Muusika pärast II maailmasõda (0)

Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism

• Eksperimenteerimine ebatavaliste pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega.
  
• Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid.
  
• Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid .
  
• Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks.
  
• USA-s eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism .
  

Eeldused:

• Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas.
  
• Darmstadi suvekursuste toimumine.
  

JOHN CAGE (1912-1992)

• USA helilooja , pianist ja publitsist .
  
• 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja.
  

Looming:

• 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo “ First Construction”. Sellest kujunes hiljem sari ( “Second Construction”...)
  
• Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis – ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil.
  

....

• Aleatoorika – loomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel.
  
• Aleatoorika muusika kirjutamisel – nootide asukohad määratakse juhuslikult ( nt. täringuvise, tindi pritsimine noodipaberile).
  
• Aleatoorika teose esitamisel – juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab.
  

Ebatraditsioonilised instrumendid :

• Muusika tegemiseks sobib mistahes ese.
  

“ Credo in Us” – klaver, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell ja raadiovastuvõtja.
Performance ’id ja häppeningid

• Esimene performance´i tegi aastal 1952.
  

Tegevus toimus publiku ümber, ühel ja samal ajal tantsis Cunninghami trupp, samal ajal mängiti kahte grammofoni, poeedid esitasid redeli tipus seistes oma luulet, teise redeli tipus pidas Cage ise loengut, pianist esitas klaverimuusikat...
....

• “Water music” (1952) muusikaline lavaline etendus. Pianist lisaks klaverimängule teeb teisi toiminguid : mikrofoni ees sorinal vee kaussi kallamine, kindlal hetkel vile puhumine, raadiovastuvõtja sisse ja välja lülitamine, mängukaartide viskamine klaveri keeltele...
  

NEOKLASSITSISM

• Hõlmab ajavahemikku 19.sajandi lõpp – 20. sajandi algus.
  
• Tekkis vastureaktsioonina impressionismile.
  
• Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis varasemaid stiile, ka barokk ja renessanss.
  

Neoklassitsism muusikas:

• Suuna rajajaks peetakse Igor Stravinskit.
  
• Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920-ndatel.
  
• Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine ( lühikesed meloodiad, lakoonilisus)
  
• Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust.
  

Neoklassitsism kujutavas kunstis:

• Joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid said maalikunsti aluseks.
  
• Uus stiil – kubism. Rajajaks Georges Braque , Pablo Picasso , Fernande Léger.
  

IGOR STRAVINSKI (1882-1971)

• Vene helilooja, dirigent ja pianist
  
• Peterburg
  
• Tunnid Nikolai Rimski-Korsakovi juures
  
• Peterburi Ülikool – õigusteadused
  
• Elu Šveitsis ja Prantsusmaal
  
• II maailmasõja eel Ameerikasse ( Hollywood, New York )
  
• 1945 USA kodakonsus
  
• Maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele.
  
• 1937 külastas Eestit. Juhatas Estonia teatris enda ja P. Tšaikovski muusikat.
  

Looming:

• Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajastu elas ja tegutses
  
• Vene periood – lähtus vene rahvuslikust traditsioonist
  
• USA-s tekkis huvi dodekafoonia vastu
  

(Dodekafoonia – kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920-aastatel.)

• Lavamuusika : Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi.
  
• Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost.
  
• Maailmakuulsuse tõid talle balletid:
  

• “Petruška”-Nukudraama
  
• Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone
  

• “Kevadpühitsus”- Alapealkirjaga “Pildid paganlikust Venemaast”
  
• Kõige novaatorlikum teos
  
• Esietendus 1913 Pariisis Champs -Èlysées teatris
  
• Skandaalne teos
  

• „Tulilind“- Aluseks vene muinasjutt surematust Kaštšeist ja tsareevitš Ivanist.
  
• Esietendus 1910 Pariisis – ülemaailmne tuntus!
  

Uudsus seisnes:

• Puudus tavapärane jutustav süžee.
  
• Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusika.
  
• Pidevalt muutuv taktimõõt.
  
• Puudub ühine meloodia .
  
• Suur roll löökpillide. Uudne orkestratsioon - toob välja iga instrumendi üksikuna.
  

Arthur Honegger
(1892-1955)

• Lapsepõlv Šveitsis
  
• Muusikaõpingud lünklikud
  
• Pariisi konservatoorium
  

Looming:

• Oratooriumid!
  

“Kuningas Taavet”
“Jeanne d´Arc tuleriidal”

• Ooperid !
  

Lühiooper “Antigone”

• Orkestrimuusika!
  

Viis sümfooniat
Kaks sümfoonilist pilti “ Pacific 231” ja Rugby”
USA MUUSIKA 20. SAJANDI I POOLEL

• Jazzi esiletõus (levik üle terve maailma; heliplaaditööstuse tekkimine)
  
• Angloameerika popkultuur (tantsu- ja bigbändide muusika)
  

George Gershwin
(1898-1937)

• Sündis New Yorgis (Venemaalt pärit juudi Morris Gerschowitzi perekond)
  
• 1914 andis oma esimese kontserdi, mängides teiste autorite lugusid
  
• 16-aastasena ametikoht Tin Pan Alleys muusika-ja noodikaupluses. Ametikohustuseks oli ostjatele uute laulude ettemängimine klaveril .
  
• 16-aastasena ka esimene lugu, mis ilmus trükis.
  

Broadway ja esimesed katsetused :

• 1918 esimene muusikal “ Half Past Eight ” (“Pool üheksa”) – läbikukkumine!
  
• Ameerika rahvusliku ooperi rajaja!
  

1922 lühiooper “The 135th Street” (“135.tänav”) . Kasutas siin juba mõningaid jazzi elemente.
Jazz :

• Pärast I maailmasõda algas jazzi võidukäik.
  
• Paljud jazz muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New Yorki .
  

“Rhapsody in Blue ”
klaverile ja sümfooniaorkestrile:

• Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt
  
• Esiettekanne 1924 New Yorkis
  
• Gershwin ühedas jazz´i ja sümfoonilist muusikat.
  
• Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile.
  
• Teos tõi maailmakuulsuse.
  

Ooper “Porgy ja Bess ”:

• 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev – siis toimus esietendus!
  
• Libreto DuBose Heywardi romaan “Porgy” põhjal.
  
• Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest.
  
• Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu.
  
• Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori.
  
• Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud.
  
• Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid.
  
• Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas.
  
• Eestis on ooperit “Porgy ja Bess” lavastatud Estonias ja Vanemuises.
  
• 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas ; Porgy osa laulis Georg Ots)
  
• 1983 Vanemuises ( Porgy osa –Taisto Noor)
  

Charles Ives
( 1874 -1954):

• USA süvamuusika esimene suurkuju /eksperimentaator
  
• Helilooja, kes oli ajast ees – muusika oli atonaalne , täis rohkelt klastreid ja kobarakorde.
  
• Ta sündis muusikute perekonda, hariduse omandas hariduse Yale´i ülikoolis.
  
• Edasi suundub aga hoopis ärisse. Asutab kindlustuskompanii Ives and Myrick. Kümneid aastaid tegeleb äriga, ent muusika kirjutamine on hobiks.
  

Looming:

• Kasutab oma loomingus:
  
• Polüstilistikat – mitme erineva muusikastiili kohtumine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos eri lugu.
  
• Seob polüstilistika kollaažtehnikaga – erinevate stiilielementide ja tantsurütmide ( valss , polka vms.) popurriitaoline järjestamine või teiste heliloojate motiivide põimimine oma originaalmuusikasse.
  
• Polümeetria – partiid kõlavad korraga eri meetrumis.
  

VENE MUUSIKA 20. SAJANDIL

• Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst .
  
• Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat.
  
• Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu.
  
• Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...).
  
• Heliloojad , kes selle propagandaga kaasa ei läinud – neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada.
  
• Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund.
  
• Debussy ja Raveli looming oli keelu all.
  
• Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš – heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu.
  

Sergei Prokofjev
( 1891 – 1953):

• Kirjutas kõigis žanrides, kuid kõige suurema osa moodustavad balletid.
  
• Kuna oli ise pianist, siis oluline koht klaveril.
  
• Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai Rimski-Korsakovi klassis.
  
• Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 1909 klaveriteosega “Neli etüüdi”.
  
• Kirjutas 1., 2., ja 3. klaverikontserid.
  
• 1918 suundub New Yorki, seejärel Pariisi. Kirjutas 4., 5. ja 6. klaverikontserdi ( 4. kontsert oli kirjutatud vasakule käele. Kirjutas selle Paul Wittgensteinile).
  
• 1938 naaseb tagasi Nõikogude Liitu.
  

Esmalt võeti avasüli vastu, kuid varsti süüdistati teda ideloogia vastu eksimises.
Kuna oli saavutanud juba maailmakuulsuse, siis ei suutnud teda maha suruda isegi Kremli võimuladvik.

• Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a.
  

Lavamuusika:

• 1938 naaseb tagasi Nõikogude Liitu.
  

Esmalt võeti avasüli vastu, kuid varsti süüdistati teda ideloogia vastu eksimises.
Kuna oli saavutanud juba maailmakuulsuse, siis ei suutnud teda maha suruda isegi Kremli võimuladvik.

• Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a.
  
• Shakespeare- aineline ballett “ Romeo ja Julia ” (1938).
  
• Sümfooniline muinasjutt “Petja ja hunt” (1936).
  

Siin iseloomustab iga tegelasat kindel teema, mida alati esitab üks ja seesama pill.
Dmitri Šostakovitš
(1906-1975):

• Teda peetakse 20. sajandi suurimaks sümfonistiks ( kokku 15 tk.).
  
• Sarnaselt G. Mahlerile, kasutas ka tema oma sümfooniates vokaalsoliste ja koori.
  

Benjamin Britten
1913 – 1976 Inglise helilooja

• Väga mitmekülgne: komponist, silmapaistev dirigent, erakordselt hea mängutehnikaga pianist.
  
• Heliloojana kirjutas kõikides žanrides. Loomingu põhiosa moodustavad ooperid, koorid - ja orkestrimuusika.
  

Looming

• Orkestrimuusika
  

Kõige populaarsem teos “ Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale ”. On tuntud ka nime all “Teejuht noortele orkestri juurde”. Selle teose läbi tutvustab noortele sümfooniaorkestri pille.

• Ooperid ( 15 tk.)
  

Tema peamine lavateos on ooper “Peter Grimes”.

• Vokaalsümfooniline looming
  

“Sõjareekviem”

• Olivier Messiaen
  1908 – 1992
  
• Prantsuse helilooja
  
• Tunnustus tema loomingule ei tulnud kiirelt.
  
• Maailmakuulsuse tõi teos “ Kvartett aegade lõpust”.
  
• Muusikaline traktaat “Minu helikeele tehnika”.
  

Charles Ives
(1874-1954)

• Esimene USA süvamuusika suurkuju/ eksperimentaator.
  
• Kasutas loomingus atonaalsust, klastreid, kobarakorde – oli oma ajast ees!
  

Looming
Orkestrimuusika

• 12 teost sümfooniaorkestrile.
  

Kasutas oma loomingus:

Polüstilistikat – mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos ja erinevat lugu.
2. Seob polüstilistika kollaažtehnikaga – erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse.
Keelpillikvartett nr 2.
3.Polümeetria – keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis.
Klaverimuusika
Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat “Concord”.
Kogu teose osi ühendab motiiv Beetohveni 5. sümfooniast ( saatuse koputuse teema).
Ekspressionism

• Hõlmab 20. sajandi esimesi aastakümneid.
  
• Esimesed ilmingud Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides.
  
• Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine.
  
• Huvi inimese siseelus toimuva vastu.
  
• Inimese konflikt ümbritseva maailmaga .
  
• Edvard Munchi maalil “Karje” on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu.
  
• Ahastus , lootusetus, surmahirm ...
  
• Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised.
  
• I maailmasõja eelne katastroofiaimdus.
  

Arnold Schönberg
(1874-1951)

• Austria helilooja
  
• Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu.
  
• Iseõppija
  

Looming:
I periood – tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani)

• Sümfooniline poeem “Pelleas ja Mélisande” ( võtab kasutusele kvartharmoonia).
  
• Sümfooniline kantaat “Gurre laulud”
  
• II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele
  
• Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järk-järgult.
  
• Lühiooper “Ootus” – ise nimetas seda “Hirmuunenäoks”. ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine).
  
• Melodraama “Kuu- Pierrot ” naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS!
  
• Kõnelaul – vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides.
  

Kolmas periood

• Jõuab dodekafooniani.
  
• Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud.
  
• 
  

• Algkuju
  
• Tagurpidi ( vähikäik)
  
• Peegelkuju
  
• Peegelkuju vähikäigus
  
• Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku.
  
• Ooper “ Mooses ja Aaron”
  

IV periood – Hiline periood

• “Ellujäänu Varssavist ”. Tekst on kokku pandud mitmete sõja üle elanud natsismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja koonduslaagrite õudusest.
  

Impressionism
“ Impressioon ” – mulje!

• Mõiste võeti kasutulsele 19. sajandi maalikunstis.
  
• 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal “Impressioon. Tõusev Päike”
  
• “Impressioon” – mulje. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid .
  
• Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest.
  
• Heledad puhtad värvid.
  
• Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja.
  
• Pariis.
  
• Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija).
  
• Rooma preemia – õpingud Itaalias.
  
• Protest Pariisis õpetatu vastu
  

Looming:
Põhiosa moodustavad lühiteosed.
Sümfoonilised palad

• “ Fauni pärastlõuna” – Euroopa muusika esimene impressionismi näide.
  
• “Nokturnid”
  
• “Meri”
  

Klaverimuusika

• Klaverimuusikat kirjutas ta terve oma loometöö vältel.
  
• “Prelüüdid” ( kokku 24 prelüüdi kahes kogumikus)
  

Ooper

• “Pelléas ja Mélisande” ( ainus lõpetatud ooper).
  

Maurice Ravel
(1875-1937)

• Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist
  
• Pariisi kontservatoorium ( kompositisoon ja klaver)
  

Looming:

• Loomingus Hispaania tantsude ( habaneera , boolero) rütmid.
  

Sümfooniline muusika

• “Hispaania rapsoodia ”
  
• “Boolero” Mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester .
  

Algselt ballet, tuntus orkestriteosena.

• “Boolero” kirjutamise idee Vene baleriinilt Ida Rubinsteinilt.
  

Kogu teose vältel jäävad meloodia, harmoonia ja rütm muutumatuks. Toimub pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini.

• Lavamuusika: Ballett “Daphnis ja Chloe ”
  

Klaverimuusika:

• Klaverikontsert D-duur vasakule käele.
  

Kirjutas selle pianist Paul Wittgensteinile, kes oli I maailmasõjas kaotanud oma parema käe.
Minimalism

• Tekkis 1960.aastate keskel USAs vastureaktsioonina modernismi vastu.
  
• Põhitunnused: algmaterjali nappus, muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad. Kõik on viidud sõna otseses mõttes miinimumini.
  

Muusikas puudub igasugune areng. Toimub ühe kujundi või fraasi pidev kordamine. Mõjub mõnevõrra hüpnootiliselt.
Steve Reich
1936

• Minimalismi teerajaja.
  
• USA helilooja ( New York)
  

• LOOMING: Esimestes teostes kasutab nn lindimuusikavõtteid. Kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks, nii et lint ei liikunud ühelt poolilt teisele, vaid korraga kahel poolil. Kordus katkematult üks ja seesama muusilaine materjal.
  
• Pannes need lindid mängima eri magnetofonidel läksid need sünkroonist välja. Sel kombel avastas faasiniketehnika.
  

K “Violin Phase” ( 1967)
“Music for 18 Musicians”

• 1980-ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist.
  
• “ Diferent Trains” keelpillikvartetile ja lindile, mis räägib holokausti ohvritest.
  
• 1990-ndad.
  

“City Life” – teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine , autosignaalid, sireenid jms.)

• Lavamuusika: Dokumentaalsed video-ooperid
  

“The Cave ” ( “Koobas”). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased , Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad piibli tegelaste tähendustest tänapäeval.

• Video –ooperite triloogia “Three Tales” (“Kolm jutustust”). Käsitleb tehnoloogia võidukäiku 20. sajandil ja selle pahupoolt.
  

Ooperid:

• “ Hindenburg ” ( 1997)
  
• “Bikini” – käsitleb aatompommi katsetusi 1945 – 1954 aastatel ja nende hukatavatest mõjutustest.