Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika 20. sajandi alguses (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Charles Ives ( 1874 -1954)
  • Esimene USA süvamuusika suurkuju /eksperimentaator
  • Kasutas loomingus atonaalsust, klastreid, kobarakorde – oli oma ajast ees

Looming:
  • Orkestrimuusika: 12 teost sümfooniaorkestrile
  • Kasutas oma loomingus 1) polüstilistikat – mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaažitehnikaga – erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria – keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis
  • Klaverimuusika : Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat „Concord“. Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast ( saatuse koputuse teema)
Vene muusika 20. sajandil
  • Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst .
  • Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat.
  • Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomulik arengu.
  • Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leninile, Stalinile, kommunistlikule parteile...)
  • Heliloojad , kes selle propagandaga kaasa ei läinud – neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada.
  • Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund.
  • Debussy ja Raveli looming oli keelu all.
  • Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš – heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu.

Sergei Prokofjev ( 1891 – 1953)
  • Kirjutas kõigis žanrides, kuid kõige suurema osa moodustavad balletid.
  • Kuna oli ise pianist , siis oluline koht klaveril .
  • Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai Rimski -Korsakovi klassis.
  • Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 1909 klaveriteosega „Neli etüüdi“
  • Kirjutas 1., 2., ja 3. Klaverikontserdi
  • 1918 suundub New Yorki , seejärel Pariisi. Kirjutas 4., 5. Ja 6. klaverikontserdi (4. Kontsert oli kirjutatud vasakule käele. Kirjutas selle Paul Wittgensteinile).
  • 1938 naaseb tagasi Nõukogude Liitu. Esmalt võeti avasüli vastu, kuid varsti süüdistati teda ideoloogia vastu eksimises. Kuna oli saavutanud juba maailmakuulsuse, siis ei suutnud teda maha suruda isegi Kremli võimuladvik.
  • Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a.
  • Kirjutas 8 ooperit.
  • Koomiline ooper „Armastus kolme apelsini vastu“ (1919; libreto aluseks Carlo Gozzi samanimeline muinasjuttkomöödia). Lugu räägib kuningapojast, kes on suremas kurvameelsuse kätte.
  • Shakespeare -aineline ballett „Romeo ja Julia “ (1938)
  • Sümfooniline muinasjutt „ Petja ja hunt“ (1936)
  • Siin iseloomustab iga tegelast kindel teema, mida alati esitab üks ja seesama pill.
Dmitri Šostakovitš (1906-1975)
  • Teda peetakse 20. sajandi suurimaks sümfonistiks (kokku 15 tk)
  • Sarnaselt G. Mahlerile, kasutas ka tema oma sümfooniates vokaalsoliste ja koori.
Arengusuunad Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku
Benjamin Britten (1913-1976)
  • Inglise helilooja
  • Väga mitmekõlgne: komponist, silmapaistev dirigent , erakordselt hea mängutehnikaga pianist
  • Heliloojana kirjutas kõikides žanrides. Loomingu põhiosa moodustavad ooperid , koorid - ja orkestrimuusika

Looming:
  • Orkestrimuusika: Kõige populaarsem teos „ Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale“. On tuntud ka nime all „Teejuht noortele orkestri juurde“. Selle teose läbi tutvustab noortele sümfooniaorkestri pille.
  • Ooperid (15tk)
  • Tema peamine lavateos on ooper „Peter Grimes“
  • Vokaalsümfooniline looming „Sõjareekviem“

Oliver Messiaen (1908-1992)
  • Prantsuse helilooja
  • Tunnustus tema loomingule ei tulnud kiirelt.
  • Maailmakuulsuse tõi teos „Kvartett aegade lõpust“
  • Muusikaline traktaat „Minu helikeele tehnika“
Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism
  • Eksperimenteerimine ebatavalise pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega.
  • Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid
  • Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid .
  • Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks.
  • USA-s eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism

Eeldused:
  • Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas.
  • Darmstadi suvekursuste toimumine.

John Cage (1912-1992)
  • USA helilooja, pianist ja publitsist
  • 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja

Looming:
  • 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo „ First Construction“. Sellest kujunes hiljem sari („Second Construction“...)
  • Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pälvinud leiutis – ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil.
  • Aleatoorika – loomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel
  • Aleatoorika muusika kirjutamisel – nootide asukohad määratakse juhuslikult (nt täringuvise, tindi pritsimine noodipaberile)
  • Aleatoorika teose esitamisel – juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab

Ebatraditsioonilised instrumendid
  • Muusika tegemiseks sobib mistahes ese. „ Credo in US“ – klaver, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell ja raadiovastuvõtja.
  • Esimese performance’i tegi aastal 1952. Tegevus toimus publiku ümber, ühel ja samal ajal tantsis Cunninghami trupp, samal ajal mängiti kahte grammofoni, poeedid esitasid redeli tipus seistes oma luulet, teise redeli tipus pidas Cage ise loengut, pianist esitas klaverimuusikat..
  • „Water music“ (1952) muusikaline lavaline etendus. Pianist lisaks klaverimängule teeb teisi toiminguid : mikrofoni ees sorinal vee kaussi kallamine, kindlal hetkel vile puhumine, raadiovastuvõtja sisse ja välja lülitamine, mängukaartide viskamine klaveri keeltele...
  • 4.33 Pole tähtis missugune solist millisel pillil seda esitab. 4.33 puhast vaikust .
Ekspressionism
  • Hõlmab 20 sajandi esimesi aastakümneid
  • Esimesed ilmingud Vincent van Goghi ja Edavrd Munchi maalides
  • Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine
  • Huvi inimese siseelus toimuva vastu
  • Inimese konflikt ümbritseva maailmaga .
  • Edvard Munchi maalil „Karje“ on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu.
  • Ahastus , lootusetus, surmahirm
  • Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised
  • I maailmasõja eelne katastroofiaimdus.

Arnold Schönberg (1874-1951)
  • Austria helilooja
  • Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu
  • Iseõppija

Looming:
  • I periood – tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani)
  • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melisande “ (võtab kasutusele kvartharmoonia)
  • Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“

II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atoonaalsusele
  • Jõuab atonaalsuseni (helistikest loobumiseni) järk-järgult
  • Lühiooper „Ootus“ – ise nimetas seda „Hirmuunenäoks“. (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine).
  • Melodraama „Kuu- Pierrot “ naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS!
  • Kõnelaul – vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides.

III periood – seeriatehnika
  • Jõuab dodekafooniani
  • Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud.
  • Algkuju
  • Tagurpidi (vähikäik)
  • Peegelkuju
  • Peegelkuju vähikäigus
  • Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku.
  • Ooper „ Mooses ja Aaron“
IV periood – Hiline periood
  • „Ellujäänu Varssavist “. Tekst on kokku pandud mitmete sõja üle elanud natsismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja koonduslaagrite õudusest.
Neoklassitsism
  • Hõlmab ajavahemikku 19 sajandi lõpp - 20 sajandi algus
  • Tekkis vastureaktsioonina impressionismile
  • Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis varasemaid stiile, ka barokk ja renessanss.
  • Suuna rajajaks peetakse Igor Stravinskit
  • Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920-ndatel.
  • Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine (lühikesed meloodiad, lakoonilisus)
  • Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust.
  • Neoklassitsism kujutavas kunstis:
    • Joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid said maalikunsti aluseks
    • Uus stiil – kubism. Rajajaks Georges Braque , Pablo Picasso , Fernande Leger
Igor Stravinski (1882 – 1971 )
  • Vene helilooja, dirigent ja pianist
  • Peterburg
  • Tunnid Nikolai Rimski-Korsakovi juures
  • Peterburi Ülikool – õigusteadused
  • Elu Šveitsis ja Prantsusmaal
  • II maailmasõja eel Ameerikasse (Hollywood, New York )
  • 1945 USA kodakondsus
  • Maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele.
  • 1937 külastas Eestit. Juhatas Estonia teatris enda ja P. Tšaikovski muusikat.
  • Looming
    • Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajasti elas ja tegutses
    • Vene periood – lähtus vene rahvuslikust traditsioonist
    • USA-s tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia – kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920-aastatel.)
  • Lavamuusika :
    • Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi
    • Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost
    • Maailmakuulsuse tõid talle balletid: „ Tulilind “ ; „Petruška“; „Kevadpühitsus“
  • Tulilind“
    • Aluseks vene muinasjutt surematust Kaštšeist ja tsareevitš Ivanist.
    • Esietendus 1910 Pariisis – ülemaailmne tuntus!
  • Petruška“
    • Nukudraama
    • Tegelasteks Arlekiin , Colombina ja Pantalone
  • Kevadpühitsus“
    • Alapealkirjaga „Pildid paganlikust Venemaast“
    • Kõige novaatorlikum teos
    • Esietendus 1913 Pariisis Champs-Elysees teatris
    • Skandaalne teos
  • Puudus tavapärane jutustav süžee
  • Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusika
  • Pidevalt muutuv taktimõõt
  • Puudub ühine meloodia
  • Suur roll löökpillidel. Uudne orkestratsioon – toob välja iga instrumendi üksikuna
Arthur Honegger (1892-1955)
  • Lapsepõlv Šveitsis
  • Muusikaõpingud lünklikud
  • Pariisi konservatoorium
  • Looming
    • Oratooriumid! „Kuningas Taavet“; „Jeanne d’ Arc tuleriidal“
    • Ooperid! Lühiooper „Antigone“
    • Orkestrimuusika! Viis sümfooniat. Kaks sümfoonilist pilti „ Pacific 231“ ja „Rugby“
Impressionism
  • Mõiste võeti kasutusele 19 sajandi maalikunstis
  • 1874 a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal „ Impressioon . Tõusev Päike.“
  • „Impressioon“ – mulje. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid .
  • Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest
  • Heledad puhtad värvid
Claude Debussy (1862-1918)
  • Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja
  • Pariis
  • Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija).
  • Rooma preemia – õpingud Itaalias.
  • Protest Pariisis õpetatu vastu
  • Looming:
    • Põhiosa moodustavad lühiteosed
    • Sümfoonilised palad
      • Fauni pärastlõuna“ – Euroopa muusika esimene impressionismi näide
      • „Nokturnid“
      • „Meri“
    • Klaverimuusika
      • Klaverimuusikat kirjutas ta terve oma loometöö vältel.
      • „Prelüüdid“ (kokku 24 prelüüdi kahes kogumikus)
    • Ooper
      • „Pelleas ja Melisande“ (ainus lõpetatud ooper)
Maurice Ravel (1875-1937)
  • Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist
  • Pariisi konservatoorium ( kompositsioon ja klaver)
  • Looming:
    • Loomingus Hispaania tantsude ( habaneera , boolero) rütmid
    • Sümfooniline muusika
      • „Hispaania rapsoodia
      • „Boolero“ Mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester .
      • Algselt ballet, tuntus orkestriteosena
    • „Boolero“ kirjutamise idee Vene baleriinilt Ida Rubinsteinilt. Kogu teose vältel jäävad meloodia, harmoonia ja rütm muutumatuks. Toimub pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini.
    • Lavamuusika
      • Ballett „Daphnis ja Chloe
    • Klaverimuusika
      • Klaverikontsert D-duur vasakule käele. Kirjutas selle pianist Paul Wittgensteinile, kes oli I maailmasõjas kaotanud oma parema käe
USA muusika 20. sajandi esimesel poolel
  • Jazzi esiletõus (levik üle terve maailma; heliplaaditööstuse tekkimine)
  • Angloameerika popkultuur (tantsu- ja bigbändide muusika)
George Gershwin ( 1898 -1937)
  • Sündis New Yorgis (Venemaalt pärit juudi Morris Gerschowitzi perekond)
  • 1914 andis oma esimese kontserdi, mängides teiste autorite lugusid
  • 16-aastasena ametikoht Tin Pan Alleys muusika- ja noodikaupluses. Ametikohustuseks oli ostjatele uute laulude ettemängimine klaveril.
  • 16-aastasena ka esimene lugu, mis ilmus trükis
  • 1918 esimene muusikal „Half Past Eight“ („Pool üheksa“) – läbikukkumine
  • Ameerika rahvusliku ooperi rajaja!
  • 1922 lühiooper „The 135th Street“ („135. Tänav“). Kasutas siin juba mõningaid jazzi elemente.
  • Jazz
    • Pärast I maailmasõda algas jazzi võidukäik
    • Paljud jazz muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New Yorki
  • „Rhapsody in Blue “ klaverile ja sümfooniaorkestrile
    • Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt
    • Esiettekanne 1924 New York’is
    • Gershwin ühendas jazz’i ja sümfoonilist muusikat.
    • Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile
    • Teos tõi maailmakuulsuse
  • Ooper „Porgy ja Bess
  • 30 september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev – siis toimus esietendus
  • Libreto DuBose Heywardi romaan „Porgy“ põhjal
  • Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest
  • Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu
  • Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori
  • Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud
  • Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid
  • Pärast II maailmsõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas.
  • Eestis on ooperit „Porgy ja Bess“ lavastatud Estonias ja Vanemuises
  • 1966 Estonias (dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas ; Porgy osa laulis Georg Ots)
  • 1983 Vanemuises (Porgy osa – Taisto Noor)
Charles Ives (1874-1954)
  • USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator
  • Helilooja, kes oli ajast ees – muusika oli atonaalne , täis rohkelt klastreid ja kobarakorde
  • Ta sündis muusikute perekonda, hariduse omandas Yale’i ülikoolis
  • Edasi suundub aga hoopis ärisse. Asutab kindlustuskompanii Ives and Myrick. Kümneid aastaid tegeleb äriga, ent muusika kirjutamine on hobiks
  • Looming:
    • Kasutab oma loomingus
      • Polüstilistikat – mitme erineva muusikastiili kohtumine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos eri lugu
      • Seob polüstilistika kollaažtehnikaga – erinevate stiilielementide ja tantsurütmid ( valss , polka vms) popurriitaoline järjestamine või teiste heliloojate motiivide põimimine oma originaalmuusikasse.
      • Polümeetria – partiid kõlavad korraga eri meetrumis
Minimalism
  • Tekkis 1960 aastate keskel USA-s vastureaktsioonina modernismi vastu
  • Põhitunnused: algmaterjali nappus, muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad. Kõik on viidud sõna otseses mõttes miinimumini
  • Muusikas puudub igasugune areng. Toimub ühe kujundi või fraasi pidev kordamine. Mõjub mõnevõrra hüpnootiliselt
Steve Reich (1936)
  • Minimalismi teerajaja
  • USA helilooja (New York)
  • Looming:
    • Esimestes teostes kasutab nn lindimuusikavõtteid. Kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks nii, et lint ei liikunud ühelt poolilt teisele vaid korraga kahel poolil. Kordus katkematult üks ja seesama muusikaline materjal.
    • Pannes need lindid mängima eri magnetofonidel läksid need sünkroonist välja. Sel kombel avastas faasiniketehnika
    • 1980-ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist
    • Diferent Trains“ keelpillikvartetile ja lindile, mis räägib holokausti ohvritest.
    • 1990-ndad
      • „City Life“ – teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine , sireenid jms)
    • Lavamuusika
      • Dokumentaalsed video-ooperid. „The Cave “ („Koobas“). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristalsed , Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad piibli tegelaste tähendustest tänapäeval.
      • Video-ooperite triloogia „Three Tales“ („Kolm jutustust“). Käsitleb tehnoloogia võidukäiku 20 sajandil ja selle pahupoolt
    • Ooperid
      • Hindenburg “ (1997)
      • „Bikini“ – käsitleb aatompommi katsetusi 1945 – 1954 aastatel ja nende hukatavatest mõjutustest.

Vasakule Paremale
Muusika 20-sajandi alguses #1 Muusika 20-sajandi alguses #2 Muusika 20-sajandi alguses #3 Muusika 20-sajandi alguses #4 Muusika 20-sajandi alguses #5 Muusika 20-sajandi alguses #6 Muusika 20-sajandi alguses #7 Muusika 20-sajandi alguses #8 Muusika 20-sajandi alguses #9 Muusika 20-sajandi alguses #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Zoidi12 Õppematerjali autor
Gümnaasiumi muusika ajaloo konspekt teemal muusika 20.sajandi alguses. Tähtsamad heliloojad, muusika iseloomustus jne.

Sarnased õppematerjalid

Muusika pärast II maailmasõda
9
docx

Muusika pärast II maailmasõda

Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USA-s eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused: Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. JOHN CAGE (1912-1992) USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming: 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ­ ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. ....

Muusika
IMPRESSIONISM
3
docx

IMPRESSIONISM

· Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest · Heledad puhtad värvid. CLAUDE DEBUSSY(1862-1918) · Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja · Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimäng) · Rooma preemia ­ õpingud Itaalias · Pretest Pariisis õpetatu vastu · LOOMING: o Põhiosa moodustavad lühiteosed o Sümfoonilised palad o ,,Fauni pärastlõuna" ­ Euroopa muusika esimene impressionismi näide o ,,Nokturnid", ,,"Meri" o Klaverimuusikat kirjutas terve oma loometöö vältel. o ,,Prelüüd" ( kokku 24 prelüüd kahes kogumikus) o ,,Pelleas ja Melisande" (ainus lõpetatud ooper) MAURICE RAVEL (1875-1937) · Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist · Praiisi konservatoorium ( kompositsioon ja klaver) · LOOMING: o Loomingus Hispaania tantsude (boolero) rütmid o SÜMFOONILINE MUUSIKA

Muusika ajalugu
USA muusika 20-sajandi I poolel
12
ppt

USA muusika 20. sajandi I poolel

võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. ... Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa ­Taisto Noor) Charles Ives (18741954) USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator Helilooja, kes oli ajast ees ­ muusika oli atonaalne, täis rohkelt klastreid ja kobarakorde. Ta sündis muusikute perekonda, hariduse omandas hariduse Yale´i ülikoolis. Edasi suundub aga hoopis ärisse. Asutab kindlustuskompanii Ives and Myrick. Kümneid aastaid tegeleb äriga, ent muusika kirjutamine on hobiks. Looming Kasutab oma loomingus: Polüstilistikat ­ mitme erineva muusikastiili kohtumine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit,

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu - alates romantismist kuni postmodernismini
6
doc

Muusikaajalugu - alates romantismist kuni postmodernismini

1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul ­ Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile ­ Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.

Muusika
Neoklassitsismi esitlus
18
ppt

Neoklassitsismi esitlus

Neoklassitsism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Neoklassitsism Hõlmab ajavahemikku 19.sajandi lõpp ­ 20. sajandi algus. Tekkis vastureaktsioonina impressionismile. Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis varasemaid stiile, ka barokk ja renessanss. Neoklassitsism muusikas Suuna rajajaks peetakse Igor Stravinskit. Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920 ndatel. Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine ( lühikesed meloodiad, lakoonilisus) Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. Neoklassitsism kujutavas kunstis Joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid said maalikunsti aluseks. Uus stiil ­ kubism. Rajajaks Georges Braque, Pablo Picasso, Fernande Léger. Pablo Picasso "Sõprus"

Muusikaajalugu
20 sajandi muusika
3
odt

20.sajandi muusika

Spikker 20.sajandi muusika 20. Sajand jättis muusikalukku erandliku jälje.Varasemal muusikal on olnud kindlad, ühiskonnaelu traditsioonide, domineeriva maailmavaate ning vaimukultuuriga tervikuna seonduvad stiiliraamid. 20. Sajandi alguses eksisteeris korraga 3-4 erinevat muusikavoolu: hilisromantism, impressionism neoklassitsism ja ekspressionism.Samuti on keeruline piiritleda 20. sajandi muusikat geograafiliselt. Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus,Richard Wagneri eeskujul.Kuulsamad esindajad Gustav Mahler ja Richard Strauss. Gustav Mahler (1860-1911) Sündis Böömimaal (praegune Tsehhi), elas Saksamaal,Viinis ja elu lõpul Ameerikas. On öelnud kibestunult: "Olen kolmekordne kodutu: böömlasena Austrias, austerlasena Saksamaal ning juudina terves maailmas

Muusika
XX sajandi muusika
13
doc

XX sajandi muusika

.................................................... 11 John Cage.................................................................................................................. 12 Pierre Boulez.............................................................................................................. 12 Karlheinz Stockhausen............................................................................................... 12 Impressionism Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Eelistatakse pastelseid toone, peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Nii nagu maalikunstis muutus värvilaikude poeesi omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetele

Muusika
Impressionism-hilisromantism-neoklassitsism
5
doc

Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism

,,Nokturnid"-väikesed palad, kus peab väljenduma öömuusika; ,,Klaveriprelüüdid" ­ 2 kogumikku; 3 sümfoonilist eskiisi (pala, mis loob pilti) ­ kuulsaim 3-st muusikalist ,,Meri". Claude mõistis Roomas 2-aasta jooksul, kui vananenud Pariisi konservatooriumi õpetatud meetodid on. Prantsusmaal hakkas ta aktiivselt kunstis ja kirjanduses kaasa rääkima. Teda köitis sümbolistlik luule (nt. vokaalminiatuurid ,,Viis poeemi" Baudelaire sõnadele). Kriitika tema sümbolistliku luule ja muusika kohta ei olnud eriti mõistev, sest seal deklameeriti, mitte ei lauldud. Looming Debussy'l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy plaanis seda 3-osalise sümfooniana, kuid lõppvariant oli siiski 1-osaline. Esiettekanne 1894. Põhineb ühel teenal: laskuval ja tõusval käigul(flööt). Kogu arendus on orkestri- ja saatepartiis, teema ei muutu

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun