(sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taimed enne saagikoristust; Ravimid; Kosmeetikatooted; Tubakas ja tubakatooted; Narkootilised ja psühhotroopsed ained; Jääkproduktid ja saasteained.
Rakukesta külge on kinnitunud retseptormolekulid. Need võimaldavad rakku teavitada teatud ainete olemasolust väljaspool, et rakk saaks vastavalt reageerida. Et rakk saaks veenduda, kas mingi aine on kehaomane, asuvad rakumembraanis ka mõned valgumolekulid. Retseptorid – erutustundlikud organellid Üheks rakukesta tähtsaks ülesandeks on kontrollida ainete sisse- ja väljapääsu. Seda rakukesta omadust nimetatakse poolläbilaskvuseks või selektiivseks läbitavuseks. Vesi ja vees lahustunud teatud ained, nagu hapnik ja süsinikdioksiid, läbivad membraani oma väikese molekuli tõttu takistamatult. Samuti laseb membraan läbi enamiku rasvlahustuvaid aineid. Seetõttu seovad mõned ained end kandemolekulidega, mis muudavad need ained rasvas lahustuvateks ja võimaldavad neil rakku siseneda. Rakutuum ehk nukleus on iga raku keskus. Tuum vastutab selle eest, et rakk saaks täita oma ülesandeid
Jood I on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus. Kaalium- ja 7 naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas. Ainete keskmine sisaldus rakkudes. Orgaanilised ained Anorgaanilised ained Valgud 14% Vesi 80% Lipiidid 2% Anorgaanika 1,5% Sahhariidid 1% Nukleiinhapped 1,1% Anorgaanika. Vesi –ülesanne: ainete transport, temperatuuri hoidmine, lahusti, rakkudel rõhu hoidmine, pH tasakaalu hoidmine; organismides enamasti 70-95%. Orgaanika- Valgud=proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid, koosnevad aminohapete jääkidest. Kõige aminohapete koostisesse kuulub aluseliste omadustega
siseelunditest, seda siis mürgistusena. V) Elementide vastandtoime. Ca/Strontsium, strontsium asendab Ca kõhredes ja liigesed järk järgult lakkavad töötamast. (teatud mäestike piirkondades). Radioaktiivne strontsium luudes- pika poolestusajaga põhjustab luuvähki. VI) Elementide kättesaadavus. Toidunõud, happelises keskkonnas vabaneb alumiinium toitu. Teflonkattega nõud hakkavad narmendama siis lekib toitu fluori. Vesi. Molekulaarne funktsioon taimse fotosünteesi lähteaine, mille tõttu vabaneb H2O O2 !. Tõelistel bakteritel ei vabane O2, v.a. tsüanobakteritel (sinivetikad) (taimefotosünteesi tüüp). Vesi osaleb hüdrolüüsi reatsioonides. Keemiline ja bioloogiline hüdrolüüs on 2 eri asja. Bioloogiline hüdrolüüs on biopolümeeride ensümaatiline lagundamine. Seedeprotsessid. Tärklis + vesi (amülaas) (vaheühendid) - - glükoos. Leib annab suus mäludes mitme minuti
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks sündmusteks näiteks valkude struktuu
b) Tarbitava toidu kvaliteet mõjutab otseselt organismi keemilist koostist. Absoluutne taimetotlus. Puuduvad : Raud(kehv veresus), Koobalt(Verevähk), Tsink(Potentsi ja maitsmishäired), Kaltsium (luudehõrenemine). <--------------------------------------------------------------------------> TEINE TÖÖ <--------------------------------------------------------------------------> vesi Vee ülesanded molekulaarsel tasandil : 1. vesi on taimse fotosünteesi lähteaineks.(hapnik eraldub veest) 2. Vesi osaleb hüdrolüüsi reaktsioonides. (tärklis+vesi=Glükoos) 3. vesi on universaalne lahusti. Suhe veesse : a) hüdrofiil e. vettarmastavad. Lahustuvad vees või seostuvad veega. (tärklis, tselluloos, zelatiin). ained kas märguvad või punduvad. b) hüdrofoobsed e. vettpõlgavad. Ained mis ei lahustu, ega seostu vee molekulidega. (õlid, rasvad, vahad) 4
mikroelementideks (raud [Fe], tsink [Zn], mangaan [Mn], tina [Sn], vask [Cu], koobalt [Co], jood [I], seleenium [Se], molübdeen [Mo]). 3* VITAMIINID - ained, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes, kuid mille puudus võib põhjustada haigestumise ja lõppeda surmaga. Ühendid, mis on paljude biokeemiliste protsesside spetsiifilisteks (ja mittespetsiifilisteks) katalüsaatoriteks või pidurdajateks. 4* VESI JA ÕHUHAPNIK - vesi on lahusti, mis võimaldab kõikide toitainete transporti ja reaktsioone kudedes ning rakkudes. Hapnikuga reageerimise käigus lagunevad orgaanilised ühendid ja vabaneb elutegevuseks vajalik energia. 5* III SÖÖDA AMINOHAPPED 6* 7* Taimsete söötade valgud on sageli teistsuguse aminohappelise koostisega, kui loomade kehavalgud.. Mõnd aminohapet võib vahel olla väga vähe ja siis ei omastata selle taimse sööda valgu teisigi aminohappeid
süsivesikute ja lipiidide ainevahetust. Kroom (Cr) – insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) – toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) – toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa. Fluor (F) – hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) – inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel 60% ja täiskasvanud naisel 50% keha massist. Erinevus mehe ja naise organismi veesisaldusest tuleneb peamiselt rasvkoe osakaalust keha koostises. Funktsioonid:
Kõik kommentaarid