Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tutvumine olulisemate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega - sissejuhatus infoteadustesse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise organisatsiooniga on tegemist?
  • Mis on tegevuse eesmärgid?
  • Keda kaasatakse kellele ollakse suunatud jt?
  • Millega organisatsioon ennekõike tegeleb?
Praktiline töö: Tutvumine olulisemate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega
Ülesanne:
  • Leidke, millise organisatsiooniga on tegemist? Millal on loodud/rajatud jms.
  • Mis on tegevuse eesmärgid? Keda kaasatakse, kellele ollakse suunatud jt?
  • Millega organisatsioon ennekõike tegeleb? (Töörühmad, sektsioonid jms)

Erialaorganisatsioonid:
  • ASIS &T - http://www.asis.org/
    ASIS&T aitab järje peal olla tipptasemel teadustööde, informaatika ideede ja teiste seotud teemadega. ASIS&T on ainuke professionaalne assotsiatsioon, mis on sillaks infoteaduste praktika ja uurimistööde vahel. Organisatsioon rajati 1937. aastal American Documentation Institute nime all. Alates 2000. aastast on organisatsiooni nimi American Society for Information Science and Technology .
    ASIS&T liikmed jagavad ühist huvi parandamaks viise, kuidas ühiskond säilitab, otsib, analüüsib, haldab, arhiveerib ja levitab informatsiooni. Liikmeteks on tuhanded teadlased, arendajad , õpilased, praktikud ja professorid 50 eri riigist üle maailma.
    ASIS&T liikmed esindavad erinevaid valdkondi: infoteadus , arvutiteadus, keeleteadus , haldus, raamatukogundus , ehitus, õigusteadus , meditsiin, keemia ja haridus .
  • http://www.asis.org/Chapters/europe/ (Euroopa kontekst)
    ASIS&T-EC on Euroopa juhtiv organisatsioon, kus on teadlased ja praktikud, kes tegelevad infoteaduse valdkonnaga. ASIS&T-EC on ASIS&T organisatsiooni osa. Organisatsioon loodi 1993. aastal, kui Põhja-Euroopa peatükk muutus üle Euroopa peatükiks .
    Peatüki eesmärgiks on edendada ideede ja heade praktikate vahetust professionaalide, teadlaste ja koolitajate seas infoteaduse, tehnoloogia ning nendega seotud valdkondades. Üheks ülesandeks on hõlbustada võrgustike ideid ja organisatsiooni ülesehitust Euroopa riikide seas ning ASIS&T liikmete vahel üle maailma.
  • http://www.asis.org/Chapters/chapters-student.html (üliõpilastele suunatud alajaotus )
    Student Chapter on ette nähtud selleks, et ASIS&T õpilastest liikmed saaksid jagada oma muresid ja korraldada programme õpilastele ja teistele kogukonna liikmetele , kellel on huvi infoteaduste vastu. Student Chapter Participation on ette nähtud ka selleks, et anda õpilastele kogemus olles aktiivne ASIS&T liige ning aidata kaasa isiksuse kasvule ja karjääri arengule.
    Koostöös kohalike ASIS&T rühmadega on õpilastel võimalus luua mitteametlikke kontakte ja puutuda kokku töökeskkonnaga. Student Chapter suurendab õpilase vendlust ASIS&T organisatsiooniga. Student Chapter pakub võimalust olla ühenduses akadeemilise kogukonna ja kohalike organisatsioonide, asutuste, ettevõtete ning rühmadega.
  • AIIM - http://www.aiim.org/
    AIIM ehk Association for Information and Image Management on ülemaailmne informatsiooni professionaalide organisatsioon. Nende eesmärgiks on aidata sinul ja su organisatsioonil üle elada ja areneda informatsiooni kaoses. Organisatsiooni juhib tegevjuhtkond.
    AIIM rajati 1943. aastal National Microfilm Association nime all. Organisatsiooni nimeks sai Association for Information and Image Management 1982. aastal. Organisatsioon toetab seda, et informatsioon oleks tööl lihtne, turvaline ja kättesaadav igal pool, ajal ja iga tehnikavidinaga. AIIM tagab hariduse, turuanalüüsi, sertifikaadi ja taseme informatsiooni professionaalidele.
  • ARMA - http://www.arma.org/
    ARMA ehk Association of Research Managers and Administrators eesmärgiks on informatsiooni professionaalidele pakkuda ressursse, töövahendeid ja koolitusi, mida nad vajavad, et tõhusalt korraldada registreid ja informatsiooni, et rajada informatsiooni üldjuhtimise raamistik . RAGnet ehk Research Administrators’ Group network loodi 1991. aastal. 2005. aastal nimetati RAGnet ümber ARMAks.
    ARMA International liikmed teevad olulisi investeeringuid oma karjääri ja elukutsega seotult. ARMA International'i abiga on võimalus vaadata internetis kursuseid ja seminare , millal sulle endale sobib. Samuti saab näost-näkku rääkida info juhtimise professionaalidega. Organisatsioon hoiab kursis kõigi hiljutiste erialaste väljaannetega.
  • IFLA - http://www.ifla.org/
    IFLA ehk The International Federation of Library Associations and Institutions esindab raamatukogude, informatsiooni teenuste ja nende kasutajate huve. Organisatsioon rajati 1927. aasta ülemaailmsel konverentsil Šotimaal. IFLAs on 150s riigis üle kogu maailma kokku üle 1500 inimese. Peakorter asub Hollandi rahvusraamatukogus.
    IFLA on sõltumatu, rahvusvaheline, valitsusväline ja mittetulunduslik organisatsioon. Eesmärkideks on edendada raamatukogude ja informatsiooni teenuste korraldamise ning kätte toimetamise taset; julgustada heade raamatukogude ja infoteenuste väärtustamist; esindada oma liikmeid üle kogu maailma. Hääleõigusega liikmeid on kahte sorti: ühingu liikmed ja institutsionaalsed liikmed. Nemad saavad oma arvamust avaldada valimistel ja kohtumistel. Lisaks on organisatsioonil ka president .
  • EBLIDA - http://www.eblida.org/
    EBLIDA ehk the European Bureau of Library, Information and Documentation Associations. Organisatsioon on iseseisev raamatukogude, informatsiooni, dokumentatsiooni ja arhiivinduse ühingute ja instituutide katusorganisatsioon Euroopas.
    EBLIDA keskendub Euroopa infoühiskonna probleemidele, kaasa arvatud autoriõigustele ja litsentsidele, kultuurile ja haridusele. Organisatsioon toetab takistusteta juurdepääsu informatsioonile digiajastul ja raamatukogude ning arhiivide rolli selle eesmärgi saavutamisel.
    EBLIDA tööd juhib organisatsiooni nõukogu. Täitevkomitee kohtub kolm korda aastas. Organisatsioon loodi 1992. aastal Hollandis. EBLIDA huviks on raamatukogud ja infoteaduste ala. Organisatsioonil on kokku olnud 15 presidenti, kellest üks on praegugi selles ametis.
  • ICOM - http://icom.museum/
    ICOM ehk The International Council of Museums rajati 1946. aastal muuseumide professionaalide poolt ja see organisatsioon on ka mõeldud muuseumide professionaalidele. Ainulaadne võrk, kus on üle 35 000 liikme ja muuseumi professionaali, kes esindavad ülemaailmset muuseumide kogukonda.
    ICOMil on diplomaatiline ekspertide foorum, kus tegeletakse igasuguste probleemidega, millega muuseumid maailmas vastu peavad seisavad. Organisatsioon tegeleb ka igasuguste eetiliste küsimustega. ICOM töötab ühiskonna ja selle arengu heaks. See on pühendunud selleks, et tagada kultuuriväärtuste säilitamine ja kaitsmine.
  • ICA - http://www.ica.org/
    ICA ehk The International Council on Archives on pühendunud registrite tõhusale korraldamisele ja arhiivipärandi säilitamisele, hooldamisele ja kasutamisele. Sellega on tihedalt seotud registrite esindused ja arhiivinduse spetsialistid üle kogu maailma.
    ICA püüab kaitsta ja tagada juurdepääsu arhiividele läbi propageerimise, standardite kehtestamise ning professionaalse arengu, võimaldades arhivaaridel, poliitikakujundajatel, loojatel ja arhiivide kasutajatel omavahel vestelda .
    ICA on neutraalne ja mittetulunduslik organisatsioon. ICA on üle 60 aasta ühendanud arhiivide instituute ja praktikuid üle kogu maailma. Organisatsioonis on ligikaudu 1400 liiget. ICA on tihedas koostöös UNESCO , Euroopa Nõukogu ja teiste valitsusväliste organisatsioonidega. ICA on koostöös ka eelpool nimetatud IFLA ja ICOMiga. Organisatsioon sai ICA nime all alguse 1948. aastal.
  • Tutvumine olulisemate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega - sissejuhatus infoteadustesse #1 Tutvumine olulisemate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega - sissejuhatus infoteadustesse #2 Tutvumine olulisemate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega - sissejuhatus infoteadustesse #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadddii Õppematerjali autor
    Praktiline töö:

    Sarnased õppematerjalid

    Tutvumine olulisemate erialaorganisatsioonidega
    5
    docx

    Tutvumine olulisemate erialaorganisatsioonidega

    Eesmärkide saavutamiseks on EAÜ koondanud oma tähelepanu isikutele, kes hoolitsevad Eesti arhiivivarade kogumise, korrastamise, säilitamise ja kasutamise eest, olenemata nende asukohast ja ametkondlikust kuuluvusest. Liikmeteks võivad hakata iga era- ja juriidiline isik, kellel on Eesti arhiivinduse vallas toimuv südamelähedane ja oluline. Liikmemaks eraisikule on 7 , juriidilisele isikule 100 aastas. Eesti Muuseumi Ühing- EMÜ on iseseisev omaalgatuslik mittepoliitiline organisatsioon, mille tegevus rajaneb demokraatial, vabatahtlikkusel, sõltumatul ning iseseisval otsustamisel, juhtimise kollegiaalsusel ja tegevuse avalikustamisel. See loodi 1988. aastal väärtustamaks kultuuripärandi säilitamise ja kaitsmisega tegelevate professionaalide tööd muuseumides. Tegevuse eesmärgiks on jätkata 1864. aastal rajatud muuseumiühingu põhimõtteid: · eesti kultuuri hoidmist ja väärtustamist, aidates kaasa muuseumialase töö, sealhulgas

    Raamatukogundus ja infokeskkonnad
    Nimetu
    5
    docx

    Nimetu

    Arlee Kaugemaa Tutvumine olulisemate erialaorganisatsioonidega Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing- Ühing on loodud 1923. aastal ning taasasustatud 1988. aastal. Sinna kuulub 800 raamatukoguhoidjat ja raamatukogu. Tänu ühingule saavad raamatukoguhoidjad raamatukogunduse arengule kaasa rääkida. Samuti korraldatakse avalikkusele raamatuid ja raamatukogusid tutvustavaid üritusi, seminare ja koolitusi. Raamatukoguhoidjate Ühing annab välja ka aastaraamatut ja ajakirja ,,Raamatukogu".

    Kategoriseerimata
    Võrdlev raamatukogundus
    12
    pdf

    Võrdlev raamatukogundus

    - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja

    Infoteadus
    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
    51
    odt

    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

    1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.............................................................................

    Infoteadus
    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
    159
    doc

    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

    ...................................................17 1.3.5 Kultuuriveebi kavandamine, arendamine ja haldamine...................................18 1.3.6 Autoriõigus (intellektuaalomandi õigused) ja ainese kaitse.............................19 1.3.7 Veebiainese pikaajaline säilitamine................................................................20 2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused............................21 2.1 Sissejuhatus......................................................................................................... 21 2.2 Juurdepääs sisule.................................................................................................22 2.2.1 Puue............................................................................................................... 23 2.2.2 Kuidas puuetega inimesed veebi kasutavad..................................................23 2.2

    Kultuurilugu
    Kvaliteedijuhtimise konspekt
    67
    pdf

    Kvaliteedijuhtimise konspekt

    ............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus ­ kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2.Kliendikeskse kvaliteedisuunitluse tähtsus/kasu....................................15 3. Protsessid........................................................................

    Inimeste juhtimine organisatsioonis
    Projektipersonali juhtimine konspekt
    101
    pdf

    Projektipersonali juhtimine konspekt

    turuosa või muude seatud näitajate osas? Aga uute protsesside Äri- ja otsene edu loomise või muude otsest oodatud mõjude osas organisatsioonile? Kas projekt aitas kaasa organisatsiooni ja selle infotehnoloogilise infrastruktuuri ettevalmistamisele Tulevikuks tulevikuks? Kas organisatsioon on paremini valmis tulevaste valmistumine võimaluste ära kasutamiseks? Kas projekti käigus arendati uusi oskusi? Mitte kõik projektid pole keerulised. Isegi neis projektides, mis on valdavalt väljakutseid pakkuvad võib leida mõne lihtsamini juhitava aspekti. Uurimused on viinud nimekirja tunnusteni, mis eristavad projekte omavahel. Projektijuht saab neid tunnuseid kasutades

    Organisatsioon ja juhtimine
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1

    Juhtimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun