Tutvumine olulisemate erialaorganisatsioonidega (0)

Tutvumine olulisemate erialaorganisatsioonidega
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing- Ühing on loodud 1923. aastal ning taasasustatud 1988. aastal. Sinna kuulub 800 raamatukoguhoidjat ja raamatukogu. Tänu ühingule saavad raamatukoguhoidjad raamatukogunduse arengule kaasa rääkida. Samuti korraldatakse avalikkusele raamatuid ja raamatukogusid tutvustavaid üritusi, seminare ja koolitusi. Raamatukoguhoidjate Ühing annab välja ka aastaraamatut ja ajakirja „Raamatukogu“. Tegevuse eesmärkideks on tagada elanikele vaba ja piiritu juurdepääs informatsioonile, teadmistele , inimmõtte saavutustele ning kultuurile , toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist.
Oma eesmärkide saavutamiseks ERÜ:

• teeb koostööd juriidiliste ja füüsiliste isikutega
  
• korraldab avalikkusele raamatuid ja raamatukogu tutvustavaid üritusi
  
• korraldab konverentse, seminare, koolitus- ja muid üritusi
  
• omistab raamatukoguhoidjate kutsekvalifikasiooni
  
• tunnustab raamatukoguhoidjaid
  
• annab välja autasusid ja stipendiume
  
• avaldab aastaraamatut, erialaajakirja ja teisi trükiseid
  
• informeerib üldsust oma tegevuses
  

Sisseastumismaks ja iga-aastane liikmemaks on füüsilisele isikule kaks protsenti tema palgast, mis on viimase kahe kuu brutopalga järgi arvestatud. Juriidilisel isikul on aga sisseastumismaks 1000 krooni ja liikmemaks 0,5% palgafondi suurusest . Liikmeks võivad astuda nii juriidilised ja füüsilised isikud, samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse ning ülikoolide asutused, kes on huvitatud koostööst ja ka füüsilised isikud, kellel on erilisi teeneid ERÜ tegevuses või raamatukogunduse arendamises ning nad nõustuvad ühingu eesmärkide ja ülesannetega ning aitavad ühingut.
Dokumendihaldurite Ühing- See on hoogsalt arenev valdkond , millega puutuvad kokku peaaegu kõik inimesed, asutused ja organisatsioonid . Dokumendihaldurite Ühing asutati 2004. aastal Viljandis ja praegu on see ka seal olemas. Dokumendihalduriks saab õppida Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias info- ja dokumendihalduse erialal.
Nende eesmärkideks on:

• Dokumendihalduri kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas
  
• Dokumendihaldurite kutsealase suhtlemise ja koostöö korraldamine
  
• Erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine
  
• Dokumendihalduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide kaitsmine
  
• Dokumendihaldurite huvide esindamine Eesti Vabariigi teadus- ja hariduspoliitika kujundamisel ning rakendamisel
  
• Koostöö arendamine kõigi ühinguga sarnaseid eesmärke taotlevate isikute ja organisatsioonidega dokumendihalduse valdkonna edendamiseks Eestis.
  

Väärtustatakse dokumendihalduri kutset ja teadvustavad dokumendihalduse vajalikkusest tööandjatele, spetsialistidele ja ka kõigile teistele inimestele. Selleks korraldatakse info võimalikult head kättesaadavust, levitatakse oma erialaseid teadmisi ja kogemusi, nõustatakse ja jagatakse asjatundlikke soovitusi . Soovitakse koostööd teha ühinguga, kellel on sarnased eesmärgid nii Eestis kui ka välismaal ja korraldada dokumendihaldurite omavahelist kutsealast suhtlemist ja koostööd.
Liikmeks võivad saada kõik täisealised füüsilised või juriidilised isikud, kes tunnistavad ühingu põhikirja. Liikmeks vastu võtmise otsustab juhatus, isik saab liikmeks kui tal on ¾ juhatuse häältest. Sisseastumismaks Dokumendihaldurite Ühingul puudub, liikmemaks on aga töötavale isikule 7 € ja mitte töötavale 4 €, juriidilisele isikule aga 21 € aastas.
Eesti Arhivaaride Ühing- EAÜ loeb oma asutamisajaks 1939. aastat, aga läbirääkimisi alustati juba 1938. aastal. 1944. aastal 9. märtsil süttis Rüütli tänaval asunud Tallinna Linnaarhiivi hoone ja selle hulgas oli ka 10 säilikut, mis pärinesid Eesti Arhivaaride Ühingust. Samal aastal ka likvideeriti EAÜ nagu ka enamus teisi Eesti Vabariigis tegutsenud ühinguid ja seltse Nõukogude Liidu poolt. 1989. aastal 14. märtsil taasavati EAÜ, mille uus põhikiri lähtus 1939. aastal kinnitatud põhikirjast. Aastal 1997 hakati rääkima arhiiviseaduse vastu võtmisest ja koostamisest ja 1998. aasta märtsis sai see valmis ja kinnitatud.
Aastal 1938 oli ühingu eesmärgiks arhiivi alal tegutsejate tutvustamine arhiivinduse hetkeseisuga , tulevikuplaanide väljatöötamine ja isiklike kontaktide loomine arhivaaride vahel. Arvati, et see aitab kaasa ühiste seisukohtade väljakujunemisele.
Praegused eesmärgid on aga sellised:

• arhiivinduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, õiguslike, majanduslike ja teiste huvide kaitse
  
• kutseoskuste arendamine
  
• dokumentide kogumisele, korrastamisele ja kasutamisele kaasa aitamine
  
• ajaloo ja arhiivinduse propageerimine
  

Eesmärkide saavutamiseks on EAÜ koondanud oma tähelepanu isikutele, kes hoolitsevad Eesti arhiivivarade kogumise, korrastamise, säilitamise ja kasutamise eest, olenemata nende asukohast ja ametkondlikust kuuluvusest.
Liikmeteks võivad hakata iga era- ja juriidiline isik, kellel on Eesti arhiivinduse vallas toimuv südamelähedane ja oluline. Liikmemaks eraisikule on 7 €, juriidilisele isikule 100 € aastas.
Eesti Muuseumi Ühing- EMÜ on iseseisev omaalgatuslik mittepoliitiline organisatsioon , mille tegevus rajaneb demokraatial, vabatahtlikkusel, sõltumatul ning iseseisval otsustamisel , juhtimise kollegiaalsusel ja tegevuse avalikustamisel. See loodi 1988. aastal väärtustamaks kultuuripärandi säilitamise ja kaitsmisega tegelevate professionaalide tööd muuseumides. Tegevuse eesmärgiks on jätkata 1864. aastal rajatud muuseumiühingu põhimõtteid:

• eesti kultuuri hoidmist ja väärtustamist, aidates kaasa muuseumialase töö, sealhulgas teadustöö arengule Eestis
  
• oma liikmete töö- ja kutsealaste, sotsiaalsete ning neist tulenevate õiguste ja huvide kaitsmine ning esindamine
  
• tõsta muuseumitöötajate professionaalset taset ja kujundada nende kutseeetikat, soodustades ühingu liikmete omaalgatust ja ühistegevust ühingu majanduslike aluste loomisel
  

Eesmärgiks on ka muuseumitöötajate ja inimeste arendamine ja neile teadlikuks tegemine uute ja huvitavate näituste jõudmist erialasse. Selleks korraldatakse võistluseid koostöös Narva Linnavalitsuse ja Narva Muuseumiga näituste festivali. Samas korraldatakse ka seminare ja ekskursioone ja antakse välja õppekirjanduse sarja „Varahoidja meelespea“, mis eelkõige aitab töötajaid muuseumispetsiifilistes valdkondades. 1991. aastal alustas ilmumist trükis „ Muuseum “ , mis on nüüdseks välja arenenud erialaseks ajakirjaks. Eesmärkide saavutamiseks ühing kogub ja vahendab erialast informatsiooni, korraldab konverentse, seminare, kursusi, õppesõite, näitusi, teaduspäevi jm, annab välja oma aastaraamatut ja erialast kirjandust, analüüsib muuseumide tegevust, tunnustab saavutusi ja kaitseb oma liikmete au ning tööalast väärikust.
Liikmeteks võetakse täisealisi muuseumitöötajaid, isikuid kes on osutanud tõhusat abi ühingule või omab Eesti muuseumide arendamisel või ühingu tegevuses erilisi teeneid. Liikmemaksuks on 3,20 € aastas.
Eesti Muuseumide Infokeskus- tegemist on muuseumide info veebi leheküljega. Sealt saab leida kõikide Eesti muuseumide kohta erinevat infot, nagu ajalugu, erialane teave, poliitika, erinevad organisatsioonid. Eesmärgiks on inimestele võimalikult lihtsaks teha muuseumide kohta info otsimine, nendest aru saamine ja arutlemine kindlatel teemadel. Enamasti ollakse suunatud muuseumitöötajatele, aga ka tavainimestele kes soovivad saada teadmisi teatud valdkonnas.
IFLA- See on Rahvusvaheline Raamatukogunduse Assotsiatsioon . IFLA asutati 1927. aastal Šotimaal. Ta esindab raamatukogunduse ja infoteenuseid ja nende kasutajaid.
Eesmärgid :

• soodustada erinevate maade rahvaste vahel üksteise mõistmist ja koostööd
  
• korraldada diskusioone raamatukogu kõikides valdkondades
  
• esindada liikmete huvisid kogu maailmas
  

Põhiülesandeks on arendada heatasemelist raamatukogu ja infoteenuste edastamist, tugevdada raamatukogu- ja infoteenuste väärtustamist.
Ühendus on suunatud eelkõige raamatukoguhoidjatele, ühingu liikmetele ja kõigile, kes on asjast huvitatud. Liikemaks on 53-523 €, olenevalt milliseks liikmeks soovitakse astuda. Liikmeteks on ühingud, institutsioonid ja erafirmad 150 riigis ülemaailma, raamatukogunduse ja infokeskkondade õpilased on ka oodatud ühinema. Liikmeid on praegu umbes 1600 erinevates 150 riigis, peakontor asub Hollandis.
EBLIDA - See on Euroopa Raamatukogu Büroo Informatsiooni ja Dokumendi Assotsiatsioon (European Bureau of Library, Information and Documentation Associations). Nad eelistavad vaba kättesaadavust tänapäeva informatsioonile ja arhiivide ning raamatukogude rolli selle saavutamiseks. Eelkõige keskendub ta autoriõigustele, kultuurile, Kesk- ja Ida- Euroopale , infotehnoloogiale.
Eesmärkideks on:

• tugevdada koostööd liikmete vahel
  
• anda liikmetele uusimat infot Euroopa Liidu arengust
  
• teenida ja arendada raamatukogude ja infoteaduste erialade huve Euroopa tasandil
  

Eesmärkide saavutamiseks suurendatakse mõju ja sidusust raamatukogudes, arhiivides ja info sektorites, esindatakse EBLIDA liikmeid Euroopa Liidu institutsioonides ja rahvusvahelistes riikides, aga ka tõstavad teadlikkust ja info levikut, mis on seotud EBLIDA eesmärkidega.
Liikmeteks on nõukogusse kuuluvad liikmed, kellel on ka hääletamise õigus. Liikmeks saamiseks peab olema Euroopa Liidu liige ning omakorda olema rahvuslik raamatukogunduse ja infoteaduste teenuste esindaja, kui aga ei ole Euroopa Liidu liige, siis peaks olema sarnase ühingu liige Euroopa riikides, teistes organisatsioonides, institutsioonides või era raamatukogudes.
ASIS&T- Tegemist on Ameerika Ühinguga infoteadusele ja tehnoloogiale (American Society for Information Science and Technology ). See on ühing mis juhib informatsiooni professionaale otsima uusi ja paremaid teooriaid , tehnikaid ja tehnoloogiaid , et arendada info kättesaadavust.
Nende eesmärgiks on toetada tavalist ja professionaalset kasvu, läbi erinevate võimaluste, et arendada enda teadmust ja oskusi, arendada ja kasutada internetivõrkusid, edendada karjääri arengut ja võimaldada juhirolle ühingus ja infoühingutes.
Nad on keskendunud informatsiooni tähtsusele kui eluks vajalikule allikale tänapäevases kõrgtehnoloogia ajastul.
Eesmärkide täitmiseks on ühing välja andnud erinevaid teavikuid ja on koosolekuid korraldanud, et lubada inimestel pidada diskussioone ja rääkida kaasa probleemide lahendamisel.
Ühingus võivad kaasa lüüa üksnes eriala professionaalid, aga ka eriala õpilased, koostöö firmad, arendavad firmad, tütar firmad. Liikmemaksud on erinevalt tüüpidest erinevad, õpilasele on kõige odavam, $40, tütar firmadele aga kõige kallim, $800.
Euroopa kontekst selles oleks, et ta juhib infoteaduse huvilisi ja akadeemikuid Euroopas ja on ka osa ülemaailmsest ASIS&T-st. Nende eesmärk on suurendada infoteaduse ja tehnoloogiaga seotud valdkondades ideede vahetust ja häid kogemusi professionaalide, uurijate ja õppejõudude vahel. Euroopas asutati ASIS&T 1993. aastal, mil muudeti Põhja-Euroopa üle Euroopaliseks mõisteks.
Täites avalduse, et saada liikmeks, ja märkides Euroopa aadressi, siis ollakse automaatselt ASIS&T-EC liige. Ka sinna võivad õpilased liituda ning tasu võetakse tunduvalt vähem.
EUCLID- Tegemist on Euroopa raamatukogunduse ja Informatsiooni hariduse ja uurimuse ühinguga (European Association for Library & Information Education and Research). EUCLID on iseseisev Euroopa organisatsioon, mis ei ole seotud valitsusega. Nende eesmärk on edendada Euroopa organisatsioone raamatukogu ja informatsiooni hariduse ja uurimuse ja lubada, et seda saab Euroopa huvides esindada.
Eesmärkide täideviimiseks ühendus:

• hõlbustavad õpilastel saada liikmeteks
  
• hõlbustavad meeskonna vahetust liikmete seas
  
• arendavad koostööd uurimustööde hulgas
  
• arendavad koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonide vahel
  
• korraldavad kokkusaamisi organisatsiooni teemade kohta
  
• julgustavad toetust jõukamatelt vaesematele liikmetele
  
• esindavad liikmeid Euroopas ja teistes rahvusvahelistes ühingutes
  
• võtavad enda alla ka teisi tegevusalasid, mis on ühinguga sarnased
  
• hoiavad ühingu arhiivis dokumente ja annavad välja trükiseid
  

Liikmeteks on mitmed Euroopa riigid, nende hulgas ka Eesti, aga liikmeteks saavad eelkõige Euroopa Nõukogu liikmesriigid.