· seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST TULENEVAD PROBLEEMID ORGANISMIS Vitamiin A Nägemine, luude kasv, Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu retinool ehk akseroftool terve epiteelkude, antioksüdant Vitamiin D Luude ja hammaste Rahhiit, luude hõrenemine kaltsiferoolid kasv, kaltsiumi imendumine
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin
18O (0.205%) monohapnik (O) dihapnik (O2) trihapnik e. osoon (O3). Hapniku saamine laboratooriumis Vee elektrolüüsil Vesinikperoksiidi katalüütilisel lagundamisel H2O2=2H2O + O2 Kaaliumpermanga- naadi kuumutamisel 2KMnO4=K2MnO4+ MnO2 + O2 Kasutamine Kõik elusoragnismid kasutavad hingamiseks. Operatsioonidel Balloonides Kosmoselaevades Allveelaevades Contuses põletamisel Keevitamisel Keemiatööstuses Hapnikumaskid Biofunktsioon ~98% hapnikust biomolekulide lõhustumiseks. 2-5% kulutatakse hapniku reaktiivsete vormide tekkeks (väga aktiivsed ja mõõdukas koguses vajalikud meie elutegevuseks). Tuntumad ühendid Elemendi o. a. Valem Nimetus o. a. abil Nimetus eesliite abil V N2O3 Lämmastik(V)oksiid Dilämmastiktrioksi id I Cu2O Vask(I)oksiid Divaskoksiid
tasemel · molekulaarbioloogia uurib biopolümeeride struktuuri ja biofunktsioonide molekulaarseid aluseid · molekulaargeneetika uurib geneetilise informatsiooni ülekandemehhanisme Metabolism Anabloism Bioelemendid Elevas olendis on üle 70 elemendi. Iseseisev töö (tähtaeg seminar) Vitamiinid: A, D, E, K, Q, F. B1, B2, B3, PP, B6, B12, B15, C, H, FOOLHAPE Nimetused (tähtnimetused, keemiline põhinimetus) Biofunktsioon organismis Defitsiidist tulenevad probleemid VESI Täiskasvanu ööpäevane vajatav veehulk on 2-2.5 l Imikutel 120-170 ml/kg 4-6 aastased lapsed 75-100 ml/kg VEE BIOFUNKTSIOONID: Termoregulatsioon/ kaitsefunktsioon ülekuumenemise eest Ainete transport organismis Organismi hüdrostaatiline skelett Kaitsefunktsioon (nt pisaravedelik) Viljastumine ja loote areng ELEKTROLÜÜDID
Vitamiin Biofunktsioon Defitsiit A (retinoidid) Nägemise fotokeemiline protsess, Kanapimedus, naha kuivus, tugevdab immuunsüsteemi, infektsioonide kõrgenenud risk, reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja ...
BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur? ...
Tähtnimetus Keemiline ja Biofunktsioon organismis Dafitsiidist põhinimetus tulenevad probleemid Vitamiin-A Retinool Nägemine, luude kasv, terve A-vitamiinipuudus epiteelkude, antioksüdant põhjustab naha ja Pimedaks jäämine, limaskestade kuivust silmapõletik, kuiv nahk, nohu, ning nägemishäireid. Vajalik nägemisele, naha- ja limaskesta rakkude arengus, luukoele, sealhulgas hammastele. A-vitamiin on tähtis antioksüdant, ta on antikantserogeense toimega. Vitamiin-D Kaltsif...
kortisoon, jt. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, maks, porgandid, tumerohelised ja kollased köögiviljad, munad, piim, piimatooted. D- vitamiin (kaltsiferoolid, antirahhiitiline vitamiin) Nimetatakse ka päikesepaiste vitamiiniks, kuna tekib Päikese UV kiirte toimel nahas. Inimorganismis muudavad maks ja neerud D vitamiini hormooniks kaltsitriooliks, mille ülesandeks on vere kaltsiumitaseme regulatsioon D2 ergokaltsiferool, D3 kolekaltsiferool. Biofunktsioon: kaltsiumi ja fosfori metabolism, seega luude ja hammaste areng ja metabolism. Defitsiit ohustab eelkõige imikuid ja väikelapsi kuid ka kroonilisi alkohoolikuid ja taimetoitlasi. Lastel tekib D vitamiini puudusel Rahhiit, täiskasvanutel Osteoporoos. Imendumist takistavad: kortikosteroidid, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, alkohol. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, kala, piim, piimatooted. E- vitamiin (tokoferoolid, antisteriilne vitamiin)
köha, iiveldus maksa ja neeru juuste ja küünte oksendamine, kahjustus väljalangemine pigmentatsiooni häired Makroelemendid Element Ca K Cl Na Mg Kaltsium Kaalium kloor naatrium magneesium Biofunktsioon Luude ja hammaste Membraani Osmoregulatsioon, Membraanipotsentsiaali Ensüümide kofaktor, koostises, lihaste potsentsiaali tekitamine, membraantransport säilitamine, DNA/RNA/valgu kontraktsioon, vere säilitamine, ensüümide osmoregulatsioon, süntees,
TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A (RETINOOL) *nägemisel valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev molekul. pimeduses) * osaleb epiteeli, sealjuures *lima tekke häirumine(kuiva eriti silma limaskesta silma sündroom) arengus ning * naha kuivus immuunsüsteemi töös. * naha vananenud välimus *osaleb epiteeli ning *kasvuhäired naharakkude arengus. *platsenta kasvuhäired *võtab osa kõhre ja luukoe *sugurakkude ...
maksas. Q Oluline antioksüdant KVS haiguse esinemisel, igemehaigused, mõningate vähivormide ennetus, energeetilisel eesmärgil. 12. Vesilahustuvate vitamiinide B1, B2, B3, B6, C biofunktsioonid ja defitsiidist tulenevad probleemid. Vitamiin Biofunktsioon Def. tulenevad probleemid B1 Tagada NS optimaalne töö; HCl sünteesis Neuropaatia, südamepuudulikkus ja vajalik, (südame)lihaste normaalne töö. tursed, NS ja lihastöö häired. B2 Juuste, küünte, naha normaalne areng; Huulte ja suunurkade lõhenemine, nähemisprotsess. dermatiit, fotofoobia. B3 Närvikoe ja naha normaalne talitlus
vereringesse ja toimetada toitu edasi läbi seedetrakti. 2) Jääkainete väljutamiseks kehast 3) Keskkonnana, milles toimuvad biokeemilised reaktsioonid nagu ainevahetus (toidu seedimine, energia tootmine ja kudede moodustamine) 4) Kehatemperatuuri reguleerimiseks 5) Määrdeaineks liikuvatele osadele Molekulaarsel tasandil: 1) Lahusti 2) Hape-alus tasakaaluga seotud -> seega seotud ka pH väärtusega keskkonnas 3) Anaboolne biofunktsioon Raku tasandil: 1) Turgori tagamine 2) Stabiilse sisekeskkonna tagamine 3) Termoregulatsioon rakusisese temperatuuri ühlustamine Organismi tasandil: 1) Termoregulatsioon a. Higistamine a.i. Soojuse äraandmine ->püsiva kehatemperatuuri säilitamine a.ii. Jääkainete eritamine 2) Ainete transport (vettsisaldavate biomolekulide näol) 3) Struktuurne funktsioon 4) Kaitsefunktsioon 5) Elu järjepidevus Vee mõju säilivusajale
peetub sapiteedes see omakorda soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies, mis on eeltingimuseks sapikivide tekkeks. · Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni osad närvikiud on kaetud lipiidse müeliinitupega, mida saab piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. · Metaboolse vee tekitamine toimub lipiidide lõplikul lõhustumisel tekivad süsihappegaas ja vesi. See biofunktsioon on olulisem kõrbetingimustes elavatel loomadel veedefitsiidis; inimesel moodustab metaboolne vesi ~ 0,3 0,35 l ööpäevas. · Asendamatud linool- ja linoleenhappe segu nimetatakse vitamiin F-ks. Linoleenhape on eelühendiks bioloogiliselt aktiivsetele ühenditele, mis enamasti on lokaalse hormonaalse toimega. Asendamatud rasvhapped on vajalikud ka biomembraanide integraalstruktuiuride säilitamiseks ning lipiidide metabolismi häireteta kulgemiseks.
lammutamine - see on loomulik. Ka organismis tervikuna võib teatud aja jooksul domineerida kas anabolism või katabolism, esimesel juhul räägime positiivsest lämmastikubilansist, teisel juhul negatiivsest. (Otsus, 2006) Organismi toiduvalguga viidav lämmastiku kogus, nii nagu naha, neerude ja soolestiku kaudu ööpäevas eralduv kogus on mõõdetav. Just lämmastikubilansi uuringud ongi valguvajaduse määramise aluseks. (Otsus, 2006)4.1 VALKUDE ÜLESANDED ORGANISMIS Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. (Viik, 2004) Bioregulatoorne funktsioon - selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme
Organism toodab kolesterooli vajadusel ise. Liigne rasv ja suhkur põhjustavad halva kolesterooli tekke ja selle ladestumise veresoonte seintele. Toimub lupjumine e. ateroskleroos. Rasvade ülesanded organismis: * ehituslik ülesanne * kaitse löökide, põrutuste, aga ka külma eest * energeetiline funktsioon (rasva lagundamisel 2 korda rohkem energiat kui suhkru) * vee lähteproduktid (kaamelitel, kes hüdrolüüsivad rasvast vett) * biofunktsioon (aitavad hoida homoöstaasi) Valgud e proteiinid. proteiinid orgaanilised polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. Teada umbes 50 aminohapet, organismidele omased 20. Aminohape koosneb kahest osast osa, mis on kõigil aminohapetel sarnane; teine on erinev, nimetatakse radikaaliks. R CH NH2 COOH Aminohapped on amfoteersed ühendid. Nii happelised kui aluselised omadused, reageerib nii hapete kui alustega.
Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab
Viirused: on rakusisesed parasiidid. Koosnevad B (oluline taimede normaalseks arenguks); Ni (vajalik Aine- ja energiavahetus: autotroofid- organismid, valkudest ja nukleiinhapetest. Neil puuduvad vereloomeks); Biomolekul- elusorganismis esinev kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised organismile omased tunnused: rakuline ehitusprintsiip ; orgaaniline aine, millel on täita biofunktsioon. Nendest ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest iseseisva sünteesiprotsessi läbiviimine ; pannakse kovalentsete sidemete abil kokku ainetest. Taimed kasutavad sünteesiks valgusenergiat. paljunemisvõime. nende koostises on nukleiinhapped ja makromolekulid ( suured molekulid: polüsahhariidid, Heterotroofid- sünteesivad vajalikud ained toidus valgud; iseloomulik mutatsioonivõime; nad lipiidid, valgud, nukleiinhapped)
See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. Ülioluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid
Klaasi-, portselani- ja keraamikatööstuses kasutatakse pigmenti, mida nimetatakse koobaltsiniseks. Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (näit trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Rakendatakse polüestervalkude katalüsaatorina. Kuulub emaili koostisesse. Kasutatakse magnetlintide valmistamisel televisioonile. Koobaltit sisaldab ka vitamiin B12, nn. kärbsepaber ning mõningad kunstväetised. Tsement sisaldab õige väikeses koguses koobaltit. Biofunktsioon Koobaltil on tähis osa nii alamate kui kürgamte organismide elutegevuses. Maailma paljudes piirkondades on koobalti defitsiit pinnases põhjustanud ulatuslikke loomade haigusi. Inimeste ja loomade haigusi, mida tänapäeval sesotatakse Co-defitsiidiga, 20.sajandil 20.-30. aastatel. Kahjulikkus inimorganismile Inimorganismi satub koobalt tolmuna hingamiselundite ja naha vähesel hulgal ka suu kaudu
Taimseid õlisid ei tohi praadida mitte liiga kõrgel temperatuuril ( üle 180C) ja mitte liiga kaua. Kaod võivad olla kuni 100% kui hoida õli päikesevalguse käes. Ka rasvade autooksüdatsiooni korral esineb kadusid. Liigne kloor (keedusool) toidus lagundab D-vitamiini. Fütomenadioon (vitamiin K1, füllokinoon) Vitamiin K1 - füllokinoon ja vitamiin K2 menakinoon K-grupi vitamiinid on naftokinooni derivaadid. Kaasatud -karboksü-glutamaathappe sünteesi. Keskne biofunktsioon on seotud vere hüübimisega. Fütomenadiooni puudus põhjustab protrombiini (vere hüübimisfaktor) aktiivsuse vähenemist, hüptrombineemiat ja verevalumeid ning -jookse. Vajadus, leidumine Käärsooles olevad bakterid moodustavad suhteliselt suuri K2 koguseid. Leidub peamiselt rohelistes lehtköögiviljades. Stabiilsus, lagunemine Hävineb valguse ja leeliste toimel. Suhteliselt stabiilsed õhuhapniku ja kuumutamise suhtes. Hüdrogeenitud vitamiin K Vesilahustuvad vitamiinid
Ka organismis tervikuna võib teatud aja jooksul domineerida kas anabolism või katabolism, esimesel juhul räägime positiivsest lämmastikubilansist, teisel juhul negatiivsest. (Otsus, 2006) Organismi toiduvalguga viidav lämmastiku kogus, nii nagu naha, neerude ja soolestiku kaudu ööpäevas eralduv kogus on mõõdetav. Just lämmastikubilansi uuringud ongi valguvajaduse määramise aluseks. (Otsus, 2006) 4.1 VALKUDE ÜLESANDED ORGANISMIS Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. (Viik, 2004) Bioregulatoorne funktsioon - selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme
(NB! mitte toiduaine), sest vesi on biosüsteemides vajalik kas reaktsioonides osalejana või siis keskkonnana. Vesi on küll nõrk elektrolüüt, kuid ta on seotud happelis-alus tasakaaluga, järelikult ka keskkonna pH väärtusega. Nii on sülje pH piirid vahemikus pH=5,5...8,0; täiskasvanute maomahla pH=1,5...2,7; rinnalaste maomahla pH=4,9...5,3; uriini pH=4,8...8,0, peensoole nõre pH=7,6...8,4; vere pH=7,36...7,44, rinnapiima pH= 7,3...7,4 ja sapi pH=7,4...8,5. Vee järgmine oluline biofunktsioon molekulaarsel tasandil on substraatne. Vesi on mitmetes biokeemilistes reaktsioonides üks lähteaine. Reaktsioonides võib vesi toimida otsese reagendina. Hüdrolüüsireaktsioonid toimuvadki lõhustatavate subst-raadi molekulide, vee molekulide ning hüdrolüütiliste ensüümide omavahelises koostöös. Tavanäide on toitainete makromolekulide lõhustumine seede-kulglas. Järgnevalt tutvume vee funktsioonidega raku tasandil. Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna.
Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). VALKUDEL ON RIDA ASENDAMATUID ÜLESANDEID INIMORGANISMIS Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. Bioregulatoorne funktsioon - selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja
Koostanud M. Kolga Biokeemia organismist välja viia temas endas leiduvat vett kaasa tõmmates. Seepärast läheb hüpertooniline hüperhüdratatsioon õige pea üle hüpertooniliseks dehüdratatsiooniks. Orgaanilised ained (biomolekulid) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: · lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) · oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) · biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) METABOLISMI BIOKEEMILISED ÜLDASPEKTID Metabolism (kr.k. metabole = muutus) ehk ainevahetus on keemiliste muutuste kogum, mis on organismi elutegevuse aluseks.
lipiididesarnased ühendid nagu kolesterool ja D-vitamiin. Lipiidide tarbimisel peab arvestama aga seda, et organism on ise samuti võimeline lipiide sünteesima. Peamiselt toodetakse neid sahhariididest ning deponeeritakse rasvarakkudes energia ülejäägina, kust seda saab vajaduse korral energeetilistel eesmärkidel kasutada. (Zilmer, Kokassaar, & Vihalemm, Normaalne söömine, 2004) 6 1.1.3. Valgud Valgud on asendamatud toitained. Kõige tähtsam valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Inimorganismis on ligi 50 000... 60 000 erinevat valku, millest 2 000... 2 150 on ensüümid. Ensüümid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise. (Kokassaar, Vihalemm, Zilmer, & Pulges) Valkudel on meie organismis lisaks eeltoodule veel palju erinevaid ülesandeid nagu näiteks regulatoorne funktsioon, kus organismi kõiki ainevahetusreaktsioone reguleeritakse valguliste hormoonide poolt. Oluline on
tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. 1.3.2. Valgud Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. Valkude roll on meie organismi varustamine aminohapetega. Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. Näitena toon veel mõned olulisemad biofunktsioonid: 1. Bioregulatoorne funktsioon- selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid
1.3.2 Valgud Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. Valkude roll on meie organismi varustamine aminohapetega. Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5... 4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. Näitena toon veel mõned olulisemad biofunktsioonid:
süvenedes tekib kuivsilmsus ehk ksefoftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine. Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, maks, porgandid, tumerohelised ja kollased köögiviljad, munad, piim, piimatooted. Vitamiin D (kaltsiferoolid) - antirahhiitiline vitamiin Päikesepaiste vitamiin. Inimorganismis toimib hormoonina. D2 - ergokaltsiferool, D3 - kolekaltsiferool. Biofunktsioon: Ca ja P metabolism, seega luude ja hammaste areng. Defitsiit ohustab eelkõige imikuid ja väikelapsi kuid ka kroonilisi alkohoolikuid ja taimetoitlasi. Lastel tekib D vitamiini puudusel rahhiit, täiskasvanutel osteoporoos. Imendumist takistavad: kortikosteroidid, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, alkohol. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, kala, piim, piimatooted. E - vitamiin (tokoferoolid) - antisteriilne vitamiin
Bioaktiivsed ühendid ...ühendid, mis juba väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust. · Eksogeensed vitamiinid · Endogeensed ensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, suhteliselt väikese molekulmassiga, olemasolu ainevahetuseks hädavajalik. Mikrotoitained. Vitamiinide allikad: 1) Segatoit 2) Seedekulga mikrokooslused 3) Organism sünteesib ise eelühenditest 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toit Vitamiinide biofunktsioon: 1) Enamik vitamiine mittevalgulise osana liitensüümide koostises Nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2) Vitamiinid on antioksüdandid, mis muudavad kahjutuks vabu radikaale 3) Vitamiinid on olulised arenguprotsessides 4) Osalevad organismi loomuomastes protsessides: a. Luustumisprotsessides (vitamiin D) b. Vitamiin A osaleb nägemisfunktsioonis Vitamiinide jaotus (jaotus lähtub lahustuvusest): 1) Rasvlahustuvad: A, D, E, K, Q
Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). VALKUDEL ON RIDA ASENDAMATUID ÜLESANDEID INIMORGANISMIS Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. Bioregulatoorne funktsioon - selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja
a) regulatiivne - Rasvlahustuvad vitamiinid osalevad ainevahetuse regulatsioonis. b) kaitse vitamiin E on tugev antioksüdant. Ta kaitseb membraane lipiidide peroksüdatsiooni eest. c) katalüütiline- vesilahustuvad vitamiinid on hädavajalikud ensüümkatalüüsis ( keoensüümide lähteained) 3. rasvlahustuvate vitamiinide esindajad (nimetus ja tähtsümbol) ja iseloomustage nende bioloogilisi funktsioone. Põhinimetus Tähis Ühik Vajadus (ööp) Biofunktsioon Retinoidid A mg 0,8.1,0 Nägemisprotse (retinool, ss; toimib kui retinaal, hormoon retinüülestrid) geeni ekspressiooni
deksüriboos pentoos riboos A/T/G/C lämmastikalused A/U/G/C suurem molekulmass väiksem aeglasem denaturatsioon kiirem Raku tuum, mitokondrid, Leidumiskoht Raku tuum, mitokondrid, kloroplastid päristuumsestes rakkudes kloroplastid, tsütoplasma Pärilikkuse säilitus biofunktsioon Päriliku info reliseerimine tuumas 1 vorm 3 vorm Ühine DNA-l ja RNA-l Mõlemad koosnevad nukleodiidijääkidest Hüdrolüüsuvad Kõgrmolekulaarsed ühendid Esinevad kromossoomide koostises pärsi tuumsetes Bioaktiivsed ühendid Need on ühendid, mis väikestes hulkades mõjutavad ainevahetus protsesse. Jagunevad:
Anorg. lämmastikuühendid väga mitmekesised, toodetakse suurtes kogustes Mõned loodusl. ühendid on tervisele kahjulikud (nitritid) või kantserogeensed (nitroosoühendid) 3.15. Fosfor P – Phosphorus (lad.) phōs – valgus, phóros – kandja avastas Hennig Brand (Hamburgi kaupmees) 1669 – Euroopas araabia alkeemik Alhid Behil (XII saj.) (avastam. ajaloost vt. Karik, H. Hämmastavad ained. Tln., 1991, lk. 120–126) 3.15.1. Leidumine looduses, biofunktsioon Maakoores 0,105 massi-%; levikult 13. kohal üks stab. isotoop 31P tuntud u. 200 fosforimineraali (kõik on fosfaadid) neist tähtsaim apatiit Ca5[PO4]3X (X on F või Cl), osal. anorg. radikaalid HO-, CO32- või O2- ja fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P 2O5) Fosforiidi üldvarud (uuritud) maailmas ≈ 50 miljardit t (ümberarvestatult P 2O5-le) fosforiidid moodust. üle 80% fosfaattooraine maailmatoodangust Fosforiit Eestis
annaabi.ee 
