Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 masinapargi täiendamiseks 5113 tootmisvarude suurendamiseks 9587 rahajäägi suurendamiseks Koostage firma raamatupidamisbilanss, mis kajastab laenu kasutamist Kas firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist Varad Kohustused ja omakapital raha 15978 kreditoorne võlgnevus 54325 debitoorne võlgnevus 48573 lühiajaline laen 35151 tootmisvarud 54964 kokku lühiajalised kohustused kokku käibevara
1. LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E. LIKVIIDSUSE SUHTARVUD LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KATTEKORDAJA (CURRENT RATIO) = 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0,66 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0,58 Maksevõime suurus: 1.6 hea 1.2-1.59- rahuldav 0.9 -1.19- mitterahuldav alla 0.9 -nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on näha, et 2008. aastal on lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurem kui 2009. aastal. Maksevõime 2008 ja 2009 aastal on nõrk, sest maksevõime suurus jääb alla 0.9. LIKVIIDSUS KORDAJA (QUICK RATIO)= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.57 2009. aastal ( tuhandetes kroonides) = 0,49 Likviidsuskordaja suurem kui: 0.9- hea 0.6-0.89- rahuldav 0.3-0.59- mitterahuldav alla 0.3- nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on likviidsuskordaja 2008. aastal natuke parem, kuid mitte ka nii
Lihtne ja kiire võimalus aga ei pruugi olla parim. Suhtarvude analüüsi kasutamisel tuleb veenduda, et kasutatavad andmed on usaldusväärsed ning võrdlusandmed õiged. Suhtarve arvutatakse finantsaruannete kahe või enama komponendi vahelise suhtena. Suhtarve liigitatakse sõltuvalt sellest, millist ettevõtte majandusliku seisu aspekti sellega püütakse hinnata. Analüüsitakse peamiselt järgmisi ettevõtte majandustegevuse aspekte: ·lühiajaline maksevõime ehk likviidsus; ·varade juhtimine ehk efektiivsus; ·kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime; ·tulusus ehk rentaablus. Lühiajaline maksevõime ehk likviidsus Maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Vara likviidsus ettevõtte varade võime muutuda maksevahendiks. Ettevõtte likviidsus on ettevõtte maksevõimelisus ehk ettevõtte võime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest
Käibevara 455 657 402 345 Lüh. Kohustused 235 897 201 546 Raha 6 546 7 349 Likviidne vara 356 874 297 963 Väärtpaberid 7 665 7 665 Ärikasum 54 249 65 575 Intressikulud 2 765 1 045 Omakapital 562 224 655 889 Kogukapital 752 451 795 784 Varud 98 783 104 382 Puhaskasum 34 768 48 694 Brutokasum 178 502 167 307 Maksevõime valemid Maksevõime näitab firma valmidust kustuda võlakohustusi, mille tähtaeg on kätte jõudnud ning muuta varasid rahaks. Lühiajalise maksevõime suhtearvud Antud näitajat kasutatakse lühiajaliste võlgade maksevõime hindamiseks. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)= Käibevara /Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja= 455 657/235 897=1,9 31.12.2008 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja= 402 345/201 546=2,0
Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine .............................................................................................23 2
Finantsanalüüs Majandusaasta aruannete põhjal likviidsuse analüüsimine 2018 Likviidsusnäitajate analüüs Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Likviidsus iseloomustab ettevõtte juhtkonna võimelisust tasuda jooksvalt tekkivaid kohustusi. Likviidsusanalüüs seisneb peamiselt lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata kui palju ettevõte suudab oma lühiajalised kohustused tasuda. 1.Maksevõimetase Maksevõimetase näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast ja mitme euro ulatuses on ettevõttel olemas käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste tagamiseks. Maksevõime on liiga madal , sellisel juhul on ettevõttel raskusi lühiajaliste kohustuste tasumisega.
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Firma AS LMV 2003.a. raamatupidamisbilanssi ja kasumiaruande analüüs ( maksevõime, varade kasutamise ja tootmise efektiivsus, aktsia(osa)kapitali efektiivsuse näitajad). AS LMV maksevõime hindamine. Maksevõime üldine tase (CR) = käibevara / lühiajalised kohustused. CR (31.12.2003) = 6737725 / 7846990 = 0,86 CR (01.01.2003) = 7439590 / 10143218 = 0,73 Maksevõime on nõrk. Ettevõttel on hetkel käibekapitali defitsit. Hea on see, et kordaja aasta lõpuks natuke kasvas. Likviidsussuhe (QR) = (käibevara kauba ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. QR (31.12.2003) = ( 6737725 40000 ) / 7846990 = 0,85 QR (01.01.2003) = (7439590 1512259) / 7846990 = 0,75
ettevõtte asutamine. Ettevõtte asutamisel tuleks esmalt paika panna kolm tähtsat punkti: 1. Kas ja millised põhivarad on vaja soetada? Kui palju on selleks vaja pikaajalisi investeeringuid? 2. Kust saada kapitali pikaajaliseks investeeringuks? Kas võtta laenu või kaastata partnereid- kaasomanikke? 3. Kuidas arendada ja juhtida igapäevast finantstegevust? Kuidas tagatakse ettevõtte igapäevane maksevõime suhetes klientidega, tarnijatega ja muude lühiahaliste võlausaldajatega? Selline finantsjuhtimine on iga tegutseva ettevõtte igapäevane tegevus. Ettevõttele raha hankimine finantsturgudelt on ja jääb finantsjuhtimise üheks keskseks probleemiks. Finantsturuks (financial market) nimetatakse turgu, mille kaudu liigub raha (teatud protseduurireeglite kohaselt) neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on hetkel puudujäägiga
Ettevõtte finantsanalüüs Finantsanalüüs on koostatud 2008 ja 2009. aasta põhjal. Arvutused on tehtud bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande baasil. LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E. LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)= Käibevara/ Lühiajalised kohustused Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2008 = 10 799 484 / 2 316 841 = 4,6 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2009 = 5 406 775 / 1 738 597 = 3,1 Pangad kasutavad järgmisi maksevõime hindamiskriteeriume: suurem kui 1.6 hea, 1.2 1.59 rahuldav, 0.9 1.19 mitterahuldav, alla 0.9 nõrk. Antud arvutuskäigu põhjal võib väita, et lühiajaliste kohustuste kattekordaja on hea. Ettevõttel ei tohiks tekkida raskusi likviidsusega kuid kattekordaja on aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Brutokasumi tase (Contribution Margin) = Brutokasum / Müügikäive
on raha välja laenanud. Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega võlausaldajale tagasi maksma. Bilansi analüüs Kaasaja majanduskeskkonnas arvestatakse järgmiste huvigruppide ja nende informatsioonivajadusega: 1. Investorid informatsioon investeeritud kapitalilt saadava tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus. 2. Kreeditorid ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus. 3. Kliendid informatsioon toodete ja teenuste kohta, keskkonnasõbralikkus, kvaliteet, toote arendus, teiste klientide rahulolu. 4. Töötajad sissetulekud, sotsiaalsed garantiid, motivatsiooni mehhanismid, koolitusprogrammid, organisatsiooni struktuur, töökeskkonna tingimused, lisasoodustused, treeninguvõimalused, eneseteostus. 5. Tarnijad ettevõtte hankepoliitika, jätkusuutlikkus, maksevõime, pikaajalised plaanid. Bilansi analüüs 6
PUHASKASUM 55 264 49 133 -6 131 -11,1 *Rahaliselt : 2009 aasta rahaline juurdekasv või vähenemine võrreldes 2008 aastaga( 31.12.2009 lahutatud 31.12.2008). * %-s: 2009 aasta juurdekasv või vähenemine %-s võrreldes 2008 aastaga ( 31.12.2009 jagatud 31.12.2008 korda 100 ning lahutatud 100). Finantsanalüüs 3. MAKSEVÕIME EHK LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga. Bilanss(kroonides) AKTIVA 31.12.200
...... 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5.2 Likviidsuse tase........................................................................................................... 10 6.1 Varude käibekordaja.................................................................................................... 12 7.1 Kogukasumi tase.....................................................................................................
Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime, rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest, sest neid huvitab kasum ja dividendid. 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analüüsile lähtudes ajalisest dimensioonist.
D/A 303,62 23,36 12,11 A/E -0,12 -0,01 5,19 ROE 159,91 12,30 7,49 ROA 78,47 6,04 3,88 Keskmine näitajad on tegevusaladel kokku olnud suuremad kui põllumajanduse aladel. Keskmine müügitulu on tegevusaladel kokku suurem 1,44 korda. Ärikasum on suurem 1,01 korda. Puhaskasum on suurem 1,15 korda. 18 Maksevõime üldine tase, käibekapitali osatähtsus varadest ja puhaskäibekapital Põllumajandus, metsandus ja jahindus Tabelis toodud näitajad on leitud järgmiste valemitega: Maksevõime üldine tase =käibevarad/lühiajalised kohustused Käibekapitali osatähtsus varadest =puhaskäibekapital/varad Puhaskäibekapital =käibevara-lühiajalised kohustused aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 maksevõime üldine
Arveldusarve 223000 Maksuvõlad 35000 Põhivara 2100000 Aktsiakapital 2153000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2828500 KOKKU 2828500 OÜ Irolin 2001 Raamatupidamisbilanssi ja kasumiaruande analüüs. Arvutame välja maksevõime: Maksevõime üldine tase (CR) = Käibevara/Lühiajalised kohustused CR = 1345252/6391182 = 0,21 Mis on äärmiselt nõrk,ettevõtte maksevõime on peaaegu,et olematu. Likviidsussuhe (QR)= Käibevara Kauba ja tootmisvarud / lühiajalised kohustused QR = (1345252-256044)/6391182 = 0,17 Rahaliste vahendite tase = raha ja väärt paberid / Lühiajalised kohustused 513281/6391182 = 0,08
Müügitulu 634,145 587,368 Muud äritulud 8,044 5,644 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 Depitoorse võlgnevuse käibev Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 2. Ligviidsus Tõõjõukulud -500,528 -470,113 Kiire maksevalmiduse kordaja Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 3. Maksevõime Muud ärikulud -1,409 -1,520 Võlakordaja Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 4. Rentaablus Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 Käiberentaablus Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 Bilanss ### ### Varad Käibevara
Vara konto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive - kreedikäive Kohustiste, omakapitali lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Periood: 01.09.2018 - 30.09.2018 Algsaldo: 200 Raha- ja pangakontode jääk bilansis antud arvestusperioodi lõpuks on: 200 + 282 346 = 136 Deebet: 25 + 200 + 50 +7 = 282 Kreedit: 10 + 6 + 100 + 20 +150 + 60 = 346 II Koostage majandusüksuse bilanss, mis kajastab laenu kasutamist. Kas maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist. Algandmed: Ettevõtte bilanss seisuga 31.12.2017 on järgmine: Raha 250 000; Aktiva (raha+rahajäägi suurendamiseks) 250 000+70 000=320 000 debitoorne võlgnevus 760 000, tootmisvarud 860 000 Aktiva(tootmisvarud+tootmisvarude suurendamiseks)860 000+80 000=940 000, põhivara 1 730 000 - Aktiva(põhivara+masinapargi
Ümbrikupalk on paljudele hea võimalus töötada suurema palga eest, kui seda on praegu miinimum. Vähesed teavad, kui palju miinuseid ümbrikupalgal siiski on, nimelt ei saa deklareerimata palgalt töötaja töövõimetuskoondamis ega vanemahüvitist, puhkusetasu ning töötuskindlustushüvitist, samuti väheneb olulisel määral tulevikus saadav pension. Laenu ja liisingut väljastavad pangad võtavad kliendi maksevõime hindamise aluseks viimase kuue kuu arvelduskonto väljavõtte või tööandja poolt väljastatud tõendi samal perioodil saadud sissetulekute kohta. Mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud ei saa tõendada oma tegelikke sissetulekuid ja kliendi vähese maksevõime tõttu ei sõlmi pangad ilma piisavate lisatagatiste olemasoluta ka laenu või liisingutehinguid. Eeltoodust tulenevalt on mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud sunnitud pöörduma laenuandjate
97.00% 96.00% 95.00% 94.00% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Ettevõtte bilansi vertikaalanalüüsi passiva kirjetes on näha, et ettevõtte peamine rahastamisallikas on kohustised, mis tuuakse ka välja joonisel 3, kus on näha, et omakapitali pole piisavalt, mis võib tulevikus suurendada pankrotiohtu. Mida rohkem kohustisi ettevõttel tekib, seda suurem on tulevikus tõenäosus, et kohustisi ei suudeta õigel ajal täita. Ettevõtte maksevõime on kindlasti parem, kui kohustised ja omakapital oleks rohkem tasakaalus. 6 Joonis 3. Kohustised ja omakapital osakaal passiva poolest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Kohustiste ja omakapitali osakaal passivast 2010-2015 120.00% 100.00% 80.00% Kohustised 60.00%
·tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11. Milliste teguritega peab analüütik ettevõtet analüüsides kindlasti arvestama? Nimetage palun neli (4). ettevõtte suurus riskitase (süstemaatiline ja mittesüstemaatiline risk; tegevusvaldkonna risk, finantsrisk) poliitiline keskkond (seadusandlus, regulatsioon) majanduskeskkond tegevusharu omapära tehnoloogiline areng tuleviku prognoosid inflatsiooni tase 12. Nimetage palun vähemalt kolm erinevat võrdlusbaasi, millega on võimalik ühe
•tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11. Milliste teguritega peab analüütik ettevõtet analüüsides kindlasti arvestama? Nimetage palun neli (4). ettevõtte suurus riskitase (süstemaatiline ja mittesüstemaatiline risk; tegevusvaldkonna risk, finantsrisk) poliitiline keskkond (seadusandlus, regulatsioon) majanduskeskkond tegevusharu omapära tehnoloogiline areng tuleviku prognoosid inflatsiooni tase 12. Nimetage palun vähemalt kolm erinevat võrdlusbaasi, millega on võimalik ühe
757 767,9 823 909,2 111 950,7 124 425,9 15 327,1 27 372,9 24 977,4 28 016,0 1 365,6 1,5 322,1 899,0 72 689,7 68 139,4 -1 376,1 -10 798,9 71 313,6 57 340,5 71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul
Intressimäärad laenudele võivad olla: fikseeritud(kogu laenu perioodiks on intress kilndlaks määratud) Ujuvad ehk kõikuvad (aluseks pankade vahelise rahaturu intressimäär või panga baasintressi määr) Meie laenud on seotud euriboriga . Kuue kuu euribor- intressimäär muutub iga kuue kuu tagant Laenutegevuse üldpõhimõtted: 1. Tähtajalisus ja tagastatavus (laenu antakse konkreetseks tähtajaks) 2. Tasulisus (väljendub intressides) 3. Tagatus : a) maksevõime kliendi võime laenu oma sissetulekstest tagasi maksta b) tagatis kui maksevõime halveneb või kaob, siis kasutatakse tagatist isikulised tagatised- võlaõiguslikud varalised tagatised- asjaõiguslikud Tagatis peab olema kindlaks määratava ja püsiva väärtusega, kergesti realiseeritav, ületama laenusumma suuruse, andma pangale eelisnõude õiguse Varalised tagatised: Kõige paremini vastab nendele tingimustele kinnisasja pant ehk hüpoteek.
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3
Puhaskasum 22 987 127 13 653 422 Brutokasum 53 431 747 37 185 582 Tabel 1. Kasumiaruanne ja bilanss Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4.35 3.39 2 Maksevõime kordaja 2.7 1.2 3 Omakapitali osatähtsus 79% 75% 4 Ärikasumi tase 11% 10% 5 Maksevalmidus kordaja 1.5 1.1 6 Puhaskasumi tase 11% 9%
4) Rahandusteoorias kasutatakse kaht ekvivalentsuse kriteeriumit: · Kasuekvivalentsus: maks vastab kasule, mida riigialam saab riigilt · Kuluekvivalentsus: maks vastab teenuste tootmiskuludele, mida riigialam saab teenusena riigilt. Maksevõimelisuse printsiip lähtub maksumaksja võimalustest maksu maksta ega arvesta kasu, mis riigialam võib riigi poolt antavast teenusest saada. Sissetulek-väljaminek-omand. Maksevõime indikaatorid: a) Mida suurem sissetulek, seda suurem maksevõime. b) Mida suurem väljaminek, seda suurem maksevõime. c) Mida suurem omand, seda suurem maksevõime. Maksutariif- määrab maksusumma (T) ja maksualuse (maksubaasi) (B) funktsionaalse sõltuvuse. 11. Keskmine tulumaksumäär Kui kesmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes jääb samaks-on tegemist proportsionaalse tulumaksuga.
Selleks kasutan (41) kronoloogilist keskmist. Viimase aasta keskmine RNV on (42) . Leian keskmise otsekulu (eeldusel, et aastas on 360 päeva). Otsekulud leian (43) kasumiaruandest, loomult on see (44) perioodrea element. Keskmine päevakulu on (45) . Nüüd leian viimase aasta keskmise RNV ja otsekulude suhte (arvutusega) (46) . See suhe näitab teoreetiliselt, mitme päeva otsekulusid suudetakse tasuda. (47) Võrdlussuhtarvud Maksevõime üldine tase ehk käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhe on (48) . Järeldus: kuna käibekapital on positiivne, siis on ka maksevõime tase suurem kui 1. Maksevõime tase oleks hea, kui see on 1. Seda arvu 1 nimetatakse sellisel juhul (49) ideaaliks. Leitud maksevõime tase on sellisel juhul (50) hälbimissuhtarv arvu 1 suhtes. Järgnevalt joonistan ja nimetan omal valikul ühe diagrammi, mis aitab võrrelda erinevaid
Viktor Arhipov Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................4 1.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. .5 2.MÜÜGITULU ANALÜÜS..............................................................6 3.LIKVIIDSUSE ANALÜÜS..............................................................7 3.1Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase....................................7 3.2Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase.........................................................8 3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase.......................................................9 3.4Puhaskäibekapital.............................................................................................................10 4.VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS. 11 4
Rahavoogude aruande koostamine toimub neljas etapis. a. Arvestatakse välja äritegevuse rahavoo saldo ehk tulem b. Leitakse investeeringute rahavoo saldo c. Finantseerimise rahavoo saldo d. Eelnevate etappide tulemuste üldistamine, summeerimine ning lõpparuande vormistamine FINANTSARUANNETE ANALÜÜS Finantssuhte arvud jagatakse erinevatesse rühmadesse Likviidusese suhtavud 1. Maksevõime suhtarvud - maksevõime või likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet enneaegselt oma võlgnevust kustutada. Reeglina kustutatakse lühiajalised võlgnevused käibekapitali arvelt. Likviidsuse alusel jaguneb käibevara nelja rühma. a. Kõige likviidsem vara - sularaha ja pangakontod b. Lühiajalised väärtpaberid c. Lühiajalised nõuded d. Varud Esimene näitaja on puhas käibekapital. See ei ole suhtarv. Puhas käibekapital on
allikatest • lühiajalised või ajutised investeeringud finantseeri lühiajalistest allikatest. • püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti. 21 Selgita käibevarade juhtimist lähtuvalt käibevarade koosseisust; Raha ja väärtpaberite juhtimise eesmärgiks on likviidsuse tagamine ja rahajäägi optimeerimine. Raha on kõige likviidsem vara ja raha juhtimisel on eesmärgiks maksevõime riski minimeerimine võimalikult väikeste vahenditega. Raha juhtimise instrumendiks on kassaplaan. Nõuete (debitoorse võlgnevuse) juhtimise eesmärgiks on kontrolli kindlustamine raha laekumise üle ja ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine. Debitoorse võlgnevuse jälgimine ja kontrollimine on käibevarade juhtimise põhiülesanne. Sellest sõltub majandussubjekti rahaline seisukord ja tegevuse tulemuslikkus.
Finantsanalüüs. Erinevad fin.analüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve, milliseid grupeeritakse tavaliselt järgmistesse gruppidesse (5 peamist gruppi) Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole
Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5. 70 000 eurot rahajäägi suurendamiseks. Laen tuleb tagastada 20 aasta jooksul iga-aastaste intressidega. a) Koostage firma plaaniline raamatupidamisbilanss, mis peegeldab laenu kasutamist; b) Kas firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja ülalmainitud moel kasutamist? c) Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist. Lahendus: a)raamatupidamisbilanss Varad Kohustused ja omakapital Raha 320 000 (250000+70000) Kreditoorne võlgnevus 750 000 (850000-100000) Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 475 000 (550000-75000) Tootmisvarud 940 000 (860000+80000) Kokku lühiajalised kohustused 1 225 000
müüakse ja on ka väike varu. Varude käibesagedust on suudetud isegi natuke tõsta, mis on ka positiivne. Käibesageduse tõus on vähendanud ka käibeväldet, mis näitab, et kaup realiseeritakse keskmiselt antud perioodil 46,2 – 51,34 päeva jooksul, mis on hea näitaja, sest siis ei seisa kaup liiga kaua laos ja sisseostetud kauba eest saab tasuda õieaegselt. 17 6. LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD Maksevõime analüüs näitab kas ettevõttel on küllaldaselt raha ja kiiresti rahaks muutuvat vara oma kohustuste tasumiseks (kui palju on käibevara ühe kohustuste krooni kohta). Lühiajalise likviidsuse näitajaks on lühiajalise võlgnevuse kattekordaja. Heaks kordajaks lühiajalise likviidsuse näitaja puhul peetakse 1,8-2,2. Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enam likviidsest varast. Lugejat vähendatakse kõige vähem likviidse vara võrra, milleks on varud ja ettemaksed
muutuvkulud b. püsikulud c. esmaskulud d. tootmiskulud e. müügikulud f. pöördumatud kulud 2. tootmisomahind ja täisomahind 3. raha laekumise plaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 4. kaupade ostuplaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 5. ärikasum, kasumilävi tükkides ja summas, (aastases arvestuses) 6. piirkasumimäär 7. milline on ettevõtte ohutusvaru? (aastases arvestuses) 8. tegevusvõimenduse määr 9. maksevõime tase 10.võlakordaja 11.ärikasumi rentaablus Lahendused: Kulude liigitamine: Kulukoht Summa Kululiik 500 000 Tootmiskulu, püsikulu, Tootmishoone kulum pöördumatu kulu 250 000 Tootmiskulu, püsikulu, Tootmisseadme kulum
= 100. Teisel aastal (1000+100) x 10% = 110 jne o Lihtintressi puhul arvutatakse kogu investeerimisperioodi jooksul intressi ainult algsummalt ( Iga aasta kindel makse) Lihtintressi arvutamisel lähtutakse kogu investeerimisperioodi jooksul ühest ja samast põhisummast. Lihtintressi avutusvalem on järgmine: Intress = põhisumma x preioodi intressimäär x intressiperioodide arv · Maksevõime tase Näitab kui palju on ettevõttel vaba raha arvete tasumiseks · Maksevõime taset peegeldavad kaks näitajat: 1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, mis näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused Hea näitaja on 1,6 2. Likviidsuskordaja K näitab, mitu korda on likviidsete varade (käibevarad varud)
Finantsanalüüs EkSAM Kasumiaruanne Püsikulud 61 miinus 17-18 1, Korrektsed finantsprognoosid sh investeeringute prognoos! Kõik arvutused 2 aasta kohta Periood vähemalt 2 aastat 1. Kulude eristus 2. –Muutuvkulud 3. Püsikulud 2. Piirkasum (Müügitulu –muutuvklud ) 3. Piirkasumi tase (Piirkasum/müügitulu) 4. Müügitulu tasuvuspunkt (püsikulud / piirkasumi tase ) 5-Ärirentaablus (Ärikasum/müügitulu ) 6. EBITDA ja ärikasumi rahasiduvus (EBITDA/Ärikasum) 7.Maksevõime (QR või CR) 8. ROE Omakapitali tootlus, kasum majandustegevuses Aruandeaasta kasum / omakapital 9.ROA Varade tootlus, Aruandeaasta kasum/ Varadega 10. Tootikkuse näitajad (Töö, vara, põhivara jne tootlikus. 11. Kapitali struktuuri suhtarvud. 12. Tundlikkuse analuus
(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 7 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 3. FINANTSANALÜÜS Nagu sissejuhatuses sai öeldud, on erilise tähtsusega alustava ettevõtte aoks analüüsida prognoositavaid finantsnäitajaid. Alljärgnevalt vaatleme finantsanalüüse loodava ettevõtte näitel. Meie oletatava loodava ettevõtte nimi on OÜ Jalianhe. 3.1. Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud (Liquidity Ratios) Likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet täita oma lühiajalisi kohustusi. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse vaid likviidset vara, st. kiiresti käibevaraks muudetavat vara ning olemasolevat käibevara. Et ettevõte oleks likviidne, peavad antud perioodi väljaminekud ja rahaseis ning sissetulek olema vähemalt võrdsed. 3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)
proportsioonide ja varjatud seoste uurimise lihtsamaid, ühtlasi kõige enam kasutatavaid mooduseid. Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate seosed ning teostada võrdlevanalüüsi eri suundades ja eri tasemetel. Suhtarvude liigitus: likviidsussuhtarvud, käibekapitali suhtarvud, kapitali struktuuri suhtarvud ja rentaablussuhtarvud. (2, lk 306) Likviidsussuhtarvude analüüs seisneb põhiliselt lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused tasutud. (2, lk 307) Likviidsus on lühiajaline maksevõime ja maksevõime all mõeldakse pikaajalist arvete tasumise võimet. Varade likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. (17, lk 120) Kõige likviidsem vara on raha kassas või pangaarvel
Bilanss väljendab kõigi firma tegevusaja vältel toimunud äritehingute järjestikuse liitmise tulemust. Bilansi aktivakirjed on järjestatud likviidsuse järgi nimistu algab kõige lihtsamini rahaks muudetavatest varadest. Kaumiaruanne näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid ja kahjumeid. Näiteab vahendite liikumist läbi firma. Seosed: Müük müügikulud tegevuskulud + muud tulud (kulud) maksud = kasum Rahavoogude aruanne sealt selgub firma maksevõime, kust firma raha pärineb ja kuidas seda kulutatakse. Rahavoogude aruandes kajastub kolm tasandit: tegevustasand, investeerimistasand ja finantseerimistasand. Enamik numbreid tuleneb ontse bilansist ja kasumiaruandest. 12. Finantsaruandlusest saadav informatsioon: Informatsioon senisest tegevusest - kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda firmat teistega)
varutegur reservi suurus protsentides, mida pank ei tohi välja laenata. rahaasendaja krediit, võlapaber, väärtpaber jms asjad. ostujõud on nõudlus, mi son rahaga tagatud. universaalpangandus on süsteem, kus pangad tegutsevad kõigiks finantsvahendussektorites.(hoiused, laenud, vahendamised ja kinstlustus ning liisinguteenused) finantskoormus kogusumma mis makstakse krediidi kasutamise eest. kaubakrediit on võime osta kaupa ja teenust praegu ning maksta hiljem. maksevõime on võime täita oma rahalisi kohustusi tähtaegselt. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimese on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. finantsplaan ehk eelarve finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud. tarbija inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. krediit võlasüsteem, mis võimaldab inimestel kasutada kaupu ja teenuseid enne, kui nad on nende eest täielikult tasunud.
Saneerimine Laivi Annus-Anijärv MA Mis seadus seda reguleerib? Saneerimisseadus Vastu võetud 04.12.2008 RT I 2008, 53, 296 jõustumine 26.12.2008 seadus defineerib saneerimise kui raskes seisus oleva ettevõtte tervendamise, mis võetakse ette siis, kui on karta maksevõime olulist halvenemist, et mitte öelda - maksejõuetuse teket. Maksejõuetus tähendab aga pankrotti eesmärgiks turgutada elule kõik makseraskustes ettevõtted Millistele ettevõtetele mõeldud! jätkusuutlikkusele mõeldes on jätkuva siseriikliku nõudluse või potentsiaaliga ettevõtete, mis tegutsevad näiteks tööstuse/tehnoloogia, logistika/transpordi, energeetika, tervishoiu- ja finantsteenuste valdkonnas, samuti eksportivate ettevõtete
nende maade müügitulu oli enamvähem stabiilne võrreldes 2010 aastaga. 3. Suhtarvude analüüs Ettevõtte likviidsus Aasta 2011 2010 Likviidsuskordaja 1,34 1,17 Kõige üldisemateks maksevõimet iseloomustavateks näitajateks on likviidsuse tasemenäitajad. Likviidsuskordaja valem on selline: Likviidsuskordaja= Käbevara / Lühiajalised kohustused Maksevõime üldine tase näitab mitu korda peab ettevõtte käibevara ületama lühiajalisi kohustusi. Antud ettevõtte maksevõime on kõike parem olnud aastal 2011. 2010 oli maksevõime ettevõttel rahuldav. Antud tase võis olla tingitud majanduskriisi mõjudest. Ärikasumi tase Aasta 2011 2010 Ärikasumi tase 10,7% 10,2% Ärikasumi tase näitab, mitu protsenti saab ettevõte ühelt käibeeurolt kasumit ning leitakse valemiga:
- APM- Aastane ProtsendiMäär- krediidikulu arvestamine- mõned laenukontorid meelitavad laenuvõtjaid madalate intressidega Krediidi eelised - Krediit võimaldab koheselt kaupu omandada - Paindlikkus- tähendab sisuliselt sama - Ohutus- krediitkaart reisidel - Abiks ootamatutes olukordades Krediidi puudused - Kalduvus üle kulutada - Kauba hind kujuneb kalliks - Kalduvus impulssostudele Krediidi taotlemine - Iseloom, maksekäitumine - Maksevõime - Kapital kui tagatis - Tagajaks võib olla ka käendaja
....................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs........................................................................................................ 11 Lühiajalise maksevõime hindamine..........................................................................................11 Pikaajalise maksevõime hindamine.......................................................................................... 13 Efektiivsuse hindamine............................................................................................................. 15 Tasuvuse hindamine..................................................................................................................18
Seega on võlakirja tootlus aegumiseni 7,82%. 3 4. Võlakirjade riskid Kuigi võlakirjad sobivad investeerimisportfellis olevate aktsiahindade järskude muutuste tasakaalustamiseks, leidub nii praktiliselt riskivabasid võlakirju kui ka kõrge riskiga rämpsvõlakirju. Nagu kõikide väärtpaberite puhul, on ka võlakirjade tulusus ja risk omavahelises seoses. Kui võlakirjadega seondub mitmeid riskitegureid, siis peamised riskid on maksevõime risk ja intressimäära risk. Maksevõimetuse korral tekib oht, et võlakirja emitent satub finantsraskustesse ning ei ole võimeline võlakirjaomanikele õigeaegselt ja lubatud mahus intresse maksta. Samuti võib juhtuda, et võlakirju ei saa õigeaegselt ja lubatud mahus kustutustähtajaks lunastada. Selline risk võib tähendada, et võlakirjaomanikud ehk investorid jäävad oma investeeritud rahast kas osaliselt või täielikult ilma.
4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9. Koguvarade käive (total asset turnover) C. MAKSEVÕIME JA LIKVIIDSUSUHTARVUD (liquidity ratios). 10. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, maksevõime üldine tase (current ratio) 11. Likviidsuskordaja, nn. happetest (quick ratio, acid test ratio) 12. Superlikviidsuskordaja D. FINANTSVÕIMENDUSE SUHTARVUD, INTENSIIVFINANTSEERIMISE SUHTARVUD (debt-utilization ratios) 13. Võlakordaja (debt to total assets) 14. Intressikulude kattekordaja (times interest earned) 15. Fikseeritud kohustuste kattekordaja (fixed charge coverage) MAKSEVÕIMELISUSE EHK LIKVIIDSUSE NÄITAJAD KÄIBEKAPITAL
Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud, kes annavad ettevõttetele lühiajalist laenu. 3.1.1 Lühiajaliste kohustuste kate (%) (current ratio) Käibevara x 100 Lühiajalised kohustused Üldiselt hinnatakse maksevõime tase heaks, kui saadud tulemus on vahemikus 1,6 - 2. AS STV maksevõime oli 2009. aastal 2.05(205%), mida võib lugeda väga heaks näitajaks. 2010. aastal oli see tõusnud 2.45(245%) peale, mis ei ole halb, kuid tuleb meeles pidada, et liiga kõrge maksevõime üldine tase viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. AS Starman maksevõime oli 2009. aastal 0,61(61%) ning 2010
Kommertspanga ülesanded on: - raha hoiustamine - laenude andmine - maksete teostamine - investeerimisteenused - loob juurde raha kontode näol - valuutavahetus - finantsnõustamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga. Pank on huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest, sest seda suurem on kasum. Klientide usaldusväärsuse ja maksevõime hindamine on siin kõige olulisem. Teine suurem risk on seotud võimalusega jätta rahuldamata hoiustajate nõudmised. Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika ja hoiustajad võtavad raha pangast välja. Panga likviidsus – panga võime rahuldada igal ajal hoiustajate õigustatud nõudeid. Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe. Tulenevalt tagatisfondi seadusest on hoiused kindlustatud ja hüvitatakse 100 protsendi ulatuses. Alates 01.01
4.1 Laenuandjal on õigus käesolev leping üles öelda, kui Laenusaaja: 4.1.1 andis Lepingu sõlmimisel väärinformatsiooni oma majandusliku seisu kohta; 4.1.2 on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud (kui laenu tagasimaksmine on ositi kokku lepitud); 4.1.3 ei täida kohustust maksta intressi selle tasumiseks antud täiendava tähtaja jooksul; 4.1.4 vara suhtes algatatakse sundtäitmine, mille tõttu oluliselt väheneb Laenusaaja maksevõime; 4.2 Lepingu ülesütlemisel Laenuandja poolt kohustub Laenusaaja tasuma kõik võlgnetavad summad ___ (_____________) kalendripäeva jooksul alates Lepingu ülesütlemise teate kättesaamist. 5. Lõppsätted 5.1 Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult Lepingu lisadena. 5.2 Lepingu sõlmimisest, muutmisest, täitmisest ja lõpetamisest tulenevad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppele mittejõudmisel kohtus. 5
rivalry - või mõned - 7 Kodumajapidamine - K G Kaup või teenus, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja household - mis jagatakse ilma turu vahenduseta 8 Firma (Ettevõte) - J H Majanduslik hüvis, millel on jagatavuse omadus, võimalus mitte võimaldada tarbida company (enterprise) - hüvist maksevõime puudumisel ja võimetus tarbida seda teiste isikute poolt, kui see , leiab kasutamist kellegi teise poolt 9 Erahüvis - H I Majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente individual good - mitmest majandussüsteemist:turu-, käsu- ja tavamajandusest
annaabi.ee 
