TARTU ÜLIKOOL GERMAANI-ROMAANI FILOLOOGIA OSAKOND SKANDINAVISTIKA EGIPTUSE "SURNUTERAAMAT" REFERAAT Susanna Oja TARTU 2010 Sissejuhatus ,,Surnuteraamat" on Egiptuse matusetekstide moodne nimetus, mida kasutati esimest korda Uue Riigi alguses (ligikaudu 1550 eKr) ning, mis oli ikka veel kasutuses ligi 50a eKr. Teksti originaalne Egiptuse nimi on rw nw prt m hrw, mida on tõlgitud kui ,,Päeval esiletulijate raamat". Tekst koosneb mitmetest maagilistest loitsudest, mis peaksid aitama surnul leida enda tee läbi hauataguse elu. Tavaliselt kirjutati surnuteraamat papüüruserullile ning see asetati kirstu või lahkunu hauakambrisse
Aeg-ajalt suunduti mööda Niilust lõunasse või mööda Vahemerd Ees-Aasiasse, kust toodi Egiptusesse puitu. Usund ja kultuur Egiptuse piltkirjast u 3000 eKr arenesid edasi a) Hieroglüüfid, mis on Egiptusele iseloomulikud kirjamärgid, millega tähistatakse nii mõisteid, silpe kui häälikuid. Kokku 750 märki. Õpetajateks olid preestrid. Enamik egiptlasi olid kirjaoskamatud. Tähtsamad tekstid nagu vaaraode teod raiuti kivisse, vähem tähtsad (nt 6-4 eKr Egiptuse surnuteraamat) kirjutati papüürusele, mis on Niiluse jõe ääres kasvava papüüruse taimest valmistatud paberitaoline materjal. Egiptlased uskusid, et inimesel jätkub elu pärast surma kui surnukeha ei hävitata. Seepärast surnukehi palsameeriti ehk immutati roiskumisvastaste ainetega. Muumia ehk palsameeritud surnukeha asetati sarkofaagi ehk suurde kirstu. Puutumatuna on säilinud 100 a tagasi leitud Tutanhamani haud. Paljud jumalad valitsevad maailma
Elu pärast surma • sarnaneb maise eluga • jätkub taevas, allilmas või päikesejumala laevas • elavad saavad seda surnule ohvriandidega kindlustada • arvestati ka olematuks muutumise võimalusega (kui surnutekohtu otsus oli ebasoodne) • kuni 1. vaheperioodini oli surematus jumalate ja kuningate privileeg, seejärel usk surematusesse „demokratiseerus” Surma ja sealpoolusega seotud kirjandus • püramiidide tekstid • sargatekstid • surnuteraamat Egiptuse kunst Põhiprintsiibid • frontaalsus- kunstil oli oma funktsioon Seminar Polüteisimi vs monoteism • polüteismi on jumal keegi • monoteisimi on jumal inimene • Egiptuses ei ole koraani ega piibilga sarnast teksti, pühakiri puudub • Egiptuse usundid on 42 jumalat, gnoomide järgi • Maailmaloojad: Ra, Thot, Ptah • Kuningas on Maati tagaja, kui kuningas suri siis pidi tagatama see, et kohe oleks uus kuningas, sest kuningas tagas selle, et oli Maat.
Budism Buddhism on usulis-filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 6.-5. saj. e.m.a. ning kujunes hiljem kõrvuti ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. Maailmausundist . Selle õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit . Budism tekkis brahmanismi ehk hinduismi varajase arengujärgu langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses, sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja temaga samal ajal tekkinud dzainismiga . Algbudismist ei ole kindlaid teateid, sest budismi kanoonilised tekstid on kirja pandud tunduvalt hiljem (2. saj. e.m.a.-7.saj. m.a.j.) . Ent arvatavasti kuuluvad õpetuse varasemasse järku neli nn. Õilist tõde: 1) on olemas kannatus, 2) kannatusel on põhjus (ihad ja soovid), 3) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega), 4) selleks on 8-astmeline tee(õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine . Kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus . Kan...
Sisselõike teinud meest hakati kombe kohaselt sõimama ja kividega pilduma, et ta vaaraot oli puudutanud, nii et ta pidi põgenema. Nina kaudu eemaldati aju, südame asemele pandi püha mardikas skarabeus. Surnukeha oli umbes 40 päeva soolas, kuivatati 70 päeva. Keha topiti täis saepuru, kive, liiva, savi. Siseelundid pesti veinis ja asetati savipottidesse keha kõrvale ja keha asetati sarkofaagi. Enne seda mässiti keha ümber sidemed ja nende vahele asetati papüüruselehtedel surnuteraamat. Tihti kulus palsameerimisele pool aastat. Palsameeritud ja immutatud surnukeha kaunistati. Esialgu pandi vaaraole kaasa ka tapetud orjad, teenrid, naised jne, hiljem nende asemel savist ja kivist kujud. Kui vaarao suri, kuulutati välja 72 päeva leina. 4 Egiptuse ühiskond Egiptuse valitseja oli vaarao. Talle allus kogu maa ja kõik inimesed. Vaaraot peeti jumala asemikuks maa peal
Surnuga pannakse kaasa ohvri annid näiteks toitu, rõivaid ja tarbeesemeid, mis aitaksid surnu hingel teises ilmas toime tulla. LEINAMINE Teel matmispaika saatis surnukeha tavaliselt kaks nutunaist. Sümboliseerides Osirist leinavaid õekesi Isist ja Nephtidi ( egiptuse jumalannad ). Üks neist seisis surnu pea ning teine jalgade juures. Ülejäänud nutunaised raputasid endale tuhka pähe ja peksid kurvastusest vast rindu, mehed seevastu näitasid oma kurbust harva välja. SURNUTERAAMAT Teise ilma jõudmiseks pidid surnud reisima läbi allmaailma. See oli keeruline teekond, mille kestel ette tulevate ohtude võitmiseks kasutati erilisi palveid. Need loitsud kirjutati papüüruserullidele ja see pandi tavaliselt kirstu kaasa. Täna päeval nimetame seda surnute raamatuks. TEEKOND TEISE ILMA Egiptlased uskusid, et pärast surma kaalutakse nende südant spetsiaalse tseremoonia käigus ja teisel kaalukausil on tõejumalanna Maati sulg. Saakalipeaga surnutejumal
U 3000 eKr ühendati Egiptus üheks kuningriigiks. Edaspidises Egiptuse ajaloos eraldatakse kolme perioodi: I. Vana riik Sellest ajast pärit suured püramiidid Gizas- vaaraode matmispaigad Kirjalikke tunnistusi vähe: Püramiiditekstid, mis sisaldavad mitmesuguseid matmisriitusi II. Keskmine riik Sellest ajast on säilinud mitmed kirstu ja sarkofaagitekstid III. Uus riik Sellest ajast pärit surnuteraamat Jumalad Egiptlaste usk oli polüteistlik. Vaarao Ehnaton Püüdis sisse viia ainujumala kultust Oli esimene monoteist ajaloos. Monoteismiga püüdis nõrgendada preestrite võimu Egiptuse jumalaid võib liigitada kahte rühma: I. Kohalikud jumalad Neid oli väga palju ning olid sageli loomataolised Nt. Lõvijumalad, krokodillijumalad, iibisejumalad II. Kosmogoonilised jumalad Olid väga tähtsad ja tunti kogu Egiptuses
Selle ajajärgu kirjutised moodustavad mahukaima osa viienda dünastia lõpul või kuuenda dünastia ajal rajatud püramiididesse jäädvustatud arvukad rituaalsed tekstid ning loitsud. Keskegiptuse keele kasutamine toimus Keskmise Riigi ajal. Allikad: sargatekstid (vanemad esimesel vaheperioodil, ja nooremad Keskmise Riigi ajal), "Kahe tee raamat" (teisepoolsuse vanim kartograafiline kirjeldus). Uusegiptuse / hilisegiptuse keel. Allikad: Surnuteraamat, "Teisepoolsuse juhid" (Päikese öine sõit läbi maailma), rohkete hümnide ja palvete üleskirjutamine. Demootilist keelt kasutati Kesk- ja uus/hilisegiptuse keelele vastavalt Keskmise, Uue ja Hilise Riigi ajal ning need olid üsna lähedal rahva igapäevakeelele. Antud keeltes on tänapäevani säilinud kaheteistkümnendast dünastiast kuni Uue Riigi alguseni loodud kirjutised: jutud, kirjad ja äridokumendid, kõik hieraatilises kirjas papüürusele üles tähendatud. Etioopia ja
Loodusjumalad. Loomismüüdid (Kosmogoonia ja teogoonia). On säilinud palju lugusid, millest selgub egiptlaste arusaam maailma, jumalate ja inimeste loomisest. Aga seal oli mitmeid "teoloogilisi" ja "teogoonilisi" süsteeme. Peamised neist on Heliopolise, Memfise, Hermopolise ja Teeba kosmo- ja teogooniad. Heliopolise k o s m o g o o n i a, teogoonia (Vana Riigi ajastu, III-IV dünastia ajal: ~27-25 sajandid eKr. Allikad: "Püramiidide/ Püramiiditekstid", "Sarkofaagide /Sargatekstid", "Surnuteraamat" jt.). Heliopolise (egiptuse keeles On, vana Alam-Egiptuse linn) algupärane jumal oli (1) Atum (see arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma looja ja issand. Ta lõi iseenda märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Ühes tekstis on niisugune Ra palve: "Oo, Nun, kes sa oled esmasündinu jumalate hulgas, kelle poeg ma olen, palun, anna mulle nõu")
annaabi.ee 
