Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vedelik ja sport (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

VEDELIK JA SPORT
Vedeliku tähtsus
· Organismis on vedelikku 50 ­70% kehamassist
· Inimene kaotab vedelikku
­ uriiniga
­ higistamisega
­ kopsude kaudu
­ naha kaudu
· Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml
vedelikku päevas
· Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5
­1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l.
Organismis vedelikku ca 60%
· Elu on võimalik ilma hapniku ja valguseta,
kuid mitte ilma veeta
· Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos
· Veesisaldus on erinev eri vanuses ja
sooliselt
­ Vastsündinu 0.75 l/kg
­ Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg
­ Mees 0,53, naine 0,46 l/kg
Kehavedelik jaotub
· 1. Intravasaalne ruum
­ Vereplasma, vastab 5% kehakaalust
· 2. Interstitsiaalne ruum

Vasakule Paremale
Vedelik ja sport #1 Vedelik ja sport #2 Vedelik ja sport #3 Vedelik ja sport #4 Vedelik ja sport #5 Vedelik ja sport #6 Vedelik ja sport #7 Vedelik ja sport #8 Vedelik ja sport #9 Vedelik ja sport #10 Vedelik ja sport #11 Vedelik ja sport #12 Vedelik ja sport #13 Vedelik ja sport #14 Vedelik ja sport #15 Vedelik ja sport #16 Vedelik ja sport #17 Vedelik ja sport #18 Vedelik ja sport #19 Vedelik ja sport #20 Vedelik ja sport #21 Vedelik ja sport #22 Vedelik ja sport #23 Vedelik ja sport #24 Vedelik ja sport #25 Vedelik ja sport #26 Vedelik ja sport #27 Vedelik ja sport #28 Vedelik ja sport #29 Vedelik ja sport #30 Vedelik ja sport #31 Vedelik ja sport #32 Vedelik ja sport #33 Vedelik ja sport #34 Vedelik ja sport #35 Vedelik ja sport #36 Vedelik ja sport #37 Vedelik ja sport #38 Vedelik ja sport #39 Vedelik ja sport #40 Vedelik ja sport #41 Vedelik ja sport #42 Vedelik ja sport #43 Vedelik ja sport #44 Vedelik ja sport #45 Vedelik ja sport #46 Vedelik ja sport #47 Vedelik ja sport #48 Vedelik ja sport #49 Vedelik ja sport #50 Vedelik ja sport #51 Vedelik ja sport #52 Vedelik ja sport #53 Vedelik ja sport #54 Vedelik ja sport #55 Vedelik ja sport #56 Vedelik ja sport #57 Vedelik ja sport #58 Vedelik ja sport #59 Vedelik ja sport #60 Vedelik ja sport #61 Vedelik ja sport #62 Vedelik ja sport #63 Vedelik ja sport #64 Vedelik ja sport #65 Vedelik ja sport #66 Vedelik ja sport #67 Vedelik ja sport #68 Vedelik ja sport #69 Vedelik ja sport #70 Vedelik ja sport #71 Vedelik ja sport #72 Vedelik ja sport #73 Vedelik ja sport #74 Vedelik ja sport #75 Vedelik ja sport #76 Vedelik ja sport #77 Vedelik ja sport #78 Vedelik ja sport #79 Vedelik ja sport #80 Vedelik ja sport #81 Vedelik ja sport #82 Vedelik ja sport #83 Vedelik ja sport #84 Vedelik ja sport #85 Vedelik ja sport #86 Vedelik ja sport #87 Vedelik ja sport #88 Vedelik ja sport #89 Vedelik ja sport #90 Vedelik ja sport #91 Vedelik ja sport #92
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 92 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Static Õppematerjali autor
Powerpoint koos paljude faktide ning tabelitega.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

Optimaalse spordijoogi koostis · Süsivesikud · Naatrium · Kloriid · Kaalium · Kaltsium · Magneesium · Osmootsus · Happesus (pH) · 60 ­80 g/l · 0,4-1,0 g/l · Alla 1,5 g/l · Alla 225 mg/l · Alla 225 mg/l · Alla 100 mg/l · 200-300 mosmol/l · Üle 4,0 Maratonijooksus vedeliku tarbimine IAAF võistlusreeglite muudatused maratonijooksus vedeliku tarbimise kohta (Dennis et.al.1995) Aasta Vedelik Esimene joomine Intervall joogipunktide vahel 1953 Vesi 15.km 5.km 1967 Vesi 11.km 5.km 1977 Vesi 5.km 2,5.km 1990 Vesi 3.km 3. km + süsivesikud +elektrolüüdid Spordijoogi kogus (ml) vastavalt süsivesikute sisaldusele 667 583 500 417 333 250 12% 800 700 600 500 400 300 10% 1000 875 750 625 500 375 8% 1333 1166 1000 833 666 500 6% 2000 1750 1500 1250 1000 750 4% 4000 3500 3000 2500 2000 1500 2% 80g 70g 60g

Kehaline kasvatus
thumbnail
12
doc

Spordi- ja energiajoogid (ettekanne)

sportlastele. 0,5 l jooki sisaldab 1000 mg kaalu alandava toimega L-karnitiini, mistõttu sidrunimaitselist jooki tasub tarvitada enne igat füüsilist koormust. Nii muudad ka argise tegevuse väikseks treeninguks, sest L-karnitiin põletab tõhusalt rasva ja mõjub hästi tööstressist kurnatud südamele ning ainevahetusele. Slim Line sisaldab erinevaid kasulikke vitamiine ja mineraalaineid ning väga vähe kaloreid. Kõhule hea aaloe annab Slim Line'ile ka meeldivalt maheda maitse. Arctic Sport greip Greibimaitseline janukustutaja Arctic Sport on suurepärane taastusvahend nii tõelisele sportlasele kui hommikvõimlejale ning vajalik kosutus raske füüsilise või mõttetöö tegijale. Isotooniline ehk organismile kergesti omastatav koostis annab spordijoogile tavalise vee ees olulised eelised. Arctic Sport taastab kiiresti kaotatud vedelikuhulga ja energiavarud, varustades organismi süsivesikute, vitamiinide ning mineraaltoitainetega

Toitumise alused
thumbnail
54
doc

Toitumine noorsportlaste elus

The practical part consists of two chapters. The first chapter consists of the description of the poll. The second chapter consists of the analysis of the answers. The topic was chosen in order to study the dieting habits of young athletes. Nowadays there are a lot of fast food restaurants and markets sell drinks and snacks high in sugar. In order to achieve good results in sports, one must consume healthy food and according to his organism’s daily energy requirements and sport. 3 Sisukord Resümee.........................................................................................................................2 Summary........................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................5 1 Toitumise põhialused..........................

toiduainete sensoorse hindamise alused
thumbnail
6
doc

Vesi

"veemürgitus", mille suhtes on eriti tundlikud närvirakud. Veeküllus osutub eriti ohtlikuks just soolade vähesuse foonil. Enne kui alustada destilleeritud vee joomist, soovitame siiski tõsiselt kaaluda, kas ikka tasub oma tervisega riskida. Teine näide on kehavedelike suhtes hüpertooniliste lahuste tarbimine, mis sisuliselt on samastav merevee joomisena. Selle tulemusena häirub organismis naatriumioonide ja vee tasakaal. Esmalt muutub hüpertooniliseks rakkude väline vedelik. Osmoosi tagajärjel väljub rakkudest teatud kogus vett (rakuväline vedelik on kõrgema soolsusega) ning rakud veetustuvad. Rakkudevälise vedeliku maht suureneb rakkude veekaotuse tagajärjel. Ja jällegi on kõige tundlikumad närvirakud. Sellega ongi seletatav, miks merevett joonud merehädalised alguses hullusid, hiljem aga surid. Viimane lause aitab lahti mõtestada ka uriini joomisega kaasnevad riskid. Nii et ka sellises lihtsas toimingus nagu vedelike

Keemia
thumbnail
5
doc

Mineraalvesi

TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 011K MINERAALVESI Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Uusi mineraalvee sorte lisandub kauplustesse iga nädalaga. Mille poolest pakutavad veed üksteisest erinevad ja millised neist on tervisele kõige kasulikumad? "Veejoomisel ja veejoomisel on suur vahe," ütleb füsioloogiaprofessor Selma Teesalu. "Igas ajakirjas propageeritakse suviti ideed: kaheksa klaasi vett päevas. Kui juua suvel palavaga kraanivett, kaob see kiiresti neerude kaudu kehast, see on nagu organismi läbiuhtmine. Kuid selleks, et organismi ainevahetus oleks korras ja kehas säiliks normaalne vedeliku-, sealhulgas mineraalsoolade hulk, tuleks siiski juua mineraalvett. Millist täpselt, on igaühe individuaalne valik. Noortele, sportlikele inimestele suurema sooladesisaldusega, lastele ja vanuritele nn. lahjemat vett." Euroopa Liidu direktiivide kohaselt eristatakse naturaalset mineraalvett (gase

Toitumisõpetus
thumbnail
10
odt

Nimetu

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................

Kehaline kasvatus
thumbnail
10
odt

Tervisesportlase treening

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................

Kehaline kasvatus
thumbnail
17
docx

Toitumine ja sportlik saavutus

Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi. Võrdlen senist toitumist sellega, milline peaks minu toitumine olema pärast materjali läbi töötamist. Töö põhineb raamatul ,,Sportlase toitumine" Rein Jalak, Vahur Ööpik 1

Uurimistöö




Meedia

Kommentaarid (2)

tauri12 profiilipilt
tauri12: läks läbi;)
13:28 07-11-2010
mrkas profiilipilt
mrkas: hea
21:20 18-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun