Dirigendi töö võlud ja valud Dirigent on oma hingelt kunstnik, kelle ülesanne on kellegi teise poolt loodud kunsti edasi anda. See ei ole kerge ülesanne. Helilooja on loonud teose, milles on kindel sõnum. Dirigendi ülesanne on see sõnum leida ja kuulajatele edasi anda. Kindlasti on igal dirigendil oma nägemus, aga helilooja sõnum ei tohks kaduma minna. Sellesama loo mõtte peab dirigent edasi andma orkestrile. Kuulajale on muusika nauditav ja elamusterohke vaid siis, kui dirigent ja orkester mõtlevad ühtemoodi ja panustavad sellesse, mida nad teevad. Seetõttu peab dirigent olema ka väga hea psühholoog, leidma orkestriga ühise keele ja suutma paljudest
,,Coppélia" Retsensioon 11 B klass 04.11.10 Romantiline Ballett, mida etendati Rahvusooper Estonias kell 12:00 19. septembril 2010. aastal, kandis nime ,,Coppélia". Kontsert oli kolmes vaatuses ning kestis 2 tundi ja 25 minutit. Selle aja vahele mahtus kaks vaheaeg. Tegemist oli sentimentaalse ja südant liigutava looga, mille vahele mahtus ohtralt rõõmu ja värvikust. Tegevus toimus 19. Sajandi Ida-Euroopas, Galiitsia linnaväljakul. Osades mängisid Olga Malinovskaja Swanilda, linnapea tütar, Artjom Maksakov Franz, Swanilda kihlatu, Vitali Nikolajev Doktor Coppelius, mänguasjameister ja alkeemik, Ksenia Bespalova nukk-Coppélia, Sergei Fedosejev linnapea, Vadim Mjagkov kõrtsmik...
Saksofon lesthuulikuga, klappidega kaetud sõrmeavad, mahe tämber, kõlalehter 2. BAROKKORKESTER, VÄIKE JA SUUR SÜMFOONIAORKESTER Barokkorkester keelpillid + klavessiin, dirigenti pole vaja Klassikaline e. väike sümfooniaorkester keelpillid ülekaalus, viisi mängivad puupuhkpillid; dirigent olemas, aga roll pole tähtis Romantiline e. suur sümfooniaorkester puhkpillid ülekaalus, viisi mängivad vaskpuhkpillid; dirigent on tähtis, kuna orkester on suur 3. DIRIGENDI ÜLESANDED · Orkestri juhatamine · Muusika tempo andmine · Pillirühmade sisseastumise näitamine · Orkestri kõlatugevuse reguleerimine · Sobiva kõlakarakteri leidmine · Häälte tasakaalu viimine 4. ANSAMBLILIIGID 2-liikmeline duo 3 trio 4 kvartett 5 kvintett 6 sekstett 7 septett 8 oktett 9 nonett 5. HÄÄLELIIGID Naised:
Tallinn 2018 Mina käisin hiljuti kuulamas Beethoveni ja Rubinsteini palade kontseri. Kontsert toimus ilusas Estonia kontserdisaalis, 11.mail. Esinejateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, pianist Anna Selest ja dirigent Neeme Järvi. Esitati 19.sajandi ühe kuulsaima pianisti Anton Rubinsteini klaverikontsert nr 5 Es-duur, op.94 ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duur, op.82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks". Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega, vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks. Kohati tundus osa sünge ja hall, kuid siis hüppasid sisse rõõmsad meloodiad, muutes loo seguks kurbusest ja õnnest. Sellele järgnev Andante oli vastanduv poeesiar...
On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osavõtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslik ult kirjutatud arvustust oleks kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Valitud kontserdi või muusikaetenduse retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisipunkte: · Kontserdi aeg ja koht; esinejate (solistide, koori, dirigendi, ka lavastaja ja kunstniku(te)) nimed. · · Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks solistide lühike elulugu koori vm ajalugu, varasem tegevus jne; samuti tutvustav info dirigendi kohta). · Kontserdi sisuline iseloomustus (näiteks: kas oli mingi üldteema, kontserdi üldidee? Millist muusikat esitati? Millises zanris teoseid esitati? Millisest ajastust? Miks selline kava koostatud, selline muusika valitud; kontsertetendusel lühike sisu kokkuvõte).
Kay Pollaki filmi järgi lavastatud näidend ,,Nii nagu taevas". Tegevus toimub Põhja-Rootsi külas. Oma lapsepõlve kodukanti naaseb maailmakuulus dirigent Danie Dareus ning kohtub taas vanade tuttavatega. Külaseltskond on väga kirju ning Dareus hakkab juhtima kohalikku kirikukoori, mille tulemusena hakkavad inimesed avanema. Ta suudab muusika abil kogu külarahva maha surutud tunded avada. Peategelane, keda mängis Indrek Sammul, oli väga usutav ning sobis väga hästi dirigendi rolli tänu oma olemusele. Liigutused ja grimassid olid väga veenvad ning huvitav oli jälgida. Ka Marin Mill tuli oma rolliga väga hästi toime, kes mängis vaimse puudega inimest, rääkimine ja liigutused olid väga usutavad ning polnud üle mängitud. Arne, keda mängis Arvi Mägi, lisas etendusele veelgi omapära tänu oma remarkidele, kus kõlasid tihti ingilse keelsed sõnad ning tema telefonikõned olid ka päris hea vaheldus sündmustikule. Kaklus stseenid olid väga
saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks väga lühidalt, iga punkti kohta kõige rohkem 23 lauset! a) solistide elulugu, varasem tegevus jne, tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta 4
ansambli. Kõik üheksateist on Arsise kammerkoori liikmete 5-15 aastased lapsed. Ansambli dirigendi kohale asub Aivar Mäe. Esimese kontserdi annavad nad jõulude ajal koos vanemate kolleegidega. 2002 - Pärast kuut aastat tegutsemist annab noorteansambel oma viimase kontserdi. 2003 - Konkursi tulemuste põhjal luuakse 14 Arsise Kellade Kooli lõpetanud õpilasest noorte kontsertansambel. Kontsertansambli dirigent on Aivar Mäe ja dirigendi assistent kellade kooli õpetaja Lemme-Liis Elp. 2006 - Rahuldamaks mitmete parasjagu kooli lõpetavate õpilaste sooviavaldusi, moodustatakse Tallinnas teine, 13-liikmeline ansambel. 27 ansambliliiget, kes moodustavad lõpuks kaks koosseisu, käivad läbi valimisprotsessi, mille eesmärgiks on leida kõige motiveeritumad ja andekamad kandidaadid. 2007 Kaks noorteansamblit luuakse ka Tartusse, andmaks Arsise Kellade Kooli lõpetanud
Kohati paisusid teoste esitamiskooseisud lausa hiiglaslikuks. Nt Gustav Mahleri 8. Sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171-liikmeline orkester (tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90-110 orkestranti). 19. sajandist alates saab rääkida mõistest ,,dirigent". Dirigent seisab orkestri ees. Paremas käes hoiab ta taktikeppi, millega näitab tempot ja rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi. Vasaku käega annab ta edasi emotsiooni. Dirigendi käte järgi joondub kogu organisatsioon. Muusika on omaette keel ja dirigendi käed annavad muusikute tegevusele ajamõõte millal ja mida peab muusik tegema. Ka äris peab juht juhtima tegevust ajas. Dirigendi ülesanne on hoida üldist fooni tasakaalus ja olulist esile tõsta. Dirigent otsustab, kelle roll on prioriteetne. Dirigendi järgi orienteerutakse oma ülesannete täitmisel. Dirigent juhatab heliteost
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM TÕNU KALJUSTE Referaat Kohtla-Järve 2013 Tõnu Kaljuste on Eesti koori- ja orkestridirigent, kes sündis 28. augustil 1953. aastal Tallinnas. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas ning saanud mitu hinnatud auhinda. Tõnu Kaljuste sündis dirigendi ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaverierialal. Ta jätkaS dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus
1. Pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht "Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper 16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks
minu teoste sisuks" Koitu hinnatakse Elleri üheks kaunimaks teoseks. Enne esimese noodi kõlamist oli õhkkond saalis kuidagi elegantne ja vaoshoitud nagu ühele kontsertisaalile omane. Teose alguses kõlas oboesoolo ning edasi liitusid ka teised pillid nagu viiulid, timpanid, oboed, fagotid, tsellod, flöödid ja klarnetid. Iseloomustaksin teost sõnadega kõrges registris, harmooniline ja huvitav. Tempo kiirus oli vahelduv ning helikõlad muutusid tihti. Dirigendi liikumine oli sujuv, kuid samas pigem jõulisem. Pala oli pigem keskmises registris, kuid see vaheldus. Teos tekitas minus kohati külmavärinaid, kuid kiirgas positiivset emotsiooni, seda oli põnev kuulata ning vaimusilma tekkis kujutuspilt. Eduard Dubin(1905-1982) on üks eesti rahvusliku helikeele kujundajaid, kes tegutses kuni 1944. aastani Tartus ning siis emigreerus Rootsi, kus elas ja töötas Stockholmis. Ta on
Saanud temalt innustust, rääkis Rahmaninov oma õpetajale Zverevile soovist pühenduda rohkem heliloomingule. Zverev aga nägi kahjuks poisis vaid pianisti ning olles selle vastu, katkestas ta Rahmaninoviga suhted ning ei rääkinud temaga aastaid. Sergei Rahmaninov kolis Zverevi juurest välja ning jätkas oma tegevust heliloojana iseseisvalt. Aastal 1897 valmis Rahmaninovi Esimene sümfoonia, mis aga orkestrantide ja dirigendi lohakuse tõttu esiettekandel läbi kukkus. Ebaõnnestumise tõttu kaotas helilooja usu enesesse. Kirjas Assafjevile ütleb Rahmaninov nii: "Pärast seda Sümfooniat ei loonud ma ligi kolm aastat midagi. Sarnanesin inimesega, kes on saanud rabanduse ja kellel pikaks ajaks on halvatud nii pea kui ka käed...Sümfooniat ma ei näita ja testamendis keelan 4 sellega tutvumise...!"
Konsonants heakõlaline kooskõla Dodekafoonia 12 helil põhinev heliseeria Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled iseseisvad, võrdse tähtsusega Sakraalmuusika kirikumuusika Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Virtuoos-tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika-muusika, mis on kirjutatud hääl(t)ele, seotud lauluga
Mozarteumi orkester, Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie, Müncheni Bach Collegium, Berliini Deutsche SinfonieOrchester. 2007. aastal valmis dokumentaalfilmi "Maestra Baltica: Anu Tali dirigiert baltische Musik", mis räägib dirigent Anu Tali elust ja tööst ning Baltimaade muusikast. Daniel Finkernageli ja Alexander Lücki 43 minutiline linateos tutvustab Tali tööd Müncheni kammerorkestri ja Põhjamaade sümfoonikutega, Eesti ja teiste Balti riikide muusikat ning dirigendi kodulinna Tallinna. Aastal 2008 omistati talle Saksamaal ,,Tõusva Tähe auhind ning Unicefi ,,Sinilinnu" preemia Eestis. 2009 aasta hooaeg viis ta debüütkontsertidega Itaaliasse ja Londoni Queen Elisabeth Hall'i. Jaanuaris 2010 juhatas Anu Tali kontserte Saksamaal Magdeburgis, kus tal oli eesti muusikast kavas ka ErkkiSven Tüüri Sümfoonia nr 6. Aprillis 2010 andis ta koos Salzburgi Mozarteumi orkestriga külaliskontserdi Baierimaa pealinna Müncheni esinduslikus
ei puudunud tollelt kontserdilt ka väike üllatus: Tõnise kõige noorem tütar Mirt Mägi esitas kontserdisaalis isalt talle pühendatud klaveripala. Kontsert oli kahes osas, ühe vaheajaga, ning kokku kestis umbkaudu kaks tundi. Ülesehituselt oli see hästi ja loogiliselt paika pandud: esimene osa oli rohkem tutvustav, Tõnis Mägi suhtles rahvaga ja ka orkester sai publikule omasemaks. Teises osas aga kõlasid nii Mirdi kui ka dirigendi enda klaveripalad. Kontsert lõpetati rahva palaval soovil Tõnise ühe tuntuima looga ,,Koit", mis jättis inimeste meeltesse heaolu- ja rõõmutunde. Tõnis Mägi on Eestis juba üle 50. aasta tegev olnud muusik ja laulukirjutaja, kes on suutnud oma hingeminevate ja siiraste lugudega eesti rahva südametesse hiilida. Iga tema kontsert on omapärane ja erinev eelmistest. Oma küllaltki tagasihoidliku olekuga ei pruugi ta kohe erilist
Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiivid Ooperitegelasteks kõrgem K:avamäng "Rienzi" seltskond.N:Kuningad,krahvid jne., alati keegi Esimene kustutas ooperisaalis tuled ka alamklassist Ehitas põranda kaldu,et publikul oleksparem Ooperiteemad:poliitika,sotsiaalne ebavõrdsus, vaadata,pööras dirigendi orkestri poole Tegelased mütoloogiast :skandinaavia eepostest. Väljamõeldud kujud. Salapärased tegelased.tegelased draagilise saatusega ja surevad õilsate tegude nimel. Ooperiteemad:Legendid, mütoloogia
Bachi teos oli palju kaasahaaravam ja parem Gabriel Faure teos. ,,Pavaan op 50''. Kiskus mõtet kaasa, kuulates seda tekkisid mulle huvitavad kujutluspildid mis olid tingitud väga hästi emotsioone avaldavatest helidest. Mitte nii positiivse mulje jätnud teos ,, Kavatiin `` ei meeldinud mulle peamiselt oma kriiskavate helide poolest, kuid võib-olla ma lihtsalt ei oska head muusikat hinnata. Esmakordselt hakkasin ka selle kontserdi jooksul tähelepanelikumalt jälgima dirigendi kehakeelt ning tema käitumist üleüldse. Avastasin, et läbi dirigendi jälgimise võib teose kohta isegi rohkem teada saada kui teost niisama tähelepanu hajudes kuulates. Nüüd tean, et järgnevatel kontsertidel oskan ka sellele rohkem tähelepanu pöörata. Kasutatud kirjandus : Kavaleht 2009 http://www.kappiyhing.ee/esi/aavo_ots_2005.html
Schubert Romantism. Austria. Tegutses veel õukonna konviktis, mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord seisis ka dirigendi puldis. Kolm aastat abiõpetajana koolis. Soololaulud ning programmilise muusika, lühipalad. Sümfooniad, kõige suurem laulude looja. Klaverisaated. Kammermuusika lühipalad, tsüklilised teosed. Ooperid, missad vähemtuntud. Üle 600 laulu. ,,Luigelaul" Schumann Romantism. Saksmaa. Õppis õigusteadust. 7aastaselt tegi teoseid. Klaveriõpingud. Töötas ajalehes kümme aastat. Soololaulud, klaverimuusika. Klaveriteosed ja vokaalmuusika. 4 Sümfooniat
...............................................................................................................................6 Pildid...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad................................................................................................................9 Elulugu Tõnu Kaljuste sündis 28. augustil 1953 Tallinnas dirigendi ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaveri erialal. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid
Muusika kontrolltöö. 9.klass Ansablid, orkestrid. 1.Kuidas nimetatakse: a) 2-liikmelist lauluansablit? - Duett b) 2-liikmelist klaveriansamblit? - Duo c) 3-liikmelist meesansamblit? - Trio d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvinett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) viiulid b) tsello c) viiul 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ? See on Vana-Kreeka aegne teatri eeslava, kus lauldi ...
Muusika kontrolltöö. 9.klass Ansamblid, orkestrid. 1.Kuidas nimetatakse: a) 2-liikmelist lauluansablit? - Duett b) 2-liikmelist klaveriansamblit? - Duo c) 3-liikmelist meesansamblit? - Tretsett d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvintett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) 2x viiul b) tsello c) vioola 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ?...
Koraal kirikulaul Kvartett 4-mängijast koosnev ansambel Kvintett 4-mängijast koosnev ansambel Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Liturgia kindla korra järgi peetav jumalateenistus Missa liturgilise muusika vorm ja zanr Ooper muusikaline lavateos, terve tekst esitatakse lauldes Oopus helilooja teose järjekorranumber Oratoorium mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutus Passioon vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Polüfoonia mitmehäälsus Programmiline muusika instrumentaalmuusika, millele on lisatud sõnaline selgitus teose paremaks mõistmiseks Reekviem katoliiklik leinamissa Retsitatiiv kõnemeloodiat jäljendav laulmine Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Sakraalmuusika kirikumuusika
ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926 ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule Koosneb Eesti erinevatest kooridest, kes laulevad dirigendi juhendamisel kavas olevaid laule Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja Ta on kirjutanud laulu "Koit", mis on terve Eesti rahva südames On hea laulja ja laulukirjutaja RAM Riiklik Akadeemiline Meeskoor On Eesti Rahvusmeeskoor Suurim kutseline meeskoor maailmas On võitnud koorimuusika kategoorias Grammy Eri Klas Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas Ta on juhatanud enam kui sada
Oli suur ooperihuviline. Ülikoolipäevil teenis elatist ooperikooris ja kitarritunde andes. Absoluutselt ei meeldinud Itaalia muusika. 1830a valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspiratsiooni allikas oli meeletu armastus inglise näitleja Harriet Smithsoni vastu. 17a anti talle noorte heliloojate ihaldatuim Rooma preemia, mis kindlustas 5ks a, millest 2esimest veetis Roomas, aasta pärast Pariisi naasmist abielluski Smithsoniga ja 9 a tegutses helilooja, dirigendi ja muusika kriitikuna. Järgmised 20 a veetis oma suurema aja kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal. Kodumaal tema teoseid väga hästi vastu ei võetud. Välismaal läksid ta teosed paremini peale. Elulõpp sügavas masenduses, suri ta ainus poeg-elu mõte kadus. Läbinisti programmiline, idee aluseks oli kas kirj.teos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allutatud sisule
Koostiosad: 1. Pantomiim zestid ja miimika sündmustiku ning tegelaste läbielamiste kujutamiseks. Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus. 2. Baleriin naistantsija, priimabaleriin juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija meestant-sija. 3. Kordeballett balletirühm, kes osaleb massi- tantsudes ja -stseenides (= ooperikoor). 4. Balletiking, tüllseelik ja varvasking võeti kasutusele 19 saj alguses 5. Avamäng alates 18 saj-st sissejuhatav teos orkestri esituses dirigendi juhatusel. Võivad olla ka iseseisvad orkestrinumbrid. Varem oli muusi-ka ainult tantsude sateks. 6. Vaatus (vaheaegadega eraldatud) - piltideks - stseenideks ehk numbriteks (lühikesed situat-sioonid).
nauditavateks ning neid oli väga hea kuulata. Häirivaks osaks polnud mitte sugugi muusika, mida enne etenduse algust kohati kartsin, vaid näitlejate hääle vaiksus. Selle tõttu jäi nii mõnigi kord etenduse mõte arusaamatuks ning seega tundus muusikal esimestel minutitel igav. Kuid kaasahaaravad tantsusammud ja suurepärane muusika tasakaalustasid selle näidendi ning üldmulje oli siiski väga võimas. Väga laheda elamuse andis ka dirigendi ja orkestri töö nägemine. Vahepeal jälgisingi pingsalt just nende tööd ja ming pani imestama, et ei kasutatudki ainult viileid ja klaverit, vaid kasutused olid ka trummid, mis andsid kindlasti omapoolse panuse etenduse õnnestumiseks. Mul on hea meel, et käisin seda muusikali vaatamas, sest see andis jällegi ühe kogemuse juurde. Selles, kas läheksin veelkord vaatama muusikali '' Minu veetlev leedi'' pole ma väga kindel, kuid ma ei lõpetaks käimist erinevatel etendustel,
Suur sära Arvustus ooperile "La Traviata" Valisin vaatamiseks ooperi "La Traviata" lootes kuulata G.Verdi imelist muusikat ja ma ei pidanud pettuma. Lisaks sain ma nautida ka kõike muud. Kõige kustumatuma elamuse sellest ooperist jätsid mulle säravad kostüümid ja efektne lavakujundus. Mulle kohutavalt meeldisid lava kaunistavad suured maast laeni peeglid, kust vahetevahel võis dirigendi nägu ja saalis istuvat rahvast näha. Need muutsid lava suuremaks ja veel pidulikumaks. Kõige huvitavam oli kostüüme ja soenguid jälgida ballidel. Korraga oli laval mitukümmend vapustavat kleiti, mida silm ei suutnud korraga haarata. Teine vaatus oli minu jaoks natuke liiga veniv ja üksluine. Seal oli vahepeal liiga palju aariaid järjest ja see tõmbas tempo maha. Teise vaatuse ball oli väga suurejooneline,
• Saksa helilooja,kes kirjutas peamiselt hilisromantismiaegset muusikat.Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite järgi. • Isa Franz Strauss,kes oli esimetsasarvemängija Müncheni õukonnaorkestris. • Ema Josephine pärines Müncheni õhe jõukamast perekonnast. • 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunsti ajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem siirdus ta Berliini.1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. Aastatel 1898–1918 oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. • Sümfoonilised poeemid: • "Macbeth" • "Don Juan" • "Surm ja kirgastumine" Ooperid: • "Guntram" • "Elektra" • "Ariadne Naxosel" Lühikokkuvõte ooperist "Don Juan" Ooperi algus oli väga kiire ja suurejooneline ,rütmi muutusi oli ooperi alguses väga palju. Hästi aktiiven ja energiline oli ooperi esimene pool.
ooperit. 1898 kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Selle põhjuseks oli peamiselt teose novaatorlik, oma ajast ette jõudnud stiil. See ebaõnnestumine põhjustas Rahmaninovil raske närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada. Kriisist välja tulla suutis ta kogenud psühhiaatri Nikolai Dali abiga. Aastal 1901 valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert ja ta võttis 1904 vastu dirigendi koha Moskva Suures teatris. 1906 reisis ta Itaaliasse, misjärel elas 3 aastat Dresdenis, pühendudes täielikult heliloomingule. 1909 sooritas ta suure kontsertturnee USAs ja Kanadas, esinedes nii pianisti kui ka dirigendina. Juba 4aastaselt ilmutas Sergei huvi muusika vastu ja hakkas klaverit õppima, aga 9aastaselt astus Peterburi konservatooriumi klaverit õppima. 1888 jätkas ta õpinguid Moskva konservatooriumis. Aastal 1892 lõpetas Sergei Rahmaninov
välja üldise vaimustuse. Veelgi suurem oli poisi menu teisel kontserdil 1823. a. aprillis. 1823.aasta lõpul seisis Adam Liszt oma geniaalse pojaga Pariisi Konservatooriumi direktori helilooja Luigi Cherubini ukse taga. Noor Liszt jäigi konservatooriumi ukse taha. Lisaks poolteiseaastasele klaveriõpingule Viinis Czerni juures, võttis Liszt veel lühikest aega eratunde teoorias Pariisi konservatooriumi professori A. Reicha ja Itaalia ooperiteatri dirigendi T. Beari juures. Sellega piirduski Liszti muusikaline haridus. 1824. aastal toimus 13-aastase Liszti esimene avalik kontsert Pariisis. Järgnesid triumfaalsed esinemised paljudes Euroopa linnades. Jäänud ilma haridusest (Liszt pole ühtegi üldhariduslikku kooli lõpetanud), asus noor virtuoos pingelisele enesetäiendamisele, harjutamisele, kirjanduse lugemisele, loomingule. Aastal 1835 asus Liszt elama Sveitsi. Ta võttis endale vastavatud Genfi konservatooriumis klaveriklassi juhatamise
rahva loomingut. Kirjutas artikleid. Elulugu: Sündis Novgorodis. Lapsepõlves õppis klaverit. Tema perekond oli seotud mereväega. 1-aastaselt saadeti ta merekooli. Klaveri harjutamiseks jäi vähe aega. Kooli kõrvalt sai ta vahest teatrisse ja sümf. Kontserdile. 1862 lõpetas merekooli ja läks kolmeks aastaks ümbermaailmareisile. Teda köitsid ilusad merevaated, kuid muusika huvitas teda rohkem kui merekool. Aktiivne muusik Ta õppis ise ning andis teistele tunde. Ta kogus rahvaviise. Dirigendi töö, andis välja harmoonia õpiku, kirjutas artikleid. Mere teemad tulevad välja tema loomingus ning rahvamuusika. Vene muinasjutud. Tähtsamad teosed 15 ooperit, ,,Lumivalgeke", ,,Tsaari mõrsja", ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", programmilised teosed ,,Seherezade", sümf. Avamängud, sümf., 80 romanssi. Sümf süit ,,Seherezade" Neljaosaline toes ,,1001 ööd" ainetel. 1. osa ,,Meri ja Surbadi laev" 1 teema ,,Sahriari" väljendas kurjust, julmust. ,,Seherezade" õrnust, malbust
Minu muusikaelamus Minu suurimaks elamuseks kujunenud kontsert toimus 17. novembril Estonia kontserdisaalis, kus Eestit külastas Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, legendaarse dirigendi Juri Simonovi juhatusel. Orkester andis Eestis ainult ühe kontserdi. Kontserdil mängiti eranditult vene heliloojate teoseid. Alustati Mihail Glinka teosega ,,Valss- fantaasia", mis oli kohati kurblik, kuid sügav ja väga emotsionaalne. Kontserdi esimese poole suurvormiks oli Sergei Rahmaninovi ,,Klaverikontsert nr 2". Solistiks oli noor ja võimekas pianist Jekaterina Metsetina. Rahmaninovi klaverikontsert on kahtlemata kogu muusikaajaloo üks võimsamaid ja parimaid teoseid
Siiski oli kontserti minu arvates veidi raske tajuda ja jälgida. Kontserdi teises pooles kuulasime Ludving von Beethoveni nr 5 sümfooniat C-moll. Sümfoonia algas kurjakuulutava ja hirmutava koputusega. Koputus kostis läbi sümfoonia, erinevatel aegadel ning erinevate kõladega. Teises osas mängis orkester sõjakate ja võimukate nootidega justkui marssivas taktis ning kolmas osa algas lõbusamalt ja toretsevamalt. Esitus oli minu arvates lihtsalt suurepärane. Dirigendi ja orkestri vaheline koostöö sujus hästi ning äpardusteta. Minule meeldis rohkem van Beethoveni 5 sümfoonia, sest see oli mõistetavam ja arusaadavam ning oli ka rohkem äratundmisrõõmu.
kuulamas kevadist vete kohinat . Seega üldjoontes jäin kontserdiga rahule , kuigi eelistan pigem käija kuulamas kontserdeid, kus keegi ka laulab vms. Kuulatud lood olid väga huvitavad ning kaasahaaravad ning võib-olla just sellest tingituna oligi rahulikemaid kohti kuulates tahtmine seda nautida silmad kinni.Kuid siiski oleks võinud olla natuke rohkem informatsiooni iga algava pala kohta ,mis oleks isegi muutnud elamuse nautitavamaks.Oli huvitav jälgida dirigendi kätetööd , keelpillide mängijate sünkroonset mängimist ja ka trummide mängimist.Kõike seda arvestades oli kontserd igati nauditav ja omamoodi elamus Kasutatud materjal: · http://www.tallinn2011.ee/noorpublik
Algul arvasin, et kontsert tuleb igav ja tüütu aga nii see ei olnud.Tegelikult võiks isegi rohkem käia VKLG kontserditel kuna seal esineb su enda kool.Kõige huvitavam kontserdi juures oli meie kooli õpetajate vihmaloitsu tants ja tänu sellele isegi sadas natuke.Isegi enda õpetaja Ave Aropi tundsin ära ja ka huvijuhi.Peale selle sai näha ka paari tantsu ja kuulata pillimängu.Kontserdi kella aeg oli 19:00 ja see lõppes natuke enne kella 21:00-i. Koori dirigendi nimi oli Signe Rõõmus kes on ka meie klassi (8b) muusikaõpetaja.Dirigendil läks väga hästi koori juhatamisega.Kuna ma pole varem kontserdil käinud siis arvan, etsee kontsert oli kõige parem ajaviide vihmasel päeval.Minu meelest läks esinejatel väga hästi ja mingeid probleeme ei olnud seoses esinemisega.Lauljate hääl oli ilus ja selge ja kõik oli ilusti kuulda.Kõik laulud õnnestusid väga hästi ja midagi halvasti ei läinud.
Minu muusikaelamus Käisin 11. veebruaril 2015 Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisin selle, kuna olin kuulnud palju kiidusõnu selle kohta. Etendusele oli muusika loonud Priit Pajusaar, kes on kuulus Eesti helilooja. Sealhulgas on ta kirjutanud palju laule lastele. Etenduse dirigent oli Kaspar Mänd, kes on pälvinud ka 2012. aastal Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia. Osades olid Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Olen selle külastusega väga rahul. Tänu Ilvese selgetele ja arusaadavatele sõnadele tuli lugu üldjoontes väga hästi tekstitihedast ooperist välja. Kuigi tantse seal palju polnud, siis oli
7. Mis on stomp? Muusika mida tehakse erinevate esemetega. 8.Mis on orkester? Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. 9.Isellomusta lühidalt baroki(17. Saj), klassitismi(18. Saj) ja romatismiaegset(19.saj) orkestrit! Barokki ajal tekkis orkester tänapäevases mõistes.Klassitismi ajal muutus orkester väga kuulsaks,korraldati palju kontserte.Romantismi ajal muutus orkester 100liikmeliseks. 10.Mis on dirigendi ülesanded?Nimeta vähemalt üks maailmakuulus dirigent! Seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütmi,vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi.Neeme Järvi 11.Mis on kontsertmeistri ülesanded? Kontsertmeister on juhtviiuldaja, kes annab orkestrile häälestusmoodi. 12.Mis on partituur? Partituur on muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. 13.Nimeta orkestri liigid(6) ja iseloomusta neid!
Uute elamustega ooper Lugu Faustist, professorist ning kogu elu teadust taga ajanud, kes väsinud kõigest mõttetusest otsustab suitsiidi teha. Seda täide viies sekkus Mephistopheles ning sõlmis temaga kokkuleppe – Faust saab nooruse tagasi ja Mephistopholes saab tema hinge. Teades selle loo sisu teadsin, mida oodata sellest. Aga ooperi formaadis seda polnud kogenud. Ooperi solistid, kes jäid silma olid Mephistopheles ja Marguerite mõlemad eri põhjustel meeldisid. Mephistopheles oli särtsakas ja karismaatiline kuid ka samal ajal kurjust tuues etendusse. Tema välimus läks tema rolliga vägagi kokku, kus ta oli pikka kasvu,pikkade juukstega ja tema hoiak ütlesid kohe ära, et ta on alt maailmast. Nähes seda ooperit oli märgata kuidas ta oli kord laval ja kord rõduboksides peaksin mainima, et ta oli päris kärme. Orkester jäi ka silma aga vahest tekkisid momendid, kus polnud soliste väga kuulda, mida na...
Kunstnikutöö oli samuti ajastule vastav- maalid seintel, purskkaev ning paljud muud detailid aitasid kaasa ooperisse ning selle ajastusse sisse elamiseks.. Peaosalist Violettat kehastanud Svetlana Trifnova tase oli vägagi kõrge ning teda oli hea kuulata. Rahvusvaheliselt hinnatud solisti esitatu oli vägagi korrektne ja puhas, samuti on tal väga ilus ning selge hääl. Näitlemisega sai ta sama hästi hakkama. Orkestri musitseerimisoskus oli väga hea, dirigendi osa sellest on raske öelda, kuna orkester rõdule ei paistnud. Tänu etenduse üldisele meeleolule soovin ma kindlasti ka tulevikus oopereid vaatama minna. ''La Traviata'' jättis mulle väga sügava mulje.
Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta. Külakoosolekud käivad kõik rahvavõimu saatel, kuna külaelanikud on küla omanikud ning just nende sõna maksab. Külakoosolekul valivad külaelanikud endale külavanema, mis on
12. Kes juhatas orkestrit Mina tean! barokiajastul? Tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90-100 orkestranti. 13. Kes juhatab tänapäeval Mina tean! orkestrit? Barokiajastul juhatas orkestrit tavaliselt klavessiinimängija pilli taga istudes. 14. Millised on dirigendi ülesanded? Mina tean! Tänapäeval juhatab orkestrit dirigent. 15. Mis on partituur? Mina tean! Parema käega näitab tempot ja rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab
Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta. Külakoosolekud käivad kõik rahvavõimu saatel, kuna külaelanikud on küla omanikud ning just nende sõna maksab. Külakoosolekul valivad külaelanikud endale külavanema, mis on
süda. Praegu hoitakse seda urni Varssavi Püha Risti kirikus. · Looming: Teoste aluseks on Poola rahvamuusika informatsioonid. Eelistatud zanrid olid prelüüdid;etüüd; nokteern; ballaad; mazurka; polonees; valss. Richard Wagner · Elas aastail 1813 1883. Sündis Leipzigis kunstnike perekonnas, kes olid seotud teatriga. Nooremana tahtis saada draamakirjanikuks. Muusikas oli autopedakt(iseõppija) 1933. aastal alustas dirigendi ja heliloojana. Hiljem võttis osa Dresdeni rahutustest, mille tõttu oli sunnitud elama kümmekond aastat paguluses. Suurimaks toetajaks sellelajal oli F. Liszt. 1863 sooritas eduka kontsertturnee Venemaale ning pääses välja majandusraskustest. Austajad välismaal hakkasid rajama Wagneri seltse. · Looming: loobus esimesena numbriooperitest, st üks aaria ei järgnenud enam teisele vaid muusika arenes vastavalt tekstile. Ooperite aluseks on
"Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiivse loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("Neli viimast laulu", 1948) eelistas Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. 1917 20 aastail oli ta oli kompositsiooniõpetaja Berliini konservatooriumis. 1919 24 juhatas ta Viini Riigiooperit. 1933 35 oli Reichsmusikkammer`president ja Hitleri võimu poolt soositud
heli, 11. osa kõlas aga väga süngelt, kellad tilisesid, väga mitmehäälne laul, palju kõrgeid ja samas ka madalaid hääli. Peale 17.osa istus osa koorist põrandale, peale 18. osa muutusid seni helesiniselt kumanud prozektorituled roosakaks. 20. osas laulja paluks justkui Surmalt halastust. Väga võimas hääl, madalad toonid, elav muusika. 27. osa ajal lahkutakse lava alt ning minnakse üles lavale, naistel näod kaetud musta looriga. Surm seisab pinkide vahekäigu alguses dirigendi taga, seljaga publiku poole. Võrreldes enda varasema muusikakogemusega oli see võimas elamus. Lauljate ja pillimängijate oskus oli minu arvates tasemel. Teos koosnes kokku 28 osast ja etendus kestis veidi üle tunni. Minu arvates muutis selle kontserti väga põnevaks see, et lauljatel olid rollid, mida nad etendasid. Kontsertist endast erilist informatsiooni ei saanudki, kuid enne kontserti oli võimalik kuulata umbes 20 minuti pikkust
nimekate interpreetidega jne). Esituse analüüs Esituse analüüs esineja pillimänguoskus (lauluoskus) – oli esitatu korrektsus-puhtus, lauljatel hääle ilu, kõlavus, heal tasemel või jättis soovida? Miks sa nii arvad? teksti selgus, näitlejameisterlikkus; Kas esitus avas sinu arvates selle helilooja orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; stiili- ja mõttemaailma? paremini-halvemini õnnestunud muusikapalad. põhjenda ja seleta, mida arvad sina selle Kõige enam meeldinud loo analüüs (mis stiilis, kes esitas, helilooja muusikast, kuidas peaks seda sinu esituse tase – intonatsioon, tehnika, süvenemine, arvates esitama. kaasahaaravus; mis emotsioone tekitas, miks oli
Minu väljamõeldud maailm Mul on päris oma saar, kodu, kus ma saan käia taastumas. See saa asub ühel soojamaa mere rannikul. Sinna saan vaid sukeldudes kaljunukkide alt, läbi salajase koopasuu. Selleks on mul oma võlupaat. See laevuke on teistele nähtamatu ja ta läheb iga kord ise tagasi koju, kui mina sealt lahkun. Kui tahan tagasi sinna saarele, siis minu hääletu kutse peale ilmub ta taas. Iga kord kui paadike siseneb koopasuust, siis avaneb minu ees uskumatu maailm imeilusad , värvikirevad ja kõik puha inimesele kasulikud taimed , mitmekesine ja ääretult huvitav loodus mäed, orud, kosed, ojakesed, konnatiigikesed, milles huvitavad neoonvärvides ja öösiti helendavad vesiroosid. Seal on palju ilu, mida on raske sõnadesse panna. Aga mis veel eriti huvitav sellel saarel, kui nii võib nimetada, on päris oma päikesesüsteem. Päike on selline nagu ikka, aga palju pisem, sest taevas on seal väga madalal. Taevas on ikka sinine,...
Elina Lainelo 10.a Retsensioon „Pähklipurejast“ Käisin 19. jaanuaril Rahvusooper Estonias „Pähklipurejat“ vaatamas. See on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett, mida on etendatud alates 1892. aasta detsembrist, kui toimus esietendus. Etenduse koreograafiks oli ameeriklane Ben Stevenson, kes selle teosega on pälvinud rahvusvahelist tunnustust. Dirigendi roll oli Risto Joosti mängida. Pjotr Tšaikovski sündis 1840. aasta maikuus ja elas 1893. aasta novembrini. Ta oli vene romantismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema tundelist muusikat, kus peegeldusid inimese sisemaailma kõige varjatumad nüansid, mõjutas üpriski tugevasti 14-aastase tundliku loomusega poisikese ema surm. Lisaks tuntud ballettidele on ta loonud ka sümfooniaid, oopereid, klaverikontserte ja –teoseid, viiulikontserdi ning palju muud
mõne muusikakollektiiviga. Näiteks Eino Tamberg oli aastatel 1997/98 ERSO ( Eesti Riiklik Sümfooniaorkester) resideeriv helilooja. Aastatel 1998/99 oli seda Raimo Kangro ning 2003/2004 Tõnu Kõrvits. Sellel ajal loodi ka palju uusi kollektiive. 1993. aastal alustas uuekoosseisuga Tallinna Kammerorkester, mis tegi koostööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Samal aastal loodi ka NYYD Ensemble, mis on asutatud noore dirigendi Olari Eltsi poolt ning Weekend Guitar Trio. 1996. aastal loodi vanamuusikaansambel Vox Clamantis ning aasta hiljem pandi alus Eesti-Soome sümfooniaorkestrile, mida juhatab Anu Tali. Eesti heliloomingut on mõjutanud ka kaks festivali. Üks nendest on 1979. aastal alguse saanud Eesti muusika päevad, mida korraldav Eesti Heliloojate Liit ning teiseks on rahvusvaheline uue muusika festival NYYD. Tänase eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
