6. Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused jehhoova tunnistajad Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel: 1. Etnilised usundid tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism. 2. Rajatud usundid teke seotud kindla isikuga; näiteks budism, kristlus, islam, mitmed uususundid. Sunkretism usundite segunemine. 6. Religioonide teaduslik uurimine deism Newtoni vaadete põhjal kujunenud arvamus (jumal kui kellassepp) Egiptuse usund polüteistlik Maausk animistlik Islam monoteistlik Vana-Kreeka usund polüteistlik Judaism monoteistlik Taoism monistlik religioon Vana-Rooma usund polüteistlik Kristlus monoteistlik Hinduism monistlik religioon New Age monistlik religioon Religioonifilosoofia - Filosoofia haru, mis tegeleb religiooni küsimuste uurimisega. Teoloogia usuteadus Religiooniteadus religiooni ja usundite uurimine teaduslike meetoditega.
Koostasid : Marleen & Liisi MÕISTED Noom väikene riik Skarabeus egiptlaste püha mardikas , kelle kujukest kasutati amuletina Reljeef skulptuurteos , mille puhul kujutis on saadud mingi pinna süvendamise teel Dünastia rida samast suguvõsast üksteise järel põlvnenud valitsejaid Hieroglüüfkiri egiptlaste endi välja mõeldud kiri Vaarao egiptuse valitseja Egiptuse poos poos , kus kehajaladnägu on külgvaates ja silm otsevaates Polüteistlik usutakse ja austatakse paljusid jumalaid Antropomorfne inimesetaoline Palsameerima laiba lagunemise vältimiseks tehtud protsessid laibaga Muumia palsameeritud laip Mastabas muumiate säilitamiseks ehitatud hooned , mis koosnesid maaalustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kiviehitisest RIIKIDE TEKKIMINE Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põlluharimine on olnud võimalik ainult Niiluse orus .
Tänapäeval on erinevate usundite tunnistajaid kokku üle 6,6 miljardi, ning sellest arvust moodustavad suurema osa kristlased ja moslemid. Usundeid on võimalik eristada mitmel erineval viisil. Kõige populaarsem on liigitada usundeid neljal erineval viisil: jumalakäsitluse põhjal liigitus, tekkeprotsessil põhinev, algallikatel põhinev ning levikul põhinev liigitamisviis. Üks aspekt, mille poolest usundid erinevad, on see, kas usund on monoteistlik või polüteistlik. Monoteistlik usund on see, kus usutakse ainult ühte jumalasse samas kui polüteistliku religiooni järgijad usuvad mitme jumala olemasolusse. Kristlus, islam ning judaism on ühed tuntumad religioonid mis on monoteistlikud. Kristluse järgijate keskmeks on Jeesus Kristuse elu ning õpetused. Islamiusundi järgijad peavad oma jumalaks Allahit kelle kõrval on üheks kõige tähtsamaks prohvet Muhamed. Judaism aga on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja
ISLAM Kaubandus oaasides nn Meka Nomaadid kasvatavad kaameleid, veavad kaupa: Araabia ps läänerannikul on nn Viirukitee Riiklust pole, hõime juhivad seigid Polüteistlik religioon(pühad taevakehad, kivid, dzinnid e loodusvaimud, kristlus judaism jne) Muhamedi isikust Muhamed elas 570-632 pkr Mohammad ibn Abd Allah sündis Mekas; isa suri kohe; ema, kui ta oli 6- aastane> perekond kasvatas üles Hakkas kaameliajajaks>tutvus judismi ja ristiusuga Muhamedi vaime ärkamine: 25-aastaselt abiellus 40- aastase kaupmehelase Kadidzaga>edukas kaupmees+ muretu eli 15 aastat Usutunnistus ehk sahadah: Ei ole teist jumalat peale Allagi ja Muhamed on tema prohvet
5) leiutati kaared ja võlvid 6) Templikompleksti tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. VI.Egiptus 1. Nimeta egiptuse kunsti 3 tähtsamat perioodi. 1) Vana Riik 2850-2052 e.m.a 2) Keskmine Riik 2052-1570 e.m.a 3) Uus Riik 1570-715 e.m.a 2. Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? Mis seda mõjutas? Milline oli egiptuse usk (polüteistlik või monoteistlik), millised olid egiptuse jumalad? 1) Kui kaua? Vanade egiptlaste loodud kultuur oli väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. 2) Milline oli usk? Vana-Egiptuse religioon oli polüteistlik, austati ja kummardati paljusid jumalaid 3) millised olid egiptuse jumalad? Egiptlased kujutasid oma jumalaid kas: - antropomorfsetena ehk inimesekujulistena.
[email protected] 9.november 2016. Hiina usundid Polüteistlik loodususund Taevajumal Shang-di – „Taevane keiser“ Yang – mehelik, soe, valge Yin – naiselik, külm, pime Dao – kulg Esivanematekultus Taevatempel Pekingis Taoism Rajaja pool-legendaarne õpetaja Lao-zi (6. saj eKr) Daodejing – „Kulgemise väe raamat“ Riigiusund - Hani dünastia ajal ajaarvamise vahetusel Müstiline usund. Kloostrid. Konfutsianism Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu – „Vesteid ja vestlusi“ Viie suhte harmoonia: Valitseja – alam,
Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ümbersünniahel karma – (tegu) – teo ja tagajärje seadus dharma – seadmus, seadus, kohustus mokša – vabanemine (ka orgasm)
Egiptus Lisette Raud 6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Usk Jumalad Templid Müüdid jumalatest Surmajärgsus Pühad loomad Kasutatud kirjandus Usk Polüteistlik Kaks gruppi 1) kohalikud jumalad väga palju loomataolised 2) kosmogoonilised jumalad tähtsad kogu Egiptuses Inimesetaolised Jumalad Horos inimesena koos kulliga, kuningavõimujumal Seth oli Horose rivaal, oli tormi, eelkõige kõrbetormi, jumal, üldiselt esindas kurja jumalatüüpi. Amon-Ra tüüpiline päikesejumal, eluandja, õiguse, korra looja. Isis varaseim ja tähtsaim, toidujumalanna
Islami usu teke Koostaja:Alexander Kerdo Juhendaja:Hilje Saag Araabia enne islami usku Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastavad jumalad. Austati ka palju looodusobjekte,sealhulgas kive. Neist tähtsam-must metoriit-asub Mekas müürituna Kaaba templi seinal. Kaaba tempel oli pühendatud Allahile ja teistel 360 jumalale. Muhammed Muhammed sündis 570pkr Meka linnas. Muhammed oli kaubmees Meka linnas. Muhammed käis aegajalt mõtisklemas Hira mäe koobas. 610 olles Hira mäe koobas ilmutas Allah end Muhammedile. Muhammed usku kuulutamas
Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 3000 1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. Varajane faas: veedade usund Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarialased, kelle usundit nimetatakse veedade usundiks ehk veeda usundiks. Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Pühad tekstid
bandusega, silmapaistva arhitektuuriga. vähenesid, hakkas kujunema naturaalmajandus. Sõja- · riigipiire kaitses piirikaitsevägi. · lisaks piirikaitsevägedele loodi tagavaraväed, mida vägi sai vastavalt vajadusele ümber paigutada. Reli- · kristlus keelatud usund. · kristlus legaliseeriti. gioon · polüteism. · polüteistlik religioon hakkas asenduma mono- teismiga.
Araablased ja islamimaad Geograafilised ja looduslikud olud Araabia poolsaar asus varaseimate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Elanikkond kõneles semiidi keeli ja tegeles rändkarjakasvatusega. Jeemeni riikide jõukus põhines niisutuspõllundusel ning kaubandusel. Enamik Araabia poolsaare asukaid teenisid elatist beduiinidena. Ühiskond - patriarhaalne. Araabia poolsaar Ühiskond ja usk Polüteistlik. Austatakse palju loodusobjekte, nt must meteoriit Araablaste tähtsaim usukeskus. Allah oli kõige tähtsam jumal. Kaaba tempel on pühendatud Allahile ja 360 teisele jumalale, kelle puust kujud olid sinna püstitatud. Kaaba tempel Muhamed ja tema kuulutus Prohvet. Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi asutamist ainujumalana. Sellises usust sai islami usk ja selle pooldajad olid moslemid.
Henoteism religioonifenomenoloogiline mõiste, mille järgi kerkib polüteistlikus pantenonis aeg-ajalt esile jumal, kes jätab teised varju, ning kellele on suunatud kultus, kuid ei eitata teiste jumalate olemasolu. Panteism jumalausundi tüüp, mille järgi kõik olemasolev on Jumal ja Jumal on kõiges ümbritsevas. Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalapere. Peajumalaks oli taevajumal Shang-di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. 1. at vahetuseks eKr: mailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg)
Kindel ja ühtiv jumalate süsteem tähelepanu puudus Religioon oli rahvapärasem Jumalaid kujutati suure perekonnana Vaimuelu ja mõttemaailma kujundasid preestrid Usk on seotud riigivõimuga Religioon oli polüteistlik 2
Araablased ja Islamimaad Kõrbete ja pooltkõrbetega kaetud Araabia poolsaar asus varasemate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Sealne semiidi keeli kõnelev enamik Araabia poolsaare asukad hankisid elatist rändavate või poolpaiksete kaamelikasvatajatena. Suur osa araablasi elas teineteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid suguvõsadeks. Araablaste usk oli polüteistlik. Arvukate, peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid. Lisaks jumalatele austasid nad ka paljusid loodusobjete, ka kive ( kõige tähtsam must meteoriit, asub Mekas). Araablaste seas tõusis esile üks peajumal Allah, ülistusest hoolimata oli ta tegelikult üks paljudest jumalatest. Jumalatele oli pühendatud Kaaba tempel (361 jumalat) VII sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt allahi austamist ainujumalana
) 9.Kahe jõe vahele madalale ehitati templid ja kõrgemale lossid, sest 10.Ehitustehnilised võtted: ümarkaared ja võlvid. 11.Vanas mesopotaamias kasutati savitelliseid, mis olid päikese käes kuivatatud. Paljud pole tänu ilmastikule vastupidanud. 12.Egiptuse kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi. Üks kujutab valitsejate ülistamist. Egiptuses on kunst seotud religiooniga. Ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamine sama moodi. Religioon oli polüteistlik, st et usuti ja austati paljusid jumalaid. 13.Vaaraod lasid endale püramiide ehitada ka eluajal, sest nende tegemine võttis väga kaua aega. 14.Hauakambreid kaunistati värviliste maalingutega, pandi kaasa varandust. 15.Vaaraode skulptuurid olid sellised, mis kujutavad vaaraode ja jumalusi – need on eriti ranged, suursugused ja üldistatud. Vaaraosid kujutati tavaliselt sirges poosis, vasak jalg eespool, rusikasse
Araablased Semiidi päritolu Enamik elavad Araabia poolsaarel Islamiusulised Sunniidid ja siiidid Kokku 200 miljonit. Kõige rohkem Egiptuses. Domineerivad veel Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas, Jordaanias, Liibanonis, Dijiboutis, Somaalias, Iraagis, Kuveidis, Jeemenis, Kataris, Behreinis, Araabia Ühendemiraatides ja Omaanis . Islami kujunemine Islami usutunnistus ehk kreedo- Allah ja Muhamed on tema prohvet Polüteistlik Allah üks paljudest jumalatest Loodusjõud 610-612 sõnum Allahilt Ainult Allahi teenimine Islami usk ja kombed Püha raamat Koraan otsene jumalasõna Viis tugisammast Usk ainujumalasse Palvetamine Vaeste toetamine - Zakat Ramadaan Palverännak Mekasse Hadz Kuues: dzihaad- püha sõda Mosee Koraan ja Piibel Koraan Piibel Islamiusu Pühakiri Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri.
antiikkultuur renessanssi tekkimisel? Ühiskonnakorraldus oli kahes kultuuris suhteliselt sarnane. Antiikajal oli tavaliselt võimul keiser ning riiki valitseti koos senatiga. Suure tähtsusega ühiskonnas olid ka ratsanikud, kellele renessansiajast vastavad rüütlid. Nii antiikkultuuris kui renessansis olid talupojad ja käsitöölised alamkihis, nendest allapoole jäid antiikajal vaid orjad, kuid renessansi ajals oli orjandus peaaegu kadunud. Antiik- Kreekas oli ühiskond polüteistlik ehk usuti paljudesse jumalatesse, kellest peamised olid Zeus, Hera, Poseidon jt jumalad. Jumalatele püstitati suuri templeid ja nende auks peeti pidustusi, mille lõpus toodi ohvreid. Keskajaks oli välja kujunenud monoteistlik kristlus, mis oli saanud paljudes maades riigiusuks. Usuti vaid üht jumalat ning tema poole palvetati. Jumala auks ehitati kirikuid, seega sarnasus jumalate austamise osas on olemas. Üldisemalt võttes olid antiikkultuur ja renessanss usu osas erinevad.
reeglite ja mudelite vormid, mis püsisid 3000a, kaanoniline kunst säilitab traditsioonilise ühiskonna ülesehitust ja eneseteadvust. u 3000 a e.Kr (Lõunaja Põhja Egiptuse ühendamine) kuni 30 e.Kr Rooma riik alistab Egiptuse. Jaguneb: Vana keskja uusaeg. Dünastiate järgi. Alam egiptus ja ülem egiptus. Egiptuse traditsioonid olid tugevad ja kunst säilis kaua. Vanaegiptuse religioon oli polüteistlik, see tähendas, et siin usuti ja austati paljusid jumalaid. Neid kujutati kunstis. Kunsti mõjutas uskumus. Palsameerimine usuline rituaal, selleks, et laibad säiliks 6.EGIPTUSE KUNST EHNATONI AJAL Ehnaton elas 14. saj eKr. Tema nimi oli algul Amenhotep IV. Tõi usuellu monoteismi usuti 1 jumalat kummardati Aton'it. Vaaraod kujutati realistlikult, teistega rohkem võrdselt. Ehnaton ja Nofretete olid
Püramiidid • Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. • Umbes 2600 aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. • Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptuse jumalad • Egiptlaste usund oli polüteistlik, mis tähendab seda,et austati paljusid jumalaid. • Paljudel loodusnähtustel, esemetel ja muul oli nende ettekujutuses oma jumal. • Sageli kujutati jumalaid looma peaga või mõne looma kujul. • Jumalatele püstitati templeid. Pühad loomad • Egiptlased pidasid kasse, härgi, koeri ja krokodille pühadeks loomadeks. • Need loomad olid jumalate esindajad. • Mõnikord elasid nad templites ja preestrid tõid neile iga päev ohvriande.
VI.Egiptus 1. Nimeta egiptuse kunsti 3 tähtsamat perioodi. 1) ................................................................... 2) ................................................................... 3) ................................................................... 2. Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? Mis seda mõjutas? Milline oli egiptuse usk (polüteistlik või monoteistlik), millised olid egiptuse jumalad? 1) Kui kaua? ......................................................................................................................... 2) Milline oli usk? ................................................................................................................. 3) Millised olid junmalad? .................................................................................................... ......
12. e.Kr tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse dooria, Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule joonia hõimud. 11. - 8. sajandil e.Kr. oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane. Oluliseks uuenduseks oli raua lai kasutuselevõtt. Tekkisid eraldiseisvad linnriigid, mis omavahel võistlesid, vahel ka sõdisid. Ühtset Kreeka riiki ei tekkinudki, ometigi tundsid kreeklased ennast ühtse rahvana. Kreeklaste usund oli polüteistlik oli mitmeid jumalusi. Jumalaid kujutati nii välimuselt kui käitumiselt inimesesarnasena. Kreekast on ka pärit ka sportimine (esimesed olümpiamängud 776 e.Kr.). Kõrgelt hinnati ka vaimse kultuuriga tegelemist. Kujunes välja filosoofia ja teaduste alged, kirjandus ja teatrikunst. Vana-Kreeka vabaõhuteater oli iseloomulik ehitis. Vaatajate pingiread (theatron) olid raiuti hobuserauakujuliselt looduslikust mäenõlvast ja piirasid all asuvat ümmargust väljakut (orkestra)
ANTIIK- KREEKA KUNST. Kreeka ajalugu algab doorlaste sissetungiga Kreeka aladele. Peale põlluharimise tegelesid kreeklased ka meresõiduga, seetõttu laiema silmaringiga ja ettevõtlikud. Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e
Hinduism Ajalugu ja tekkimine: Hinduismi juured peituvad u 2500 a eKr, Indias õitsele puhkenud induse kultuutis, sellele kultuurile panid aluse u 3000 a eKr Indiasse saabunud draviidid. Nende religionn (usund) oli polüteistlik ( mitu jumalat). Õpetus: Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Kõik elusolendid nii inimesed kui loomad on osakesed jumalast. Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles
Islami pühakiri on Koraan (araabia keele kauneim pärl, kirja pandud riimproosas), mis määrab ära inimese kohustuslikud teod, soovitavad teod, neutraalsed teod, mittesoovitavad teod ja keelatud teod. Meka suunas palvetatakse 5 korda päevas. Islami pühamaja on mosee. Islamiusul on 1, 3 miljardit järgijat üle maailma. Muhamedi elu ja tegevus. Islam on maailmareligioonidest noorim, maailmas leviku poolest teisel kohal. Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund. Kõige tuntuim oli jumal Allah. Meka ja Medina olid kaubanduskeskused. Muhamed sündis Mekas 570pKr. Umbes 40-aastaselt hakkas nägemusi nägema, ramadaanikuu ajal ilmutas talle ennast ingel Gabriel, kes ulatas talle kirjutise, käskides seda lugeda, see on Koraanis, 96.suuras. Esimesed poolehoidjad olid moslemid (Jumala tahtele allunud) Abu Bekr ja Ali, kellest said järgijad - kaliifid. Tagakiusamise eest põgenes 622pKr Mekast Medinasse, seda loetakse islami ajaarvamise alguseks
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile?
· Egiptuse ajalised piriid: 1. Vana riik (2850-2052 eKr) valitsesid vaaraod Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ja püstitati kuulsad püramiidid. 2. Keskmine riik (2052- 1570 eKr) 3. Uus riik (1570-715 eKr) Egiptuse suurima võimsuse aeg. · Kunstitraditsioonid kestsid väga pikalt ja sama stiil säilis. · Religioon oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kunstis kujutatigi tihti jumalaid. · Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Surnu keha säilitati, sest usuti et inimese elu võib jätkuda ka peale surma ja on vaja säilitada keha, kuhu hing saaks asuda. · Püramiidide ehitamisega hakati varakult pihta, sest need võtsid väga kaua aega. · 3 kuulsamat püramiidi on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele
Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed Vana-Kreeka Vana-Kreekat on teisiti kutsutud ka Hellaseks. Hellases elasid muinaskreeklased ehk hellenid. Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaarte lõunaosa, Egeuse mere saari ja Väike-Aasia läänerannikut. Kreeklased tundsid end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuur. Religioon Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad jumalad ehk kehtis polüteistlik usk. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju ja neid kujutati antromorfsetena ehk inimeste sarnastena. Usuti, et jumalad on surematud. Jumalatele ehitati suuri templeid ja neile toodi ohvriande. Jumalate auks toimus suuri pidustusi. Olümpose mägi Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas.
bandusega, silmapaistva arhitektuuriga. vähenesid, hakkas kujunema naturaalmajandus. Sõja- riigipiire kaitses piirikaitsevägi. lisaks piirikaitsevägedele loodi tagavaraväed, mida vägi sai vastavalt vajadusele ümber paigutada. Reli- kristlus keelatud usund. kristlus legaliseeriti. gioon polüteism. polüteistlik religioon hakkas asenduma mono- teismiga.
Edaspidises Egiptuse ajaloos eraldatakse kolme perioodi: I. Vana riik Sellest ajast pärit suured püramiidid Gizas- vaaraode matmispaigad Kirjalikke tunnistusi vähe: Püramiiditekstid, mis sisaldavad mitmesuguseid matmisriitusi II. Keskmine riik Sellest ajast on säilinud mitmed kirstu ja sarkofaagitekstid III. Uus riik Sellest ajast pärit surnuteraamat Jumalad Egiptlaste usk oli polüteistlik. Vaarao Ehnaton Püüdis sisse viia ainujumala kultust Oli esimene monoteist ajaloos. Monoteismiga püüdis nõrgendada preestrite võimu Egiptuse jumalaid võib liigitada kahte rühma: I. Kohalikud jumalad Neid oli väga palju ning olid sageli loomataolised Nt. Lõvijumalad, krokodillijumalad, iibisejumalad II. Kosmogoonilised jumalad Olid väga tähtsad ja tunti kogu Egiptuses Olid tavaliselt inimesemoodi
1.Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Usk oli polüteistlik. Jumalatele püstitati austusobjektina kujusid. Tähtsaks peeti ka muid loodusobjekte-meteoriit(Mekas). Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid. 2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse
VANAKREEKA KUNST Kreekast on pärist sportimise ja olümpiamängude traditsioon, tähtsal kohal olid ka kirjandus ja teatrikunst. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati Kreekas väga kõrgelt. Teatrikunst kasvas välja jumal Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati vabas õhus, kus vaatajate pingiread olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast. VANAKREEKA USUND Usund oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kreeklased uskusid, et jumalad on inimesetaolised, nii kehalt kui ka vaimult. Jumalatega võis suhelda iga inimene. JUMALATEGA SUHTLEMISE KOHAD: Templid, mille altarile toodi jumalatel ohverdusi Oraaklid, kus inimesed käisid oma küsimustele vastuseid saamas. Kreeka kunst arenes välja 600 e.Kr., mis jagunes kolme perioodi: ARHAILINE e. vana aeg KLASSIKALINE e. õitseaeg HELLESNISTLIK e. hiline aeg ARHITEKTUUR
traditsioonide austamine. Ehkki Bütsantsile polnud võõras inimeste liikumine ühest ühiskonnaklassist või ametist teise, ei saanud see minna liiga suurde vastuollu olemasoleva korraga. Islami teke sai alguse 7. sajandil. Kui selle sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Siiamaani olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad, kes tegelesid ka kauplemisega. Araablaste usun oli polüteistlik, mis tähendas paljude jumalate, aga ka pühade puude, kivide ja allikate austamist. Kui islam ületas Araabia poolsaare piirid, levis ta esmalt Lähis-Idas ja Iraanis, st piirkondades, kus oli juba aastatuhandeid olnud kõrgkultuur. Pärast Muhamedi surma valisid araablased talle järglase- ilmaliku valitseja ja usujuhi – kaliifi. Vastloodud riiki hakati kutsuma kalifaadiks. Lääne-Rooma riik oli sattunud poliitilisse ja majanduslikku kriisi juba enne germaanlaste sissetunge
Vana Egiptuse kunst 1. Egiptuse Ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kehtis absoluutne monarhia. Alumisel astmel olid orjad, ning tipus seisis jumalikustatud kuningas– Vaarao. Egiptus oli maaÜhiskond. Religioon oli polÜteistlik ehk austati paljusid jumalaid (nt Amon– Loomingu ja viljakuse jumal. Anubis– Surnute jumal. Anubiseks kehastusid enamasti preestrid) Jumalad võisid olla nii inimese– kui ka linnu või loomakujulised või veel ka poolinimesed, poolloomad/linnud (Sfinks on lõvi keha ja inimese peaga, tähistasid valitsejat või päikesejumalat). Egiptlased olid sÜgavalt usust mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast. Riietus peegeldas Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline lei...
Linnad Induse kõrgkultuurist Harappa ja Mohenjo Daro Lehma austamine 2000 a. eKr tungisid Indiasse aarjalased. Tõid kaasa sanskriti keele. Tõid kaasa kastikorra, mis määras inimese positsiooni. Mitte-aarjalased jäid kastikorrast välja ja olid puutumatud. India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti, et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus · Brahmanism (nimetus tuleb India preestri nimetusest "brahmaanid") preestrikeskne ohverdamisusund, jumalate roll oli usundis oli väike, kõige tähtsamad olid preestrid ja ohverdamised · Hinduism Hinduismi pühad tekstid · Vedad Kõige vanem on Rigveda. Kirja on panema hakatud alates 1200 a. eKr, kirjas on 1028 hümni e. suktat. Hümnid pühendati jumalatele, nt
Nii tegid nad ise maad tasaseks, ehitades mäeküljele astmed. See oli ka heaks niisutussüsteemiks (ka vee ära uhtumiseks). Selle asemel, et vihmavesi mäeküljelt alla jookseks, suunasid inkad vee igalt astmelt eraldi alla. Veel rajasid nad avedukte, et vajadusel vett ühest kohast teise kanda. Inkad ja loomapidamine Inkad pidasid laamasid, biisamparte, alpakaid, koeri, merisigu ja vikunjasid. Religioon Polüteistlik Viracocha oli jumala looja. Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal, Inti. Inimohverdused olid osa religioossetest rituaalidest. Tihti toodi inimohvriteks lapsed. Päikesejumal Ohverdus toimus vaid väga olulise sündmuse puhul.
Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. · Varajane faas: vedade usund Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse vedade usundiks ehk veda usundiks. Vedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. · Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Buddhism (budism) Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a.
põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik
keiser). Põhipunktid: 1. Puudub rajaja. 2. Puudub väljakujunenud õpetus ning usutunnistus. 3. Puudub pühakiri. Olemas pühad tekstid: ,,Jutustused ennemuistsetest sündmustest" müüdid, legendid jumalatest. ,,Jaapani ajaraamatud" kroonikad, kus rõhutatakse keisrile jumalikku päritolu. 4. On animismi (loodusjumaluste austamine, loodusobjektide hingestamine) sugemetega. Nt: Fudji mägi. Usk ei ole täielikult animistlik, sest esinevad ka personaalsed jumalused. 5. On polüteistlik. KAMI jumalus, jumalik mägi. Kamid on peajumalad, loodusvaimud, esivanemate hinged, ajaloolised isikud jne. Peajumalaks päikesejumalanna Amaterasu (,,taevas särav"). Temale on pühendatud peatempel Ise pühamu. Sümbol: peegel, juveelid, mõõk. Toitumisega seotud jumalatest tuntud eelkõige Inari (,,riisimees") teda kujutatakse rebasena, kellel on pudipõll ees. Veel on tuntud jõukusejumal Daikoku. 6. Palvetamine: nii templites kui kodus
Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut.haamriga, sest ta võitleb hiiglastega ja kõmistab piksena. Sõdalased said temalt jõudu. Vastab mustsete eestlaste Taarale ja tema nädalapäev-neljapäev.
Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut.haamriga, sest ta võitleb hiiglastega ja kõmistab piksena. Sõdalased said temalt jõudu. Vastab mustsete eestlaste Taarale ja tema nädalapäev-neljapäev.
Maailma usundid Natalja Laius 11a Usund Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism
Keskaeg 7. MUHAMED JA KALIFAAT Araablaste ühiskond ja usk: Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastatavatele jumalatele püstitati kujusid. Austati loodusobjekte: must meteoriit – asub Mekas, Kaaba templis – selle juurde tehti iga-aastaseid palverännakuid. Judaismi ja kristluse mõjul tõusis araabia jumalate seast esile Allah. Muhamed ja tema kuulutus: VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed araablastelt nõudma Allahi austamist ainujumalana -> („islam“ – allumine, „muslim“ – see, kes allub).
-17. sajand eKr * Uus riik 16.-11. sajand eKr * Hiline periood 11.-6. sajand eKr Ühiskonna struktuur: Ühiskond rangelt hierarhiline. Ühiskonna tipus vaarao, kes oli poliitiline juht, usujuht [(pool)jumal] ja sõjaväe ülemjuhtaja Vaaraost madalamal astmel olid ametnikud, siis tulid asevalitsejad, väepealikud ja preestrid ning seejärel kirjutajad. Viimasel astmel olid käsitöölised ja talupojad ning kastivälised olid orjad. Religioon: Usuti mitut jumalat polüteistlik usund Jumalad olid zoomorfsed mõningate loomade osadega... Usuti, et inimene jätkab peale surma elu enam-vähem tavapärasel viisil. Kuid see oli võimalik ainult juhul, kui surnule said osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama surnukeha säilimise palsameerimine, matuserituaalid, hauakambrid 1 Tähtsamad jumalad olid: * Amon algselt õhu- ja tuulejumal, hiljem sõjajumal ning seejärel ,,jumalate kuningas".
on elus ja liha tekib järjest juurde,samuti elavad seal veel valküürid-lõbusad naisolendid kes surnuid sõdureid abistavad (kilbikandjad) ja lõbustavad, meenutavad amatsoone.Pealeselle elab Valhallas veel ka kukk, kes on hommikune ärataja ja Ragnarök'I ehk maailmalõpu kuulutaja. Skandinaavia kristluse-eelne usund -Allikad: saagad ,,Beowulf''& ,,Inglite saaga'', eepos ,, Edda'', ruunikirjad(5.-6saj) kestis kuni 10.sajandini,kristlik usund oli olnud polüteistlik,usuti mitmesse jumalasse- 2 jumalate suguvõsa: aasid & vaanid.Nad olid alguses vaenujalal,pärast leppisid ära. Peajumalaks Aasidel Thor, kirjeldati vahest ka Odini nime all. Aasid on peajumalad- eelkõige sõja- ja piksejumalad. Vaanide peajumalaks oli Frer Frö ja nemad olid elkõige viljakusjumalad. Germaanlased (enne 1000.a) -keeled: saksa,norra,rootsi,taani,islandi,hollandi,afrikaani keel- kristluse eelsest Skandinaaviast üldiselt: Skandinaavia arenas omasoodu-siinne
...Impeerium jagunes kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks-Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Suur rahvasteränne, keisrid kaotasid oma võimu, See sündmus märgib Lääne-Rooma ja vanaaja lõppu Kokkuvõte:Seega enne senati aktiivsel osalusel toiminud keisrivõimust oli saanud absoluutne monarhia, mis teostas end ametnikkonna abil. Linnaelu ja majandus käisid alla.Orjandus kaotas tähtsuse..kogu vanaaja vältel domineerinud polüteistlik religioon vahetus välja monoteistliku kristlusega.
mittekreeklased e. barbarid) · Rooma kultuur: otsene mõju seetõttu oli vabadel kreeklastel Vana-Kreekal ja Etruksidel palju aega tegeleda vaimse kultuuriga. · Roomlased ise ennekõike poliitikud ja sõjamehed, kunsti ja · Polüteistlik religioon(palju kultuuri tegid vangistatud orjad jumalaid) jumalad inimestesarnased nii vaimult kui · Rooma ja Kreeka kunstil tohutu kujult mõju kuni tänapäevani välja (renessanss 15.-16.saj, klassitsism · Kreeka tohutu mõju: Antiik 19
kiilukujuliste märkide kombinatsioone. Kiilkirjatahvel tehti tavaliselt pehmesse savisse aga vahel ka kivisse. Egiptuse kunst Kujutatud inimest kujud olid anatoomiliselt võimatud, kuid ilmekas. Jalad mõjuvad külgvaates palju veenvamalt kui otsevaates, torso vorm on kindlam otsevaates, näo vorm on täpsem külgvaates(profiilis), välja arvatud silm, mis on seetõttu kujutatud otsevaates. Egiptuse kunst oli seotud religiooniga. Religioon oli polüteistlik, see tähendab, et usuti ja austati paljusid jumalaid. Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Arhitektuur Seinamaalid ja sarkofaag Tutanchamoni hauakambris. Arhitektuur Esiplaanil Chephreni(142m kõrge)püramiid. Taga Cheopsi(alates 146m,praegu 136m) püramiid. Skulptuur Nofretete Echnatoni abikaasa.
KONTROLLTÖÖ FILOSOOFIAST, 11. kl Usundid 1. Mis on maailmausundi peamine tunnus? (1p) See, et usundil on väga palju järgijaid üle maailma. 2. Mis on polüteistliku ja monoteistliku usundi vahe? (1p) Kui monoteistlikus usundis on jumalaid üks, siis polüteistlikus usundis võib olla neid mitu. 3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X Kristlus X Islam X 4. Kuidas nimetatakse järgmiste usundite pühasid tekste? (5p) Usund Pühakirja nimetus Hinduism Veeda Budism Kaanon: Tipitaka Judaism TaNaH ehk Vana Testament
annaabi.ee 
