Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum (0)

1 Hindamata
Punktid
  • Usundiõpetus

  • Usunditeaduse alaharud


  • Usundiajalugu
    Aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse selgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe
  • Usundifenomeloogia ehk vürdlev usundiõpetus
    See on võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest.
  • Usundipsühholoogia
    Siin võib eristada individuaal - ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu , usulisi elamusi, nende tekkimist ja elamustüüpe. Huvitavaks aspektist on usuelu juhid: prohvetid, šamaanid , karismaatilise sektijuhid
    Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadelda nt usukogukonna mõju indiviidile , juhtide mõju kogukonnale jne.
  • Usundisotsioloogia
    Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne.
  • Religioonide liigitus


  • Tekkeprotsessil põhinev
  • Etnilised ehk rahvuslikud usundid
    Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta
  • Rajatud. Nt kristlus, islam , budism
  • Jumalakäsitluse põhjal
  • Teistlikud ehk jumalakesksed
  • Monoteistlikud- ühe jumala usundid
    Nt. Kristlus, islam, judaism
  • Polüteistlikud- mitu jumalat
    nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism , hinduism
  • Panteistlikud- jumalus asub kõikjal
    Nt. Loodususundid
  • Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu
    Nt. Konfutsionism, taoism
  • Algallikate põhjal
  • Raamatuusundid- nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud ning moodustavad pühakirja
    Nt. Kristlus, islam
  • Loodususundid
    Usundite lähteallikaks on iidne suuline pärimus
  • Levikul põhinev
  • Maailmareligioonid
    Suure leviku ja toetajaskonnaga
    Nt. Kristlus, budism, hinduism, judaism
  • Kosmopoliitsed usundid
    On vähemusrühmade rahvusvaleised usundid, mis ei ole saavutanud ülemaailmset positsiooni
    Nt. Bahaism, mormoonid
  • Loodususundid


    Arv ja levik
    Üldarv ~4%
  • Aafrika- eelkõige Must-Aafrika 10%
  • Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlased
  • Austraalia aborigeenid
  • Okeaanias
  • Lõuna- ja Kagu- Aastias (mäestikes, saartel)
  • Siberi põlisrahvad
  • Loodususundite ühised tunnused


  • Loodusrahvastel puudub looduslik- kausaalne mõtteviis.
    Inimene oletab erakordsete ilmingute või kogemuste taga peituvat erilist jõudu või väge
  • Religioosne pärimus kandub ühelt põlvkonnalt teisele suuliselt
  • Puudub täpselt fikseeritud õpetus
  • Puudub usundi rajaja
  • Personaalsed jumalad enamuse rahvaste juures puuduvad. Võib esineda looja-jumal, kuid teda ei austata.
  • Väga olulisel kohal on usk loodusvaimudesse ja esivanemate hingedesse
  • Iseloomulikud nähtused on:
    Animism , totenism , maagia ja riitused e rituaalid
    Animism on usk loodusobjektide (nt. Puu, allikad, kivid , mäetipud jne) ja loodusnätuste (tuul, vihm , torm jne) hinge.
  • Totemism


    Totemism tähistab inimese sugulust, mõne kindla looma (totemloom) või harva taimeliigiga.
    Rühma totemismi puhul pärinevad rühma ( suguharu , hõim) liikmed mõnest kindlast totemloomast ja rühma liikmed on ka omavahel sugulussidemetes.
    Totemismil kui nähtusel on ka sotsiaalne tähendus- väldib sugulastevahelisi abielusid
  • Maagia


    Maagia on tehnika, mida valdav inimene suudab ületada kõik ümbritseva maailma takistused
    Maagia põhivormid on:
  • Jäljendusmaagia
    „Sama kutsub esile sama“
    Usutakse, et soovitud nähtust saab esile kutsuda seda jäljendades. Nt. Ühes Aafrika suguharus pannakse palmilehe pähe ja tantsitakse. Nii kujtatakse ette, et vihma sajab
  • Puudutusmaagia- see mis juhtub mõne asjaga võib juhtuda ka seda asja omava isikuga
    Kokkupuute seaduse järgi on esemed ja olendid, kes on kunagi olnud omavahel kokkupuutes, ka hiljem pidevas sõltuvuses
    Nt saab inimene teise inimese oma võimu alla, kui võtab talt küüne tükid, juuksekarva või ka riideesemeid
  • Riitused


    Kollektriiseid, enamasti regulaarseid, traditsioonilist skeemi jälgivaid religioosseid talitusi nimetatakse riitusteks.
    Riituste liigid:
  • Kalenririitused
    Siia kuuluvad mitmesugussed aastaaegade või elatusperioodide järgi läbiviidavad talitused: külv, lõikus, jaht , kalapüük
  • Kriisiriitused
    Neid riitusi sooritatakse kogukonda või üksikisikut ähvardava kriisi nagu haiguse, põua, nälja jne kõrvaldamiseks.
  • Siirderiitused ehk üleminekuriiutsed
    On traditsioonilised, kogukonna poolt organiseeritud riitused, millega üksikisik siiratakse ühest sotsiaalsest staatusest teise
  • Nimeandmisriitus
    Laps saab inimese seisuse ja võetakse vastu kogukonna liikmeks
  • Initsiatsiooniriitused
    Lapsepõlvest täiskasvanuks. Mõnda aega hoitakse noored isolatsioonis, saavad suguharu vanematelt õpetust hõimutraditsioonidest
    Võib esineda ka näiteks hammaste väljalöömist, noa sisselõikeid. Tihti esineb ka ümberlõikamist
  • Matuseriitused
  • Emaks saamine
  • Religioon Vana- Egiptus


    Pikka aega oli kultuur nn aafrikalik- loodususund
    U 3000 eKr ühendati Egiptus üheks kuningriigiks. Edaspidises Egiptuse ajaloos eraldatakse kolme perioodi:
  • Vana riik
    Sellest ajast pärit suured püramiidid Gizas- vaaraode matmispaigad
    Kirjalikke tunnistusi vähe:
    • Püramiiditekstid, mis sisaldavad mitmesuguseid matmisriitusi

  • Keskmine riik
    Sellest ajast on säilinud mitmed kirstu ja sarkofaagitekstid
  • Uus riik
    Sellest ajast pärit surnuteraamat
    Jumalad
    Egiptlaste usk oli polüteistlik.
    Vaarao Ehnaton
    Püüdis sisse viia ainujumala kultust
    Oli esimene monoteist ajaloos. Monoteismiga püüdis nõrgendada preestrite võimu
    Egiptuse jumalaid võib liigitada kahte rühma:
  • Kohalikud jumalad
    Neid oli väga palju ning olid sageli loomataolised
    Nt. Lõvijumalad, krokodillijumalad, iibisejumalad
  • Kosmogoonilised jumalad
    Olid väga tähtsad ja tunti kogu Egiptuses
    Olid tavaliselt inimesemoodi
  • Hinduism


    Arv üle 900 milj (maailmas III koht)
    Levik India (üle 700 milj)
    Bangladesh
    Nepaal
    Kanada
    USA
    Suurbritannia 500 000
    Lõuna-Aafrika Vabariik
    Sümboolika:
    Püha silp OM [aum]
    Tekkimine:
    Induse kultuuri rajasid ligikaudu 2500 eKr draviidid. Nende poolt rajatud kultuuritase oli kõrge
    U 1500 eKr tungisid Indiasse loodest sõjakad aarjalased
    Viimased tõid kaasa oma religioosse maailmakäsitluse, seega on hinduism välja kujunenud kahe religiooni kokkusulamise teel
    Hinduismi kujunemine toimus kolme etapiliselt:
    BRAHMANISM
    HINDUISM
    9 saj pKr
    VEEDADE USKUMUSED
  • Veedade periood


    Oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Ohvrite abil püüti saavutada maapealset õnne
    Austati ka mitmeid samu jumalaid, kui tänapäeva hindudki.
    Nt. Agni - tulejumal, Indra - ilmajumal, vallutuse ajal arenes ka sõjajumalaks
  • Brahmanism


    Oli preestrikeskne ohverdamisreligioon. Riituste läbiviijad braahmanid tõusid maapealseteks jumalusteks. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli väga võrdne.
    Sel perioodil kujunes välja ka kastisüsteem
    Hinduism
    Pühad tekstid
    Hinduismi pühakiri kannab nimetust VEEDAD („teadmine“)
    Algselt säilitati tekstid suuliselt. Tekstid kirjalikult 9.saj pKr. Keel: sanskriti keel
    Kolm osa
  • Veeda hümnid- Sisaldavad ohvri ja ülistuslaule, palveid ning loitse. Siia kuulub ka vanim veeda „ Rigveeda “. Tänapäeval tuntakse ja lauldakse, kuid ei ole eriti tähtsad.
  • Brahma raamatud- On preestrite rituaalsed käsiraamatud, mille põhjal tuleb sooritada üksikasjadeni täpset ohverdamist.
  • Upanišadid- tähtsam osa veedadest. Koosnevad suutratest (juhtlõng). Siia on kirja pandud hinduismi kogu filosoofilis -religioosne elukäsitlus, seega hinduismiõpetus üldse. Hilisemates suutrates ka konkreetsed juhised mediteerimiseks
    Hindude rahvuseeposed
    Enamik müüte eepostes on heroilised, õpetavad järgima tõde ja tõotusi, ustavust surmani, vaprust jne
    Mahabharata “ (maha-suur, bharata-kuningas)
    Eepose kuulsaim osa pooem BHAGAVADGITA (Isanda laul)
    Sisu: Põhja-Indias ühe suguharu kahe liini võitlus võmu pärast ARDEŽUNA kahtleb, kas on õige tappa oma suguvendi. Siis ilmutab end jumal KRIŠNA sõjavankri juhina ning õpetab teda: iga inimene peab täitma oma kohust (DHARMA). Sõjamehe kohus on sõdida.
    „RAMAJANA“
    Käsitleb kuningas RAMA elu, tema võitlust deemonite valitsejaga, kes on röövinud tema naise SITA. Siia kuuluvad ka puraanad=õpetusluule
    Kõige olulisem hinduismiõpetuses on usk hingede rändamisse ( sansaara )
    Sansaara lõppeb siis, kui aatman ühineb maailma hingega- braahmaniga. Siis toimub vabanemine e mokša.
    Inimese kogu elu eesmärk ongi jõuda mokšani. Kas ta saavutab vabanemise selles või mõnes teises elus sõltub tema tegudest. See on karma seadus- teo ja tagajärje seadus.
    Hindu jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist.
  • Jumalakäsitlus hinduismis


  • Filosoofiline suund- väga haritud hindule. Tegeletakse maailma tasakaaluprobleemidega
  • On monoteistlik usund - haritud. On üks jumal looja BRAHMA. Kõik teised jumalad on Brahma kehastused, kes aitavad inimestel jõuda arusaamiseni brahmast kui ainujumalast
  • On polüteistlik religioon- tavahindule
  • Tähtsamad jumalad


    Vastavalt sellele, millist jumalat usutakse jaguneb kahte põhilisse voolu
  • Višnuism
    Austatakse jumal Višnut, kes on maailma alalhoidja, inimeste abistaja ja sõber. Tähtsamad on: Krišna ja Rama. Višnu naiselik täiend e abikaasa on Lakšmi- õnnejumalanna. Tuntud on ka ahvijumal- HANUMAN- abiline. Märgiks kolm vertikaajoont laubal
  • Šivaism
    Austatakse jumal Šivat. Kujtatakse sageli neljakäelisena. On hävitaja ja hirmuäratav. Austatakse ka abikaasat ja väga. Tal on mitu palet: Parvati - sõbralik. Kali - julm. Väga austatakse ka Šiva poega Ganešnat, austatakse igal pool Indias, märgiks kolm horisontaaljoont laubal
  • Hinduismi usuline praktika


    Puudža- jumalateenistuse üldnimetus
    On templipuudžad, laiendatud puudža (suured pidustused)
    Hindud ei kuulu ühtegi kogudusse. Oma jumalaid austatakse kõige sagedamin kodus, kuhu on püstitatud ka altar
    Templeid on indias väga palju
    Nt. Varanasis on ~1500 templit
    Templid on ka igas külas
    Regulaarseid jumalateenistusi ei peeta. Templid on lahti päev läbi ning preestrid ja templiteenijad hoolitsevad sealsete jumalakujude ning ohverdamisaltarite ees.
    Kõige sagedamini ohverdatakse lilli, puuvilju , võid, riisi.
    Templite juurde kuuluvad ka devadasid (jumalate teenijannad) . nad on „abielus“ templi jumalaga . On haritud. Võtavad osa puudžadest, tantsivad, laulavad , osutavad preestritele seksteenuseid
    Iga hindu unistuseks on käia vähemalt kord elus palverännakul Varanas. Linn asub Gangese jõe ääres ja on hindude jaoks kõige püham koht
    Gangese vesi vabastab halbadest karmaviljadest et saada uus parem keha. Gangese vesi ei puhasta mitte keha vaid hinge. Pestakse kõrvu, nina ja suud . Need on avaused, mille kaudu ebapuhtus võib sisse minna
    Levinud on linga kultus . (linga=fallos=šiva)
    Pühad
    Divaali- valgusepüha, peetakse puudžat õnnejumala Lakšmi auks, algab uus aasta
    Maha Kumbh Mela- maailma suurim usupüha. Toimub iga 12 aasta järel Gangese ääres. Max aeg on 43 päeva, toimub talvel (jaan-veebr). Eesmärk vabastada end halbadest karmavõlgadest ja saavutada parem uuestisünd .
  • Budism


    Sõna seletus
    „Budism“-> „ Buddha “ (paali k), „Bodhi“ (sanskriti k)-> „Virgunu
    Sümbol
    Kaheksa kodaraga ratas- sümboliseerib kaheksakohalist teed
    TEKKE AEG JA KOHT
    Rajaja eluloolised andmed
    Eluloolised andmed läbipõimunud legendide ja ajalooliste faktidega
    Budismi rajaja on ajalooline isik: SIDDHARTHA GAUTAMA ŠAKJAMUNI
    Isa: -radža
    Ema: saatus oli kurb, suri 7 päeva pärast sünnitust
    Poissi kasvatas ema õde
    Sünniaeg 6/5 saj eKr
    Sünnikoht: väikeses külas Lumbinis, praeguse Nepaali territooriumil
    Poiss sündis puu all väikeses metsasalus, ema ei jõudnud KAPILAVASSE
    Elukäik:
    Pärast printsi sündi tuli paleesse tark mees Asita. Ta ennustas:
    Kui poiss ei saa teada kolmest asjast maailmas- vanadusest , surmast, haigustest . Saab poisist suur valitseja. Kui teada saab, saab poisist munk (askeet) ning temast saab maailmavalgustaja. Prints elas luksuslikus vangistuses. Kord palee territooriumilt välja minnes kohtas prints kolme inimest: rauka, haiget, surnut. Prints mõistis , et elu on kannatus, sest vanadus , haigus ja surm on igaühe, ka tema enda, saatus. Talle tundus elu mõttetu. Siis kohtas prints ühte askeeti, kes jutustas talle vaesuse ning loobumise teest, elu mõttetusest vabanemisest. Ta lahkus kodust jättes maha oma naise, lapse ning luksusliku elu. Ühines 6 askeediga ja oli 29 aastane. Järgmised 6 aastat elas kerjates, nälgides ja mediteerides. Nii ei leidnud ei rahu ega elu mõtet. Lahkus askeetidest ning hakkas üksi elu mõtet otsima . Pidi leiduma kolmas võimalus, et olla õnnelik – ta mõistis, et see pidi olema vaba kehalisest, pidi haarama vaid vaimu ja mõtteid. Ta otsustas mediteerida nii kaua, kuni ta jõuab elu mõtteni. Istus Gangese äärde, saavutas kirgastumise – sai nimeks Buddha. Hakkas oma eluviisiõpetust inimestele jutustama. Tema esimesed õpilased olid samad askeedid , seejärel suguselts ja sõbrad ja nii edasi. 45 aastat rändas ringi ja õpetas. Tema lemmikpark oli Hirvepark .
    Budism = kannatuse religioon
    Pühad tekstid
    3.saj eKr tuli kokku kolmas budistide konsiilium , kus kinnitati Buda kõnede paalikeelsed vahendid suuliselt. Kirja pandi tekstid esimesel sajandil eKr
    Pühakirja nimetus
    „Tripitaka“ (sanskriti keeles)
    „Tipitaka“ (paali k)
    „Kolmikkorv“ (eesti k)
    Koosneb kolmest osast ehk korvist
    I osa „reeglitekorv“
    Sisalldab kloostri reegleid munkadele ja nunnadele
    II osa „suutrate e õpetussõnade korv
    Sisaldab budismi põhiõpetust ja Buddha elulugu
    Siia kuulub ka tuntuim ja loetavaim osa „Dhammapada“ (seadmus)- koondub mõttesalmidest. Teise korvi kuulub ka nn. 10 tõotusvannet
    III osa „ülima seadmuse korv“- sisaldab õpetuse filosoofilise tõlgendusi. Hiljem tõlgiti sanskriti keelde ja lisati juurde ka uusi tekste
  • Budismi õpetus


    Budismi algupärane õpetus on suunatud üksikisikule- mungale. Üksnes seetõttu, et budism võttis endasse rahvausundi elemente kujunes see suletud munklusele suunatud õpetusest kõiki ühiskonnakihte hõlmavaks religiooniks. Tänapäeval tuleb budismi all mõista tervet hulka erinevaid religioosseid vorme, mida ühendab seos Buddhaga.
    ÕPETUSE PÕHIPUNKTID
  • Neli õilsat tõde
  • Elu on kannatus
  • Kannatusi põhjustavad janud
    Janud- inimolendis kõige sügavamalt juurdunud kired, ihad , soovid
  • Kannatused lakkavad, kui janud on täielikult kustunud
  • Janude kustumisele viib kaheksaosaline tee
  • Kaheksaosaline tee
  • Sansaara
    Karma seadus
  • Nirvaanasse jõudmine
  • Ühelgi olendil ei ole muutumatut oma „mina“
  • Mahajaana allvoolud


    TIIBETI busdism (lamaism)
    Levinud eelkõige Tiibetis ja Mongoolias. Enne budismi jõudmist Tiibetisse 6-7 saj valitses Tiibetis loodususund, mida nimetati bön-usundiks. Selles usundis olid olulised loodusvaimud, ennustajad, ravitsejad, šamaanid. Budism segunes bön-usundiga. Lõplikult kujunes välja 15.saj seoses dalai -laama tiitli tekkimisega .
    Olulisel kohal on:
  • Esineb kõrgemate laamade austamisne bodhisattvatena. Kõige tähtsam on dalai-laama ( tarkuse meri). Järgneb panche-laama jne. Hetkene dalai-laama on 14. Elukoht kuni 1959 oli Potala palee Lhasas. Kui dalai-laama sureb otsitakse oraakli abil poiss, kes usutakse olevat tema taaskehastus.
  • Mungad tähtsal kohal. Tavaliselt üks poeg perekonnast on munk. Mungad tegelevad kloostrites mitmesuguste bioenergeetiliste harjutustega. Selle tulemusel hakkab inimene kiirgama vaimsust tervistavat energiat ja armastust sel määral, et see on tajutav teistelegi. Lihtne harimatu tiibetlane, kellel pole võimalusi selliste harjutustega tegeleda tulevad kloostrisse palverännakule, et ammutada seda energiat valmiskujul.
    ZEN- budism
    Zen meetod on rajatud vaikimisele, vaimsele keskendumisele, meditatsioonile. Eesmärgiks on saavutada meelerahu . Inimene peab oma meeled teadvusest puhastama . See on enese ja maailma rahunenud meelega tajumine
    SOTO- isiku meditasioon. Istutakse sageli näoga vastu seina, vaikitakse, meeled mõtetest vabaks
    Rinzai- kasutab lahendamata mõistatusi
    Ida- Aasia etnilised religioonid
    TAOISM (hiina)
    KONFUTSIANISM (hiina)
    SINTOISM (jaapan)
    Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval
    1. sünkretism - väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevates filosoofiatest, uskumutest (ka ebausk ) ning usunditest
    2. nn. Rahvareligioon
    3. iseloomulik on esivanemate (ka vanemate) kultus
    Nt matmisriitused, kodukabelid
    4. iseloomulik on haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti hiina)
    5. religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii hiinas kui ka põhja-koreas. Jaapani kaotus teises ms
    6. iseloomulik on kiire sekulariseerimine (ilmalikuks muutumine)
    ÕPETUS Yinist ja yangist
    Õpetus on kogu Ida-Aasia mõtlemise aluseks
    Yang on mehelik , valge, aktiivne, loov, iseloomulik taevale.
    Yin on naiselik, salapärane, hämar, must, passiivne, iseloomulik maale
    Yin ja Yang on vastandlikud jõud universumis. Kõik maailmas olemasolev on tekkinud nende kahe jõu koosmõjul. Eraldi neil loomisvõime puudub. Kuigi Yin ja Yang on vastandlikud, on nad olemuselt siiski kooskõlas. Seda ühtsust esindab DAO, mis on maailmas valitseva korra alus.
    Dao- „kulg“
    Õige tegutsemisviis, asjade seesmine protsess, universaalne loodusseadus, millele allub kogu olemasolev. Maailmakord püsib harmoonilisena seni, kuni Yin ja Yang teineteist täiendades õiges vahekorras toimivad .
    Dao peab valitsema ka inimese ja looduse vahel. Harmoonilises inimeses toimivad Yin ja Yang võrdse jõuga. Sellises inimeses valitseb Dao, sinna tuleb püüelda .
  • Taoism


  • Alged ~6saj eKr. Iseseisvaks religiooniks kujunes 1.saj pKr
  • Oli algselt maailmavaade, filosoofiline süsteem. Hiljem kujunes rahvausundiks, eelkõige talurahva. Tähtsa koha omandasid jumalad, vaimud. Kujunes välja preestriseisus ja kloostriinstitutsioon
  • Rajajaks peetakse Lao-Zi’d
  • DAO- mõiste.
    Taeva Dao- tasakaalustatud maailm
    Inimese Dao-yin ja yang
    Taeva Dao peab olema kooskõlas inimese Daoga, sellisel juhul muutub inimene seesmiselt tugevaks
  • Ühinemisele taeva Daoga viib sisemine intuitsioon , mitte õppimine
    Kuulsaim tees „Wu Wei“ „Toimi toimimata“
    Toimine peab olema kooskõlas inimese sisemise loomusega
  • Loodusolend, alles seejärel ühiskondlik. Seetõttu ignoreeritakse ühiskonna hierarhiat ja välditakse karjärismi
  • Esivanemate kultus- esivanemad annavad inimesele gi ( elujõud )
  • Riitusi palju
    Eesmärk on võitlus kurjade vaimudega. Heastada inimeste pahategusid, mis on häirinud tasakaalu
  • Konfutsianism


    Konfutsiuse eluloolised andmed
    551 eKr-479 eKr
    Sündis Hiinas, Lu osastisriigis. Isa oli riigiteenistuja- amet oli päritav. Isia oli 70-aastane kui poiss sündis. Suri 72-aastaselt. Perekond vaesus . Riigipension. 20-30 eluaastate vahel astus riigiteenistusse.
    Ametid ja tegevus:
    Koolitas ministrite poegi. Oli viljaaitade valitseja. Kirjutas riigikroonikat. A 497 kui ta oli riigi ülemkohtunik, loobus ootamatult ametist ja lahkus kodust. 13 aastat rändas mööda Hiiant- õpetas, andis nõu, vastas küsimustele. Sellest perioodist peateos „Vesteid ja vestlusi “. Pöördus lõpuks Lu riiki tagasi, kuni surmani jätkas vanade tekstide uurimist . Aja jooksul hakati teda kummardama kui jumalikku olevust. Püstitati templeid. 1906 võrdsustati taevajumalaga.
    ÕPETUSE PÕHIPUNKTID
  • Õpetus on oma olemuselt riigi ja kõlblusõpetus.
  • Õpetuses kesksel kohal sotsiaalsed ja eetilised küsimused, inimeste omavahelised suhted ning inimeste suhted riigiga. Inimene on ühiskondlik olend
  • Toob välja kolm inimtüüpi
    Lihtinimesed
    Õndsad - keisrisugu. Ei tegelenud
    Õilsad- kõige tähtsam inimtüüp
    Õilsat iseloomustab püüd hariduse ja kultuuri poole. Õilis mõistab, et on vaja olla inimlik. Õilis mõistab, et on ühiskondlik olend ja seega peab oma kutsumuseks teiste inimeste teenimist, et kõige paremaid võimalusi selleks pakub riigiamet , siis on õilsa eesmärgiks tõusta karjääriredelil. Tõus peab kulgema aga läbi harituse, mitte alatuse
  • Panteistlik usund
    Ei tehta vahet elusa ja elutu vahel. Loodusobjektidel, inimestel ja inimeste tehtud asjadel oma Kami - jumalik vägi. N. Fudji- väga populaarne pühapaik ja palverännakute sihtpunkt
  • On polüteistlik usund
    Personaalsed jumalad on taevase päritoluga kamid . Peajumalannaks on päikesejumalanna AMATERASU (taevas särav). Talle on pühendatud tempel ISE- pühamu
    Sümbol: peegel , mõõk, juveel
    Toitumisega seotud jumalatest on tuntud enim INARI (riisimees). Kujutatakse valge rebasena punase pudipõllega. Hilisemal ajal on tema tegevuspiirkond arenenud, nii et ta tegutseb ka elektrijaamade kaitsejumalana
    Veel on tuntud jõukuse jumal DAIKOKU
  • Palvetamine
    Palvetatakse nii pühamutes kui kodus. Palvetamise mõte jumalad annavad palvetajale õnne ja edu maises elus. Edu äris, turvalist liiklemist, head saaki, tervist, abieluõnne, abi abielu partneri valimises, abi valimistel. Patukahetsust ei tunta
  • Eetika
    Eetika aluseks on konfutsionistlik eetika. Puuduvad kategoorilised normid ja käsud . Inimene on oma põhiolemuselt hea. Hea ja kuri on suhteline. Halb: isekus, viha, riid Hea: sõbralik, viisakas Pärast surma jätkavad inimesed elu vaimude maailmas. Nendest saavad kamid. Jumalate riiulid, kus pühad esemed jakamide kujud. Pühasid on palju ja need on vägagi populaarsed. Usuline tagapõhi tänapäeval teisejärguline . Pühamud – templid, toriid ŠINTAI- püha ese – peegel
    Pühamuid on 3 liiki
    1) kohalikud – kohaliku kami tempel – väga palju
    2) ühe teatud liiki kultuse pühamud – INARI pühamud, mida külastatakse äris edu saavutamise eesmärgil
    3) riikliku ja poolpoliitilise tähtsusega pühamud – ise-pühamu, NIKKO-pühamu
  • Islam


    Sõna tähendus
    „Islam“- araabia k „ aslama “- „andumus“/ „kuulekus“ ( jumalale )
    Usu järgijad

    Sümboolika
    • Värv: roheline

    Algselt oli kuusirp jumalanna Diana sümbol. Võeti islami sümboliks 14.saj. Täht võeti kasutusele hiljem
    Fatima ehk jumala käsi- sümboliseerib islami 5 alussammast
    Arv ja levik
    Üldarv- üle 1 miljardi ( II koht) kasvab
    Levik
    Aafrika- kogu Põhja-Aafrika
    Aasia
  • Lähis-Ida
  • Kõik naftariigid (Saudi-Araabia, Kuveit jne)
  • Teised: Iraan, Iraak , Süüria
  • Paksitan, Bangladesh, Aafrika
  • Osa Indiast
  • Indoneesia
    Euroopa
    Kosovo 90%
    Albaania 70%
    Bosnia 40%
    Pr, Suurbritannia, Sks, Venemaa 15%, Rootsi 38%, Eesti 6000-10000
    VANUS JA TEKEKOHT
    Islam on noorim monoteistlik maailmareligioon
    Tekkis 7.saj Araabia ps.
    Enne islamiteket ühtne religioon araablastel puudus.
    Oli judismi, kristlust, looduslähedast polüteistliku religiooni
    KRISTLUSE, JUDAISMI JA ISLAMI SUGULUS
    MUHAMEDI - ISLAMI RAJAJA ELULOOLISED ANDMED
    Nimi: Mohammad ibn Abdallah
    Muhamed sündis 570 a MEKA linnas karavankaubanduse keskmes Araabia poolsaarel. Kuulus tähtsasse Quraiši hõimu Hašimi suguvõssa- ei olnud rikas. Talle kuulusid Zam-Zam allikad. Isa suri enne M sündi. Ema suri enne kui M sai kuueseks. 2a elas vanaisa juures. Pärast vanaisa surma elas onu Abu Talib juures. Täiskasvanuna hakkas tööle onu juures karavaniajajana. Oma teekondadel kohtus nii kristlaste kui ka juutidega ning tutvus nende religionidega. Läks tööle rikka lese HADIDŽA juurde. Neil oli kuus last. Kaks poega kes surid lastena, neli tütart , kellest tuntakse ainult FATIMAt, sest ainult temal olid pojad. Pärast võimu juurde saamist oli M 14 ametlikku naist. Lemmiknaine oli Aiša. Muhamed  valis Aiša välja kuue aastase tüdrukuna, 9 aastaselt võttis tüdruku enda juurde ning kui plika oli 12 hakkasid elama nagu mees ja naine, kui Muhamed oli 56 aastane. Aiša veetis aega ka sõduritega, mida Muhamed keelas, kuid Aišale meeldis sigadusi teha.
    Pärast Hadižaga abiellumist hakkas huvi tundma müstika vastu ning tal sai harjumuseks üksinda mägedes mediteerida. 40.aastaselt sai HIRA koopas nägemuse ingel Gabrieli poolt, kus teda kutsuti üles hukka mõistma paganlust ning ebajumalate kummardamist ning jutlustama vaid ühest ainsast jumalast ALLAHist. Hakkas oma ilmutust Meka tänavatelt kuulutama. Aastal 622 sunniti teda jätma Mekat ning ta asus oma poolehoidjatega teele Mediinasse. Seda aastat peetakse Islami usu rajamise alguseks ning sellega saab alguse ka Islami kalender. Järgmistel aastatel organiseeris Mediina rahvast ja oma poolehoidjatest religioosse ja poliitilise Kogukonna- UMMA . Hakkas oma usku levitama kasutades ka alatuid jõuvõtteid (läks sõjaks). Aastal 630 alustas rünnakut Mekas. Linn kapituleerus. Seadis Mekas kohe sisse ebajumala kultuse elu (keelas kõik jumalad ära). Pühitses sisse KAABA templi Allahile ning tegi sellest moslemitele palverännaku koha. Kaks järgmist aastat tegeles Araabia hõimude ühendamisega ning oma usu levitamisega. SURI aastal 632 (troopikapalavik- kuid pole kindel. Jäi väga äkki korralikult haigeks , kaotas teadvuse, mille tõttu ei saanud järglast nimetada) nimetamata omale järglast. On maetud Mediinasse ( moslemid keelustavad ümbermatmist).
    ESIMESED KALIIFID PÄRAST MUHAMEDI SURMA:
    1.      ABU BAKR - sõber, Aiša isa (umbes 60+). Oli surmani tema poolt.
    a.       Oli kalifaat kaks aastat ning oli ainus, keda ei tapetud , vaid suri vanadusse
    2.      UMAR
    3.      UTHMAN
    4.      ALI- Fatima mees ja onupoeg
    2 ja 3 tapeti võimu pärast ning üks neist oli Muhamedi tütrega abielu
    Vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina , Iraan ja osa Indiast. Viimaste kaliifide ajal läks araablaste võimu alla Põhja-Aafrika, Pürenee poolsaar, Taga-Kaukaasia jne. Moodustus üli suur ARAABIA KALIFAAT.
    Vallutatud aladel säilitas kohalik elandkond oma religiooni, kui oli tegemist juutide ja kristlastega. Niiöelda kõik teised olid paganad ning need tapeti. Vallutajatele maksti makse. Maksudest olid vabad need, kes pöördusid islami usku.
    Õpetus
  • Islami põhitohmaks on usk ainujumalasse Allahisse, kes on loonud taeva ja maa, inimese, inglid , deemonid . peadeemon on IBLIS.
  • lühike usutunnistus . ei ole peale jumala Allahit ühtki jumalat ning Muhamed on tema prohvet . LA ILAHA ILLA ALLAH MUHAMMAD RASUL ALLAH.
  • kõrvuti Allahiga kummardavad moslemid ka prohveteid- jumala saadikud. Muhamedi kinnituse kohaselt oli Allah saatnud aegade jooksul inimeste juurde mitmeid porhveteid, kellest tähtsamad on: ADEM- Aadam, NUH- Noa, IBRAHIM- Abraham, MUSSA - Mooses, IŽA- Jeesus , MUHAMED- viimane prohvet, kes kuulutas õiget usku.
  • Moslemite maailmapildis on tähtsal kohal õpetus maailma lõpust , põrgu ning paradiisi (= DŽANNA) olemasolust. (kõik tahavad Džannasse saada).  
  • 10 tõotusvannet- nn. naistõotus
  • 621 Mediinas, andsid Muhamedi esimesed poolehoidjad tõotuse (keelas ära vastsündinute tapmise ja varastamise vaeslapselt)
  • DŽIHAADID- Püha sõda.
  • Suur dšihaad- usk iseendasse, endast võitu saamine
  • Väike džihaad- võitlus islami eest
  • Islamis puudub pärispatu mõiste, mis tõttu ei ole vajadust lunastuse järele (puudub lunastaja Jeesus). Allah on usklike juba aktsepteerinud ning need peavad oma seisundid vaid hoidma
    Islami vaimulikud
    Islamis puudub vaimulike hierarhia ja ordinatsioon
    Imaam - koguduse juht, tal on olemas teadmised  Koraani tõlgendamiseks ja ta peab valdama vajalikku liturgilist tehnikat . Eelharidust ei nõuta (lugeda ei osata).
    Mufti- on õpetlane , kes tõlgendab Islami seadust, haritud. tavaliselt ülikool.
    Ajatolla- šii-itidel - väga tark õpetlane. ( Iraanis riigipea )
    Mulla- šii-itidel- omab seaduste andmise õigusi
    Pühad tekstid
    Pühakiri- KORAAN -  Al quran (“ettekandmine”)
    Pärast Muhamedi surma korraldas (tema sõber) ABU BAKR kõigi ilmutuste üleskirjutamise aastal 650. koostati ametlik koraani tekst. Osa Muhamedi ilmutusi jäeti välja. veelkordselt korrastati koraani 10.sajandil. moslemite arvates on koraan täpne koopia taeva koraanist seega veatu . koraani tohtis lugeda ainult araabia keeles (pühakeel), seega on koraani tõlkimine keelatud. ladina keele tõlgiti 12.saj. eesti keelde 2007. koraan on kirjutatud riim-proosa vormis. puudub kindel süsteem. koosneb üle 6000 (6236) värsist, mis on jaotatud 114 suurat. suurad on järjestatud pikkuse järgi. algab kõige pikemate ja lõpeb kõige lühemate suuradega. erandiks on esimene suura - “Avaja”- lühike. koraan sisaldab islami religioosset ja ühiskondlikku õpetust. koraani täiendavad moslemitele kaks väga olulist raamatut: SUNNA JA ŠARIAAT. Sunna sisaldab nii Muhamedi kui esimeste kaliifide kohta käivad pärimusi. Šariaat- “Õige tee”, “seadus”, on koraanile ja Sunnale tuginev usu-, õigus- ja moraalinormide kogu. etendab ka tänapäeva islamimaade seaduste määravat osa. Šariaadis on kirjas näiteks kuidas palvetada, paastuda, ajada äriasju, abielluda , lahutada, tappa loomi.
    Keelatud:

  • Judaism


    Vanus
    Judaism on vanim monoteistlik religioon. Alged ~ 3500 -4000 a tagasi.
    Välja kujunes ~14saj eKr
    Nende ajaarvamine algab maailma loomisega .
  • Vasakule Paremale
    Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #1 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #2 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #3 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #4 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #5 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #6 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #7 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #8 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #9 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #10 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #11 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #12 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #13 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #14 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #15 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #16 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #17 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #18 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #19 Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor carolin.aromets Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Üldine usundilugu
    12
    odt

    Üldine usundilugu

    Umbes 3000 ­ 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo ­ Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena

    Üldine usundilugu
    Usundilugu
    9
    odt

    Usundilugu

    Mõisted: Riitus ­ usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt ­ tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi ­ mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan ­ tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid ­ kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija ­ isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing ­ üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal ­ kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim ­ elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand ­ isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis ­ esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat väge, ka

    Usundiõpetus
    Üldine usundilugu konspekt
    83
    docx

    Üldine usundilugu konspekt

    · Kristlus: - Pannud aluse nüüdisaegsele empiirilisele uurimustööle ( ) - Loonud maailmapildi, kus kõik on Jumala loodud - Ollakse avatud uurimistegevusele ­ aitab paremini Jumalat tundma õppida · Usutakse, et religiooni tähtsus väheneb teaduse arenedes. · Samas on kasvanud huvi religiooni, meediumide ja ennustamise vastu. EELAJALOOLINE USUND: · Esimesed koopamaalingud leiti Chauvet`i koopast · Koopamaalingute vanuseks pakutakse üle 30 000 aasta · Kõige varasemad usulised tekstid pärinevad aastast 2500 eKr. · Üheks vanimaks usundiks peetakse Samanismi - Saaman ­ inimene, kes suudab minna transiseisundisse ( ), see tähendab, et ta suudab olla vahendaja () kahe maailma vahel

    Üldine usundilugu
    Religiooni arvestus
    8
    doc

    Religiooni arvestus

    Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites ­ gurdvara'des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad Sikhi mehe peakatteks on turban ­ selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund, k.a sikhism Neile on guru e õpetaja - jumal Tuleb olla alandlik ja teenida Kõik tööd on võrdsed Mehed ja naised on võrdsed Lipul on kaks mõõka ja ring Kõik sikhi mehed kannavad 5 usumärki: kesha (juukseid ei lõigata), khankha (kamm millega juukseid koos hoitakse), kara (raudkäevõru), kirpan (väike mõõk või pistoda), khattsa (põlvpüksid), Pühendunud sikhid moodustavad khalsa e vennaskonna

    Religioon
    Religioon maailma kultuuris - arvestus
    8
    doc

    Religioon maailma kultuuris - arvestus

    Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites ­ gurdvara'des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad Sikhi mehe peakatteks on turban ­ selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund, k.a sikhism Neile on guru e õpetaja - jumal Tuleb olla alandlik ja teenida Kõik tööd on võrdsed Mehed ja naised on võrdsed Lipul on kaks mõõka ja ring Kõik sikhi mehed kannavad 5 usumärki: kesha (juukseid ei lõigata), khankha (kamm millega juukseid koos hoitakse), kara (raudkäevõru), kirpan (väike mõõk või pistoda), khattsa (põlvpüksid), Pühendunud sikhid moodustavad khalsa e vennaskonna

    Ajalugu
    MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON
    14
    docx

    MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON

    elamisega) 5. Homo sapiens neanderhalensis – matsid surnuid, osavad kütid 6. Homo sapiens sapiens – takrinimene (kütid, korilased, kalastajad) Algsed tegevusalad – küttimine, kalapüük, korilus Muinasaja kunsti alged – kõigel elaval on hing, kunst kujunes koos uskumusega, kujukesed, esimesed joonised luudel, sarvedel ja kivil Kuulsad koopamaalingud – Lasaux, Altamira, Chauvet Venus – naisekujuke, viljakuse jumalanna Animism – usund, kus loodus on hingestatud Toteism – usund, kus sugukond põlvneb mõnest loomast 1.1 ESIAJA INIMESE TEGEVUSALAD Küttimine – mammutid, põhjapõdrad, piisonid (vibuga) Kalapüük – kala (jahirelvadega – ahingud, harpuunid) Korilus – seened, marjad, juurikad Põlluharimine – levis alepõllundus (tööriistaks kõblas) Karjakasvatus – lambad, kitsed, hiljem sead ja veised (esimene kodustatud loom - koer) Millised oskused täienevad inimesel minnes üle viljelusmajandusele? 1

    Usundiõpetus
    Usundiloo mõisted 10-klassile
    10
    doc

    Usundiloo mõisted 10. klassile

    Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus ­ mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt ­ tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest

    Usundiõpetus
    Maailma religiooni konspekt ja mõtisklus religioonist
    28
    docx

    Maailma religiooni konspekt ja mõtisklus religioonist

    Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja

    Religioon




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun