KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Organisatsioon või selle osa, mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja –vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks. 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine; säilitamine; kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) • Raamatud on kasutamiseks • Igale inimesele tema raamat • Igale raamatule tema lugeja • Säästa lugeja aega • Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: … Rahvaraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kõrgkooliraamatukogud Rahvusraamatukogud Teadus- ja erialaraamatukogud Lisaks: Eriraamatukogud 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs inform...
Tänapäevane arusaam on aga veidi teisenenud (Harvey ja Carrolli definitsioon 1987: võrdlev rmtk on kahe või enama rmtktegevuse uurimine erinevatest aspektidest eesmärgiga leida sarnasusi / erinevusi ja seletada need lahti. Kaasaegseid seisukohti on kujundanud oluliselt Nitecki ja Buckland. Areng kokkuvõtvalt: - 1950dad - filosoofia ja poliitika, teooria ja praktika - 1970dad - kvaliteet ja intellektuaalne vabadus - 1980dad - rahvuslikkus ja rahvusvahelisus 2. RAHVUSVAHELINE RAAMATUKOGUNDUS Rahvusvaheline raamatukogundus vaevles aastaid definitsiooni puuduses, samuti eesmärgi ja käsitlusala/ulatuse ebaselguses. Rahvusvahelist raamatukogundust kasutati aastaid võrdleva raamatukogundusena. Kuid termineid võrdlev ja rahvusvaheline ei kasutata sünonüümidena (1970 Simsova) Stephen Parkeri (1974) definitsiooni järgi koosneb rahvusvaheline raamatukogundus tegevustest, mis teostatakse riiklike või mitteriiklike organisatsioonide, organisatsiooni gruppide ning kahe või enama
KORDAMISKÜSIMUSED (raamatukogundus) 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon). Raamatukogu on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht. 2. Raamatukogu funktsioonid. Raamatute säilitamine, kogumine ja kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S.R Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) 1) raamatud on kasutamiseks 2) igale lugejale tema raamat (raamatud on kõikide jaoks) 3) igale raamatule tema lugeja 4) säästa lugeja aega 5) raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: 1) rahvusraamatukogu 2) kõrgkooliraamatukogu 3) erialaraamatukogu 4) rahvaraamatukogu 5) kooliraamatukogu 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? Rahvaraamatukogu eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendami...
Veebileht peab olema koostatud selgesti mõistetavalt ja arusaadavalt, et kasutaja leiaks kiiresti talle vajaliku. Veebileht peab olema tehtud sedavõrd arusaadavaks, et ainuüksi vaadates teaks iga keskmine kasutaja, mis see on ja kuidas seda kasutada, ilma et peaks sellele mõtlema. Kui leht viib kasutaja segadusse, siis ta tõenäoliselt lahkub sellelt. Seega- kasutajal ei tohiks tekkida järgmisi küsimusi: · Kus ma olen? · Kust ma alustan? · Kuhu nad on paigutanud mulle vajaliku? · Mis on siin leheküljel kõige huvitavamad asjad? Kogu veebilehel asuvat teksti kasutajad ei vaatagi, vaid ,,skännivad" osa sellest ja klikivad seal, mis pilku püüab ja meenutab talle vajaminevat. Skänneeritakse järgmistel põhjustel: · Tavaliselt on kiire. Soovitakse säästa aega. · Kõike ei peagi lugema. Otsitakse neid kilde, mida vaja. · Elu jooksul on õpitud seda tegema lugedes ajakirju- ajalehti. · Enamus infot on taustamüra, se...
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 1991 Tartu Ülikooli olulisemad töölõigud 1918- 1940 I maaailmasõja lõpus oli TÜR-s ainult umbes 26 000 27 000 köidet, kuna raamatukogu fondid olid sõja eest Venemaale evakueeritud. 1918-1919 üritas ülikooli raamatukogu taastada katkenud välisvahetussuhteid, kuid veel see ei õnnestunud valitseva poliitilise olukorra tõttu. Esimesed raamatud laenati Eesti asutustelt. Esimese trükise välismaale laenutas ülikooli raamatukogu 1920.aastal. Esimesed kirjad, mis puudutavad bibliograafiaalast tööd, pärinevad samuti aastast 1920. 1.01.1920 sai raamatukogujuhatajaks klassikalise filoloogi haridusega Fr. Puksoo, kellest kujunes raamatukogu juhatajaks oldud aastate jooksul Eesti raamatukogunduse rajaja. Puksoo tubliks abijõuks oli väike, aga väga kohusetundlik ja südamega asja juures olev töökollektiiv. Juba 1921. aastast taasavati raamatukogu lugejatele, kuid see oli palju tööd ja enese...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
Raamatukogu korporatiivne iseloom. Tegevuse elavnemine 90-ndatel aastatel. Tallinna Mereraamatukogu. Tallinna Mereväeohvitseride Kogu raamatukogu. Tallinna Sadamavalitsuse raamatukogu. ERARAAMATUKOGUD Rumjantsevi muuseumi raamatukogu. Aadlike raamatukogud. Johann Heinrich Rosenplänter. Ülikooli õppejõudude isiklikud raamatukogud. Mõisnike raamatukogud. Eestlaste eraraamatukogud 19. sajandil. Mihkel Jürgens. David Martson. Danel Pruhl. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE RAAMATUKOGUNDUS Ajalooline tagapõhi. Kongressi Raamatukogu. Thomas Jefferson. Autorikaitse tagamine. USA koondkataloog. Koostöö tihenemine Kongressiga. Komplekteerimisprintsiipide laienemine. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE RAAMATUKOGUNDUS Rahvuslik Meditsiiniraamatukogu. Rahvuslik Põllumajandusraamatukogu. Ülikoolide raamatukogud. Linnade kulul eksisteerivad raamatukogud. Seadusandlus. Massachusetts 1848 Linnade avalike raamatukogude süsteemid. Uuenduste tagapõhi. MELVIL DEWEY (1851-1931)
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraama...
illustreerimine illustration infograafika infographics; information graphics kleepsud stickers miniatuurmaal miniature painting moejoonistus fashion illustration pildid pictures raamatuillustratsioon illustration in a book raamatukujundus book design raamatukunst book art Valdkonnad: KUNST. ARHITEKTUUR. INFOTEADUS. RAAMATUKOGUNDUS. MÄLUASUTUSED. KIRJASTAMINE. TRÜKINDUS. b) Märksõnadega seotud raamatute ja artiklite arv: • „Koomiks“ - ESTER: 46, ISE: 45 • „Lõputöö“ - ESTER: 5, ISE: 21 • „Pilt“ - ESTER: 66, ISE: 50 • „Illustratsioon“ - ESTER: 3, ISE: 20 c) Raamatud ja artiklid, mille lugemisest alustaksin teemaga tutvumist: • “Koomiksi väärtusküsimus
tõuke+fond; fondi+börs väärtpaberibörs,fondi+haldur (investeerimisfondil), fondi+os ak, fondi+mahukus Saan infot liitsõnadest, liitsõnade vormistamine või võrdlemine (näiteks ringlus+fond). Andmed sõna tähenduse kohta (näiteks varud mingiks otstarbeks). Märgendid, kus sõna terminina kasutatakse (nt. MAJ-majandus, BIBL- raamatukogundus). Looksulgudes sõnad, mida soovitatakse vältida (näiteks laenutus+fond). Geeni+fond=geno+fond st võrdväärsed keelendid 13. Kuidas on vorm, mis vastab küsimusele kuhu? Soome linna Lappeenranta nimest? Soome linna Lappeenrantasse 14. Kuidas häälduvad prantsuse nimed Jaques, Boileau, Rabelais ja Pasteur? Moodusta neist ainsuse osastav ja alaleütlev kääne? Jaques -[zah] Jaques`i (osast. k) Jaques`ile (alaleütl.) Bolileau - [bual'oo] Bolileau`d (osast
TARTU ÜLIKOOL RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD Gaythel Kukk INFOÖKOLOOGIA Referaat Juhendaja: Lea Baumann Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 Infoökoloogia.......................................................................................................4 Muusem infoökoloogilisest vaatekohast..............................................................5 Infoökoloogilised lähenemisviisid........................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................7 Kasutatud allikad......................................................................
hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. 1) Matemaatika 2) Loogika 3) Lingvistika 4) Psühholoogia 5) Arvutitehnoloogia 6) Graafika 7) Kommunikatsiooniteadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. 1) infoteadus 2) raamatukoguteadus 3) raamatuteadus 4) bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? Raamatukogundus on raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond Raamatukoguteadus on infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust 10. Mis on dokument ja miks dokumente hallata? dokument » mis tahes materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon, nt trükis, foto, heliplaat, kompaktketas dokument » andmetöötluses: nimega, struktureeritud tekstiüksus, mis võib
Institute nime all. Alates 2000. aastast on organisatsiooni nimi American Society for Information Science and Technology. ASIS&T liikmed jagavad ühist huvi parandamaks viise, kuidas ühiskond säilitab, otsib, analüüsib, haldab, arhiveerib ja levitab informatsiooni. Liikmeteks on tuhanded teadlased, arendajad, õpilased, praktikud ja professorid 50 eri riigist üle maailma. ASIS&T liikmed esindavad erinevaid valdkondi: infoteadus, arvutiteadus, keeleteadus, haldus, raamatukogundus, ehitus, õigusteadus, meditsiin, keemia ja haridus. 1.1. http://www.asis.org/Chapters/europe/ (Euroopa kontekst) ASIS&T-EC on Euroopa juhtiv organisatsioon, kus on teadlased ja praktikud, kes tegelevad infoteaduse valdkonnaga. ASIS&T-EC on ASIS&T organisatsiooni osa. Organisatsioon loodi 1993. aastal, kui Põhja-Euroopa peatükk muutus üle Euroopa peatükiks. Peatüki eesmärgiks on edendada ideede ja heade praktikate vahetust professionaalide, teadlaste
intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Küberneetika, Informatsiooniteooria, Matemaatiline loogika, Semiootika, Lingvistika, Psühholoogia, Raamatuteadus, Teaduslugu, Tehnikateadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust 10. Mis on dokument ja miks dokumente hallata? Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendid on väärtuslikud sisaldavad asutuse jaoks väärtuslikku teavet
Sotsiaalteadused- Need on seotud, sest infoteadus on keskendunud uuringutele inimestevhaelise kommunikatsiooni kontekstis. Infoteadus toimub indiviidide vahel või sotsiaalselt konstrueeritud infosüsteemidega sotsiaalses raamistikus. 11. Infoteaduse ja raamatukogunduse seosed Vastus: Eksisteerib kaks peamist lähenemist: -infoteadust ja raamatukoguteadust on vaadeldud kui kahte täiesti erinevat valdkonda või -raamatukoguteadust vaadeldatakse osana indoteadusest -ajaliselt on raamatukogundus kujunenud varem kui infoteadus -infoteaduse eelkäijaks peetakse dokumendiõpetust 12. Infoteadus teadusvaldkonnana Vastus: Info hankimise uurijad on oma uuringute mõtestamiseks kasutanud mitmeid teooriaid. Enamus teooriaid, mida rakendatakse informatsiooni hankimise uurimisel pärinevad: - sotsioloogia -massikommunikatsioon ja -psühholoogia vallast. -teatud mõjutusi on samuti organisatsioonikäitumise ja juhtimise, majanduse ja lingvistika vallast.
Kõik teadusalad on omavahel seotud, koos moodustatakse terviklik süsteem. Kolm põhilist seoste liiki: ühine uurimisaine; ühised uurimismeetodid; ühine ajalooline areng Teadusalad: küberneetika informatsiooniteooria matemaatiline loogika semiootika lingvistika psühholoogia raamatukogundus (bibliograafia) teaduslugu tehnikateadused 9. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. Tänapäeval on infoteadus kujunemas neid valdkondi hõlmavaks katusmõisteks: infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 10. Mis on informatsioonikriis? Mis on infoüleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla?
Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju ning ma olin olnud seal 1 aasta ja 2
TARTU ÜLIKOOL RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD Gaythel Kukk LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE Referaat Juhendaja: Krista Lepik Pärnu 2016 Sisukord 1. Naised Interneti kasutajatena.................................................................3 2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades.............................................4 3. Lapseootus ja pereelu............................................................................5 4. Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis.......................6 5. Meediakanalid.......................................................................................7 6. Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8 7. Kasutatud kirjandus..................................
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogundus ja infoteadus R12 Anu Käärik KIRJASTUSTEGEVUS ja RAAMATULEVI EESTIS AASTAIL 1940- 1944 Referaat Juhendaja: M. Muru Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Raamat kui kommunikatsioonivahend.........................................
infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Infoteadused on def. järgnevalt: termin tähistab multidistsiplinaarset valdkonda, millesse kuuluvad infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendii- ja arhiiviteadus. Raamatukogundus Käsitletakse raamatukogunduse kui raamatukogude tegevus- ja ainevaldkonna kujunemist ja peamisi seaduspärasusi. Peter Ingwersen Taani. Kasutab infoteadust põhimõistena ning käsitleb raamatukogundust kui spetsiifilist teadus- ja arendustegevuse valdkonda infoteaduses. Raamatukoguteadus seostatuna infoprotsessidega raamatukogus. Infoteadus sotsiaalteadusena (1991a): 1) interdistsiplinaarne tasand: kommunikatsioon, süsteemiteadused, kognitiivsed teadused 2)
Piibli tegelased on olnud heebrea k kõnelejad. „Vulgata” ja „Septuagint” tekitasid viisi, kuidas nimesid heebrea keelest ümber kirjutada. Ka eesti keeles lõi Piibel viisi, kuidas ümber kirjutada. 19. saj hakati tõsisemalt mõtlema, kuidas standardida nimede ümberkirjutamist. Valdkonnad, kus on vaja ümberkirjutust: nimede edasiandmine igapäevakeeles; kartograafia; filoloogia; raamatukogundus (võõrkiri ladina tähestikku). Reeglid, mis tuginevad Preisi või Kongressi raamatukogudele, on kasutusel. Nende põhjal kujunesid välja rahvusvahelised standardid. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon on loonud standardeid, mõeldes raamatukogudele. Tänapäeval on latinisatsioon pigem kahjulik. Selleks et leida teost, on vaja teada, kuidas on translitereeritud. Kasutajale pole süsteem sageli arusaadav. Wellisch on kirjutanud raamatukogude
annaabi.ee 
