Võrdlev raamatukogundus (0)

  1. Võrdleva raamatukogunduse
sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega:
- üksteiselt õppimine
- sarnasuste ja erinevuste leidmine
- toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus
- põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine
 Antud   mõiste   võeti   kasutusele   esmakordselt   1950-datel,   kui    Dane    arvates   oli   võrdlev    rmtk    õpetus 
raamatukogude  arengutest  eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see 
põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas.
1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri 
piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha.
Shores   defineeris   antud   õpetust   korduvalt   (1966   ja   1970),   esimese   monograafilise   käsitluse   autor 
võrdlevast rmtk oli  Sylvia  Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev 
rmtk   on   eelkõige    akadeemiline     distsipliin ,   mis   kasutab   võrdlusmeetodit.   Termineid   "võrdlev"   ja 
"rahvusvaheline" ei käsitleta sünonüümidena ja võrdlemine ei pea olema rahvusvahelises kontekstis.
1971  eitas oma definitsiooni Collings ja 1973 Danton, viimase aktsepteeris oma rahvusvahelise koostöö 
arendamisel Ameerika Raamatukoguühing.
1970date lõpus seosta ti rahvusvahelist rmtk enam rahvusvaheliste organisatsioonide  tegevusega  (Carrolli 
definitsioon   1979).   1980datel   arenesid   käsitlused   enam   rahvusvaheliste   raamatukogu-   ja   infoalaste 
organisatsioonidekeskseks.   Tänapäevane   arusaam   on   aga   veidi   teisenenud   (Harvey   ja   Carrolli 
definitsioon   1987:   võrdlev   rmtk   on   kahe   või   enama   rmtktegevuse    uurimine    erinevatest   aspektidest 
eesmärgiga leida sarnasusi / erinevusi ja seletada need lahti.
Kaasaegseid seisukohti on kujundanud oluliselt Nitecki ja Buckland.
 
Areng kokkuvõtvalt:
- 1950dad - filosoofia ja poliitika, teooria ja praktika
- 1970dad - kvaliteet ja  intellektuaalne  vabadus
- 1980dad - rahvuslikkus ja  rahvusvahelisus
2. RAHVUSVAHELINE  RAAMATUKOGUNDUS
Rahvusvaheline   raamatukogundus   vaevles   aastaid   definitsiooni   puuduses,   samuti   eesmärgi   ja 
käsitlusala/ulatuse   ebaselguses.   Rahvusvahelist   raamatukogundust   kasutati   aastaid   võrdleva 
raamatukogundusena.   Kuid   termineid   võrdlev   ja   rahvusvaheline   ei   kasutata   sünonüümidena   (1970 
Simsova)
Stephen Parkeri  (1974) definitsiooni  järgi koosneb rahvusvaheline  raamatukogundus  tegevustest,  mis 
teostatakse riiklike või mitteriiklike organisatsioonide, organisatsiooni gruppide ning kahe või enama 
rahvuse vahel, et edendada, asutada, arendada toetada ja väärtustada raamatukogu  ja raamatukogundust 
(ka raamatukogunduse professiooni)  tervikuna  kogu maailmas
1970ndate   aastate   lõpus    seostati    rahvusvahelist   raamatukogundust   rohkem   just   rahvusvaheliste 
organisatsioonide tegevusega,  selgituseks  definitsioon Keresztesi’lt (1981):
Rahvusvahelise raamatukogunduse ajaloo tähtis/õige/ sobivaks  aluseks on multilateraalsed, rahvusülesed 
organisatsioonid  ja  institutsioonid , mis loodi raamatukogu  ja infoteenuste  arendamiseks  ja edendamiseks 
ühispingutuse tulemusel üle kogu maailm.
Ja nagu Keresztesi,  lisas   Carroll  palju  kitsamat  tähelepanu rahvusvahelisele raamatukogundusele. Carrolli 
1
(1979)arvates oli rahvusvahelise raamatukogunduse valdkonna.
“Rahvusvaheliste   organisatsioonide   ja   nende   vahelise   koostöö   kaudu   on   rahvusvahelised   ühendused 
loodud… Rahvusvahelise raamatukogunduse käsitlusala/tegevusulatus peab olema suur ja peegeldama 
geopoliitilist maailma ja  toimima  selles olenemata riigipiiridest
Käsitlused   arenesid   1980ndatel   aastatel   enam   rahvusvaheliste   raamatukogu   ja   infoalaste 
organisatsioonide   keskseteks.   M   Keresztesi   tuletab   rahvusvahelise   ja   võrdleva   raamatukogunduse 
definitsiooni käsitlusobjektist tulenevalt.
Tänapäeva   arusaam   võrdlevast   ja   rahvusvahelisest   raamatukogundusest   on   teisenenud   ning   baseerub 
tuntavalt John Harvey ja  Frances  Carrolli definitsioonile (1987)
Raamatukogundust  eri aspektidest uurides,  sarnasuste ja erinevuste leidmisel ning nende tõlgendamisel 
kultuuriliste,   demograafiliste,   majanduslike,   hariduslike,   ajalooliste,   poliitiliste,   sotsiaalsete   või   teiste 
faktorite taustal  
Kaasajal  kasutatavaid seisukohti rahvusvahelisest raamatukogundusest on kujundanud oluliselt Joseph Z. 
Nitecki
Michael Buckland (1992)on määratlenud 3 rahvusvahelisele raamatukogundusele omast tunnust:
1) Rõhuasetus kontekstil, st raamatukogu- ja  infoteaduse  kui nähtuse konteksti  mitmekesisus ;
2) Keelest, kultuurist, geograafilistest vahemaadest tulenevad praktilised raskused 
3) Teadlik rõhuasetus võrdlusel (võrdlusmeetodi kasutamise vajadus ja oskus).
Buckland rõhutab rahvusvahelise raamatukogunduse jaotumist teoreetiliseks ja praktiliseks, mille vahele 
tuleks nö lisada valdkonna standardimisega ja tasemeharidusega seonduvad küsimused.
3. Võrdlevad analüüsid raamatukogunduses.
Rahvusvahelise   ja   võrdleva   raamatukogunduse   puhul   eristatakse   järgmisi   võrdlevaid   analüüse   (S. 
Simsova 1974): 
a) Juhtumi/näite uuring ( case   study )- nt.: raamatukoguhooned Skandinaaviamaades;
b)   Võrdlev   probleemi   uuring   ( comparative    problem   study)-   nt.   Raamatukoguhooned 
Skandinaaviamaades ja troopilise  kliimaga  riikides (erinev & ühine); 
c) Piirkonna uuringud (area  studies )- nt. Raamatukogud/ raamatukogundus Skandinaaviamaades. 
d)  Totaalne /   täielik   võrdlus   ( total     comparison )-   nt.   Raamatukogud/   raamatukogundus 
Skandinaaviamaades ja Suurbritannias (erinev & ühine);
e) Maailma trendid (world trends)- nt. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine  avalikes  
raamatukogudes: ülevaade suundumustest maailmas (erinevust mõjutavad tegurid);
f) Globaalne   võrdlus   ( global    comparison)-   nt.   Raamatukogud/   raamatukogundus   XX   sajandil 
(ajaline);
D. Collings  (1971) eristab 3 võrdleva analüüsi  dimensiooni :  1. piirkonna uuringud (area studies); 2. 
rahvuste ja kultuuride vahelised uuringud (gross natural/ cultural  studies); 3. näidisjuhtumid ( case  studies).
Juhtumi/näite   uuring   (case   study)-  John   F.   Harvey   artikli   järgi   keskendub   case   study   ühe   riigi 
kirjeldamisele,   ilma   võrdluseta   ja   keskendub   ühele    teemale .   Enamus   rmtk.   case   studysid   on   pigem 
ajaloolised,   kirjeldavad   ja informatiivsed,  kui  teaduslikud .  Nad võivad olla huvitavad, kuid enamasti 
nende  usutavus  on tõestamata seetõttu tuleb neile läheneda ettevaatlikusega. 
Piirkonna uuringud (area studies)-  Harvey artikli järgi reastab raamatukogu piirkonna uuring rmtk. 
omadused ühes riigis või maailma piirkonnas. See on enamasti kirjeldav ja võib pakkuda algandmeid 
(raw data), mida saab hiljem kasutada keerulisemates võrdlusuuringutes. Harva, piirkonna uuring võib 
olla analüütiline, mitte lihtsalt kirjeldav, kuid selle valdkonna andmete piires. Nt. Harvey   Pakistani  ja 
2
Afganistaani Raamatukogundus.
4. Võrdlusmeetod ja selle kasutamine raamatukogunduses.
Võrdleva   meetodi   kasutamine   raamatukogundusuuringuis   sisaldab   mitmeid   staadiume   ja   probleeme. 
Bereday ja Simsova järgi võib võrdlusmeetodi  kasutamisel  eristada 12 faasi, millele tuleks mõelda kui 
hakata läbi viima võrdlevat  uuringut :
1)  Spekulatiivne  faas – selles faasis toimub aine valimine, on olemas ähmane  ettekujutus  sellest, mida 
asutakse võrdlema;
2) Algne kirjeldav faas – toimub täielik ja süstemaatiline info kogumine mingi  muutuja  või nähtuse osas, 
reeglina toimub oma maa materjalide kogumine, selle faasi puhul ei ole tegemist veel võrdlusega;
3) Algne   analüütiline   faas   –   selles   faasis   toimub   eelmises   faasis   (algne   kirjeldav   f.)   kogutud   info 
analüüsimine erinevatest mõjutajatest, korrelatsiooni e. vastastikuste seoste leidmine muutujate vahel, 
kirjelduse põhjustajate leidmine;
4) Kirjeldus ja analüüs teise riigi raamatukogunduses – korrelatsioon  ja koefitsiendid; 
5) Võrdlev   faas   –   toimub   kõrvutamise   teel   võrdlemine,   sarnasused-erinevused,   võrreldakse   muutuja 
toimimist ühel maal, et kinnitada või ümber lükata teisel maal toimuvat:
6) Korrelatsioonilaienduse faas – loogiline positiivne muutuja korrelatsioon – edukas esialgne võrdlus, 
hüpoteeside kontrollimine;
7) (Rahvusliku)   laienduse   faas   –   positiivse   korreltasiooni   puhul   nö   lisamaade   kaasamine    samade  
muutujate kontekstis, rahvusvahelise võrdleva raamatukogunduse kujunemine;
8) Ennustav   faas   –   järeldused   rahvusvahelistest   muutujatevahelistest   seostest,   võrdleva 
raamatukogunduse eesmärgi saavutamine;
9) Metodoloogiline faas – analoogse põhjuse mõistmine erinevates maades ja erinevates tingimustes;
10) Edasise   uuringu   faas   –   täiendavate   analüüside   vajadus,   piirdealade   käsitlused,   lähedalt   seotud 
muutujate kontrollimine;
11) Süsteemide   analüüsi   faas   –   raamatukogusüsteemide,   nende   osade   ja   võrgustike   analüüsimine, 
hüpoteetiline faas;
12) Seadusloome faas – nö kasulike tegevuspõhimõtete sõnastamine, nende mõistmine ja mõtestamine, 
rahvusvaheliseks kasutamiseks võimalike standardite loomine.
Võrdleva meetodi   astmed   raamatukogundusuuringutes ( Richard  Krzys`i järgi – leidis, et need 12 faasi 
võib kokku võtta 4 tegevusega):
A. KIRJELDAMINE   –   see   peaks   näitama,   et   uurija   on   jõudnud   seisukohale   selles,   mis   on 
uurimisobjektid  (maa 1 & 2, nt.: Läti ja Soome raamatukogundus, tuleb teatud  kitsas  rmtukogunduse 
valdkond    piiritleda   –   nt.   teadusraamatukogud).   On   piirdutud   vaid   mõlema   riigi   raamatukogu 
andmestikuga. On läbitud juba valikuperiood – uurija teab juba millist riiki näiteks valida ja miks just 
seda. Leitakse valdkonna kohta infot, mis aitab seda kirjeldada.
B. INTERPRETEERIMINE   –   e.   tõlgendamine   ühe   või   teise   riigi   majanduslikest,   sotsiaalsetest, 
kultuurilistest   jt.   faktoritest,   need   lisanduvad   tõlgendamisele,   kuna   mõjutavad   rmtukogundust. 
Andmestik on ikka veel eraldiseisev.
C. KÕRVUTAMINE – ühte  teisega  omavahel kõrvutades peaks  tulema  ühine ja erinev välja. Siin peaks 
olema uurijal olemas teatud kriteeriumid, mille alusel ta hakkab võrdlema kahe rmtkogu andmestikku. 
Ta   jõuab   võrdlusanalüüsi   hüpoteesini.   Hüpoteesi   sõnastus   võrdleva   analüüsini   peab   saama 
võimalikuks.  Selle lõpus (kui on olemas võrdluskriteeriumid, mis omakorda tulenesid mõjutustest) 
toimub eelmise astme interpreteerimine aspektidesse. Ühisosa ja erinev viib kriteeriumiteni, millest 
tuleb võimalikuks sõnastada hüpotees või hüpoteesid. 
D. VÕRDLEMINE   –   ühise   ja   erineva   leitud   hüpoteesid   on   võrreldud   samaaegsete   ühilduvustega. 
Kokkuvõte toob välja selle, mis võib huvipakkuv olla – mis sellest välja võib tuua, mida saame 
3
järeldada.
Võrdlevad    uurimismeetodid   hõlmavad  kultuurideüleste   probleemide   identifitseerimist,   analüüsimist   ja 
selgitamist ühise ja erineva koostoimena. Tuleb tähele panna, et kultuurideüleste uuringute probleemid on 
alati   sotsiaalkultuurilises   kontekstis.   Selle   sotsiaalkultuurilise   konteksti   aktsepteerimine   on    eelduseks  
kontseptuaalsele ja funktsionaalsele vastavusele uurimistuelmuste interpreteerimisel.
Faaside  ja  astmete  seoseks on, et kirjeldavale faasile eelneb spekulatiivne valik. 
5.   Rahvusvaheline    institutsionaalne    raamatukogundus   –   ülemaailmsete 
rahvusvaheliste organisatsioonide roll ja võimalused.
Rahvusvahelise   raamatukogunduse   (international   librarianship)   üheks   alamkategooriaks   on 
rahvusvaheline institutsionaalne raamatukogundus.
Rahvusvahelised raamatukogu- ja infoalased organisatsioonid tekkisid 1890ndatel aastatel, suurem osa 
aga 20 sajandi esimesel poolel. Raamatukogualaste organisatsioonide väljakujunemise tõusulained olid 
1970ndatel   ja   1990ndatel   aastatel,   mis   oli   tingitud   poliitilistest   aspektidest.     Rahvusvahelise 
institiutsionaalse   raamatukogunduse   tekke   põhjused   ja   eelised   võib   kokku   võtta   alljärgnevate 
märksõnadega:
• Rahvusvahelised   raamatukogu-   ja   infoalased   organisatsioonid   raamistikuna   eri   riikide   rahvusliku 
raamatukogunduse arenguks.
• Rahvusvaheliste raamatukogu- ja infoalaste organisatsioonide roll ühise teabekapitali kujundamises ja 
standardimises.
• Rahvusvahelised erialaorganisatsioonide  makrokeskkond .
• Rahvusvaheliste   erialaorganisatsioonide   liikmeskord,   struktuuriüksuste   kujunemine   eri   riikide 
liidripositsioon ja mõjusfäärid.
• Rahvusvahelise   erialaorganisatsiooni   juhtimisstruktuurid   –   tegevjuhtkond,   valimised,   arengukava, 
strateegiline plaan jne.
• Rahvusvaheliste   erialaorganisatsioonide   tegevuse   regulaarsus   –   aastakonverents   aastakoosolek, 
peaassamblee, erialaperioodika.
• Rahvusvahelise raamatukogu- ja infoalase organisatsiooni loomine – näidisjuhtum.
• Rahvusvaheline   erialaorganisatsioon   –   võimalus   rahvuslikule   raamatukogundusele,   konkreetsele 
raamatukogule, raamatukoguhoidjale.
Rahvusvahelist institutsionaalset raamatukogundust võib liigitada:
• Ülemaailmseteks   (ülemaailmsed    universaalsed    raamatukogud,   ülemaailmsed   erinevaid 
raamatukogutüüpe vs raamatukogutöö protsesse aluseks võttes)
• Regionaalseteks (Euroopa raamatukogud, Läänemeremaade raamatukogud jne)
Raamatukogunduse areng ja raamatukogude  heatasemeline koostöö sõltuvad suuresti sellest, mil määral 
on   raamatukogud   kaasatud   ühisprojektidesse   ja   kui   teadlikud     on     nad   raamatukogunduse 
arengusuundadest Euroopas ja maailmas ning  sellest kui  palju raamatukogud osalevad rahvusvaheliste 
raamatukogundusorganisatsioonide  töös ning  tunnevad  nende organisatsioonide põhidokumente, millest 
juhinduda oma  riigi raamatukogupoliitika väljatöötamisel ja  tegevuse kavandamisel. 
Ülemaailmsete rahvusvaheliste organisatsioonide roll ja võimalused.
Ülemaailmsed   rahvusvahelised   erialaorganisatsioonid   ei   saa   niivõrd   keskenduda   konreetsetele 
probleemidele,   kui   regionaalsed   organisatsioonid.   Seda   enam   väljendub   nende   roll   ülemaailmse 
raamatukogunduse standardimisel ja ühiste põhimõtete väljatöötamisel, nn baasi loomisel, kust siis iga 
organisatsioon    vastavalt   oma   huvile   edasi   areneb.   Ülemaailmsete   rahvusvaheliste   organisatsioonide 
prioriteetideks ei saa olla  mingite  konkreetsete teemade arendamine, mis ei ole välistatud muidugi selleks 
4
ette   nähtud   sektsioonides,   kuid   ühtsed   teenuste   konjuktuurid   ja   nn   ühtsete   tulemusnäitajate   (kliendi 
reageering,   avalikud   teenused,   teaviku   otsingud,   teaviku    laenutus ,   tehnilised   teenused,   ressursside 
hindamine jne) esitamine küll.
Mõned ülemaailmsed rahvusvahelised raamatukogu- ja infoteadustealased organisatsioonid:
• International Federation for Information and Documentation / FID
• International Federation of Library Associations /  IFLA  (Rahvusvahelises Raamatukoguühingute  ja 
-institutsioonide Liidus, mis oma kaheksa  osakonna, 32  sektsiooni  ning 14 ümarlauaga hõlmab  kõiki 
raamatukogunduse  valdkondi)
• International  Association  of School Librarianship / IASL
•  Special   Libraries  Association / SLA
• International Medical Informatics Association / IMIA
 
6.   Rahvusvaheline   institutsionaalne   raamatukogundus   –regionaalsete 
rahvusvaheliste organisatsioonide roll ja võimalused.
