Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vesi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mineraalvee, veed, mineraalvesi, mineraalvett, naatrium, ainevahetus, veesisaldus, kaalust, jook, süsihappegaas, pudeli, esiteks, kaalium, toitaine, higistamise, seede, sooli, kaaliumi, veebilanss, veeks, veebilansi, termo, eritus, glükoos, sedagi, rakud, naturaalse, imikute, seletatav, embrüo, füsioloogiline, eritumine, mahl, neerud, veepuudusTALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 011K MINERAALVESI Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Uusi mineraalvee sorte lisandub kauplustesse iga nädalaga. Mille poolest pakutavad veed üksteisest erinevad ja millised neist on tervisele kõige kasulikumad? "Veejoomisel ja veejoomisel on suur vahe," ütleb füsioloogiaprofessor Selma Teesalu. "Igas ajakirjas propageeritakse suviti ideed: kaheksa klaasi vett päevas. Kui juua suvel palavaga kraanivett, kaob see kiiresti neerude kaudu kehast, see on nagu organismi läbiuhtmine. Kuid selleks, et organismi ainevahetus oleks korras ja kehas säiliks
· Organismis on vedelikku 50 70% kehamassist · Inimene kaotab vedelikku uriiniga higistamisega kopsude kaudu naha kaudu · Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml vedelikku päevas · Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l. Organismis vedelikku ca 60% · Elu on võimalik ilma hapniku ja valguseta, kuid mitte ilma veeta · Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete lahustamiseks · Energeetika
Madala keemispunktiga termokrakitud nafta Madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta Madala keemispunktiga nafta Otsedestilleeritud petrooleum Petrooleum Krakituid gaasiõli Gaasiõli Raske kütteõli Määre Rafineerimata või väherafineeritud baasõli Baasõli Destillaadi aromaatne ekstrakt Destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) Setteõli ToorparafiinNaftagaas Mineraalvesi Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad,väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Venemaal ja USAs loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0,25 grammi ühe liitri kohta.
4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustumiseks naha pinnalt kulub 0,5-0,6 kcal/ml
toiduained koosnevad ja kuidas nad meie tervisTOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Siin pole tegemist organismi puudujäägiga
.........................................................3 2.1.1Nõrgalt gaseeritud vesi (Saaremaa)................................4 2.1.2 Everin joogivesi...............................................................4 2.2 Karboniseerimata..................................................................4 2.2.1 Naturaalne vesi (gaseerimata, Saaremaa)......................4 2.2.2 Värska joogivesi..............................................................4 2.3Looduslik mineraalvesi...........................................................4 2.3.1 Looduslik Mineraalvesi mullideta....................................5 2.3.2 Looduslike Mineraalidega Vesi mullidega........................6 2.4Mineraliseeritud.....................................................................6 2.4.1 Värska (A.Le Coq)............................................................7 2.4.2 Borjomi........................................................................... 7 2
(vastsündinus organismis on vett kuni 80%, lastel 58...64%, täiskasvanul 48...60%; ühe kuu vanuses inimembrüos on vett u. 90%. Raugad on veevaesed üks põhjus luude haprusele) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud M. Kolga Biokeemia Organismi põhikoostisaine on vesi. Organismi veesisaldus moodustab täiskasvanud mehel 60 % ja naisel 50 % (naistel on suurem rasva osakaal) ning imikul 75 % kehakaalust (KK). Erinevate kudede veesisaldus on erinev: Näiteks vett on lümfis 89-90 % veres 83 % neerudes 81-83 % lihastes, ajus 74-75% maksas 67-68 % rasvkoes 30 %
Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi Universumis kolmandal kohal pärast süsinikoksiidi (CO) ja vesiniku (H 2). (http://www.veeriku.tartu.ee/opetajad/POINT_Vkl_Veeringe.ppt#) HÜDROSFÄÄRI VESI Maa pinnast on umbes 72% kaetud veega. Loodusliku vee kogumassi moodustavad Maal: · 97,3% ookeani ja mereveed · 0,008% soolajärvede ja sisemerede veed · 2,1% Antarktika, Arktika ja kõrgmäestike liustikuveed · 0,6% mage põhjavesi · 0,009% järvevesi · 0,001% veeaur · 0,0001% jõevesi Joonis organismide ja toiduainete veesisialdusest. Samblikud, Puit seemned 45% Munad 12-15% 70-75% Kurgid 95%
Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus. Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et uuendada rakke, kudesid, saada energiat) ning laguproduktide eemaldamine organismist. Ainevahetus reguleeritakse kesknärvisüsteemi kaudu hormonaalsüsteemi abil. Kõige rohkem osalevad neerupealise koore hormoonid. 8. Valkude ainevahetus, valkude tähtsus organismis valgud on kõrge molekulmassiga lämmastikühendid, mis on ülesehitatud aminohapetest. Valkude ülesanded organismis: 1. On kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks., ainsad lämmastikuallikad. 2. On ainevahetuse põhiliseks kandjaks. 3. Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e
negatiivselt, tekkivad allergilised reaktsioonid või kõrvalekalded normaalsest laboratoorsest verepildist. Kui vees on rauda rohkem kui 1 mg/ liitri kohta, siis muutub nahk pikapeale kollasemaks, juuksed tuhmuvad ning linalakad kaotavad oma loomuliku kauni värvi. Suurema kogus rauda kui 10 mg liitri vee kohta võib juuksed tuhmiks muuta kahe-kolme nädalaga ning ükski kohevust ja läiget lubav sampoon ei aita. Mineraalvesi Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, 7 väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval
Vesi inimorganismis. Vee funktsioonid inimorganismis. Lily Leppik, Polina Hanenko, Ilona Kuusalu, Aljona Karavantseva. Vesi inimorganismis Inimkeha massist moodustab vesi umbes 60%. Orgasnismi veesisaldus pidevalt väheneb 97% (loode) kuni 45-50% (rauk) Vee jaotus organismis on ebaühtlane. Kõige veevaesem on hambaemail, milles on vaid 0,2 % vett, kõige suurema veesisaldusega on bioloogilised vedelikud,milles on vett üle 90 %. Meesorganismi veesisaldus on kõrgem kui naistel. Ülerasvumise korral võib vee sisaldus organismis olla isegi alla 40% keha massist. Peamine veehulk organismis asub rakkudes, raku protoplasmas. Vee massi jäävuse seadus:
10. Millistest seadmetest koosneb karastusjookide tootmisliin? 11. Kirjeldada lühidalt karastusjookide tootmise etappe · Suhkru lahustamine · Pulbrite segamine · Toote kokkusegamine (in-line) · Süsihappegaasi lisamine e. karboniseerimine (in-line) 12. Millisel eesmärgil kasutatakse süsinkdioksiidi? · Parandab säiluvust , kuna taksiteb mikroorganismida arengut · Takistab c-vitamiini lagunemist 13. Kalja definitsioon Kali on pärmiga kääritatud jook, mida valmistakse kas linnaste, jahu või leiva leotisest. Leotisveele lisatakse maitseaineid ja suhkrut. Tööstuslikult toodetakse kalja selleks spetsiaalselt küpsetatud kaljaleivast või virdest tehtud kaljakontsentraadist. 14. Millist toorainet kasutatakse kalja tootmiseks? Naturaalne kali valmib rukki- ja odralinnastest tehtud virde naturaalsel kääritamisel. Kaljateoks saab kasutada · spetsiaalset linnasejahust kaljaleiba,
Nimelt voolab mõlemast neerust läbi 1300 ml verd minutis. Kõige parem on verevarustus neeru koore osas, säsi osas see väheneb. Neeru vereringet reguleerib neer ise seda nimetatakse neeru autoregulatsiooniks. Neer suudab oma veresoontes säilitada sama rõhku, kui inimese vererõhk on 80-180 mmHg. Neerude verevoolutus hakkab tõusma alles vererõhu 200 mmHg juures. A. Vahtramäe 2012 7 Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Neerude hapnikutarve on kõrge. Na ja K imendumine on seotud energiatvajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neeru sisesekretoorne funktsioon on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütropoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Kusepõis täitub pidevalt 2 juha kaudu
Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Venemaal ja USA´s loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0,25 grammi ühe liitri kohta. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad (näiteks Tsehhis asuv Karlovy Vary) ja vesiravihotellid
Toitainete energeetiline väärtus on järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraažist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja vanusest. PAV-e normi saab iga inimene välja arvutada Harrys - Benedict’i tabelites (ÕIS’is olemas). Normaalseks peetakse H-B tabelites erinevust pluss-miinus 15%
Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti veed on tavaliselt happelised. Väidetakse, et aluseline vesi, mille pH on üle 7, on organismile parem, see aeglustavat rakkude vananemist. Teatud soovituste kohaselt võiks see olla 8-9 (näiteks Ülemistes on pH 7,2-7,3). Rakud omastavad seda paremini. Kui pH on juba 9, tekib veele seebi maitse. Eesti põhjarannikul on kohati probleemiks vee radioaktiivsus. Tehnoloogiad radionukliidide eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas. Sealhulgas ka Eestis välja töötatud
· 11-20% kehakaalust krambid, paistes keel, kuulmishäired, uriinipeetus, nägemishäired Kui sportlane tunneb juba janu, siis on liiga hilja juua. Ta ei suuda enam taastada veepuudust. Sportlane peaks jooma kindla reziimi järgi iga umbes 15-20 minuti tagant 150- 250 ml vedelikku (koormuse ajal). Peale vee kaotab keha higistades ka mineraalaineid ja vitamiine. Seetõttu on vajalik, et ainult ei joodaks puhast vett, vaid mineraalvett. Veelgi parem oleks, kui pingutuse ajal joodaks spordijooke, mis sisaldavad suuremal hulgal vitamiine ja mineraale. 5.3 Spordijoogid Spordijoogid on otseselt välja töötatud taastamaks treeningu ajal vähenenud vedeliku, mineraalainete, vitamiinide ja süsivesikute hulka. Spordijookide üheks oluliseks koostisosaks on naatrium. See kiirendab glükoosi ja vee omastamist organismi poolt. Spordijookide tavaline süsivesikusisaldus on 6-8% see tähendab, et 1 l joogist saad sa 60-
liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest. Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid mineraalaineid ja mikroelemente. Looduslikku mineraalvett ei töödelda. Seda võib ainult filtreerida ja karboniseerida. Mineraalveed jaotatakse kolme rühma: 1. Väga madala mineraalainete sisaldusega( mineraalsooli on 50mg/ 1 liitri kohta) 2. Madala mineraalaniete sisaldusega( 500mg / 1 liitri kohta soola sisaldus) 3. Kõrge mineraalainete sisaldusega( üle 1500mg/ 1 liitri kohta soola sisaldus)(VÄRSKA)
mineralokotikosteroidid. · Neerupealiste koore hormoonid: Glükokortikosteroidid mõjutavad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, toimivad põletikuvastaselt. Mineralokortikosteroidid mõjutavad vee- ja elektrolüütide ainevahetust. · Glükokortikosteroidide ülesanne säilitavad organismi vedelikke homeostaasi; osalevad rakude ainevahetuses (palju erinevaid funktsioone). · Glükokotikosteroidide toime Rasvade, valkude ja süsivesikute ainevahetus: - suurenenud glükoneogenees (glükoosi süntees aminohapetest) - antagonism insuliinile - valkude SUURENENUD KATABOLISM - rasvväärastused (rasvade ümberpaigutumine, isu suurenemine) Põletikuvastane toime: - rakumembraanide stabiliseerimine - eksudatsiooni vähenemine - väheneb eosinofiilide ja lümfotsüütide arv - nõrgeneb fagotsütoosivõime Immunodepressiivne, antiallegiline toime:
Destilleeritakse kaks korda ja saadud piiritus laagerdadatkse tammepuust vaatides vähemalt 2 aastat. Mida pikem on laagerdumisaeg, seda kõrgem kvaliteet.Pärast laagerdamist lisatakse destvesi, väike kohus pruunistatud suhkrut või suhkrusiirupit. Kangus 40...60%. Tuntumad on brändi napoleon (Pantsusmaa); Gremi(Gruusia), Armanjak( Prantsusmaa); Dubaron(inglismaa), Belõi Aist (Moldova) Metaxa Kreeka brändi, mis on lahjendatud muskaatveiniga Grappa itaalia päritoluga brändilaadne jook, mille lähtetooraineks viinamarjajäägid, mis jäävad alles peale mahla pressimist. Need lahustatakse veega, kääritatakse, destilleeritakse, laagerdatatkse erinevast puidust vaatides Pisco Peruu brändi, mis val. Ka teistes ladina-Ameerika maades Brändide vanust märgitakse sildil kas tärnidega, millede arv näitab destillaadi laagerdamist Või tähekombinatsioonidega VS; VSOP; XO Võidakse valmistada ka teistest veinidest, siis peab nimi sisaldama tooraine nimetust:
tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest. Ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30% ja keskmine ööpäevane vajadus on 80- 90 grammi ning inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest 95%. Et oleks tagatud rasvaslahustuvate
3. Pingsa kehalise tööga kaasnev higistamine kutsub aga esile dehüdratatsiooni, mis väljendub veekaotuses eelkõige ekstratsellulaarsest ruumist. Dehüdratatsiooni süvenedes suureneb sellest tulenevalt üha enam ekstratsellulaarses vedelikus lahustunud ainete kontsentratsioon. See omakorda kutsub esile vee liikumise intratsellulaarsest ruumist rakuvälisesse keskkonda osmoosi toimel. Ulatusliku dehüdratatsiooni korral väheneb rakkude veesisaldus sedavõrd, et nende normaalne funktsioneerimine osutub võimatuks. Vee manustamise korral keha vedelikutasakaalu taastamiseks toimib osmoos vastupidises suunas. Kuna joomise järgselt ekstratsellulaarse ruumi vedelikus lahustunud ainete kontsentratsioon langeb (lahusti lisamise tõttu), ilmneb vee liikumine tagasi rakkudesse. Analoogilised mehhanismid omavad olulist tähtsust väga paljude organismi eluavalduste puhul, ka näiteks toitainete omastamises seedetraktis. V
Biofunktsioonid inimorganismis Lahustab teisi aineid ning transpordib toitaineid ja teisi tarvilikke aineid (nt punased verelibled) kehas laiali, võimaldades igal organil teha oma tööd. Vett on vaja: 1) Toidu seedimiseks: Vesi lahustab toitaineid nii, et need saavad läbi sooleseina liikuda vereringesse ja toimetada toitu edasi läbi seedetrakti. 2) Jääkainete väljutamiseks kehast 3) Keskkonnana, milles toimuvad biokeemilised reaktsioonid nagu ainevahetus (toidu seedimine, energia tootmine ja kudede moodustamine) 4) Kehatemperatuuri reguleerimiseks 5) Määrdeaineks liikuvatele osadele Molekulaarsel tasandil: 1) Lahusti 2) Hape-alus tasakaaluga seotud -> seega seotud ka pH väärtusega keskkonnas 3) Anaboolne biofunktsioon Raku tasandil: 1) Turgori tagamine 2) Stabiilse sisekeskkonna tagamine 3) Termoregulatsioon rakusisese temperatuuri ühlustamine Organismi tasandil: 1) Termoregulatsioon a
normaalset temperatuuri Kui temperatuur ületab ülemise kriitilise piiri, siis - hakkab kehatemperatuur kiirest tõusma (ensüümid kehas töötavad kiiremini ja toodetakse veel rohkem sooja) - higistamine enam ei jahuta keha, kuna nahk on juba 100% higiga kaetud Kui kehatemperatuur tõuseb 42-44º C , tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja pärast inimene sureb. (Miks?: Ensüümid denatureeruvad. Ainevahetus ei ole enam tasakaalus, sest ensüümid töötavad erineva intensiivsusega. Osad ensüümid töötavad kiiremini kui teised ja nii võivad kuhjuda mõned ainevahetuse vaheproduktid, samas kui eluliselt tähtsaid lõppprodukte jääb puudu. Rakud kahjustuvad pöördumatult.) Alumine kriitiline temperatuur temperatuur , mille juures organism ei suuda enam püsivat temperatuuri säilitada Kui temperatuuri alandada alla kriitilise piiri, siis - ei suuda organism enam sooja toota
..45 liitrit vett. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Laste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Imikute ja laste suhteliselt suur veenõudlus on seletatav nii nende endi veerohkusega kui ka vee suurema liikuvusega nende organismis. Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit: mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimub ka kogu ainevahetus. Veevaegus ongi üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes tunduvalt 4 aeglasem. Meie organismis jaotub vesi kudede ja organite vahel erinevalt. Inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk. Lihaste veerikkusega on seletatav fakt, et meestes on koguseliselt vett rohkem võrreldes naistega. Põhjus on lihtsalt selles, et meestel on lihasmassi rohkem. Organismi üldist veesisaldust määrab ka rasvkoe hulk
· Punaliblede süntees lootel 6. Eritamine ja veebilanss Neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust osmoregulatsioon. Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse · Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbt- sioonil Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas) · Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) 200 cm³ Veekadu: · Naha kaudu 350 cm³ · Higistamise 100 cm³ · Hingamisel 350 cm³ · Uriiniga 1400 cm³ · Väljaheidetega 100 cm³ Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses
elutegevuseks hädavajalikud tingimused: 1. Hapniku olemasole 2. Teatud temperatuur (kohanemine on võimalik mingi piirini, vajalik kohanemisaeg) 3. Toit 4. Valgus (olenevalt individuaalsetest erinevustest saab olla yäielikus pimeduses paar päeva kuni paar kuud) Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, tekib organismi seest või väljastpoolt tuleva ärrituse mõjul 2. Ainevahetus assimilatsioon uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine (saadakse energiat glükoosi (C6H12O6) oksüdatsioonil H2O + energia), tekib soojus, assimilatsioon ja dissimilatsioon toimuvad paralleelselt, üks või teineülekaalus peale söömist assim, nälgimisel dissim 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine sisekeskkond : veri, lümfid,
kõrgemaks või madalamaks, peab organist kulutama temperatuuri säilitamiseks lisaenergiat. Ülemine kriitiline temperatuur- Kui kehatemperatuuri ei suuda säilitada normaalsena ei vereringe intensiivistumine ega higistamine, kui see on täielikult sellega kaetud. Keha temperatuur tõuseb kiiresti, ensüümid töötavad kiiresti ja toodetakse veelrohkem soojust. Ülemine letaalne piir- 42-44, inimene sureb. (ensüümide denatureerumine, ainevahetus ei suuda tasakaalustada, osad ensüümid aktiveeruvad rohkem kui teised, põhjustades osade ainete kuhjumist, nii kahjustuvad lõpuks rakud ajus.) Hüpotermia:kehatemperatuuri langust alla 35. Võib tekkida vanainimestel, vette kukkudes. Surm saabub kui temperatuur langeb alla 25 kraadi. Abistamisel tuleb vähendada soojuskadu, mähkida teki sisse, intensiivne jäsemete soojendamine pole kasulik, kuna jäsemed on jahedamad kui keha, siis nende osade
2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi. Rasvkude- Varuaine kogumiseks, pehmendab lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid. Fibrillaarne sidekude- kollageeni kimbud paralleelselt, moodustavad kõõluseid ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude-
seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest – kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskmiselt 5..10 m/s. Sfügmogramm – pulsilaine leviku üleskirjutus. Veresoonel alati tugevam laine ja järellaine. Näitab, kuidas veri veresoones edasi liigub. 16.Vereringe kapillaarides Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb. Arterio-venoossed anostomoosid – otseteed arteriaalse ja venoosse süsteemi vahel, mis avanevad, kui verd liiga palju ühte kohta kuhjub. Tööpuhune hüpereemia: muutused kehalisel tööl: veresoonte laienemine; tsirkuleeriva vere üldmahu tõus; vere ümberpaiknemine 17.Vereringe veenides. Suur venoosse süsteemi mahtuvus (2x).
nälgimise korral. Plastilist funktsiooni täidavad organismi valgud, mis lõhustatakse aminohapeteks. Plastilist funktsiooni suudavad täita üksnes valgud. Toitainete energeetiline väärus: 1) 1 g süsivesikuid ja valke = 4 kcal 2) 1 g lipiide = 9 kcal Ööpäevane toitainete vajadus: 1) Üldisest kaloraadist peaks valkudega olema saadud 10-13% 2) Ülejäänud 55-60% süsivesikutega Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeseisundis. PAV suurus igal inimesel on individuaalne. PAV-i normi saab iga inimene välja arvutada Harris- Benedicti tabelist. 1 kcal 1 kg kohta tunnis ja naistel võiks olla 1200 - 1500 Toitaine omastamisele ja seedimisele kulub ~7% ööpäevasest energiast.
vitamiin D metabolismis, 5. on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis; hormoonide toimemehhanismides, 6. kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse ja vere osmootse rõhu jt. vere osmootse rõhu tagamises NAATRIUM JA KAALIUM 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes naatriumi - 100-110 g ; kaaliumi - 130- 170 g. Ööpäevane vajadus K - 1800-5000 mg; Na - 1200-3500 mg. Naatrium ja kaalium on omavahel funktsionaalselt seotud · Naatrium lokaliseerub valdavalt ekstratsellulaarselt (vereplasma, rakkudevaheline vedelik, lümf), kus teda on 8-20 korda rohkem kui rakus. Naatrium tagab: · Kaaliumi on rakus 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. · keha biovedelike keemilise Naatrium ja Kaalium koostöö koostise stabiliseerumise;
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
annaabi.ee 
