KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, kus kujundatakse, hooldatakse ja tehakse personali pakutavate teenuste kaudu kättesaadavaks teavikute kogu (mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja -vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) Raamatud on kasutamiseks Igale lugejale tema raamat Igale raamatule tema lugeja Säästa lugeja aega Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: Rahvusraamatukogu Kõrgkooliraamatukogu Erialaraamatukogu Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu)
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Organisatsioon või selle osa, mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja –vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks. 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine; säilitamine; kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) • Raamatud on kasutamiseks • Igale inimesele tema raamat • Igale raamatule tema lugeja • Säästa lugeja aega • Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: … Rahvaraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kõrgkooliraamatukogud Rahvusraamatukogud Teadus- ja erialaraamatukogud Lisaks: Eriraamatukogud 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsio
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Riina Udovenko EESTI RAAMATUKOGUD JA E-TEENUSED Referaat Tartu 2015 1 Sisukord 2Sissejuhatus...............................................................................................................................3 3Raamatukoguvõrk.....................................................................................................................4 3.1Riik ja raamatukoguvõrgustik............................................................................................4 3.2Raamatukogud Eestis.........................................................................................................4 3.2.1Eesti Rahvusraamatukogu...........................................................................................4 3.2.2Eesti Hoiuraamatukogu...................................
Tänapäevane arusaam on aga veidi teisenenud (Harvey ja Carrolli definitsioon 1987: võrdlev rmtk on kahe või enama rmtktegevuse uurimine erinevatest aspektidest eesmärgiga leida sarnasusi / erinevusi ja seletada need lahti. Kaasaegseid seisukohti on kujundanud oluliselt Nitecki ja Buckland. Areng kokkuvõtvalt: - 1950dad - filosoofia ja poliitika, teooria ja praktika - 1970dad - kvaliteet ja intellektuaalne vabadus - 1980dad - rahvuslikkus ja rahvusvahelisus 2. RAHVUSVAHELINE RAAMATUKOGUNDUS Rahvusvaheline raamatukogundus vaevles aastaid definitsiooni puuduses, samuti eesmärgi ja käsitlusala/ulatuse ebaselguses. Rahvusvahelist raamatukogundust kasutati aastaid võrdleva raamatukogundusena. Kuid termineid võrdlev ja rahvusvaheline ei kasutata sünonüümidena (1970 Simsova) Stephen Parkeri (1974) definitsiooni järgi koosneb rahvusvaheline raamatukogundus tegevustest, mis teostatakse riiklike või mitteriiklike organisatsioonide, organisatsiooni gruppide ning kahe või enama
Peter Ingwersen Taani. Kasutab infoteadust põhimõistena ning käsitleb raamatukogundust kui spetsiifilist teadus- ja arendustegevuse valdkonda infoteaduses. Raamatukoguteadus seostatuna infoprotsessidega raamatukogus. Infoteadus sotsiaalteadusena (1991a): 1) interdistsiplinaarne tasand: kommunikatsioon, süsteemiteadused, kognitiivsed teadused 2) distsiplinaarne tasand: psühholoogia, lingvistika, infoteadus, sotsioloogia, arvutiteadus 3) rakendustasand: raamatukogundus, dokumentalistika, raamatuteadus (lähtub infoteadusest). Infoteaduse iseloomulikud tunnused on järgmised: 1) Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus. Seosed teiste teadusvaldkondadega on pidevas muutumises ja interdistsiplinaarne evolutsioon ei ole sugugi lõppenud. 2) Infoteadus on lahutamatult seotud ITga. Tehnoloogiline imperatiiv on vastupandamatu ja tõukab infoteaduse arengut nii nagu ta tõukab paljusid teisi valdkondi ja kogu ühiskonda.
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid