50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 92 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
73 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Static
Õppematerjali autor
Optimaalse spordijoogi koostis · Süsivesikud · Naatrium · Kloriid · Kaalium · Kaltsium · Magneesium · Osmootsus · Happesus (pH) · 60 80 g/l · 0,4-1,0 g/l · Alla 1,5 g/l · Alla 225 mg/l · Alla 225 mg/l · Alla 100 mg/l · 200-300 mosmol/l · Üle 4,0 Maratonijooksus vedeliku tarbimine IAAF võistlusreeglite muudatused maratonijooksus vedeliku tarbimise kohta (Dennis et.al.1995) Aasta Vedelik Esimene joomine Intervall joogipunktide vahel 1953 Vesi 15.km 5.km 1967 Vesi 11.km 5.km 1977 Vesi 5.km 2,5.km 1990 Vesi 3.km 3. km + süsivesikud +elektrolüüdid Spordijoogi kogus (ml) vastavalt süsivesikute sisaldusele 667 583 500 417 333 250 12% 800 700 600 500 400 300 10% 1000 875 750 625 500 375 8% 1333 1166 1000 833 666 500 6% 2000 1750 1500 1250 1000 750 4% 4000 3500 3000 2500 2000 1500 2% 80g 70g 60g
sportlastele. 0,5 l jooki sisaldab 1000 mg kaalu alandava toimega L-karnitiini, mistõttu sidrunimaitselist jooki tasub tarvitada enne igat füüsilist koormust. Nii muudad ka argise tegevuse väikseks treeninguks, sest L-karnitiin põletab tõhusalt rasva ja mõjub hästi tööstressist kurnatud südamele ning ainevahetusele. Slim Line sisaldab erinevaid kasulikke vitamiine ja mineraalaineid ning väga vähe kaloreid. Kõhule hea aaloe annab Slim Line'ile ka meeldivalt maheda maitse. Arctic Sport greip Greibimaitseline janukustutaja Arctic Sport on suurepärane taastusvahend nii tõelisele sportlasele kui hommikvõimlejale ning vajalik kosutus raske füüsilise või mõttetöö tegijale. Isotooniline ehk organismile kergesti omastatav koostis annab spordijoogile tavalise vee ees olulised eelised. Arctic Sport taastab kiiresti kaotatud vedelikuhulga ja energiavarud, varustades organismi süsivesikute, vitamiinide ning mineraaltoitainetega
The practical part consists of two chapters. The first chapter consists of the description of the poll. The second chapter consists of the analysis of the answers. The topic was chosen in order to study the dieting habits of young athletes. Nowadays there are a lot of fast food restaurants and markets sell drinks and snacks high in sugar. In order to achieve good results in sports, one must consume healthy food and according to his organism’s daily energy requirements and sport. 3 Sisukord Resümee.........................................................................................................................2 Summary........................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................5 1 Toitumise põhialused..........................
"veemürgitus", mille suhtes on eriti tundlikud närvirakud. Veeküllus osutub eriti ohtlikuks just soolade vähesuse foonil. Enne kui alustada destilleeritud vee joomist, soovitame siiski tõsiselt kaaluda, kas ikka tasub oma tervisega riskida. Teine näide on kehavedelike suhtes hüpertooniliste lahuste tarbimine, mis sisuliselt on samastav merevee joomisena. Selle tulemusena häirub organismis naatriumioonide ja vee tasakaal. Esmalt muutub hüpertooniliseks rakkude väline vedelik. Osmoosi tagajärjel väljub rakkudest teatud kogus vett (rakuväline vedelik on kõrgema soolsusega) ning rakud veetustuvad. Rakkudevälise vedeliku maht suureneb rakkude veekaotuse tagajärjel. Ja jällegi on kõige tundlikumad närvirakud. Sellega ongi seletatav, miks merevett joonud merehädalised alguses hullusid, hiljem aga surid. Viimane lause aitab lahti mõtestada ka uriini joomisega kaasnevad riskid. Nii et ka sellises lihtsas toimingus nagu vedelike
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 011K MINERAALVESI Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Uusi mineraalvee sorte lisandub kauplustesse iga nädalaga. Mille poolest pakutavad veed üksteisest erinevad ja millised neist on tervisele kõige kasulikumad? "Veejoomisel ja veejoomisel on suur vahe," ütleb füsioloogiaprofessor Selma Teesalu. "Igas ajakirjas propageeritakse suviti ideed: kaheksa klaasi vett päevas. Kui juua suvel palavaga kraanivett, kaob see kiiresti neerude kaudu kehast, see on nagu organismi läbiuhtmine. Kuid selleks, et organismi ainevahetus oleks korras ja kehas säiliks normaalne vedeliku-, sealhulgas mineraalsoolade hulk, tuleks siiski juua mineraalvett. Millist täpselt, on igaühe individuaalne valik. Noortele, sportlikele inimestele suurema sooladesisaldusega, lastele ja vanuritele nn. lahjemat vett." Euroopa Liidu direktiivide kohaselt eristatakse naturaalset mineraalvett (gase
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................
Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi. Võrdlen senist toitumist sellega, milline peaks minu toitumine olema pärast materjali läbi töötamist. Töö põhineb raamatul ,,Sportlase toitumine" Rein Jalak, Vahur Ööpik 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid