TALLINNA NURMENUKU LASTEAIAS Essee Infojuhtimine tähendab erinevas vastastikuses seoses oleva teabe hankimist, loomist, organiseerimist, jagamist ning kasutamise protsesside võrgustiku juhtimist, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonna poolsete teguritega. Infojuhtimise üldine eesmärk on teha kättesaadavaks õige info õigel ajal. Infojuhtimine aitab organisatsioonidel olla edukam. Kui info hankimine ja loomine toimub kaootiliselt siis kulub palju vahendeid ja aega info hankimiseks, puudub ülevaade olemasolevast teabest, aeglustub otsustusprotsess ja kulutatakse ressusrsse teabe duubeldamiseks. Organisatsioonide edukaks tegutsemiseks on vajalik organiseeritud teave, sest korrastamata infohulk kasvab ja muutub juhitamatuks. Info peab olema kiiresti leitav ja taaskasutatav eriti just strateegiliselt olulistes valdkondades
Referaat Teadmusjuhtimine ja tema tähtsus Teadmusjuhtimine tuli kõne alla umbes 20 aastat tagasi. Seniajani pole selle juhtimisteooria aktuaalsus ja uuenduslikkkus kadunud. Üldises plaanis on teadmusjuhtimine juhtimisstiil, mida peaks tänapäevases inforikkas maailmas rakendama, et turul edukas olla. Teadmusjuhtimine on abiks kaasaegses kiiresti muutuvas keskkonnas selliste probleemide lahendamisel, nagu organisatsiooniline kohanemine, ellujäämine ja kompetentsus. (Toiger 2006) Organisatsioonilist edukat kohanemist on vaja, et saada hakkama kiirete muutustega organisatsioonide keskkonnas, mis kipuvad muutuste virrvarris kontrollimatuks muutuma. Ellujäämise all mõeldakse konkurentsi tajumist, mille tulemusel tõstetakse efektiivsust, et tagada ellujäämine. Kompetentsuse all peetakse silmas eelkõige seost infoühiskonna tehnoloogiatega ja oskust nendega toime tulla Mis on teadmus? Teadmus on inimese või organisatsiooni teadmised, väär...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogunduse ja infokeskkondade eriala Meeli Roben TEADMISJUHTIMINE Referaat Viljandi 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teadmisjuhtimine on üsna hiljuti üles kerkinud kui otsene organisatsiooni juhtimisega seotud valdkond ja veel hiljem kui tõsise teadmustöö valdkond. Kuigi teadmiste juhtimisega on kaudselt tegeletud juba alates ajast, mil inimesed hakkasid tõsiselt oma tööle mõtlema. Näiteks on targad inimesed aegade algusest peale edasi andnud oma teadmisi ja oskusi järeltulijatele, et tagada oma püsimajäämine. Sellegi poolest on süstemaatiline teadmisjuhtimine ärilisel eesmärgil üles kerkinud sellisel kujul nagu me seda tänapäeval käsitleme alles mõne kümnendi eest ning pole seni kujunenud igapäevaselt kasutatavaks valdkonnaks juhtide seas. (Wiig 1997) Te...
-organisatsiooni infojuhtimise vajadus -raamatukogude ja infoasutuste osatähtsuse kasv infoühiskonnas -raamatukogu- ja infoasutuste rolli kasv infotöötlusprotsessides -infotüütajate rolli kasv infoühiskonnas -infojuhtimisesüsteemide arenguks vajalike teadmiste ja oskuste olulisus 13. Infoteaduse kesksed mõisted: Andmed, Informatsioon, Teadmised, Teadmus. Infokäitumine, Infovajadus, Info hankimine, Infootsing ja – kasutamine. Infoüleküllus ja infokirjaoskus ehk infopädevus. Infojuhtimine, Teadmusjuhtimine, Infopoliitika ja Infostrateegia. Vastus: ANDMED- Informatsiooni koostisosad (nt faktid, märgid, sümbolid), mis sobivad kogumiseks, töötluseks, säilitamiseks, edastuseks või tõlgenduseks. INFORMATSIOON- Konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (Objektiivne inf (asub väljaspool inimest ja kirjeldab reaalsust), Subjektiivne inf (mis on meie nägemus reaalsusest või reaalsuse peegeldus).
2. ESTER Otsingut on võimalik sooritada autori, pealkirja, märksõna ja koha tunnuste järgi. Valisin ,,märksõna’’ otsingu. Otsingusõnaks valisin ,,infootsing’’ ja vajutasin otsi nuppu. Valisin täpsusta otsingut. Ilmumisaastaks valin 2012, kus saangi vastuseks 19 raamatut ja 1 käsikiri. Antud märksõnaga leidub kaitstud magistritöid. 3. Infohaldus: information, managment Asendab: infojuhtimine ja infokorraldus Kitsamad: Andmehaldus- data managment Infohaldusprogrammid- information, managment, programs Infotalletus- information, storage Teadmuse organiseerimine- knowledge organization 4. ISE Andmebaas sisaldab: Üksikuid artikleid 19. Sajandist Õigus- ja ajaloolaseid artikleid alates aastast 1900 Enamus ajakirja- ja kogumikuartikleid alates 1993
Organisatsiooni muutmise võimalused: personali vähendamine; vahendid ja tootmisprotsess ja tooted kooskõlas. Lugeda raha, mis turul on, selle järgi kujundada hind. Keskkonna muutmine: asukoht. Väljamüügi hind sõltub organisatsiooni kuludest. *Elinimeeritakse keskkond nt kasvuhoonemeetod- eksootiliste taimede siin kasvatamine Kohanemise strateegiad: Nt Bensiinhinna tõus 1. Infojuhtimine: kliendid, ajakirjandus, luure Kui väljastada ajakirjandusse infot, sellega saab mõjutada keskkonna arvamust. 2. Läbirääkimine partneritega 3. Strateegia muutmine Kui turg pole valmis selleks hinnaks või tooteks uues keskkonnas nt EMT masu ajal või Kodak digifotokate tulekul... muuta strateegiat 4. ühinemine, laienemine- horisontaalselt osta ära maastikuratta firmal linnaratta firma või välisturule
Tehnoloogia hind Infosüsteemide integreerimise keerukus 27. Mis on bibliomeetria ja kus teda (ja teisi –meetriaid) rakendatakse? Statistiliste ja matemaatiliste võtete kasutamine raamatute ja raamatukogude uurimisel. Teaduse ajalugu Teaduse sotsioloogia Teaduspoliitika; ressursside jagamisel Raamatukogus jt infoasutustes komplekteerimisel, kogu korrastamisel, otsuste tegemisel Informatsiooni organiseerimine Infojuhtimine 28. Millised on bibliomeetria olulisemad seadused? Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) o Millised erinevad inimesed panustavad teaduse progressi. n x •y=C x = publikatsioonide arv y = autorite arv x hulga publikatsioonidega n = konstant (võrdub 2 teadusteemaga) C = konstant
esinevad. Ainetöö annab lühiülevaate pakendamise valdkonnas. Autor loodab, et antud referaat on hariv ja aktuaalne. Autor ise sai seda tööd koostades teada palju uusi teadmisi selles valdkonnas. 1. LOGISTIKA Logistika on osa tarneahelast, mis tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Logistika on arenev interdistsiplinaarne valdkond. Logistika huviorbiiti kuuluvad varustamine, laondus, veondus, infojuhtimine, pakkimine, klienditeenindus, turundamine ja tagastus. Logistika tänase mõiste määratlemine on tihedalt seotud tarneahela käsitlusega. Terminit logistika on äritegevuses traditsiooniliselt kasutatud materjalivoogude juhtimise kohta (Dawis & Manrodt 1994) ning see tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi [1]. Tüüpilised probleemid, mille lahendamisega logistika tegeleb, on (Van Rensberg 2004):
SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. MIS ON KULUSÄÄSTLIK MÕTLEMINE?..................................................................3 2. KULUSÄÄSTLIKU MÕTLEMISE AJALOOST.............................................................5 2.1. ,,Masin, mis muutis maailma".......................................................................6 3. KULUSÄÄSTLIKU MÕTLEMISE PÕHIPRINTSIIBID...................................................7 4. PEAMISED VEAD............................................................................................... 10 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 12 VIIDATUD ALLIKAD..............................................
1. Võrdleva raamatukogunduse sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