Regionaalste   rahvusvaheliste   organisatsioonide   roll  lisaks   ülemaailmsetele   võib   olla   raamatukogu 
missiooni  selgitamine , eesmärkide ja tegevuse prioriteetide piiritlemine, sihipärase tegevuse  planeerimine  
ja missioonile vastavate tegevussuundade arendamine. Iga riik vajab oma  riiklikke  dokumente,  millest 
juhinduda  raamatukogude  tegevuse    ja kogu kultuurisfääri     edendamisel ,  kuid nende  põhilähtekohad 
peavad haakuma   selle regiooni ja ka kogu maailma raamatukogunduse arengusuundadega. Erinevate 
organisatsioonide rolli ja võimaluste väljaselgitamiseks tuleks läbi viia raamatukogutöö hindamist, mis 
siis vastavate kriteeriumite alusel selgitavad välja tema rolli ja võimalused. Vastavalt regionaalsele turule 
orienteerudes loob võimalused ringkonnale kellele eeskätt ta suunatud on.
Mõned regionaalsed rahvusvahelised raamatukogu- ja infoteadustealased organisatsioonid:
•
Ligue des Bibliotheques Europeennes de Resherhe / LIBER (Euroopa Teadusraamatukogude Liit 
edendab   raamatukogude   koostööd,      vahendab    pikaajaliste     arengukavade   kujundamist   ning 
esindab   Euroopa  
  teadusraamatukogusid  
  koostöö   arendamisel   rahvusvaheliste 
organisatsioonidega)
•
Consortium   of   European   Research   Libraries   /   CERL   (Euroopa   Teadusraamatukogude 
Konsortsium  toetab   Euroopa     teadusraamatukogude   ühisandmebaaside     loomist,   et   soodustada 
nende varade  kättesaadavust ja aidata  kaasa teadusraamatukogude arengule)
•
Bibliotheca   Baltica   (Läänemeremaade   Raamatukogude     Ühenduse   ülesandeks   on   arendada 
Läänemeremaade   raamatukogude   koostööd   ja   teadustööd   ning     tagada     kultuuripärandi   säilivus   ja 
kättesaadavus õppe- ja uurimistööks)
7. Infoprofessionaali koolitus ja rahvusvahelised erialaorganisatsioonid.
Organisatsioonideks on : 
IFLA – Hariduse ja Koolituse sektsioon (SET) – antud sektsioon tegeleb LIS professionaalide hariduse 
ja koolitusega, baseerudes uuringutele ja professionaalsele tegevusele. Sektsioon soodustab debatti LIS 
haritlaste ja valdkonna töötajate vahel. 
Raamatukogu ja infoteenuste  alane  koolitus hõlmab kõiki IFLA Divisione ning soodustab koostööd nende 
vahel ja samuti ka teiste rahvusvaheliste valdkonna organisatsioone, kellel sarnane  missioon . Sektsiooni 
peamiseks huvivaldkonnaks onarenguriikide raamatukogude ja infoteaduste hariduse ja koolituse olukord.
- Kooliraamatukogude  standardid  – 1976a
- LIS professionaalide haridusprogrammide juhend – 2000a
IFLA – Täiendkoolituse ja töökohal õppimise sektsioon (CPWD) 2002 aastast enne oli  Round  Table 
5
on   Continuing   Professional   Education.   –  Antud   sektsiooni   eesmärgiks   on   julgustada   ja   arendada 
jätkuhariduse  programme  LIS personalile. Pakkuda koolitust  fookuses  olevate uuenduste kohta nagu uued 
trendid infoallikates, tehnoloogias jne.
EUCLID   –   European   Association   for   Library   and   information   education   and 
research.Organisatsiooni eesmärgiks on edendada koostööd Euroopa LIS hariduse ja uurimistöö juures ja 
pakkuda asutust, mille läbi oleks võimalik valdkonna huve Euroopa tasandil esindada. Organisatsioon 
soodustab tudengi ja õppejõudude vahetust liikmesriikide vahel, koostööprojekte, tugevamate liikmete 
toetust nõrkadele jne.    
BOBCATSSS   -    1993:  Budapest,  Oslo,  Barcelona,  Copenhagen,  Amsterdam,  Tampere,  Stuttgart, 
Szombately, Sheffield. Bobcatsss on iga-aastane sümpoosium, mis on organiseeritud Euroopa ülikoolide 
tudengite  poolt. Igal aastal 2 ülikooli organiseerib sümoosiumi. Organiseerivad ülikoolid peavad õpetama 
LIS   eriala   ning   tegema   valdkonnas    uuringuid   EUCLID  all.  (European   Association   for   Library   and 
Information Education and Research). Sümpoosium korraldatakse LIS tudengite ja spetsiolistide jaoks.
ALISE  – Association For Library and Information Sciance Education. 
The    mission    of   ALISE   is   to   promote   excellence   in   research,   teaching,   and    service    for   library   and 
information  science  education.
Eesmärgid :
• Promote an  understanding  of the  values  and ethos  of library and information science. 
•  Support  the professional and intellectual  growth of individual  members. 
• Advance research that contributes to and enlarges the  knowledge  base of library and information 
science and education in the  field . 
•  Provide  mechanisms for the  exchange , dissemination, and  receipt  of information about  issues , 
events , trends in  such   areas  as  curriculum , research, funding, consulting, continuing education, 
government , and society as  these   influence  and inform  library and information science. 
• Strengthen the association's  leadership   role  in library and information science education
BAILER – The  British  Association for Information and Library Education.
Eesmärgiks on peegeldada tagasi ning   ja fokuseerida LIS eriala arengu suundadele. Suur osa sellest 
kuulub   õpetava   ja   uuringutegevusega   seotud   personali   ning   liikmeinstitutsioonide   arendamisele   ja 
edendamisele.
Tähtsamad  raportid  :
Williamson   Report    - 1920-l läbiviidud esimine LIS hariduse uuring, kus analüüsiti  senist  
rmtk alast haridust, koolituse liikumise suunda rmtk ülikooli ja liikumist praktilisest õpetusest 
teoreetilisel alusel baseeruva hariduse suunas.
KALIPER report – Kellog – ALISE – Information Professions and Education Reform 
Project . Kestis 1998-2000 ja osales USA,  Kanada  ja UK 20  uurijat  13 õppeasutusest. Töödati 
välja 6 trendi LIS hariduse edendamiseks.
