Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised oskused täienevad inimesel minnes üle viljelusmajandusele?
  • Mille eeskujul kujundati kreeka tähestik?

Lõik failist

ÜLEMINEKUEKSAM 2017
MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON
I PÕHIMÕISTED
1. INIMENE ESIAJAL
Ajalooallikad – kirjalikud, esemelised, suulised
Ajalugu uurivad – paleoantropoloogid ( luud ), arheoloogid (esemed), geneetikud (geneetilisus), etnoloogid (pärandid), numismaatikud (raha)
Inimese kujunemise etapid:
  • Hominiid – inimahvlane (5-2 miljonit aastat tagasi)
  • Australopiteekus – lõunaahvlane (raipesööja)
  • Homo habilis – osavinimene (hakkas küttime, tööriistad kivist)
  • Homo erectus – sirginimene (sile nahk, küpsetab liha, teeb tuld , püsiva elamisega)
  • Homo sapiens neanderhalensis – matsid surnuid, osavad kütid
  • Homo sapiens sapiens – takrinimene (kütid, korilased , kalastajad)
    Algsed tegevusalad – küttimine , kalapüük , korilus
    Muinasaja kunsti alged – kõigel elaval on hing, kunst kujunes koos uskumusega, kujukesed, esimesed joonised luudel , sarvedel ja kivil
    Kuulsad koopamaalingud – Lasaux, Altamira , Chauvet
    Venus – naisekujuke, viljakuse jumalanna
    Animismusund , kus loodus on hingestatud
    Toteismusund , kus sugukond põlvneb mõnest loomast
  • ESIAJA INIMESE TEGEVUSALAD
    Küttimine – mammutid , põhjapõdrad, piisonid (vibuga)
  • Vasakule Paremale
    MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON #1 MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON #2 MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON #3 MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON #4 MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON #5 MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON #6 MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    32
    docx

    India

    poolkuu piirkonnast. Põlluharijad rajasid selgepiirilise tänavavõrguga asulaid, mis koosnesid keskse õue ümber savistellistest tehtud mitmeruumilistest hoonetest. Juba enne kõrgkultuuri kujunemist on olemas tõendeid künnipõllundusest. IV-III at vahetusel eKr levis metallikasutus ning hakati valmistama pronksi. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode- Indias) tekkis III aastatuhande keskel varase pronksiaja tsivilisatsioon, mida on nimetatud Harappa või ka Induse kultuuriks. Selle kultuuri suurimad keskused olid Harappa, Mohenjo Daro, Kalibangan ja Dholavira linnad. Induse kultuuri elanike etniline päritolu on täpselt välja selgitamata. 2.3. Induse kultuuri linnad: Umbes 2600 eKr kerkisid Induse kultuuri aladel (Himaalaja jalamilt kuni India ookeanini) uhked linnad, millest suurimad olid Harappa ja Mohenjo

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Hiina ja India Ajalugu

    Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil Ohvrite toojad brahmaanid tõusid peaaegu maapealseteks jumalusteks, sest nende käes oli ohvrite tohutu vägi. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli kõrge Hinduismi peetakse usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks Hinduism on India rahvuslik usund, sest on lahutamatult seotud India kultuuri,ajaloo ja elulaadiga Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, pooldajate arvult on hinduism kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel) Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid Hinduism on brahmanismi edasiarendus Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    docx

    Usundilugu

    Usundilugu. Religioon ­ (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon ­ 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk ­ 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk ­ Kark, tugi. Küpsusk ­ Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3

    Usundiõpetus
    thumbnail
    40
    docx

    Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum

    Õndsad- keisrisugu. Ei tegelenud Õilsad- kõige tähtsam inimtüüp Õilsat iseloomustab püüd hariduse ja kultuuri poole. Õilis mõistab, et on vaja olla inimlik. Õilis mõistab, et on ühiskondlik olend ja seega peab oma kutsumuseks teiste inimeste teenimist, et kõige paremaid võimalusi selleks pakub riigiamet, siis on õilsa eesmärgiks tõusta karjääriredelil. Tõus peab kulgema aga läbi harituse, mitte alatuse 4. Panteistlik usund Ei tehta vahet elusa ja elutu vahel. Loodusobjektidel, inimestel ja inimeste tehtud asjadel oma Kami- jumalik vägi. N. Fudji- väga populaarne pühapaik ja palverännakute sihtpunkt 5. On polüteistlik usund Personaalsed jumalad on taevase päritoluga kamid. Peajumalannaks on päikesejumalanna AMATERASU (taevas särav). Talle on pühendatud tempel ISE- pühamu Sümbol: peegel, mõõk, juveel

    Usundiõpetus
    thumbnail
    12
    odt

    Üldine usundilugu

    a. Jaapan: budism Mahajaana ­ budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri. Munk Eisai tõi Hiinast zen ­ budismi. Sarnaselt hiina chan ­ budismiga on zenis kirgastuse saavutamiseks tähtsad paradoksid ja keerdküsimused ­ koanid, samuti meditatsioon. Zen ­ budism on andnud Jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni ­ hinduismi ja budismi sünnimaa. Umbes 3000 ­ 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo ­ Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas.

    Üldine usundilugu
    thumbnail
    22
    docx

    Usundiloo konspekt ja mõisted

    peavad kuulutama-prohvetid, karismaatikud.   Ühest sotsiaalsest seisundist teise viimiseks viiakse läbi üleminekuriitused: laps/sündimine; täiskasvanuks saamine; abiellumine; surm.   Levinud totemism-usk sellesse, et põlvnetakse mõnest loomast, linnust, taimest vms, tuntakse reaalset sugulust.   Väga tihedalt seotud loodusega. Hinduism-hindud  Suuruselt kolmas usund maailmas, 850 miljonit-1 miljard järgijat   Tekkinud umbes 1500a eKr, kui aarjalased tungisid Indiasse, panid kirja religioossed reeglid ja tõid kaasa oma usundi, mida nimetati Veda usundiks.   Algselt oli see ohverduslik, polüteistlik, tõi kaasa kastikorra-inimene pidi kuuluma kindlasse seisusesse.   Hiljem muutus see usundiks, kus preestrite roll oli väga tähtis, preestrid pidid

    Religioon
    thumbnail
    10
    doc

    Usundiloo mõisted 10. klassile

    Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus ­ mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt ­ tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest

    Usundiõpetus
    thumbnail
    8
    doc

    Kauged tsivilisatsioonid

    AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses ­ indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun