Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) (1)

Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj)
Koloniaalvallutused, reformatsioon , usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked . Maailma ajalugu oli Euroopa keskne . Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519- 1556 ) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp
Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik . Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium (Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa ja riik sai iseseisvax. 1558-1583 Liivi sõda. Vene riigi tsaarix sai Ivan 4. Julm. Itaalia oli poliitiliselt killustatud.
Renessanss ja humanism kui uus maailma käsitlus.
Jumala asemel oli tähelepanu keskmes inimene. Väärtustati antiikkultuuri. Ausse tõsteti inimlik, sp kutsuti seda ka humanismix. Maine elu pidi olema nauditav. Hakati hindama inimese keha ja hinge kui harmoonilist tervikut . Hinnati inimese isikupära ja ja usuti inimvõimetesse. Inimeses hakati nägema loojat. Tõusis austus loominguliste isiksuste vastu(poeedid, kunstnikud ). Eeskuju võeti antiikkultuurist ja antiikkunstist.Vaba ja kriitiline mõte. Kujunes välja Itaalias, tähtsaimax keskusex oli Firenze . Rikkad perekonnad rajasid linnadesse paleesid näidates nii oma jõukust.
Francesco Petrarca - poeet . „ Africa “ . Giovanni Boccaccio - Kuulsaim teos „ Decameron “, mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla. Niccolo Machiavelli -uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. „Valitseja“-vaated riigivalitsemise kohta. Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne ,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam -mõtleja. „ Narruse kiitus“- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. (ebausk, sõjakus, vägivald, ahned vaimulikud ). Thomas More-inglise humanist . „ Utoopia “- terav ühiskonnakriitika. William shakespear-„Suveöö unenägu“, „ Romeo ja Julia “, „ Hamlet “. Mikolaj Kopernik - jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Giordano Bruno - Itaalia õpetlane. Jumal ja loodus on üx. Vaidlustas põha kolmainsuse, hinge surematuse. Galileo Galilei- Itaalia õpetlane. Avastas 2 jupiteri kaaslast .
Suured maadeavastused Eeldused:1)meresõidu oskuste, geograafiliste teadmiste ja tehniliste vahendite täiustumine 2)maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim.
Põhjused: 1)vajadus väärismetallide järele.2)Maade tagasi vallutamine 3)Vajadus idamaiste vürtside järele 4)Ristiusu levitamine.5)Soov leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse .
1) 1487-1488 jõudis B. Diazi juhitud expeditsioon aafrika lõunatipuni hea- Lootuse neemeni. 2) 1497 -1498 sooritasid neli laeva Vasco da Gama juhtimisel reisi ümber Aafrica Indiasse. 3) 1492. Aastal Cristoph Columbus püüdis jõuda Aasiasse sõites ümber maakera ning jõudis Ameerikasse 4)1519-1522 korraldasid Hispaanlased Fernao de Magalhaesi juhtimisel reisi ümber maakera. 1606. aastal jõudis esimesena Austraaliasse Willem Janszoon, 1770. Aastal James Cook
Tagajärjed: 1)avardavad eurooplaste maailmapilti 2) orjakaubandus 3) uued mereteed 4)annavad uusi geograafilisi teadmisi 5)Vahemere kaubandus muutub teisejärgulisex 6)Atlani Ookeani äärsete linnade esiletõus 7)exootilised põllukultuurid 8)Uute haiguste kaasatoomine, nt: süüfilis 9)väärismetallide sissevedu euroopasse 10)Hindade revolutsioon -hindade tõus 10)Põllumajanduse areng
4) Usupuhastus a) Reformatsioon Saksamaal: eeldused, põhjused: 1)Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt 2)katoliku kiriku kõlbeline allakäik 3)indulgentsidega kauplemine 4) Rahulolematus katoliku kiriku vastu 5)Saksamaal oli vaimulik kirjandus au sees.
Reformatsiooni algata oli Martin Luther. Seisukohad:1)õndsax saab ainult usu kaudu 2)Õndsax saamisex pole vaja kirikut ega paavsti 3)Pidas vastuvõetamatux patulunastuskirjade müüki 4)Usulise tõe ainsax allikax saab olla vaid piibel 5)Ristiusuõpetus tuli puhastada sinna sajandite jooxul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest-usupuhastus 6)Tunnistas senisest seitsmest sakramendist vaid kahte-ristimist ja armulauda.
Sündmused: 1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi.
Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse üxkõikselt, nõnda pääses reformatsiooni lumepall tõkestamatult veerema. Rahvas toetas Lutherit. 1519. a keisrix valitud Karl 5. Lootis poliitiliselt killustatud Saksamaad keisrivõimu tugevdamisega tihedamini liiita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. 1521. a kutsus keiser Lutherit oma õpetustest lahti ütlea, ta ei teinud seda, ta kuulutati lindpriiks. Luther sai kaitset vürst Friedrich Tark. Aladel, kus reformatsioon võitis hakati kloostreid sulgema ja vaimulikud said õiguse abielluda ning Luther hakkas üles ehitama uut kirikut. Riik võttis kiriku varad ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused. Hävitati ja rüüstati kirikuid. Jumalateenistused muutusid rahvakeelseteks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike kätte läinud valdustele ühiskasutusõigust. 1524 -1524 Saksa talurahvasõjad. Luther oli sellest sokeeritud ega toetanud seda. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahex. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555 . a Augsburgi usurahu -luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Kehtima jäi põhimõte „Kelle valitsus, selle usk“ st: Maahärra usutunnistust pidid järgima ka alamad. Pärast Augsburgi ususrahu oli Saksamaa veel lõhestatum kui kunagi varem.
Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli , Saksamaal Luther, samal ajal.
1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi
Võrdlus Sveitsis ja Saksamaal võisid vaimulikud abielluda, jagati armulaual veini ka ilmalikele. Lutheri arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli arvates oli see sümboolne toiming. Zwingli õpetuste edasiarendajax sai J. Calvin . „Ristiusu õpetus“- Predestinatsioon e. Jumalik ettemääratus, ühed saavad õndsax, teised mitte. Inglismaal oli reformatsiooni eestvedajax kuningas Henry 8. Inglismaal ja Prantsusmaal suleti kloostreid. Paavsti võim nõrgenes nii Inglismaal kui ka saksamaal, missad muutusid rahvakeelseteks. Inglismaal algatas reformatsiooni valitseja, Saksamaal rahvas. Saksamaal oli suunatud usuasjadesse, Inglismaal poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse anglikaani kirikule
Vastureformatsioon : 1)Inkvisitsioon-eesmärgix protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. 2)Katoliku kiriku sisene uuuendusliikumine, et taastada kiriku ühtsus, oluline roll jesuiitide ordul(Rajas I. Loyola 1540. a)-elasid vaesuses , vallalisena, sõnakuulmises, kuuletusid paavstile. Paavst gregorius 13. Pani aluse Gregoriuse kalendrile, mis kehtib tänapäevani.
5)Ususõjad a)Madalmaade Vabadusvõitlus- Madalmaad olid majanduslikult väga arenenud, läxid Habsburgide dünastia Hispaania liini võimu alla. Kõrged maxud ja kauplemiskeelud tekitasid rahulolematust , Hispaania kuningat Felipe 2. Peeti võõrax. Reformatsiooni käigus üritas ta maha suruda kalvinismi, see tekitas ülestõusu Hispaania ülemvõimu vastu. Ülestõusnud kutsusid end göösideks. 1566 . a. pildirüüste, mäss. Felipe 2. Saatis mässu maha suruma Hispaania sõjaväe hertsog Alba juhtimisel. Hukati palju inimesi, repressioonide eest pageti Saksamaale. 1576 . a. kuulutasid Holland ja Zeeland end esimestena Hispaaniast sõltumatux. Hiljem veel 5 riiki. 1581 . a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, hahati nimetama Hollandiks. Lõunaosa jäi Hispaania võimu alla. 16. Saj. Lõpp ja 17. Algus oli Hollandi kuldajastu -alamkihtide kõrge elatustase, suur asustustihedus , Hollandi laevastik väga suur, kõrge kultuuritase.
Ususõjad Prantsusmaal- Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562 . a Hugenottide kodusõja. Usulisi pigeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus 1) Bourbonid -toetasid protestante 2) Guise’id-toetasid katoliiklasi 3) Valois ’id-toetasid mõlemaid. Henri Bourbon toetas protestante. 1572 -Pärtliöö-Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. 1593 . a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. 1598 .-Nantesi edikt -katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks .
Kolmekümneaastane sõda(1618-1648)-Puudutas suurt osa Euroopat, peamiselt Saksamaad. Vesfaali rahu-Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati nüüdsest ka kalvinismi.