TARTU 2010 Sissejuhatus ,,Surnuteraamat" on Egiptuse matusetekstide moodne nimetus, mida kasutati esimest korda Uue Riigi alguses (ligikaudu 1550 eKr) ning, mis oli ikka veel kasutuses ligi 50a eKr. Teksti originaalne Egiptuse nimi on rw nw prt m hrw, mida on tõlgitud kui ,,Päeval esiletulijate raamat". Tekst koosneb mitmetest maagilistest loitsudest, mis peaksid aitama surnul leida enda tee läbi hauataguse elu. Tavaliselt kirjutati surnuteraamat papüüruserullile ning see asetati kirstu või lahkunu hauakambrisse. Mitmed loitsud, millest raamat koosneb, kirjutati ka hauakambri seintele ning sarkofaagidele. Raamat koos teiste rituaalidega nagu nt mumifitseerimine pidi aitama surnul jõuda Duat'i (Egiptuse allmaailm) või hauatagusesse ellu. Polnud olemas ühte normatiivset Surnuteraamatut. Säilinud papüürused koosnevad mitmekülgsetest religioossetest ja maagilistest tekstist ning
Muistne Egiptus: ajalugu, riik ühiskond, usk, kiri, haridus, teadus, kirjandus, kunst. Muistne Egiptus paiknes Kirde-Aafrikas. Niiluse jõe org sobis põlluharimiseks (pikkus 1000 km, laius 20km) Niiluse delta on jõe haruline suudmeala enne vahemerd. Põlluharimine egiptuses On võimalik tänu Niilusele ja tema üleujutustele. Põllumaa laiendamiseks tegeleti niisutuspõllumajandusega. Selleks rajati šaduffe ehk veetõstukeid. Peamine teravili oder. Koduloomad veised, lambad, sead. 3000 eKr Tekkis ühtne Egiptus kahe väikeriigi asemele. Riiki juhtis kuningas Menes. Pealinnaks Memphis. Vaarao oli egiptuse piiramatu võimuga valitseja, keda jumalikustati. Püramiid on ehitis, mille sisemuses üeitusid vaaraode hauakambrid. Asuvad Memphise lähedal Niiluse lääne kaldal. Iga püramiidi juurde ehitati 2 templit. Algul püstitati astmikpüramiide (2750 eKr), mille hauakambrid olid kaevatud püramiidi alla maapõue. Giza püramiidid on kõige suurem...
Elu pärast surma • sarnaneb maise eluga • jätkub taevas, allilmas või päikesejumala laevas • elavad saavad seda surnule ohvriandidega kindlustada • arvestati ka olematuks muutumise võimalusega (kui surnutekohtu otsus oli ebasoodne) • kuni 1. vaheperioodini oli surematus jumalate ja kuningate privileeg, seejärel usk surematusesse „demokratiseerus” Surma ja sealpoolusega seotud kirjandus • püramiidide tekstid • sargatekstid • surnuteraamat Egiptuse kunst Põhiprintsiibid • frontaalsus- kunstil oli oma funktsioon Seminar Polüteisimi vs monoteism • polüteismi on jumal keegi • monoteisimi on jumal inimene • Egiptuses ei ole koraani ega piibilga sarnast teksti, pühakiri puudub • Egiptuse usundid on 42 jumalat, gnoomide järgi • Maailmaloojad: Ra, Thot, Ptah • Kuningas on Maati tagaja, kui kuningas suri siis pidi tagatama see, et kohe oleks uus kuningas, sest kuningas tagas selle, et oli Maat.
Budism Buddhism on usulis-filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 6.-5. saj. e.m.a. ning kujunes hiljem kõrvuti ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. Maailmausundist . Selle õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit . Budism tekkis brahmanismi ehk hinduismi varajase arengujärgu langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses, sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja temaga samal ajal tekkinud dzainismiga . Algbudismist ei ole kindlaid teateid, sest budismi kanoonilised tekstid on kirja pandud tunduvalt hiljem (2. saj. e.m.a.-7.saj. m.a.j.) . Ent arvatavasti kuuluvad õpetuse varasemasse järku neli nn. Õilist tõde: 1) on olemas kannatus, 2) kannatusel on põhjus (ihad ja soovid), 3) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega), 4) selleks on 8-astmeline tee(õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine . Kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus . Kan...
Sisselõike teinud meest hakati kombe kohaselt sõimama ja kividega pilduma, et ta vaaraot oli puudutanud, nii et ta pidi põgenema. Nina kaudu eemaldati aju, südame asemele pandi püha mardikas skarabeus. Surnukeha oli umbes 40 päeva soolas, kuivatati 70 päeva. Keha topiti täis saepuru, kive, liiva, savi. Siseelundid pesti veinis ja asetati savipottidesse keha kõrvale ja keha asetati sarkofaagi. Enne seda mässiti keha ümber sidemed ja nende vahele asetati papüüruselehtedel surnuteraamat. Tihti kulus palsameerimisele pool aastat. Palsameeritud ja immutatud surnukeha kaunistati. Esialgu pandi vaaraole kaasa ka tapetud orjad, teenrid, naised jne, hiljem nende asemel savist ja kivist kujud. Kui vaarao suri, kuulutati välja 72 päeva leina. 4 Egiptuse ühiskond Egiptuse valitseja oli vaarao. Talle allus kogu maa ja kõik inimesed. Vaaraot peeti jumala asemikuks maa peal
Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on alles ka rohkesti muid muistiseid, mis on säilinud sajandeid pärast nende kasutamise lõppu. Viimasel ajal on arheoloogid välja kaevanud palju iidseid ehitisi, külasid ja vanadest Egiptlastest alle...
U 3000 eKr ühendati Egiptus üheks kuningriigiks. Edaspidises Egiptuse ajaloos eraldatakse kolme perioodi: I. Vana riik Sellest ajast pärit suured püramiidid Gizas- vaaraode matmispaigad Kirjalikke tunnistusi vähe: Püramiiditekstid, mis sisaldavad mitmesuguseid matmisriitusi II. Keskmine riik Sellest ajast on säilinud mitmed kirstu ja sarkofaagitekstid III. Uus riik Sellest ajast pärit surnuteraamat Jumalad Egiptlaste usk oli polüteistlik. Vaarao Ehnaton Püüdis sisse viia ainujumala kultust Oli esimene monoteist ajaloos. Monoteismiga püüdis nõrgendada preestrite võimu Egiptuse jumalaid võib liigitada kahte rühma: I. Kohalikud jumalad Neid oli väga palju ning olid sageli loomataolised Nt. Lõvijumalad, krokodillijumalad, iibisejumalad II. Kosmogoonilised jumalad Olid väga tähtsad ja tunti kogu Egiptuses
Selle ajajärgu kirjutised moodustavad mahukaima osa viienda dünastia lõpul või kuuenda dünastia ajal rajatud püramiididesse jäädvustatud arvukad rituaalsed tekstid ning loitsud. Keskegiptuse keele kasutamine toimus Keskmise Riigi ajal. Allikad: sargatekstid (vanemad esimesel vaheperioodil, ja nooremad Keskmise Riigi ajal), "Kahe tee raamat" (teisepoolsuse vanim kartograafiline kirjeldus). Uusegiptuse / hilisegiptuse keel. Allikad: Surnuteraamat, "Teisepoolsuse juhid" (Päikese öine sõit läbi maailma), rohkete hümnide ja palvete üleskirjutamine. Demootilist keelt kasutati Kesk- ja uus/hilisegiptuse keelele vastavalt Keskmise, Uue ja Hilise Riigi ajal ning need olid üsna lähedal rahva igapäevakeelele. Antud keeltes on tänapäevani säilinud kaheteistkümnendast dünastiast kuni Uue Riigi alguseni loodud kirjutised: jutud, kirjad ja äridokumendid, kõik hieraatilises kirjas papüürusele üles tähendatud. Etioopia ja
peale. Araablased kinnitavad, ja egiptlased ise möönavad, et just selle tõttu austavad egiptlased iibiseid nii väga. Iibis on sügavmusta värvi, sookure jalgadega lind; tal on tugevasti konksus nokk kui rukkiräägul. Säärane ongi madudega võitleva musta iibise kirjeldus". Teeba teoloogiline s ü s t e e m. (Keskmine Riik: 21-18 ss., XI-XIII dünastiad; Teine vaheperiood: 18-16 ss., XV- VI dünastiad; Uus Riik: 16-11 ss., XVIII-XX dünastiad. Peamised allikad: Nooremad sargatekstid, Surnuteraamat jt.). Keskmise Riigi ajal sai valitseva dünastia peajumalaks Amon-Ra, kes Uue Riigi ajal tõusis Egiptuse maailmariigi jumalate kuningaks. Atoni kultus, mida Amenhotep IV (Ehnaton, 14 s.) püüdis tema asemele vägivaldselt kehtestada, oli küll otsustav samm range monoteistliku jumalamõiste suunas, jäi aga oma äärmise ühekülgsuse tõttu egiptlastele vastuvõetamatuks. Amon loomis-ja viljakusjumal, sõnasõnalt "nähtamatu", "varjatud". Ehkki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