6
8.   Infoprofessionaali   vastutus-   ja   kompetentsusvaldkonnad   rahvusvaheliste 
erialaorganisatsioonide analüüsides.
1) Raamatukogu- ja infotöötaja roll ja vastutus: trende Euroopas ja maailmas. ( Seminar  7.oktoobril 
2003)
Raamatukogu-   ja   infotöötajate   hariduse   analüüsimine   läbi   ökoloogilise   teooria:  Panda   sündroom 
raamatukogu- ja infotöötajate hariduses.
Pidevalt  muutub  informatsiooni   universum ,  kus raamatukogu-ja infotöötajad töötavad.  Informatsiooni 
tõus   toob   endaga   kaasa   teisi   ameteid,   mis   tegelevad   informatsiooniga   ja   nad   muudavad    piire    ja 
konkurentsi reegleid. Informatsiooni maailm teeb läbi suuri muudatusi ja raamatukogu-ja infotöötajad 
peavad sellega kaasa minema.
LIS valdkonnaks on informatsiooni probleem – tõukejõud, mis sunnib indiviidi analüüsima olukorda, 
milleks   ta   infot   kasutab   ja    vahendaja    indiviidi   ning   infovajaduse   ning   info   salvestuse   vahel.   Seda 
probleemi põhjendab  eksperiment - kasutaja otsib informatsiooni kognitiivse vajaduse rahuldamiseks ning 
infosalvestus  sisaldab  võimalikke  lahendusi sellele  vajadusele.  See on  kognitiivne   protsess  ning info 
kasutus ja relevantsus on situatsioonilised. Kuigi infoprofessionaalid ja raamatukogud täidavad ka teisi 
ülesandeid on informatsiooni probleem keskseim ning defineerib   elukutse  valdkonda.
LIS   hariduse    praeguseks    trendiks   on   laiendada   turgu   teistele   informatsiooni   funktsioonidele   ja 
organisatsioonidele ja vähendada raamatukogusisest tööd (eriti rahva- ja ülikoolirmtk-des)
Keskkonnamuutustega kaasnevad:
• Pidevalt kasvav vajadus infojuhtimiseks kõikides organiosatsioonides
• Rmtk-d on vaid üks osa infotööstusest ning  paljudele  ühiskonnasegmentidele ei ole nad kõige 
tähtsamaks osaks
• Rmtk.hoidjad muutuvad infotöötajateks.
LIS haridusprogrammid tegutsevad tormilises keskkonnas, kus nad konkureerivad teiste elukutsetega ja 
haridusprogrammidega.
Ökoloogiline teooria kirjeldab muutusi elanikkonnas, mille on põhjustanud  evolutsioon  ja loomulik valik 
Rõhuasetus on rahvastikul, mitte indiviididel ja elanikkonna ning keskkonna vahelise suhte dünaamikal. 
Ökoloogilisi    mudeleid    võib    kohandada    nii   taimedele   kui   loomadele,   kuid   ka   organisatsioonidele   ja 
elukutsetele.
Ökoloogilise teooria kohaselt sõltub rahvastiku ellujäämine tema võimest kohaneda oma keskkonnaga 
(nišiga). 
Mida suurem, mitmekesisem ja paindlikum elanikkond, seda suurem on tema võime leida uusi nišše. 
Piiratud ökoloogilise nišiga liigid ja/või  oskamatus  vältida riskide kõrvaldamist kui nišid kaovad. Pandad 
on ohus, kuna nende  toiduvajadus  on paindumatu ja nende toiduallikas  pilliroog  väheneb. Kui pandad 
sööksid erinevat toitu ja  elaksid   erinevas  kliimas, oleks neid rohkem säilinud. 
Kui nišš muutub peab ka elanikkond  muutuma , et ellu jääda. Elanikkond võib tervikuna muutuda või 
jaguneda  diferentseeritud  elanikkonnaks. 
Informatsiooni   olulisuse   kasvamine,    infotehnoloogia    ja   infokeskkonna   areng   on   loonud   ökoloogilise 
lähenemise   LISile   ja   teistele   elukutsetele   ning   haridusprogrammidele    LISi    traditsioonilises   nišis   (nt. 
digitaalrmtk.) ja uutes nišides (nt.  infojuhtimine ). 
Mida peab LIS  haridus  tegema, et ellu jääda? Ellujäämine elukutselise hariduses tähendab teadmiste 
baasi,   vahendite,   lähenemiste,   kogemuste   ja   väärtuste   jätkumist   mingis   vormis.   Haridusprogrammide 
puhul tuleb mõelda, millised  programmid  peaksid ja võiksid säilida ning milliseid oleks vaja luua.
Praeguste haridusprogrammide  keskseks   ideeks  on raamatukogutöötajate  koolitamine  rmtk-de jaoks. Kui 
püüda seda ainust traditsioonilist niši säilitada, siis tähendab see järk-järgulist LIS hariduse väljasuremist. 
Pikk ellujäämisperiood  eeldab  pidevat  muutumist  ja kohanemist.  Tuginemine  ühele  nišile (uuele  või 
vanale) seob elanikkonna tuleviku selle niši säilivusega.
7
2)   Infoprofessioanaali   kompetentsusanalüüsid   Erialaraamatukogude   Assotsiatsioonis   (Special 
Libraries Associations) 1990ndatel
Uuring viidi läbi koostöös SLA liikemtega. Liikmed pidid kirjeldama oma visiooni infoprofessionaaline 
kompetentsustest. 
Analüsi tulemusel infoprofesionaalid vajavad kahesuguseid oskusi:
a) Professionaalsed oskused:
inoprofessionaali teadmised informatsiooni allikatest,
informatsioonile juurdepääsust,
tehnoloogiat,
infojuhtimisest
infootsingust
ning võime kasutada neid oskusi raamatukogus ja informatsiooni teenindustes.
b) Personaalsed oskused:
suhtumised ja  hinnangud , mis võimaldavad infoprofessionaalil efektiivselt töötada
olla hea kommunikatoor;
olla õppimisvõimeline;
olla koostööaldis
ja ellu jääda muutuvas infoühiskonnas.
3)   Saksa   Raamatukoguühingute   Liidu   analüüs   “ Kutsekirjeldus    2000:   raamatukogud   ja 
raamatukoguhoidjad muutumises”
Raamatukogutöötajad vajavad ellujäämiseks järgmisi kompetentsusi/oskusi:
• Medoodiline   -   erialane    kompetents    –   Raamatukogutöötajad   vajavad   konkreetseid   teadmisi   ja 
oskusi, et toime tulla oma igapäevatöös. Näiteks, peavad raamatukogutöötahad suutma kiiresti 
leida informatsiooni erinevaid informatsiooni ja –kommunikatsisüsteeme kasutades.
• Sotsiaalne   kompetents   –   Raamatukogutöötaja   suhtleb   väga   paljude   erinevate   inimestega. 
Pedagoogilised   ,   psühholoogilised   teadmised   on   olulised.   Raamatukogutöötaja   peab   oskama 
kilientidega suhelda ja  tunnetama  nende vajadusi. Ta peab olema koostööaldis.
• Kultuuriline kompetents – Raamatukogutöötajad peab omama laia silmaringi. 
• Mjanduslik ja  juhtimisalane  kompetents
• Tehnoloogiline kompetents
Olenevalt   raamatukogu   tüübist   vajavad   raamatukogutöötajad   veel   eraldi   oskusi.   Näiteks 
meditsiiniraamatukogutöötajad vajavad teadmisi meditsiini vallas jne.
9. Raamatukoguruumi analüüsid Euroopa Komisjoni  algatusel  ja toetusel
Raamatukoguruumi   analüüsi   ja   arendamise   periood   algab   aastast   1988,   kui   saab   hakata   ka   jälgima 
regulaarset tegevust antud valdkonnas. 
Telematics   for   Libraries   programme  toimis   tolleaegse   struktuuri   põhjal   XIII   peadirektoraadi 
“Telekommunikatsioonid,   infoturg,   uurimuste   rakendamine”   infoturu   osakonna   (Information    Market  
department  of DGXIII) vahendusel;
Alates 5.raamprogrammist (1998-2002) kuuluvad raamtukogundusanalüüsid ja –uuringud IST programmi 
(Information Society Technology Programme).
Euroopa    Parlament    kinnitas   23.oktoobril   1998   Starsbourgis   aruande  The   Role   of   Libraries   in   the   –
Modern World (tuntud ka Ryyaneni aruandena, koostatud 25.06.98), milles avaldas toetust
• Raamatukogude tegevuse ja rolli moderniseerimisele
• Raamatukogu- ja infoteenuse uuendamisele
8
• Vaba juurdepääsu laiendamisele infomaterjalidele, eriti elektroonilisele informatsioonile
• Raamatukogude koostöö tõhustamisele ja virgutamisele.
Raamatukoguruumide analüüsi eellugu:
• Euroopa   Parlamendi    resolutsioon    30.03.19844  The    Creation    of   a   Eurpean   Libarary  (tuntud 
Schwencke resolutsioonina);
• Euroopa Nõukogu resolutsioon 27.09.1985 Collaboration  between  Libraries in the Field of Data 
Processing ;
•  UNESCO  Public Library Manifest;
• G7 konverents  (veebruar 1995)- infoühiskond
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu resolutsioon 16.03.1995  European  Year  of Lifelong  Learning  
(1996).
Euroopa   Komisjoni   algatusel   on   läbi    viidud    raamprogramme   eesmärgiga   uurida   ja   parandada 
raamtukogutööd. 1988-1991 oli nö ettevalmistav  periood:  Action  Plan for Libraries.
10.   Raamprogrammide   (3.–5.   raamprogramm)   kestel   analüüsitud 
raamatukogunduse põhivaldkonnad.
3. RAAMPROGRAMMI perioodi (1991–1994) nimetatakse ka mobiliseerumise  perioodiks , mille vältel 
kontsentreeruti peamiselt neljale analüüsivaldkonnale:
1. Arvutiseeritud bibliograafiad.  Selle valdkonna eesmärgiks oli luua, suurendada ja ühtlustada masin-
loetavaid bibliograafiaid ja katalooge Euroopas, tõstes sellega raamatukogude  efektiivsust  ja parandades 
nendevahelist ressursside jagamist.
2.   Raamatukogude   võrgustikud   ja    nendevahelised    süsteemid.  Siin   oli   eesmärgiks   aidata   luua 
võrguteenuseid raamatukogude vahel, kindlustades, et tehnilised võimalused oleksid kättesaadavad uute 
telekommunikatsiooni  teenuste abil ja saavutused avatud süsteemide ühenduses (OSI) oleks täielikult läbi 
uuritud ja tarvitusele võetud.
3. Uuenduslikud raamatukogude teenused.  Selle valdkonna eesmärgiks oli võimaldada raamatukogudel 
pakkuda   rohkem   tasuvaid   teenuseid   kaasaegsete   informatsiooni   ja   kommunikatsiooni   tehnoloogiate 
kasutamise kaudu.
4.  Tehnoloogia -põhised raamatukogu tooted ja töövahendid. Selle valdkonna eesmärgiks oli stimuleerida 
Euroopa   turgu,   julgustades   erasektorit   tegema   koostööd   raamatukogudega,   et   toota   äriliselt   tulusaid, 
spetsiaalselt raamatukogudele kavandatud telemaatilisi tooteid, teenuseid ja töövahendeid. 
4.   RAAMPROGRAMMI  (1994–1998)   nimetatakse  konsolideerumise   ja   integratsiooni  perioodiks. 
Tegevussuunad:
• Arvutivõrgul põhinevad raamatukogusisesed süsteemid
• Telemaatika rakendamine ühendatud raamatukogude teenustes
• Raamatukoguteenused juurdepääsuks võrkudes leiduvatele inforessurssidele 
4. raamprogrammi kontekstis pöörati tähelepanu projektidele, mille eesmärgiks oli:
• Aidata raamatukogudel valmistuda võrgustumiseks ja digitaalajastuks üldiselt.
• Toetada   juba   olemasolevaid   võrguteenuseid   raamatukogus:   nt.    kataloogi    otsing,   dokumendi 
9
väljastamine jne.
• Propageerida raamatukogu kui vahendaja rolli laienevas infomaailmas.
Platvormid: 
1. Autoriõiguse probleemid raamatukogu kontekstis ( ECUP )
2. Digitaalraamatukogude   tegevuste   kooskõlastamine   rahvusraamatukogude   tasemel 
(CoBRA).
3. Olulised standardid raamatukogunduses (EFILA).
4. Avalike raamatukogude roll infoühiskonnas ( PUBLICA ).
Analüüside tulemusel on võimalik  identifitseerida raamatukogunduse  valdkonnad, milles  programmid 
omasid arvestatavat mõju:
tehnoloogiad , koostöö Euroopas,  partnerlus , standardid, autoriõigus, uued teenused, poliitiline mõju.
Temaatilised programmid  5. RAAMPROGRAMMI kontekstis (1998-2002):
1.  Elukvaliteet - ja ressurside korraldus
2. Kasutajasõbralik infoühiskond (IST)
3. Konkurentsivõimeline ja säästev  majanduskasv  (GROWTH)
4. Energia,   keskkond   ja   keskkonnasäästlik   areng  (Energy,   Environment   and    Sustainable   
Development  - EESD).
Horisontaalprogrammid: 
1. Euroopa Ühenduse teadustegevuse rahvusvahelise positsiooni kindlustamine
2.  Innovatsioon ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) kaasamine
3. Inimpotentsiaali arendamine ja sotsiaal-majanduslik uurimistöö
Kasutajasõbraliku   Infoühiskonna     programm   (IST)  jaguneb   4-ks    suuremaks    erinevaid    uurimis -   ja 
arendustöö  teemasid  katvaks tegevusvaldkonnaks. Neile lisanduvad laiemad, kogu programmi läbivad 
teemad,   mis   on   avatud   pikema-ajalise   sihiga   projektidele,   lisaks   toetus   üle-euroopalistele 
uurimisvõrkudele ja kaasnevad meetmed.
Süsteemid ja teenused  kodanikele  
Selle   tegevusvaldkonna    sisuks    on   töö   erinevate   kodanikele   suunatud   teenuste   väljatöötamisel   ja 
täiustamisel   alates   tervishoiust   kuni   valitsussektori,   keskkonnatehnoloogiate,   transpordi   ja   turismini 
valdkondadeni.
Uued töömeetodid ja e-äri 
Kaks põhilist mõistet on siin e-töö ja e-äri. Programmi sihiks on  visioon  globaalsest majandusest kus 
tarbijad, töötajad ja firmad suhtlevad usaldust loovas võrgukeskkonnas. Uurimis- ja arendustöö eesmärk 
on vahetult ettevõtete konkurentsivõime tõstmine ja töötajate võimaluste avardamine.
Multimeedia sisuteenused ja instrumendid  
Telekommunikatsiooni ja sisuteenuste konvergents (üksteisele lähenemine) toob kodanikele, ettevõtetele 
ja  avaliku   sektori  organisatsioonidele  mitmeid  uusi  võimalusi.  Kriitiliseks   aspektiks  on  siin  kasutaja 
vajadustele orienteeritud multimeedia teenuste arendamine, mis avab juurdepääsu reale infoteenustele. 
IST programm toetab selles tegevusvaldkonnas just interaktiivse meedia, mitmekeelsete sisuteenuste ja 
uudsete suhtluskeskkondade  arendamist .
Baastehnoloogiad ja infrastruktuur  
Toetus   infoühiskonna   arengut   toetavate   uute    elektroonika ,   telekommunikatsiooni   jt.   lahenduste 
väljatöötamisele.
10
13.  Rahvusraamatukogu roll ja positsioon rahvusliku institutsioonina – asukohariigi 
ja regiooni kontekst.
Rahvusraamatukogude tulevik on olla rahvusliku institutsioonina riigi kultuuriarengu olulisis elemente, 
kes on avatud uuele tehnoloogiale ja kes on valmis  osalema  riigi infosüsteemides. Rahvusraamatukogul ei 
ole aktiivset raamatukoguteenuse osutamise ülesannet, millest tulenevalt puudub neil raamatukogudel ka 
tõpselt   ja   konkreetselt   määratletud   kasutajate   sihtrühmad.   Rahvusraamatukogude   kui   rahvusliku 
kultuuripärandi kogujate ja haldajate ülesannete täitmiseks peavad olema seaduslikud  garantiid  tasuta 
sundeksemplaride saamiseks ja nende säilitamiseks.  Kogud  ja AB-d moodutavad terviku ning on osa 
Eesti avalikust inforessursist. Avalikud teenused on seadusest tulenevad üldkättesaadavad infoteenused, 
mida osutatakse võrguteenusena, teenustena teiste raamatukogude vahendusel ja lugemissaalides. Eesti 
RR arengut mõjutavad tegurid-  Eliga :
  1)ühinemine   (uued   võimalused- projektid ,   koolitused,   tehnol.   süsteemid),   avaliku   sektori    ahenemine  
(tasulise   info   kasv,   avaliku   teenuse   muutumine   ärilisemaks),   infokommunikatsiooni   tehnoloogia 
tähtsustumine  (kasvab rahvusliku  inforessursi kasutamine),  info väärtustumise  kasv (Euroopastumine, 
kasvab valmidus maksta info eest)
2)    Konkurentsisituatsiooni    tugevnemine:   raamatukogude   vahel   (resursside   ja   kasutajate   pärast, 
funktsioonide   ähmasus,   spetsialiseerumise   vähenemine),   erasektoriga   (infoanalüüsi   ja   monitooringu 
teenused, andmebaaside loomine ja kirjastamine), turgude areng, koostöövaldkondade võimalikkus, riigi 
rolli ja mõju kasv konkurentsi reguleerijana.
RR   strateegiline   eesmärk   Eesti   informatsioonilises   infrastruktuuris-   et   raamatukogu   toimiks 
raamatukoguvõrgu    arendajana    ja   inforessursina,   kogu   rahvuse   raamatukoguna,   informatsiooni 
sisutootjana.
R
  ahvusvaheline tasand-  C
  DNL   – Maailma Rride Direktorite Konverents,  CENL. Eur. Rrde direktorite 
konverents- Eur. Organisatsiooni kuuluvate riikide Rrde juhtide valitsusväline organisatsioon. 42 liiget 
(RR), eesm: koostöö edendamine ja ühisprojektide algatamine (projekt Euroopa Rrde kogulk Gabriel, 
The   european   Library   (TEL),   multilingual   dictionary,    performance    ,   indicators,    network    standards). 
Tegevusvaldkonnad    –   arendad   ja   harmoniseerida   rk-sid   puudutavaid   rahvuslikke   arengustrateegiaid, 
juurutada rmtkogudes  uut infotehnoloogiat, standardida ja ühtlustada raamatukogude tegevusprotsesse 
eesmärgiga välja arendada ühtne Eur infovõrgustik, säilitada ja ennistada Eur märkimisväärsed harulduste 
kogud. GABRIEL-1997 pakub teavet Euroopa Rrde , nende  kogude  ja teenuste kohta, Euroopa RRde 
harulduste näitus, juurdepääs digitaalandmebaasidele, 2004. liitub projektiga the european Library.
