peaassamblee, erialaperioodika. · Rahvusvahelise raamatukogu- ja infoalase organisatsiooni loomine näidisjuhtum. · Rahvusvaheline erialaorganisatsioon võimalus rahvuslikule raamatukogundusele, konkreetsele raamatukogule, raamatukoguhoidjale. Rahvusvahelist institutsionaalset raamatukogundust võib liigitada: · Ülemaailmseteks (ülemaailmsed universaalsed raamatukogud, ülemaailmsed erinevaid raamatukogutüüpe vs raamatukogutöö protsesse aluseks võttes) · Regionaalseteks (Euroopa raamatukogud, Läänemeremaade raamatukogud jne) Raamatukogunduse areng ja raamatukogude heatasemeline koostöö sõltuvad suuresti sellest, mil määral on raamatukogud kaasatud ühisprojektidesse ja kui teadlikud on nad raamatukogunduse arengusuundadest Euroopas ja maailmas ning sellest kui palju raamatukogud osalevad rahvusvaheliste
registreerimine, protokollide ja aruannete talletamine. 3) arhiivsüsteemid - käsitletakse põhiliselt dokumente mille aktiivne elu on läbi ja neid talletatakse lähtudes seadusandlusest või muust firma vajadusest. Funktsioonideks on ette nähtud suure hulga paberdokumentide elektroonilisele kujule viimine, nende salvestamine ja hilisem otsimine. 8. Kirjeldada aastatel 1960 - 2000 Eestis rajatud ja kasutatud teadus- ja tehnikateabe ning raamatukogutöö süsteeme, 5 10-aastase ajavahemike kaupa, vähemalt 5 kvalitatiivselt erinevat süsteemi. Infosüsteemi kujunemine Eestis algas 50ndate aastate lõpul, kui loodi esimene keskne vabariiklik teadus- ja tehnikainformatsiooni organ - Vabariiklik Teaduslik-Tehnilise Propaganda Maja. 60ndate lõpus kasvas välja Eesti Informatsiooni Instituut, mille loomisega rajati ka allasutuse süsteem: 1) Vabariiklik Teaduslik Tehnikaraamatukogu, 2) Eesti NSV Rahvamajanduse Saavutuste Näitus, 3)
Infoteadusel ja eelkõige raamatukogu uuringutel on ajaloolised seosed samuti humanitaarteaustega. Varane uurimistöö selles vallas tehti ajaloost või ideede ajaloost lähtuvalt. Seda tugevdas tõsiasi, et akadeemilist raamatukoguhoidjat nähti eelkõige kui teadlast, kes pidi totaalselt orienteeruma kõigis teadusvaldkondades. Ka filosoodfia, mis aitas kaasa teadmiste organiseerimisele ja klasifikatsioonisüsteemide loomisele, on olnud seotud raamatukogu ja infoteadusega. Peale II MS on raamatukogutöö muutunud keerukamaks ja üha enam IKTst sõltuvaks ja see on eelpoolnimetatud ajaloolise trendi kõrvale tõrjunud. Ka uurijate arv on kahanenud märkimisväärselt. Pertti Vakkari väidab, et raamatukogu- ja infoteadusealase analüüsitud kirjanduse põhjal ei nähta infoteadust siiski humanitaarteaduste valdkonda kuuluvana. Sotsiaalteadused Infoteadus on seotud sotsiaalteadustega, kuna ta on keskendunud uuringutele inimestevahelise kommunikatiooni kontekstis