkpillid: flööt trompet salmei torupill MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL heterofoonia juhuslik mitmehäälsus intervall kooskõla Muusika muutus ühehäälsest mitmehäälseks. Esimesed näited pärinevad liturgilisest muusikast. organum mitmehääln kirikumuusikavorm, kus gregoriuse koraalile lisandub saatehääl, ainus teadaolev mitmehääle tüüp paralleelorganum põhimeloodia oli gregoriuse koraal, dubleeritakse intervalli kvardi või kvindi võrra madalamalt vabaorganum võib kasutada ükskõik millist intervalli, subleeritakse kõrgemalt melismaatiline organum ühele peanoodile on lisatud palju noote Kölni Franco pani aluse solminatsioonisüsteemile (notatsioonisüsteem) iga heli omas konkreetset vältust ja väärtustas ka pause tänapäevane noodisüsteem RENESSANSS kultuurirevolutsioon hiilgeaeg 15. saj II veerand muusikasse sünnib mitmehäälne ilmalikl laul
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski...................................................
trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned * Uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja loob teose hääled korraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama ja tekib imitatsiooniline polüfoonia. * Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. * Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega.
Petrucci 15.–16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned Uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja loob teose hääled korraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama ja tekib imitatsiooniline polüfoonia. Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma.