Vesi (0)

2008
Rakvere
SISUKORD
VESI 2
VESI (H2O ) 2
VESI LOODUSES 2
HÜDROSFÄÄRI VESI 2
VESI INIMORGANISMIS 3
Meile omane veebilanss 3
Miks eelistada aluselist vett? 4
Kuidas aluseline vesi toimib? 4
VEE ESINEMINE LOODUSES 5
Magevesi 6
Järved 7
Kaspia meri 7
VEERINGE 7
Miks me peame vett kaitsma? 7
Kuidas hoida vett kokku? 8
KASUTATUD KIRJANDUS: 9
9

VESI

VESI (H2O )

Vesi on koostiselt vesinikoksiid ja üks levinuimaid ühendeid Maal. Ta on värvuseta ja lõhnata vedelik, mis külmub 0oC juures ja keeb 100oC juures. Tihedus (1g/cm3) on suurim 4oC juures. Ta on parim teadaolev lahusti. ( http://www.veeriku.tartu.ee/opetajad/POINT_Vkl_Veeringe.ppt #)

VESI LOODUSES

Vesi on kõige levinum ja kõige tavalisem aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi Universumis kolmandal kohal pärast süsinikoksiidi (CO) ja vesiniku (H2). ( http://www.veeriku.tartu.ee/opetajad/POINT_Vkl_Veeringe.ppt #)

HÜDROSFÄÄRI VESI

Maa pinnast on umbes 72% kaetud veega. Loodusliku vee kogumassi moodustavad Maal:

• 97,3% ookeani ja mereveed
  
• 0,008% soolajärvede ja sisemerede veed
  
• 2,1% Antarktika , Arktika ja kõrgmäestike liustikuveed
  
• 0,6% mage põhjavesi
  
• 0,009% järvevesi
  
• 0,001% veeaur
  
• 0,0001% jõevesi
  

J Samblikud, seemned
12-15%
Puit
45%
oonis organismide ja toiduainete veesisialdusest.
Kurgid 95%
Seened
90%
Piim
87-89%
Puu- ja köögiviljad
75-90%
Kalad
55-80%
Liha
60-80%
Munad
70-75%
H2O

VESI INIMORGANISMIS

Elutegevuseks on vesi vältimatu. Toiduta elab inimene nädalaid, aga veeta vaid päevi. Päevane veevajadus (umbes 2,5 liitrit) kaetakse joogivee ja toiduainete koostisosadesse kuuluva veega.
Inimkeha massist moodustab vesi umbes 60%. Kusjuures eluea vältel organismi veesisaldus väheneb 97%(imik) kuni 45-50%(rauk).
Vee sisaldus kehas:

• loode 97%
  
• vastsündinu 75%
  
• 10-aastane tüdruk 55%
  
• 10-aastane poiss 60%
  
• 30-aastane naine 50%
  
• 30-aastane mees 40%
  
• 50-aastane naine 45%
  
• 50-aastane mees 55%
  
• 70-aastane naine 45%
  
• 70-aastane mees 52%
  

Meile omane veebilanss

Nahk ja lihased on kõige veerikkamad organismi osad. Meeste lihasmass on suurem kui naistel ja seetõttu on neil ka rohkem vett kehas. Tänu sellele on meestel rasvasisaldus ca 10% väiksem kui naistel. Siit tulenebki, et keha veesisaldus sõltub just rasvkoe hulgast, ehk mida rohkem rasva on kehas, seda vähem vett ja vastupidi (Sõsar).
Vett saame enamasti joogi ja toiduga. Kuigi köögivilja süües tundub, et tegemist on tahke toiduainerühmaga, siis tegelikult sisaldavad enamik köögivilju vähemalt 90% ulatuses vett. Mida rohkem vett sisaldab toit, seda vähem me joome vett. Mõningal määral eraldub organismi vett ka ainevahetuse käigus erinevate toitainete lagunemisel. Üldiselt peab tarbitava ja väljamineva vee kogused olema tasakaalus. Selle eest vastutab janutunne, mis reguleerib ja säilitab veesisaldust kehas (Sõsar).
Janu võib tekkida peamiselt kolmel põhjusel. Üks põhjus võib olla selles, et organism ei saa piisavalt vett. Teiseks, te olete söögiga saanud liiga palju mineraalsooli. Näiteks süües midagi soolast või vürtsikat (nt seljankat), seob sool organismis oleva vaba vee ning tekibki veepuudus . Kolmandaks põhjuseks võib olla vee kaotus. Selline olukord tekib tavaliselt tugevalt sporti tehes või saunas käies, kus te higistades kaotate lisaks veele ka mineraalsooli ning lenduvaid rasvhappeid ehk puhastate oma keha jääkainetest. Seetõttu tuleb alati juua trenni ajal vett või mahla. Teine higistamise funktsioon seisneb selles, et vältida keha ülekuumenemist, kui keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem. Sellega seoses ongi vee üks ülesandeid keha temperatuuri säilitamine püsivas vahemikus 36-37 ºC (Sõsar).
Veel on oluline ülesanne meie kehavormide kujundamisel. Kui veekadu on umbes 6–8%, muutub nahk kortsuliseks ning limaskestad hakkavad kuivama. Lisaks kahaneb ringleva vere hulk, süda hakkab kiiremini lööma ning väheneb lihasjõud ehk te muutute nõrgaks. Seega osaleb vesi peaaegu kõigis meie kehas asteleidvates protsessides, mis teebki ta eluks asendamatuks (Sõsar).

Miks eelistada aluselist vett?

Igas eluvaldkonnas peab valitsema tasakaal ja nii ka inimese kehas. Süües saame toiduga erinevaid toitaineid, mis seedimise käigus lagundatakse, seejärel imenduvad nad verre ning mis üle jääb, ladestub organismi või need väljutatakse. Need jääkained on enamasti happelised ning muudavad ka keha väga happeliseks. Selle tagajärjel võivad tekkida näiteks kõrvetised. Kui keha on liialt happeline, hakkab organism kasutama kaltsiumit happesuse neutraliseerimiseks. Selle tulemusena kasvab oht haigestuda osteoporoosi, sest luudesse ja liigestesse ei jätku piisavalt kaltsiumi (Sõsar).
Selleks, et ainevahetus oleks kiire ja rakkudel piisavalt energiat oma igapäevatoimetusteks, vajab keha palju hapnikku. Aluseline ioniseeritud vesi ongi hapnikurikkam kui tavaline kraani- või pudelivesi. Organism omastab aluselist vett kolm korda paremini, mistõttu rakud töötavad kiiremini, se edimine on kiirem ning kergesti ei teki ka lisakilod. Lisaks sellele on aluseline vesi antioksüdantsete omadustega, tänu millele ta hävitab vabu radikaale nagu vitamiin E, tugevdab immuunsüsteemi nagu vitamiinid C ja E ning aitavad seeläbi ennetada haigusi (Sõsar).
Aluseline vesi on väga efektiivne peale trenni, sest ta täiendab elektrolüütide tasakaalu kolm korda enam kui tavaline vesi. Põhjuseks on väiksemad veekimbud, mis imenduvad rakku paremini ja taastumine on kiirem (Sõsar).

Kuidas aluseline vesi toimib?

Vee pH väljendab vee happesisaldust. PH taset mõõdetakse skaalal 0–14, kus pH 7 on neutraalne , alla 7 on tegemist happelise ning üle 7 aluselise keskkonnaga. Enamiku järvede ja vooluveekogude pH ulatub 6,5-st 8,5-ni ehk on aluseline. Seega on meil loodusest palju õppida. Inimese erinevates organites on erinevad pH keskkonnad , näiteks maos on see 1,2, mis on vajalik valkude seedimiseks. Kuid üldjuhul on see üle 7 ning vere pH on 7,365. See on tähtis number, kuna veri transpordib kõik vajalikud ühendid rakkudesse (Sõsar).
Aluseline vesi toimib rakkudele järgnevalt. Rakud imavad vee endasse ning see aitab lahustada happelisi jääkaineid, mis on sinna ladestunud päevade, kuude või isegi aastate jooksul ning põhjustavad vedeliku puudulikkust . Selle tulemusena imab keha rohkem vett endasse ning rohkem vett jõuab rakkude ja kudedeni. Tänu sellele töötab organism efektiivsemalt, me ei tunne väsimust ja oleme energilised (Sõsar).

VEE ESINEMINE LOODUSES

Põhjavesi on vesi, mis asub maakoores, s.t. allpool maapinda. Põhjavee omadusi, teket, lasuvust, liikumise seaduspärasusi ja varusid uurib geoloogia haru – hüdrogeoloogia. Põhjavee ökoloogiline tähtsus on erakordne, vaevalt et ilma veeta oleks võimalik orgaaniline elu. Põhjavesi, mis on kõlblik ka joogiveega varustamiseks, moodustavad vaid 14 % maailma magedast veest, kuid ta kvaliteet on tunduvalt parem, kui veekogudes oleval veel. Nad on ju palju paremini kaitstud reostumise eest ja sisaldavad elusorganismidele vajalikke mikro - ja makroelemente. Ta ei nõua sageli isegi puhastamist, seepärast on põhjavesi tähtsaim puhta joogivee allikas. (Sõstra)
Põhjaveel on tähtis osa elu säilitamisel planeedil. Taimede saavad oma kasvuks vajalikku maa-alust vett juurevõrgustiku kaudu. Põhjavesi on suur geoloogiline tähtsus, ta mõjutab kivimeid: ühes kohas ta lahustab teatuid mineraale, kutsudes esile karstinähtusi, teistes kohtades toimub vastupidi teatud komponentide väljalangemine. Näiteks, temperatuuri tõusuga langevad allikaveest välja lubjaühendid. Lubjalademed on teada allikate juures mitmel pool Eestis. (Sõstra)
Põhjaveel on eriti suur tähtsus neis piirkondades, kus pinnavett üldse ei ole või teda on väga vähe. Sellisel juhul ainult põhjavesi annab võimaluse elu olemasoluks. Põhjavee kättesaamine on sageli seotud suurte raskuste ja kulutustega. Kõrbealadel pumbatakse vett välja kaevudest ja puuraukudest, mille sügavus ulatub 1 km ja enam. Neid kaeve puuritakse seal, kus veevarud on küllalt suured. (Sõstra)
Sügavaid kaeve õppisid inimesed kaevama juba ammu . On andmeid, et neid oli juba vanadel egiptlastel ja hiinlastel. Samast ajast olid olemas ka veeotsijad, kelle ülesandeks oli kindlaks leida põhjavett. Juba vanal ajal õppisid inimesed ka eristama erineva koostise ja omadustega põhjavett ning kasutama arstimiseks või muul otstarbel. (Sõstra)
Üks vanaaegne kuurort avastati võrdlemisi hilja Kreekas. Varemete olemasolu eelmäestikus oli ammu teada, ehitised olid väga toredad ja kogu linn oli suurepäraselt ehitud. Majade ja paleede hulgas leiti veel üks ehitis, mille olemasolu ei osatud kuidagi seletada. Lõpuks tuli välja, et see on mineraalvee kaev . Kogu linnake ei olnudki midagi muud, kui kuulus kuurort, mis asutati V saj. e.m.a. ravijumala Asklepiose (Aesculapius) auks ja tegutses edukalt pikka aega. Seal oli hulk mitmesuguse otstarbega ehitisi, teiste hulgas ka 14 000 kohaga teater. (Sõstra)
Veel vanem kaev on teada Aadria mere rannikul, kus pronksiajastu esemete leiud (ehted, relvad) kaevpõhja mudast pärinevad II – III aastatuhandest e.m.a. ja on tänulike tervekssaanute annetused jumalatele. Krimmis Kertši poolsaarel on teada vana kaev, mis pärineb esimesest aastatuhandest m.a.j. (Sõstra)
Põhjavesi võib tuua ka kahju, ta ujutab üle šahte ja kaevandusi, kutsub esile soostumist, maalihkeid, karsti ja sufosiooni, vesiliivade esinemist. Põlevkivi kaevandamisel väljapumbatav vesi ületab hulga poolest toodetud põlevkivi (Sõstra).
Paljudes Euroopa maades (Austria, Belgia, Ungari, Saksamaa, Taani, Rumeenia , Šveitsi, Balkani poolsaare maad) moodustavad põhjaveed linnade veevarustuses 70-100 %. Elanikkonna varustamiseks kasutavad 50-70 % põhjavett ka Bulgaaria , Itaalia, Holland , Portugal, Prantsusmaa, Tšehhia ja Slovakkia . Venemaal on potentsiaalsed põhjaveevarud väga suured, umbes 230 km3 aastas, kuid kasutatakse sellest umbes 5 %. Joogivee defitsiit Venemaal on seotud kolme põhjusega:
1) põhjavee varude puudumine seoses looduslike tingimustega (igikelts, laialdane levik veevaeseid kivimeid – eelkambrium Karjalas ja Koola poolsaarel, vanaaegkonna setted Arhangelski oblastis jne.);
2) veevarude intensiivse tarbimisega ja ammutamisega Kesk-Uuralis ja suurte linnade läheduses ja
3) põhjavee tehnogeenilise reostamisega; eriti suurte linnade (Sõstra).

Magevesi

Vee aurustumisel tekkinud pilved , aga samuti kaste ja vihm koosnevad ainult veest ja pealegi väga puhtast veest. (Tõsi küll, selles leidub tolmu ja muid hõljuvaid osakesi, kuid üldkokkuvõttes on tegemist siiski üsna puhta veega)
Erinevalt soolasest mereveest on vihmana maale sadanud ning pinnaveena soodesse, järvedesse ja jõgedesse kogunenud vesi mage (Sõstra).
Maismaal leiduv magevesi voolab pidevalt merre tagasi, kuid tänu vihmadele jääb tema kogus maismaal ühesuguseks - 450 000 000 000 000 tonni, mis teeb iga maakera elaniku kohta 110 000 tonni (Sõstra).
Maakera mastaabis pole seda palju - ainult 1/2800 maailmamere veest.
Maa mageveevarud on inimkonnale hindamatu tähtsusega. Elu sai alguse meres ja veel praegugi elutseb seal ligi 80 % Maa elusorganismidest, kes on täielikult kohastunud soolase veega. Mõningad eluvormid seevastu aga kohastusid mageda veega. Ühed neist asusid elama jõgedesse ja järvedesse, teistest said vihmarohkete piirkondade maismaa- asukad , kolmandad eelistavad veeta oma elu niiskete maismaa-alade kohal laiuvas õhuruumis.
Ka inimene pole siiani soolase veega kohastunud, magedat vett kasutab ta toiduks, samuti mitmesugusteks majapidamistöödeks, põllumajanduses ja tööstuses (Sõstra).
Meie veerikast koduplaneeti ei ähvarda veepuudus üldises mõttes, külla aga magevee nappus.Maale sattunud vihmavesi imbub läbi pinnase ja pole enam nii puhas, kui ta oli seda atmosfääris hõljuvates veepiiskades või maapinnale langemisel. kuigi maakoor koosneb enamasti mittelahustuvatest komponentidest, leidub seal ka mõningaid lahustuvaid aineid ning seepärast sisaldab kivimitest ja mullast läbiimbunud ja merre jõudev vesi 0,01 % lahustunud aineid (peamiselt soola). Niisuguse soolsusega vett saame juba joogiks tarvitada (Sõstra).

Järved

Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse järvenõgudeks. Järved saavad oma vee vihmaveest ja lumesulamisveest. Ka jõed ja ojad toovad järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid maailma suurim järv on soolaseveeline.
Järveäärsete asulate jäänuste väljakaevamisega oleme palju teada saanud muistsete inimeste elust. Tuhandeid aastaid tagasi ehitati Euroopas vahel maju järvede kaldaäärsele veele. Need majad asetsesid puust platvormidel, mis toetusid järvepõhja rammitud vaiadele. Muistsed inimesed elasid järvede ääres sellepärast, et seal oli transpordivõimalusi piisavalt. Mõnes maakera paigas elavad inimesed ka tänapäeval järvedel asuvates vaielamutes (Sõstra).

Kaspia meri

Kaspia meri on maailma suurim järv, teadlaste arvates aga ka tõenäoliselt vanim järv. Sellesse tohutu suurde soolaveelisse järve suubub palju jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga . Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja (Sõstra).
Enne Kaspia merre jõudmist voolab Volga jõgi. Volga delta lähedal on järve vesi peaaegu mage. Suurem osa veest on normaalsest veest magedam.
Kord oli Kaspia kuulus kaaviari poolest, mis on tuurakala mari. Ent kalapüük ja tööstuslik reostus on vähendanud järve kalavarusid. Praegusajal on nafta ja maagaas järve kõige tähtsamad loodusressursid. Kompaniid otsivad naftat nii järve äärest kui ka põhjast. Kaspia- äärsed riigid soovivad naftatoodangut suurendada, inimesed aga muretsevad järve reostuse suurenemise pärast (Sõstra).

VEERINGE

Kogu maakeral on vesi ringluses. Gravitatsiooni mõjul vesi ojades ja jõgedes aina voolab allamäge. Alguse saavad jõed mäestikes sadavast lumest ja vihmast, kus voolav vesi moodustab väikesi ojasid, liitudes hiljem võimsateks jõgedeks. Veekogude pinnalt aurustuv vesi koguneb üleval pilvedeks ning sajab sademetena taas alla. Langev lumi ja vihm toidavad aga jällegi ojasid, millega on pandud alus väga tähtsale ökoloogilisele aineringele- veeringe. Veeringe annab meile siiani lõpmatuna näiva voolavast veest tuleneva potentsiaalse energia varu (Sõstra).

Miks me peame vett kaitsma?

Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini (Sõstra).
Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett: Tapa linnas on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga (Sõstra).
Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi. Üks võimalus ise midagi ära teha on kokkuhoid oma majapidamises : piirake kasutatava vee hulka, ärge laske seda asjatult voolata või lohakusest tilkuda (Sõstra).
Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel.
Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett.

Kuidas hoida vett kokku?

· hambaid või nõusid pestes ärge laske vett pidevalt voolata;
· vanni asemel võiks võtta hoopis dušši;
· mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes;
· piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida;
On uuritud, et üks tilkuv kraan võib raisata ööpäevas umbes 80 liitrit vett, nirisev kraan aga peaaegu 300 liitrit, läbijooksev WC- loputuskast aga 5500 liitrit vett ööpäevas. Sõltuvalt dušši all olemise ajast ja torustiku tüübist kulutab duši võtmine 95-196 liitrit vett ühekorraga. Supeldes saab igaüks hoiduda vee reostamisest, kui kasutatakse vajadusel tualetti ega poetata prügi vette.
Mure keskkonna pärast on haaranud meid kõiki. Miks siis ikkagi kaitsta loodust? (Sõstra)
Loodus pakub “ökoloogilisi teenuseid”, milleta inimkond hakkama ei saaks. Kõige tähtsam on looduses vesi, mis on inimestele eluliselt vajalik. Kui pole vett, pole ka elu (Sõstra).

KASUTATUD KIRJANDUS:

Helgi Karik, ’’Looduslik vesi ja hämmastavad imed ’’, Koolibri 2006, lk 6,7,13
Jane Wertheim, ’’Keemia leksikon ’’, 1997, lk 53
http://www.hot.ee/peainsener/L8.doc (lehe koostas dotsent Ülo Sõstra)
http://www.veeriku.tartu.ee/opetajad/POINT_Vkl_Veeringe.ppt #
http://www.ut.ee/BGZH/aineprogrammid/Rakendushb/2003/Vee_energia.rtf
http://miksike.ee/
Helen Sõsar, „Eluks vajalik aluseline vesi“ (16.01.2008) Eesti Ekspress
9