 Teenuste  tasandid :
1) Gabrieli   kogulehekülg   (ingl,   pr   ja   saksa   keeles).Iga    osalev    rmtkogu   võib   lisada   vabal 
valikul  oma serverisse vastavas keeles informatsiooni, mis on nähtav Gabrieli kogulehel.
2) informatsioon euroopa tasandil – info Euroopa Rrde kohta  kolmes  keeles (onfo gabrieli 
kohta, avalik info CENLi kohta, uued projektid, muutused raamatuykogudes (teenused), 
tekstid riikide Rrde kohta alfabeetilises  järjekorras, märksõnaline otsingusüsteem, Rrde 
võrguteenused.
3) Raamatukogud- info euroopa Rrde kohta (ajalugu, poliitika, kogud ja teenused
4)  Individuaal  teenused- koondkataloogid, rahvusbibliograafia,  andmebaasid .
14. Eesti raamatukogunduse roll 21. sajandi alguse sotsiaalses kontekstis.
Kokku on Eestis  1182  raamatukogu, millest 576 rahvaraamatukogu, 523  kooliraamatukogu , 83 eriala- ja 
teadusraamatukogu . 90ndatel suured muutused raamatukogusüsteemis seoses Eesti taasiseseisvumusega.
Makrokeskkonna  muutused- üleminek  liberaalsele  turumajandusele,  rahvusriigi  taastamine,   radikaalne  
erastamine,  edukas  rahareform,  kultuuri  depolitiseerumine,  kultuuritarbimisest  kaugenemine-  eelkõige 
11
materiaalsetel   põhjustel,   kultuuri-   ja   haridusjuhtimise   ühendamine   (1993):    stiihia ,   puudu   riiklikest 
analüüsidest.
Haridusseadus   (1992),   põhikooli-   ja   gümnaasiumi   uued   õppekavad   (1996).   Tiigrihüppe   rahvuslik 
sihtprogramm (1996), Haridusreformid- kõrgharidus, täiskasvanute haridus jne. 
„Riiklik   kultuuripoliitika   lähiaastatel“   (1998)-   kultuuri   rahastamine-   kultuuriinstitutsioonide 
finantsgarantiide puudulikkus.
Teaduskorralduse seadus (1993), selle mõju ülikooliharidusele ja – teadusele.
Eesti raamatukogude arengukontseptsioon ( ERAK )- 1990
Raamatukogude probleemid- raamatukoguvõrgu  ametkondlik  killustatus, seadusandluse puudumine, 
halb   majanduslik   olukord,   tehniline   ja   infotehnoloogiline   mahajäämus,   kogude    sisuline ,   laadiline   ja 
keeleline  ühekülgsus.
Viimastel   aastatel   toimunud   muutused-   Raamatukogude   tegevust   reguleerivate   õigusaktide 
vastuvõtmine;   Raamatukogude   infotehnoloogiline   moderniseerimine:   informatsioonile   juurdepääsu 
parandamine,   raamatukogude   töökorralduse   muutmine,   eeldused   rahvusvaheliseks   integratsiooniks, 
ELNET. 
Raamatukoguvõrgu   ümberkorraldamine:   tööstus-   ja   põllumajandusstruktuuride   reorganiseerimine, 
territoriaalsed   ja   administratiivsed   muutused,   raamatukoguteeninduse    optimeerimine ,   kesksete 
erialaraamatukogude reorganiseerimine.
Arengu   positiivseiks   eeldusteks   on-   ajalooliselt   kujunenud   raamatukoguvõrk,   raamatukogutöö 
kogemuse järjepidevus, lugejaskonna kasvanud infovajaduse surve.
Kasvab   raamatukoguhoidjate   haridustase,   erialateadmised   ja   –   oskused.   Tasemeõpe   on   kaasaegne   ja 
paindlik,   võimalus   omandada   infoteaduse   haridus   magistri-   ja   doktoriõppe   tasemel,   olemas 
täiendkoolituse süsteem,  raamatukoguhoidja  elukutse väärtustamine.
Raamatukogude koostöö laienemine nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil: ERÜ ja ELNETi roll, eri 
tüüpi   raamatukogude   nõukogude   tegevus,   rahvusvahelistesse   organisatsioonidesse    kuulumine , 
ühistegevus.
Raamatukogude   füüsilise   keskkonna   uuenemine-   Eesti   rahvusraamaukogu   (1993),   Eesti 
Muusikaakadeemia   (1999)   ja   Eesti    Kunstiakadeemia    (2000)   raamatukogud;   lisaks   paikneb   ligi   300 
rahvaraamatukogu  uutes või  renoveeritud  ruumides. 
Raamatukogude   lugejate,   laenutuste   ja   külastuste   arv   kasvab   pidevalt.   Kuid   samas   raamatukogu 
osatähtsuse   ja   mõju   vähene    arvestamine    Eesti   arengu   seisukohalt   olulistes   arengustrateegiates   ja 
programmdokumentides.
Kooliraamatukogu   osatähtsuse   põhjendamatu   alahindamine,   liigne    keskendumine    eelkõige 
õppeprotsessi kindlustamisele õpikute ja õppematerjalidega.
Teadusraamatukogude   finantsraskused   ja   juhtimissüsteemi   ametkondlik   killustamine;   Teadus-   ja 
arendustegevusega   seotud   asutuste   ja  isikute   tellimus   teadusraamatukogu   teenusele   ei   formuleerunud 
riiklikuks tellimuseks; 
Tulevik
Eesti teadusraamatukogude arengukava projekt (2001); 
Raamatukogunduse detsentraliseerimine; Eesmärk- kasutaja kesksus, teabe kättesaadavus ja  isikustamine ; 
Kasutajate infokirjaoskuse arendamine. 
Tuleviku eesmärgiks- saavutada sarnaselt teistele arenenud informatsioonilise infrastruktuuriga riikidele 
raamatukogu- ja infoteeninduse korraldus nii, et ülikooli-, eriala-, rahvus-, rahva-, kooli- jt raamatukogud, 
millest igaüks täidab talle  omaseid  ülesandeid, moodustavad tervikliku raamatukoguvõrgu. 
12

Document Outline

• Tulevik