Loengud VI-VIII (1)

• Moodustab ~2% kehakaalust
  
• 99% Ca on luudes . Luukude uueneb pidevalt, see on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et siluda koormuspragusid
  
• vereplasmas on Ca konst ., 2,3-2,7 mmol/l (9,2-10,8 mg%)
  
• vajadus 800-1200 mg päevas, s.o. 20-30 mmol Toiduga saadud kaltsiumist imendub keskmiselt 20-30%
  

• peptiid , vabaneb kui Ca on veres vähe
  
• soodustab Ca2+ vabanemist luudest
  
• suurendab Ca2+ imendumist peensoolest, sest stimuleerib D3 moodustumist neerudes
  
• suurendab Ca2+ tagasi imendumist neerudes
  

• sünteesitakse hüperkaltsineemia korral, hoiab Ca luudes
  

• vitamiin D hormonaalne vorm (kaltsitriool)
  
• moodustub neerudes siis, kui PTH tõuseb, soodustab Ca imendumist
  
• suurendab Ca siduva valgu sünteesi ja seega membraani läbitavust Ca-le
  

• kiudained (sisaldavad fütiini, mis seob Ca)
  
• oksalaadid
  
• tsitraadid
  
• toidu suur rasvasisaldus ja lipiidide ainevahetuse häired (kui rasva väljutatakse seedekanali kaudu, seotakse Ca rasvhapetega ja väljutatakse ka)
  

• alkohol , suitsetamine
  
• kofeiin
  
• keedusool
  
• lihtsuhkrud
  
• tsitruselised
  
• paprika , kartul , tomat
  
• liigne vit.C
  

• 60-70 % on seotud hemoglobiiniga (Hb)
  
• 16-29 % on rauavarudes ( valgud ferritiin , hemosideriin)
  
• funktsionaalne Fe on müoglobiini, katalaasi, peroksüdaasi jt. porfüriinensüümide koostises
  

• vit C
  

• Cys ja Met
  
• Cu, Ca, Co
  
• Alkohol
  
• Liha või kala soodustavad ka taimse raua imendumist
  

• Tanniin (tee)
  
• Kohv
  
• Kiudainerikas toit
  

• Verekaotus
  
• Puudulik Fe imendumine
  
• Vale toitumine  erütrotsüütide arv või nende Hb sisaldus on vähenenud
  
• Kobalamiini puudus  erütrotsüütide arvu langus
  
• Foolhappe puudus  erütrotsüütide arvu langus
  
• Cu defitsiit põhjustab aneemia ka piisava hulga raua olemasolul , raua kasutuselevõtuks on vaja Cu-seoselist ensüümi tseruloplasmiini Fe2Fe3
  
• Organismis on Fe varu mitmeks aastaks, aneemia võib kujuneda alles pikaaegse rauavaeguse korral
  

• Alkoholi dehüdrogenaas
  
• palju spermatosoididespaljunemine
  
• NH av.  valgu süntees
  
• vitam av.
  
• vereloome
  

• Hb sünteesis
  
• hingamisahela ens.
  
• fosfolipiidide sünteesis
  
• vabade radikaalide toime reguleerija, antioksüdant
  

• ens, kofaktor : rasvhapete ja kolesterooli sünt.
  

• soodustab tiamiini. insuliini, biotiini, vit. C toimet
  
• superoksiidi dismutaas on Mn seoseline vabade radikalide sidumine
  
• vereloome, luukude
  

• kobalamiin
  
• vereloome, erütrotsüüdid
  
• saadakse peamiselt loomsest toidust
  

• kilpnäärme hormoon  kasv, areng, ka vaimne
  
• leidub merekalades, seentes , õunaseemnetes
  

• puriinaluste metabolism
  
• rauavarude kasutamine
  

• luude, kõhre, hammaste areng
  
• erütrotsüütide moodust.
  
• Maks, taimsed ja loomsed lipiidid
  

• Pidurdab suus suhkrust hapete teket, suuremas kontsentratsioonis mürgine
  

• Insuliini toimet mõjutava faktori koostises (faktor: Cr, PP, Gly, Glu, Cys, glutatioon)
  
• Maks, munakollane, täistera, õllepärm
  

• Glutatiooni peroksüdaasi kofaktor  reguleerib vabade radikalide hulka
  
• Toimib koos vit E-ga
  
• Prostaglandiinide süntees  kudede elastsus
  
• Sisaldavad krevetid, krabid , lõhelised, õllepärm, piimatooted
  

• Põhiteesid
  
• Varu ajaline kestus
  
• Koensüümsed vitamiinid
  
• Vitamiinide defitsiidi põhjused
  
• retinool
  
• antioksüdantsed vitamiinid
  

9. Hapniku kasutamine organismis

• superoksiidradikaal (- anioonradikaal)
  
• vesinikperoksiid
  
• hüdroksiidradikaal – tugevaim teada olevaist oksüdeerijatest
  

• 80-90 % kogu hapnikust kasutatakse hingamisahelas tsütokroomioksüdaasi poolt
  

• teine hapniku kasutamise viis on nn. peroksüdaasne tee, mis toimub peamiselt taimedes. Loomorganismides toimub see spetsiaalsetes raku organellides , peroksüsoomides. Siin toimub substraadilt eralduva vesiniku sidumine hapnikuga vesinikperoksiidiks. Selline protsess toimub aminohapete ainevahetuses (aminohapete oksüdaasid, polüaminuooksüdaas, ksantiini oksüdaas, aldehüüdide oksüdaas)
  

• Enamik ülejäänud hapnikust kasutatakse oksügenaassel teel: kus hapnik seostub vahetult substraadiga või jaotub substraadi ja vee vahel:
  
• a) AH2 + S + O2 ------> A + SO + H2O
  
• b) S + O2 -------->SO2
  

• Neljas hapniku kasutamise moodus on lipiidide peroksiidne oksüdatsioon, mis toimub rakumembraanides ( mitakondrite membraanid , endoplasmaatiline retiikulum, lüsosoomimembraanid). Produktideks on hüdroperoksiidid, alkoholid, aldehüüdid, ketoonid , epoksiidid. Selle protsessi füsioloogiline roll on tõenäoselt membraanide uuenemine ja läbilaskvuse tagamine
  

• H2O2
  
• MOMI : Fe2+, Cu2+ (MOMI=muutuva oksüdatsiooniastmega metalliioonid)
  
• Superoksiidi genereerivad ravimid : adriamütsiin, bleomütsiin, mitomütsiin
  
• GSH tioolrühma blokaatorid: paratsetamool , aminopüriin, kloroform, klorometaan, Hg
  
• Raskemetallid: Pb, Hg, Cd, V, Sn (ens. SOD ja GSHPx inhib.)
  
• Füüsikalised faktorid : mikrolained , UV, radioaktiivne kiirgus, ultraheli
  
• ??? Co3+, Ni2+ ,Ti3+
  

Kaitseks aktiivsete hapnikuradikaalide vastu on rakus antioksüdandid:

• E takistab Mb ja/või oksü-Mb oksüdeerumist metmüoglobiiniks  värvuse stabiilsus suureneb
  
• E vähendab lipiidide peroksüdatsiooni
  
• E vähendab mitokondriaalse fosfalipaas A2 aktiivsust  väheneb vabade rasvhapete teke  suureneb membraanide stabiilsus  suureneb liha veesiduvusvõime