Varauusaeg (1)

1.Vara-Uusaja üldiseloomustus:16.saj-murrangusaj,üleminekusaj,segadustesaj.Vanad põhimõtted jms mõranesid.*uue kapitalistlike majandussuhete teke*uue maailmapildi ja kultuuritüübi teke- renessanss * maadeavastused (Ameerika-Uus Maailm)*usupuhastus e. reformatsioon (katolikku kirikut kritiseeriti)
2. Uue maailmapildi kujunemine: Uut maailmavaadet ja kultuuritüüpi hakati nimetama renessansiks (taassünd). (väljendus kirjanduses, luules, kunstis, poliitikas)-LINNAKULTUUR. Iseloomulikud joones: -ilmalikkus; antiikkultuuri väärtustamine; humanism(väärtustama hakati inimest) Inimesest endast oleneb tema tulevik- Individualism . Ideaalinimene, kelle poole pürgiti- igal alal asjatundja nt. Leonardo da Vinci
Humanistid : inimene ja inimlikkus on tähtsaim väärtus; hakati põhjalikult uurima algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Gutenberg). Rotterdami Erasmus- kuulsaim humanist. Tema tuntuim teos "Narruse kiitus". Veel humaniste: Johannes Reuchlin ; Ulrich von Hutten; Niccolo Machiavelli ja Tommaso Campanella .
3. Poliitilise mõtte muutumine ja v-uusaja filosoofia: Toimus muutus pol. M
mõtte alal, varem käsitleti poliitikat moraalireeglite põhitõdede järgi, aga v-uusajal hakati praktiseerima tegelikkuse uurimist . Macchiavelli tähtsaim teos ``Valitseja`` kirjeldab, kuidas valitsejad on võimule saanud ja kuidas võimu teostanud. Ta jõudis järeldusele, et valitsejad on võimulesaamisega eiranud moraalireegleid. Pidas seda õigeks, tema arvates oli tähtsaim riigi võimsus ja edukus ja selle nimel võis valitseja lahti öelda tavamoraalist ja vajadusel kasutada pettust ja vägivalda.
4. Millised muutused toimusid loodusteaduses? Hakati uurima loodust. Oluliseks said katsetused, vaatlused, kogemused, eksperimendid . Empirism – filosoofiline koolkond, kus toetutakse meelelisele kogemusele. Suurimaks saavutuseks astronoomia areng. Koperniku poolt avastati uus heliotsentriline maailmakäsitlus – päikesekeskne. Kiiresti arenes arstiteadus . Tekkis anatoomia. Mindi üle uuele kalendrile (Gregoriuse).
6.Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused:1) Euroopa linnades kujunes uus elanikkond, kes tegeles kaubanduse ja käsitööga, eesmärk oli kasumi saamine. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal enam võimalusi ja see sundis mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Mereteid otsiti ja selle käigus avastati veel maid.
7. Maadeavastusretked Hispaanias-Pärast Portugali keeldumist siirdus Kolumbus Hispaaniasse. Tänu Hispaania kaupmeeste survele , kes olid juba tükk aega murega jälginud portugallaste edusamme , andis kuninglik paar Fernando ja Isabel ekspeditsiooniks nõusoleku. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared ja Haiti . Tagasi Hispaanias, sai ta suurte auvalduste osaliseks . Varsti suundus ta teisele ekspeditsioonile, mille käigus avastas Väikesed Antillid, Jamaica ning Puero Rico. Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse. Et Aga ka neljandalt avastusreisilt palju kulda kaasa ei toodud, valmistasid need retked kokkuvõttes Hispaania valitsusele pettumuse
8.Maadeavastusretked Portugalist? portugaallased avastasid esmalt Aafrikat ootusega kulda leida 1415 vallutasid nad Põhja-Aafrika rannikul tugipunkti, mis aitas neil kaitsta Portugali . Suuri ekspeditsioone toetas kuninga vend Henrique ning 30 aastga jõuti välja Aafrika läänetippu ja Guinea lahte. Võeti eesmärk leida otsetee Indiasse 1486 -1487 jõudis Bartalomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja leidis otsetee. 15 saj. I pooleks olid nad avastanud mitmeid Atlandi ookeani saari . 1497 sõitis Vesco da Gama ümber Aafrika lõunatipu ja 1498a jõudis vürtsilaadungiga tagasi koju, Vürtsivedamisest sai Portugalile monopol . 15saj lõpp ja 16saj algus avastasid portugallased ka Lõuna-Ameerikat.
9.Kuidas maaililm jaotati Hispaania ja Portugali poolt? Kolumbuse avastus kujutas suurt ohtu Portugali kaubandushuvidele ja seega sõlmiti Tordesillese leping,mille alusel pidid kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatud maad kuuluma Hispaaniale ja ida poolsed Portugalile. Paraku jäeti see leping kehtestamata Vaiksel ookeanil, kus kerkis siiski tüli avastatud maade üle.
10.Maadeavastuste tagajärjed ja mõju? Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövimine, rahvaste orjastamine ja hävitamine. Hävitati indiaani kõrgkultuurid. Järsult vähenes Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus, uueks kaubanduse keskusteks sai Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad , leidis aset hindade revolutsioon . Hindade revolutsioon põhjustas muutusi Lääne-Euroopa ühiskonna struktuuris ja eri ühiskonnakihtide majanduslikus olukorras. Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta.
11. Miks Hispaania ja Portugal kaotasid maj. võimu? Ristisõdade tagajärjel tekkis vabakapital. Kapital liikus Hispaaniast ja Portugalist välja Inglismaale ja Madalmaadesse, kuna seal 16. saj. arenesid kapitalistlikud suhted. Suured kaubateed olid maadeavastuste tagajärjel nihkunud Atlandi ookeanile, teisal aga Läänemeri saanud Euroopa tähtsaimaks ühendusteeks. Inglismaa ja Madalmaad asusid geo. punktis . ???
12. Katoliku kiriku kriis- 14-15 saj. vähenes kiriku mõju ja katolik kirik lõhenes e. suur skisma 1378-1409. Mitu paavsti, ühed toetasid Rooma , teised Avignoni paavsti. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemine- keskvõimuga riikide ja rahvusriikide teke. Linnade tähtsuse suurenemine- said kult. keskusteks, uued kapitalistlikud maj. suhted. Kriisist välja tuleks 1 võimalus- viia läbi reformid , mis uuendaks kiriku vastava ajastu muudatustele ja tagaks ühtsuse. Reformimeelsed vaimulikud kutsusid kokku kirikukogusid. Lepiti kokku paavsti küsimuses ja jõuti ühele meelele. Sisulisi reforme aga ei suudetud ellu viia ning ühtse kiriku asemel tekkisid hoopis erinevates piirkondades rahvuskirikud.
13. Reformatsioon Saksamaal. luterlus =katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus . Reformatsioon-kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt(valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal) Saksa reformatsiooni tähtsamaks juhtijaks ja kiriku rajajaks sai Martin Luther. Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega, tekkisid vaidlused. Juulis 1518 tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma , kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Luther ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, pidades küllaldaseks ristimist ja armulauda. Ta astus välja ka mungatõotuse igavese kohustuslikkuse vastu, leides, et munkadel ja nunnadel peab olema kloostrist lahkumise õigus. Varsti jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni. ( luterlik reformatsioon : erimeelsuste kaudu uue kirikuni) teine tähtis ideoloog Lutheri kõrval oli Melanchton, kes rõhutas teadlasena rohkem seda, et usupuhatus teeks usutõed inimmõistusele vastavamaks. 28 artiklist koosnev dokument -Asburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine , kiriku juhtimisel pidi saama määravaks põhimõte, et kiriku pea ei ole paavst , vaid riigivalitseja . katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luterlik kirik , kuigi usutülid jätkusid ka edaspidi.
14. Kalvinism Calvini teos “Ristiusu õpetus”, milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Ettemääratuse e predestinatsiooni põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse : ühed määratud õndsaks saama j lähevad taevasse , teised määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. K.-lik õpetus vabastas usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Calvin rõhutas töö austusväärsust j vajalikkust , tõstis esile kokkuhoidu, lihtsat eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. K. levis üle Euroopa, leides poolehoidjaid Prantsusmaal, Madalmaades, Inglismaal, Poolas, Leedus jm. Luterluse kõrval sai k.-st mõjukamaid protestantlikke liikumisi .
15. Ususõjad Euroopas 16-17 saj: Reformatsiooni tagajärjel, katoliiklaste(hiapaania, Itaalia) ja protestantide vahel. Katoliikased org. vastureformatsiooni 1540(loodi Jesuiitide ordu). 2 suurt sõjalist liitu: protestantlik unioon ja katoliiklik liiga.Saksa talurahvasõda 1524 -1526(ususõda katol. ja prot. vahel). Põhja- ja Kesk-Saksa riigid võtsid omaks lutheri põhitõed, moodustasid liidu. Katoliiklasi esindas kesiser. Saksa väikeriikides kuulus võim vürstidele ja valitses see usk, mis oli vürstil. Saksamaa jäi lõhenenuks ja on tänapäevani Lõuna-katolik ja põhja ning kesk luther. Ususõjad prantsusmaal:2leeri- protestant. kalvinistid e. hugenotid (lõuna-itaalia mõjuvõim) ja katoliiklik (kesk- ja põhja-pr.)Ususõjad lahenesid, sest Henry vahetas uskus,hakkas katoliiklaseks ja pr. kuningaks Henry IV nimega. Hugenottidel jäi õigus koguneda kogudustesse, olla riigiametis, alles väeosad ja kindlused . Louis XIV muutis hugenottide elu võimatuks.Inglismaal jõuti kompromissini, polnud suuri ususõdu, Henry VIII poolt moodustati anglikaani kirik.madalmaades vabadusvõitlus.
16. Rahvusvahelised suhted varauusajal: Euroopa jaoks suurim oht türklaste vallutused. Nad vallutasid Balkani ps ja 1529 jõudsid Viini linna alla. Türklaste mõjuvõim vähenes maadeavastuste tõttu(jäid kaubateedest kõrvale). Rahvusriigi ideed kandsid Prantsusmaa ja Inglismaa, universaalriik Saksa-Rooma keisririik . Universaalriigi idee tugevnes Karl V ajal, kes sai päranduseks Hispaania, madalmaad, Itaalia, Burgindia(tema valdustes ei loojunud kunagi päike). Ta poliitika nurjus- ei suutnud takistada protenstantismi levikut Saksamaal.Prantsusmaa ja Inglismaa survel jaotatakse troon poja(Felipe- saab Hispaania) ja venna(Fendinand-ülejäänud valdused ) vahel.Võitis rahvusriigi idee. Saksamaast ei suudetud luua ühtset tugevat riiki. Felipe II püüdis korrale kutsuda Inglismaad(raksatus hispaania lavedadelt kulla varastamisega). 1588. a. purustati võitmatu Armanda (hiaspaania laevastik) Inglismaa poolt. Hispaania kaotas mõjuvõimu Euroopas. Hispaania ja Prantsusmaa püüdsid oma jõujooned määratseda Itaalia sõdades: 1494 -1559-lõppes Pr. mõjuvõimu suurenemisega. Põhja-Itaalia jäi Hiapaania kontrlli alla, ülejäänud Prantsusmaale. Rahvusvahelised suhted varauusajal panid aluse meie majandussüsteemile.
17.Venemaa 16.saj: (1240-1480 olid venelased Mongoli ülemvõimu all)Venemaa oli feod .killustatud vürstiriikideks.Vene tsaaririigi rajajaks,isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV(sai nime Ivan Julm) Jarlõk- andam ,mida mongolid Ven.korjamas käisid.Mongoli-tatarlaste ikke tagajärjeks oli Ven.suhete katkemine Lääne-Eur.Vene õigeusk ei saanud mõjutusi kreeka-katoliku kirikust . Ven.oli nõrk.Lõplikult taasühendas Ven.Ivan III Moskva suurvürst,kelle ajal hakati Moskvat pidama 3.Roomaks. Ivan IV püüdis 16.saj.Ven.muuta absoluutse monarhiaga riigiks ja vallutada juurde maid.Vallutatigi Kaasan1552.a.Algas ka Siberi alistamine. Ivan Julma ajal toimus Liivi sõda1558-1583.a.Eesmärk vallutada Eesti,Läti,Leedu alad,saada väljapääs merele .