Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria infoteadus - 16 õppematerjali

Informaatika >> Infoteadus
infoteadus – keskendub äriprotsesse toetavale infole (publikatsioonid, andmebaasid, otsustusprotsessi toetavad süsteemid) Isikuandmete töötleja - füüsiline või juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid.
thumbnail
4
docx

Kordamiskusimused infoteadus

Andmeanalüüs 1)Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Eelnevad: Uurimusprobleem, uurimusmeetodi valik (kvantitatiivne, kombineeritud, kvalitatiivne), valimi koostamine, andmestiku loomine. Järgnevad: Andmete analüüsimine ja tulemuste esitamine. Millised on alternatiivid kvantitatiivsetele meetoditele. kombineeritud, kvalitatiivne 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Võimalikult lühike, viisakalt sõnastatud, lihtsa grammatikaga, sisaldab infot ühe teema kohta, sama tähendusega kõigi jaoks, sobival spetsiifilisuse tasemel Ankeedi struktuur, sissejuhatus, miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed, tänud juba ette, lihtsamad küsimused, avaküsimused, keerulised ja põhiküsimused. Sotsiaal-demograafilline osa, lõpusõna ja tänud. Küsimuste tüübid: Avatud ( vastaja vastab oma sõnadega) Su...

Informaatika → Infoteadus
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Folksonoomia

Mis on folksonoomia? Lingi salvestamisel pakutakse tavaliselt võimalust kirjeldada seda linki märksõnadega, mis kasutaja arvates selle veebilehe kohta kõige paremini sobivad. Tihti on võimalik ka linke hinnata ning lisada lühikirjeldusi. Märgendite järgi on hea linke kategoriseerida ning hiljem olulisi linke üles leida. Iga märgend moodustab omaette kategooria ning üks veebiviide võib kuuluda kuitahes paljudesse kategooriatesse. Sellist märgendite süsteemi kutsutakse folksonoomiaks (ingl folksonomy). Folksonoomia defineeritakse kui kasutajate poolt loodud taksonoomia, mida kasutatakse näiteks veebilehtede, fotode, linkide ja muu veebisisu kategoriseerimiseks märgendite abil. Märgendite järgi saab enamasti leida nii mingi kindla kasutaja kui ka kõikide kasutajate teatud märgendiga kirjeldatud linke või muid veebimaterjale. Nende märksõnade järgi saab koostada ka pingeridasid ja märgendipilvi (ingl tag cloud), kus enimkasutatud märgendid ...

Informaatika → Infoteadus
9 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Infovajadus ja infopädevus

Infovajadus ja infopädevus Meie generatsioon elab infoühiskonnas. See tähendab, et kõige olulisem ressurss meie igapäevaelus on informatsioon. Infoteadlane Nicholas Belkin defineerib seda järgnevalt: "Infovajadus on lünk inimese teadmiste ja selle vahel, mida tal oleks vaja teada, et lahendada teadmistevajakust tingitud probleemi.”(Vikipeedia) Kohati tundub infot olevat liigagi palju ning seetõttu on oluline sellele orienteeruda ja valida kõige usaldusväärsem kanal. Tänapäeva inimesele on oluline infopädevus ehk infokirjaoskus. Guugeldamisest jääb tihti väheks, kuid kuidas rahuldada infovajadust ning otsustada, kas tegemist on usaldusväärse allikaga? Infovajadus esineb igal inimesel igapäevaselt. Eriti suur on see just õppuritel ja inimestel, kelle töö sisaldab info töötlemist. Minul kui tudengil on infovajadus päris suur. Kasutan erinevaid infoallikaid nii tavaelus kui õppimises. Õppimises on mul vaja e...

Informaatika → Infoteadus
47 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Infosüsteemid

1. Nimetage dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte (7) Arhiiviseadus Arhiivieeskiri Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Isikuandmete kaitse seadus Äriseadustik, mittetulundusühingute seadus 2. Nimetage Eestis kasutusel olevaid elektroonilisi dokumendihaldussüsteeme (6) Livelink - maailma maastaabis turuliider organisatsiooni teabehalduslahenduste hulgas (Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse, mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks kasutamiseks. DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid süsteemis ja genereerida aruandei...

Informaatika → Infoteadus
24 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Turvaaugud

Sissejuhatus Nõrkus ehk turvaauk on kaitstava objekti suvaline nõrk koht, mille kaudu saab realiseeruda objekti varasid ähvardav oht. Mõned standardmääratlused eristavad turvaauku ja nõrkust, mõned ei tee vahet ohul ja nõrkusel. Sageli analüüsitakse nõrkusi puuduvate turvamehhanismide terminites. Nõrkused suurendavad riski, sest nad ,,lubavad" ohul kahjustada objekti. Infastruktuuri nõrkused Kaitstava objekti ebasoodne asukoht Reeglina suurendab mitmesuguste ohtude realiseerumistõenäosust, aga ka lisada spetsiifilisi keskkonnaohte. Primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur Ei paku adekvaatset kaitset stiihiliste ohtude ega füüsiliste rünnete eest ning ei võimalda Realiseerida mitmeid organisatsioonilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, näiteks sissepääsu reguleerimisega seotuid. Sidesüsteemi või infrastruktuuri puudused Eravõrk tagab andmete turvalisuse kindlamalt kui avalik võrk. Kaabelvõrke peetakse kindlamaks kui ...

Informaatika → Infoteadus
2 allalaadimist
thumbnail
51
odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

· uurivad ja fikseerivad sellise teabevahenduse seaduspärasusi Informatsioon ja teadmised on infoühiskonna strateegiline ressurss. Infoteadusel on palju erinevaid definitsioone. Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest. Selline definitsioon on olnud küllalt püsiv viimase 40 aasta jooksul. Harold Borko- väga pikk def. niikuinii ei jää meelde. Kalervo Järvelin (1995)­ Infoteadus on teadus informatsiooni (eelkõige salvestatud informatsiooni) edastamisest infoloojatelt infotarbijatele. Eesmärgiks on luua käsitlus organisatsioonide ja üksikisikute infokeskkonnast, infovajadusest, infohankimisviisidest ja 6 inforessursside organiseerimisest sellisel kujul, et see võimaldaks soovitud informatsiooni kiire kättesaamise.

Informaatika → Infoteadus
253 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Võrdlev raamatukogundus

1. Võrdleva raamatukogunduse sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja ...

Informaatika → Infoteadus
41 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Infosüsteemid ja -võrgud

Infosüsteemid ja -võrgud. I Etverk 1. Määratleda 1-2 lausega süsteemi mõiste. Tuua süsteemi näiteid loodusest, inimühiskonna korraldusest, tehnikast, infotöö valdkonnast, igast üks näide. Kirjeldada neid süsteeme lühidalt, kasutades süsteemiteooria põhimõisteid. Süsteem on elementide ja elemendivaheliste suhete terviklik kogum. Süsteemi olulised omadused on mitteamorfsus ja terviklikkus. Tjuhtini järgi võib süsteemide koostises eristada kuut eri liiki osiseid: elemendid, omadused, sidemed, suhted, seisundid ja faasid, erilised arenguetapid. Süsteemi näited inimühiskonna korraldusest - majanduses tegeletakse palju konkreetsete süsteemidega. Siinkohal võib näitena tuua teatud ettevõtte töötajaskonna alluvussüsteemi ja palgasüsteemi, mida rakendatakse töötajaskonna eri rühmade töö tasustamisel. Süsteemid on põhimõtteliselt iseseisvad nin g seotud inimestevaheliste suhetega ja on seatud neid suhteid kuidagiviisi korraldama, teatava...

Informaatika → Infoteadus
46 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Kooliraamatukogu turundusplaan I osa

I OSA 1. Institutsiooni lühitutvustus Lühiajalugu. Iga kooli raamatukogu ajalugu on tihedalt seotud kooli ajalooga. Käesolevaga peaks andma edasi põgusalt kooli raamatukogu arenguloo. Näiteks: millal tehti kooli raamatukogu invetariraamatusse esimene sissekanne, mis on olnud raamatukogu jaoks suuremad sündmused (oma ette ruumi saamine, suuremad renoveerimised, internetiseerimine jms). Tegevusvaldkond Raamatukogu koosneb põhikogust, kuhu kuuluvad raamatud, perioodika + veel võib olla midagi, oleneb raamatukogu suunitlusest ja komplekteerimise põhimõtetest ning õpikukogust. Missugused on raamatukogu eesmärgid, kas ollakse või on juba kujunemissuunaks võetud kaasaegne õpikeskus, kus on vastav tehnika, sisustus ja õpilastele eakohane kirjandus. Millist kirjandust on raamatukogu aastate jooksul komplekteerinud. Tegevusvaldkonnad loetletuna: · raamatukogus olevate eksemplaride koju laenutus; · raamatukogus olevate eksemplaride kohalkasutus; ...

Informaatika → Infoteadus
29 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Kooliraamatukogu turundusplaan II-VI osa

II OSA 3. Konkurendid Konkurentide määratlemine: · esmased ja kaudsed konkurendid · konkurendi toote kirjeldus · konkurendi suurus ja kasv · konkurendi turuosa Konkurentide tugevused: · toote/teenuse kvaliteet · hind, jaotuskanalid, müügitoetus Konkurentide nõrkused: · toote/teenuse omadused · tarbija hoiakud · hind, jaotuskanalid, müügitoetus III OSA 4. Ettevõtte eesmärgid järgmisel kolmel aastal Turu vajadused Huvigruppide vajadused Ettevõtte vajadused 5. Müügieesmärgid Müügimaht Geograafiline jagunemine Müügimaht sihtgruppides Turuosa 6. Diferentseerimise strateegia 7. Positsioneerimise strateegia 8. Hinna ja kvaliteedi strateegia IV OSA 9. Toote valik sihtgruppidele Erilise tähendusega on kooli raamatukogu kui info- ja kultuurikeskus ning kooli raamatukogu juhataja. On ju temal ülevaade eri õppeainete kõigist õppevahenditest ja enamasti peab ta ka õppevara andmebaasi. Just tema saab ja temal tul...

Informaatika → Infoteadus
30 allalaadimist
thumbnail
138
docx

Süsteemitarkvara aruanne

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine..............................................................................14 ...

Informaatika → Infoteadus
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Raamatu ja raamatukogude ajalugu 2 iseseisev töö

1. Kui palju Tallinna Linnaarhiivis leiduvaid inkunaableid on kajastatud Briti Raamatukogu inkunaablite andmebaasis? http://istc.bl.uk/search/index.html otsisin siit Tallinna järgi otsides andis 70 vastet. Panin aga tähele, et mõnede taha oli kirjutatud ,,Tallinn arch" ja mõnede ,,Tallinn acad" Eeldasin, et arch tähistabki linnaarhiivi, acad aga akadeemilist raamatukogu. Seega vaatasin veel siit http://istc.bl.uk/search/browse.html? operation=scan&numreq=25&fieldidx1=norzig.posessingInstitution&fieldrel1=exact&fieldco nt1=Tallinn ning pakun, et Linnaarhiivis olevaid inkunaablid on seal andmebaasis kajastatud 21, mitte 70 tallinn arch 18 tallinn arch (imperfect) 3 2. Mitu 1468. aastal trükitud inkunaablit on kirjeldatud Baieri Riigiraamatukogu inkunaablite a ndmebaasis? Esita vastuses nende identifikats...

Informaatika → Infoteadus
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Indekseerimine ja sisu analüüs - Praktiline töö 4

Sepper, Siim. Pooled eestlastest toetavad omakohut. //Eesti Päevaleht (2003), november, lk. 5. Eesti Kirikute Nõukogu ja Saar Polli läbiviidud uuring 15-17 aastaste seas selgitamaks nende väärtushinnanguid ning arusaamu moraalist. Elisen, Stina. Kuidas vabaneda argimuredest? //Postimees (2008), oktoober. Tallinna kesklinnas asuv psühhodraamakeskus aitab inimestel loovalt lahendada igapäevamuresid, luues konkreetseid olukordi elust enesest Osalejatega viiakse läbi rollivahetusi ja rühmateraapiaid,, et aidata leida erinevatele probleemidele uusi lahendusi. Tamkivi, Jaak. Mida teha Nabalaga? //Harju Elu (2010), märts. Lubjakivirikka Nabala piirkonna kaevandamine mõjutaks oluliselt sealeid keskkonnatingimusi. Keskkonnaminister selgitab ekspertide töö põhjal selle kohta täpsema ülevaate.. Allik, Jüri.Eesti asend maailmakaardil. //Postimees (2003), september. Professor Geert Hofstede 1967. a. uurimuse tulemusel, mille käigus küsi...

Informaatika → Infoteadus
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Praktiline töö nr 3: Raamatu annoteerimine

Praktiline töö nr 3: Raamatu annoteerimine Koosta soovitus- ja teatmeannotatsioon järgmisele raamatule: Oru park /koostanud Mare Uustal. Tallinn : Keskkonnaamet, 2010. - http://digar.nlib.ee/digar/show?id=59240 Lae valminud annotatsioonid IVAs oma Postfooliosse 12. oktoobriks. SOOVITUSANNOTATSIOON: Rohkete imeilusate fotodega ning kauni kujundusega raamat annab põhjalikku teavet Toilas asuva Oru pargi kohta. Lugeda saab pargi ja selles leiduvate hoonete ja rajatiste ajaloost ning loodussõpradele pakub kindlasti huvi teoses sisalduv dendroloogiline nimestik. Nende jaoks, kel soov pärast lugemist parki külastad, on raamatusse lisatud detailne kaart. TEATMEANNOTATSIOON: Raamatus käsitletakse Toilas asuva Oru pargi ning selles olevate hoonete ja rajatiste kujunemislugu ning praegust olukorda. Ühtlasi on teoses välja toodud pargi põhjalik dendroloogiline nimestik. Kirjeldusi täiendavad rohked fotod.

Informaatika → Infoteadus
23 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Bussijaam

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Bussijaam Tallinn 2014 1 Üldvaade...............................................................................................................................3 1.1Taust................................................................................................................................3 1.2 Organisatsiooni eesmärgid.............................................................................................3 1.3 Põhiprotsesside loetelu..................................................................................................3 1.4 Tegut...

Informaatika → Infoteadus
18 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Informaatika valdkond

TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Ralf Mikk REFERAAT kontrolltöö NOOREM IT-SPETSIALIST IT-18E Juhendaja: K. Nõlvak Tallinn 2018 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Infotehnoloogia....................................................................................................................3 Valdkonna määratlus............................................................................................................4 Ajalugu.................................................................................................................................5 Mehaaniline ajastu (1450­1840)..................................................................................

Informaatika → Infoteadus
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun