Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Uimastid vanglas (1)

Tallinna Ülikool - Sotsioloogia - Sotsiaaltöö
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes tarbivad vanglas uimasteid?
  • Kui palju on tarbijaid suhtarv?
  • Millal nad tarbimist alustasid vanglas või väljaspool vanglat?
  • Kui tarbimist alustati vanglas siis mis oli selle põhjuseks?
  • Milliseid uimasteid vanglas tarbitakse?
  • Miks neid tarbitakse üldiselt?
  • Kui kättesaadavad uimastid vanglas on?
  • Mil moel vanglas uimasteid tarbitakse?
  • Kui tihti uimasteid tarbitakse?
  • Kuidas vanglas uimasteid tarbitakse manustamise moodus?
  • Millised on rituaalid kellega millal jne?
  • Millised tegurid soodustavad uimastitarbimist vanglas?
  • Millised rakendatavaist sekkumistest on edukad?
  • Millistest neile võimaldatud tegevustest tarvitajad osa võtavad?
  • Milles nad ei osale?
  • Millist abi on vanglast võimalik uimastite vastu saada?
  • Millist sekkumist oleks vaja?
  • Millist abitegevust peaks tarvitajatele vanglas võimaldama?
  • Mida teavad kinnipeetavad uimastite tarbimisega seotud riskidest?
  • Kui suur osa kinnipeetavaist tarbib uimasteid?
  • Milline vanusegrupp on enim mõjutatud?
  • Milliseid aineid vanglas kasutatakse?
  • Milliseid kolme ainet on viimase 12 kuu jooksul olnud kõige lihtsam saada?
  • Kuidas uimastikasutaja vanglas käitub?
  • Kuidas kõige enam tarbitavaid aineid reeglina kasutatakse?
  • Millist edukat sekkumist kasutatakse?
  • Millistest neile võimaldatavaist tegevustest narkomaanid osa võtavad?
  • Millist siiani kättesaamatut tugeabi uimastitarbijad vajavad?
  • Mida teavad kinnipeetavad uimastite kasutamisega seotud riskidest?
  • Kuidas uimastitarbijad ennast riskide eest kaitsevad?
  • Kui vana te olete?
  • Millisest Eesti piirkonnast te olete pärit?
  • Millises Eesti piirkonnas te elate?
  • Milline on teie haridus?
  • Milline on teie kodakondsus?
  • Kaua olete kandnud vanglakaristust?
  • Kui kaua te selles vanglas viibite?
  • Mitu kuudaastat peate te veel kinnipidamisasutuses viibima?
  • Mis on teie erialafunktsioon?
  • Kui kaua te olete töötanud vangla süsteemis?
  • Kaua olete töötanud selles vanglas?
  • Millises vanuses kinnipeetavad tarvitavad narkootilisi aineid kõige enam?
  • Milliseid aineid tarvitatakse vanglas?
  • Kui süstlaid on piiratud arv süstitakse ühe süstlaga Nõustute te sellega?
  • Kuidas osavõtjad neid tulemusi selgitavad ?
  • Kui mitte vastavalt käituvat?
  • Kuidas saab tegevusi efektiivselt kasutada?
  • Kuidas seda käsitleda?
  • Millised toetuse ja abi vormid on prioriteetsed ?




Uimastid vanglas
Laura Kikas
Kadri Pendin
Margus Murašin
Richard Braam
Franz Trautmann
Justiitsministeerium 2006
Tänuavaldused
Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm:
  • Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium
  • Piret Kasemets , Justiitsministeerium
  • Teresa Škaperina, MTÜ Convictus Eesti
  • Latšin Alijev, MTÜ Convictus Eesti
  • Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia
  • Margus Murašin, Sisekaitseakadeemia

Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed:
  • Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland .
  • Richard Braam, konsultant , CVO, Utrecht, Holland
  • Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland
  • Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti
  • Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti
  • Gert Grünberg, Tallinna Vangla , Eesti

Lisaks täname kõiki projektile kaasaaidanuid, eriti Murru vangla kinnipeetavaid ja personali.
Sisukord
Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon ; F11-F19 –“Psühhoaktiivse aine tarbimisest tingitud vaimsed ja käitumishäired”. 11

  • Sissejuhatus


    Taustainformatsioon
    Mitmed erinevad allikad rõhutavad, et uimastite kasutamine vanglates on tavaline nähtus. Seetõttu soovisime teemat lähemalt uurida.
    Peamised eesmärgid
    Välja selgitada kinnipeetavate ja vanglatöötajate suhtumine narkootilistesse ainetesse ja teadmised neist; kaardistada uimastite tarbimisega seotud probleemid vanglates tehtava ennetustöö pikaajalise planeerimise tarbeks ja töötada välja soovitused sobivate rehabilitatsiooniprogrammide loomiseks.
    Sihtgrupp
    Laager -tüüpi vanglates karistust kandvad täiskasvanud mehed, kel esineb probleeme ja/või terviseriske narkootikumide tarbimise ja narkootikumidest põhjustatud riskikäitumise tõttu.
    Läbiviimiskoht
    Murru Vangla, kus kannab oma karistust 60% sihtgrupist. Murru Vangla on suurim laager-tüüpi vangla Eestis, kus kannab karistust 50% kõigist kinnipeetavatest. Kõik kinnipeetavad on täiskasvanud mehed. Eesti Justiitsministeeriumi statistika kohaselt oli Murru vanglas 2006. aasta 01.jaanuari seisuga:
    • 1,601 kinnipeetavat;
    • keskmine karistusaeg 5,3 aastat. 881 kinnipeetava karistusaeg lühem kui 5 aastat ja 465 kinnipeetava karistusaeg 5 ja 10 aasta vahel. Eluaegseid vange 9;
    • kinnipeetavate keskmine vanus 31,9 aastat; 172 kinnipeetavat nooremad kui 21 aastat ja 615 kinnipeetavat vanuses 22 – 29;
    • 756 kinnipeetavat, keda on karistatud 4 või enam korda;
    • 621 eestlasest kinnipeetavat, niisiis pole enamik kinnipeetavatest etniliselt eestlased. 801 kinnipeetavat olid vene rahvusest. 885 kinnipeetaval oli Eesti kodakondsus , kodakondsuseta kinnipeetavaid oli 531 ja 99 kinnipeetaval oli erinevate välisriikide kodakondsus;
    • enamikul (900) kinnipeetavaist põhi- või algharidus;
    • 418 Ida-Virumaalt pärit kinnipeetavat, 379 Tallinnast pärit kinnipeetavat;
    • 2005. aastal narkootikumidega seoses algatatud 146 kriminaalasja;
    • 2005. aastal konfiskeeritud 322,8 grammi uimastikahtlusega ainet ja tuvastatud 110 keelatud ainete üle müüri viskamise juhtu;
    • 98% kinnipeetavaist vabatahtlikult läbinud HIV-testi ja nõustamise (VCT1). 2005. aastal tuvastati HIV kahel kinnipeetaval, kes on arvatavasti nakatunud end kinnipidamisaja jooksul süstides;
    • 199 HIV- positiivset kinnipeetavat.

    Valiti laager-tüüpi vangla, kuna uimastid on seal kergemini kättesaadavad ja konfiskeeritud kogused suuremad, kui kambertüüpi vanglates. Laager-tüüpi vanglaist on uimastitega seotud probleemid ja konfiskeeritud kogused suurimad just Murru Vanglas (“Uimastikoguse vähendamine vanglates”, Eesti Justiitsministeerium, 2005).
    Küsitletud
    Uuring viidi läbi sihtgrupiga tihedalt seotud võtmeisikute hulgas, nagu mittetulundusühingute liikmed, vanglatöötajad, politseinikud ja kinnipeetavad ise.

  • Metoodika


    Uuringus kasutatud Rapid Assessment and Response (RAR)2 metoodika on teaduslikult juhitav kiire uurimismeetod leidmaks reageeringu viisi, põhjust ja vajadust olemasolevale või eeldatavale probleemile lühikese aja vältel, piiratud kulutuste ja suure praktilise kasuteguriga. Seetõttu saab seda vaadelda kui ühenduslüli praktiliste vajaduste ja teaduslikus uurimistöös kasutatavate meetodite vahel. RAR kasutab arvestataval määral ära sotsioloogiliste uuringute üksikuid elemente, olles oma olemuselt kvalitatiivne. Mitmete indikaatorite ja informatsiooniallikate kasutamine, saamaks usaldusväärset pilti lühikese aja jooksul, on üks peamisi RAR-i iseloomustavaid jooni. See metoodika kasutab ära erinevaid informatsiooniallikad ja seob omavahel mitmeid informatsiooni kogumise viise, aidates nii ära hoida või parandada ühe informatsiooniallika kasutamisest tekkida võivaid moonutusi, mis võivad peegeldada üksnes osa vaadeldavast nähtusest. RAR aitab uurijal saada täielikumat pilti ja varustab teda ühtlasi taustainformatsiooniga, mis tagab keerukate nähtuste parema mõistmise.
    RAR võimaldab nähtuse või probleemi süvitsi uurimist selle kohta faktide kuhjamise asemel. See lähenemine annab teavet taustaerinevuste ning küsitletavate huvide ja probleemist arusaamise kohta, võimaldades uurijal ära tunda moonutused kogutavas informatsioonis ja seega paremini hinnata saadud teabe tõepärasust. Teabe kontrollimine erinevatest allikatest ja “infokolmnurkade” loomine on põhiliseks RAR-i iseloomustavaks elemendiks .
    Tulemused loovad probleemist eelduslikult selge ja olulist esiletoova pildi ja sobivad seega edasiste sekkumiste planeerimiseks.
    Võtmeküsimused
    Uuringu ülesehitamisel kasutati mitut võtmeküsimust, kogumaks teavet nii uimastite kasutamise kohta sihtgrupis kui ka sobivate ennetavate meetmete kohta. Need küsimused moodustavad teabekogumise etappide aluse ja raamistiku . Uuringu edenedes sõnastati küsimused täpsemalt, formuleerides need eelmistes etappides kogutud teabele toetudes.
    Vältimaks ühiskondlikult aktsepteeritavaid vastuseid, ei esitatud uuringus osalejaile küsimusi nende eneste uimastitarbimise kohta, vaid üldiselt, nende (anonüümsete) kaaslaste kohta. Kinnipeetavaist osalejad valiti, võttes aluseks nende teadmised vanglaühiskonna (või selle osa) kohta.
    Uuringus ei puudutatud uimastite vanglasse jõudmise viise.
    Võtmeküsimused uimastite ja üldise tausta kohta
    Võtmeküsimus 1: Kes tarbivad vanglas uimasteid?
      • Nõustumine selles osas, kas uimastite tarbimine on vanglas tõsiseks probleemiks või mitte.
      • Kui palju on tarbijaid ( suhtarv )?
      • Erinevate tarbijatüüpide/gruppide kirjeldus.
      • Millal nad tarbimist alustasid: vanglas või väljaspool vanglat?
      • Kui tarbimist alustati vanglas, siis mis oli selle põhjuseks?

    Võtmeküsimus 2: Milliseid uimasteid vanglas tarbitakse?
      • Milliseid uimasteid vanglas tarbitakse?
      • Miks neid tarbitakse (üldiselt)?
      • Kui kättesaadavad uimastid vanglas on?

    Võtmeküsimus 3: Mil moel vanglas uimasteid tarbitakse?
      • Kui tihti uimasteid tarbitakse?
      • Kuidas vanglas uimasteid tarbitakse (manustamise moodus )?
      • Millised on rituaalid (kellega, millal jne)?
      • Millised tegurid soodustavad uimastitarbimist vanglas?

    Võtmeküsimused sekkumise kohta
    Võtmeküsimus 4: Millised rakendatavaist sekkumistest on edukad ?
      • Millistest neile võimaldatud tegevustest tarvitajad osa võtavad?
      • Kas nad teavad tegevustest, milles nad ei osale?
      • Millist abi on vanglast võimalik uimastite vastu saada?
      • Kas sõltlased kasutavad seda abi?

    Võtmeküsimus 5: Millist sekkumist oleks vaja?
      • Millist abi/tegevust peaks tarvitajatele vanglas võimaldama?

    Võtmeküsimus 6: Mida teavad kinnipeetavad uimastite tarbimisega seotud riskidest?
      • Mida teavad kinnipeetavad uimastite kasutamisega seotud terviseriskidest (näiteks HIV)?

    RAR etapid
    • Olemasolev informatsioon
    Esimeseks sammuks uuringu alustamisel oli kindlaks teha, kas antud teemal on juba olemasolevat informatsiooni, milliseid aspekte see hõlmab ja millised lüngad selles on. Olemasoleva informatsiooni hulka võivad kuuluda uurimisraportid, vanglate, tervisekaitse- ja narkoteenistuste aruanded, meedias avaldatud informatsioon jne.
    Olemasolevat informatsiooni polnud palju. Käesoleva uuringu käigus koguti olemasolevat informatsiooni järgmistest allikatest:
  • “HIV-i/AIDS-i ja narkomaaniaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine süüdimõistetute seas”, Liilia Lõhmus, 2004;
  • “HIV-i/AIDS-i ja narkomaania temaatikaga seotud teadmised ning arusaamad vanglateenistujate seas“, Liilia Lõhmus, Tallinn 2004;
  • “Uimastite sisseveo takistamine vanglates”, (Eesti Justiitsministeerium), 2005;
  • “Narkosüüteod ja nende mõju kuritegevusele Eestis” Eesti Politseiameti arenguosakond, 1999-2004;
  • “ HIV levimuse ja riskikäitumise uuring Eesti kahe linna (Tallinna ja Kohtla-Järve) süstivate narkomaanide seas”, Anneli Uusküla, Tervise Arengu Instituut 2005
    • Ligipääs ja valimi moodustamine
    Järgmine samm, ligipääs ja valimi moodustamine, tähendab võimalike teabeallikate leidmist ja ligipääsu sihtgrupile. Selles etapis keskendutakse peamiste informaatorite kindlaksmääramisele, neilt informatsiooni kogumisele ja nende abiga sihtgrupile ligipääsu saavutamisele. Võtmeinformaatoriteks võivad olla kinnipeetavad, vanglatöötajad, tervisekaitse- ja narkoteenistuste töötajad jne. Võtmeinformaatorid peaksid olema isikud, kelle teadmised ulatuvad kaugemale isiklikest kogemustest.
    Uuringu alguses viidi läbi intervjuud Murru Vangla direktoriga, direktori asetäitjaga sotsiaalhoolekande alal, direktori asetäitjaga vangistuse alal, julgeolekuosakonna juhatajaga ja sotsiaaltöötajaga, et uimastitarbimist kaardistada. Uuringu käigus kasutati teabe täpsustamiseks ka politsei abi.
    Intervjuude käigus koguti informatsiooni uuringu läbiviimiseks: kes valdab olulist teavet, keda veel tuleks intervjueerida ja kuidas neid kaasata.
    Kogutud teabe põhjal moodustati potentsiaalsete küsitletavate grupp. Küsitletavad pidid olema võimalikult erinevad, kuid neil pidi olema teemakohast informatsiooni. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada erinevad vaatenurgad . Eeldati, et töötajate ja kinnipeetavate arvamused erinevad, kuna kinnipeetavad viibivad vanglas 24 tundi ööpäevas ja näevad seetõttu toimuvat lähemalt. Töötajate arvamused erinevad üksteisest, kuna erinevad töötajad valdavad oma ametikohast sõltuvalt erinevat informatsiooni. Kõrgemad töötajad saavad informatsiooni mitme isiku kaudu. Erinevused kinnipeetavate arvamustes tulenevad asjaolust, et mõned neist on uimasteid kasutanud ja teised mitte. Mõnede kinnipeetavate suhtlusring on laiem, teiste oma on piiratud nende eluosakonnaga. Uuringus osalesid kinnipeetavad Murru Vangla erinevatest eluosakondadest; vangla administratsioon, sotsiaaltöötajad, kontaktisikud, valvurid , meditsiinitöötajad, julgeolekutöötajad ja mittetulundusühingu Convictus esindajad. Osalemine uuringus oli vabatahtlik ja anonüümne.
    • Poolstruktureeritud intervjuud
    Poolstruktureeritud intervjuudes (PSI) kasutatakse küsimustikke, mis lisaks pakutavaile vastusevariantidele annavad võimaluse ka vastuste vabas vormis esitamiseks . PSI-d tuleks läbi viia minimaalselt 10-15 inimesega, kel eeldatakse olevat olulisel hulgal teemakohast informatsiooni. Küsitletud ei peaks olema üksnes „professionaalid“, vaid enesestmõistetavalt kõik, kes puutuvad kokku narkootikumide tarbimisega. Eesmärgiks on koguda võimalikult palju erinevaid seisukohti, et luua „üldist pilti“.
    Poolstruktureeritud intervjuud viidi läbi 18.oktoobrist 2005 kuni 04.novembrini 2005. Intervjuud viidi läbi MTÜ Convictus Eesti esindajate (intervjuud kinnipeetavatega) ja Sisekaitseakadeemia üliõpilaste poolt (intervjuud töötajatega). Selles etapis küsitleti kokku 25 inimest. Intervjueeriti 13 kinnipeetavat viiest erinevast eluosakonnast (sh üks vabanenu), kahte julgeolekuosakonna töötajat, kolme sotsiaalosakonna töötajat, kahte meditsiiniosakonna töötajat, kolme vangistusosakonna töötajat (valvur, kontaktisik ja peaspetsialist), MTÜ Convictus Eesti esindajat ja direktori asetäitjat. Intervjuu keskmine pikkus oli 40 minutit. Suurem osa intervjuudest viidi läbi Murru Vanglas; üks MTÜ Convictus Eesti ruumides ja üks Tallinna Linnakohtu Kriminaalhooldusosakonna ruumides. Intervjueerijad tegid kirjalikke märkmeid.
    • Struktureeritud intervjuud
    Struktureeritud intervjuudes (SI) kasutatakse vastusevariantidega küsimustikke. Need tuleks läbi viia vähemalt 20 inimesega, eriti sellistega, kel eeldatakse olevat ulatuslikud teemakohased teadmised, kuid mitte samade inimestega, kes tegid läbi PSI. Eesmärgiks on kontrollida esialgset, PSI-etapis saadud pilti ja seda kinnitada (või ümber lükata).
    Struktureeritud intervjuud viidi läbi 14.detsembrist 2005 kuni 30.detsembrini 2005. Kõik intervjuud viidi läbi Sisekaitseakadeemia üliõpilaste poolt. Kokku intervjueeriti 39 inimest, sealhulgas 21 kinnipeetavat kõigist Murru Vangla eluosakondadest (sh kaks vabanenut), direktorit, asedirektorit, kahte julgeolekuosakonna töötajat, nelja sotsiaalosakonna töötajat, kuut kontaktisikut, üht peaspetsialisti, kolme valvurit ja üht meditsiiniosakonna töötajat. Intervjuu keskmine pikkus oli 30 minutit. Suurem osa intervjuudest viidi läbi Murru Vanglas; kaks intervjuud viidi läbi Tallinna Linnakohtu Kriminaalhooldusosakonna ruumides. Intervjueerijad tegid kirjalikke märkmeid.
    • Fookusgrupp (grupid)
    Fookusgrupid moodustatakse PSI ja SI läbi teinud küsitletutest. Selles etapis kontrollitakse ekspertide kaasabil intervjuude tulemusi ja neis esinenud vasturääkivusi ning seejärel antakse lõplik hinnang.
    Fookusgruppidega viidi läbi kaht tüüpi intervjuud: esimene eelmiste etappide tulemuste hindamiseks, teine – juba tulevikkuvaatav – seotud ennetustöö võimalustega. Fookusgruppe moodustati kolm. Esimese kahe grupiga viidi läbi intervjuud uuringu seniste tulemuste hindamiseks ja piiritlemiseks, eesmärgiga leida vastused seni ebaselgetele küsimustele. Saamaks usaldusväärsemaid vastuseid, moodustati kaks eraldi fookusgruppi – üks töötajatest, teine kinnipeetavatest. Intervjuud viidi läbi Murru Vanglas 03. veebruaril 2006. Intervjuusid juhtisid Justiitsministeeriumi ametnikud ja märkmeid tegid Sisekaitseakadeemia üliõpilased. Töötajate fookusgrupi intervjuu viidi läbi kaheksa, kinnipeetavate fookusgrupi intervjuu kuue inimesega. Üks intervjuu kestis kolm tundi. Esmalt avaldas iga osaleja oma arvamust esitatud küsimuse suhtes, seejärel püüti rühmadiskussiooni abil kujundada ühine seisukoht.
    Sekkumiste fookusgrupi intervjuu viidi läbi Murru Vanglas 08.veebruaril 2006. Intervjuud juhtisid Justiitsministeeriumi ametnikud ja märkmeid tegid Sisekaitseakadeemia tudengid . Intervjuu eesmärgiks oli leida võimalusi uimastitarbimisega seotud probleemide lahendamiseks. Fookusgruppi kuulus 11 inimest – kuus töötajat ja viis kinnipeetavat. Intervjuu kestuseks oli kolm tundi, ülesehitus sarnane esimestega: esmalt avaldas iga osaleja oma arvamust esitatud küsimuse osas, seejärel leiti arutelu abil ühine arvamus.
    Uuringu erinevates etappides kaasatud isikud:
    Uurimisetapp
    Kaasatud isikuid
    Ligipääs ja valimi moodustamine
    6
    Poolstruktureeritud intervjuud
    25
    Struktureeritud intervjuud
    39
    Uuringu fookusgrupp
    1. grupp: 8 töötajat
    2. grupp: 6 kinnipeetavat
    Sekkumiste fookusgrupp
    11
    KOKKU
    95
    Andmetöötlus
    Iga etapi lõpetamisel koostati (esialgsed) raportid vastavalt esialgsele raamistikule, misjärel aste-astmelt dokumenteeriti kinnitused või parandused , mis peegeldasid teabe arengut uurimisprotsessi kestel.
    Kogutud andmeid töödeldi ja analüüsiti andmetöötlusmaatriksit kasutades. Kõik andmed sisestati maatriksisse. Iga etapi jaoks kasutati komplekti eraldi maatriksiga iga võtmeküsimuse jaoks, kuhu kanti kõigi küsitletute vastused sellele. Lisaks jäeti maatriksisse lahter vastuste kommenteerimiseks. Maatriks lõppes kokkuvõttega kõigi küsitletute vastustest ja tulbaga, kuhu kanda teistest erinevad vastused ja lahendamata jäänud küsimused. Sisuliselt olid kõik maatriksid üles ehitatud sarnaselt järgneva näidisele:
    Maatriks (näidis)
    Vastaja number
    Vastused (võtme)küsimusele
    Märkused
    Kokkuvõte
    Erinevad vastused, lahtised küsimused
    Tulpa „vastused (võtme)küsimusele“ kantakse iga küsitletu vastused (võtme)küsimusele. Tulba lõpus saab vastustest kokkuvõtte teha.
    Paremasse tulpa kantakse vastuste kohta tehtavad märkused. Tulba lõpus jäetakse edasise uurimise tarbeks meelde teistest erinevad vastused ja lahendamata küsimused.
    Peale kõigi võtmeküsimuste maatriksite täitmist, kanti kokkuvõtted ja lahendamata küsimused kokkuvõtete maatriksisse.
    Kokkuvõtete maatriks (näidis)
    Maatriks
    Võtmeküsimus
    Kokkuvõte
    Erinevad vastused, lahtised küsimused
    Kaks uuringu faasi lõppesid kokkuvõtete maatriksiga: üks poolstruktureeritud intervjuude ja teine struktureeritud intervjuude jaoks. Nende abil on võimalik võrrelda erinevate uuringu etappide tulemusi, ühtlasi aitasid need töörühma lõppjärelduste tegemisel.
    Töörühm
    Üheks RAR-i eduka läbiviimise eelduseks on hästi valitud ja ettevalmistatud töörühm. Rühm ei tohi olla liiga suur, võimaldamaks uuringu teostamist kiiresti ja efektiivselt. Siiski oli uuringu läbiviimiseks, võimalike moonutuste leidmiseks ja ärahoidmiseks ning ülesannete ja tulemuste arutamiseks hädavajalik infovahetus kolleegidega. Kiire hinnangu tõesti kiireks läbiviimiseks koostati töörühm piiratud arvu liikmetega: koordinaator ja kaks või kolm kaastöötajat. Nõuannete ja tagasiside saamiseks ning otsustusprotsessi toetamiseks võib töörühma laiendada ekspertidega sihtgrupiga lähedalt seotud institutsioonidest.
    Käesoleva projekti läbiviinud töörühma kuulusid:
    • Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium
    • Piret Kasemets, Justiitsministeerium
    • Teresa Škaperina (intervjuud kinnipeetavatega), MTÜ Convictus Eesti
    • Latšin Alijev (intervjuud kinnipeetavatega), MTÜ Convictus Eesti
    • Kadri Pendin (intervjuud), Sisekaitseakadeemia
    • Margus Murašin (intervjuud), Sisekaitseakadeemia

  • Tulemused


    Selles osas esitatakse esmalt tulemused, mis saadi olemasoleva informatsiooni (3.1) läbitöötamisel. Seejärel antakse vastused küsimustele: esmalt poolstruktureeritud intervjuude põhjal, seejärel struktureeritud intervjuude põhjal ning viimaks, kui küsimust käsitleti, fookusgruppide intervjuude põhjal. Seejärel tehakse kõigist küsimustest kokkuvõte (3.2).
    3.1 Olemasolev informatsioon
    Narkosõltuvuse ja selle tagajärjel ka nakkushaiguste (HIV, erinevad B- ja C-hepatiidi vormid) kiire levik on Eesti vanglates tõsiseks probleemiks. 01.02.2006 seisuga oli vanglates 538 HIV-positiivset isikut, enamik neist (kinnipeetavate ütluste põhjal) nakatunud süstimise kaudu. Tallinna Vangla Meditsiiniosakonna arstid hindavad narkomaanide osakaaluks umbes 25% kinnipeetavate üldarvust, kuid tegelikkuses võib neid olla kaks korda rohkem.
    Süstemaatiline uimastiennetustöö Eesti vanglasüsteemis algas 1998. aastal. Võitlus uimastisõltuvuse vastu vanglates on tugevnenud. Eelnevalt keskenduti peamiselt varustamise vähendamisele (st uimastite vanglasse toimetamise takistamine ja nende avastamine ning narkodiilerite leidmine ja karistamine) ning vähem nõudluse kahandamisele (st. uimastisõltlaste nõustamine ja võõrustusravi). Igal aastal tehakse kindlaks narkootiliste ainete kasutamine üha suurema arvu kinnipeetavate poolt. 2005ndal algatati vanglates 393 kriminaalasja, milledest 2/3 olid seotud narkootikumidega ( omamine ). Vanglatest leiti: 39,4 liitrit alkoholi, 284,93 grammi narkootilist ainet, 422,7 grammi uimastikahtlusega ainet. Kindlaks tehti 184 üleviset ning konfiskeeriti 1683 mobiiltelefoni (Eesti Justiitsministeerium).
    Süüdimõistetute ja eeluurimisaluste registri andmetel oli 2005. aasta lõpus vanglates 583 uimastisõltuvusega kinnipeetavat (RHK-103 diagnoosid F11-F19):
    Harku Vanglas – 56 uimastisõltuvuses kinnipeetavat 137-st;
    Murru Vanglas – 198 uimastisõltuvuses kinnipeetavat 1509-st;
    Pärnu Vanglas – 22 uimastisõltuvuses kinnipeetavat 100-st;
    Tallinna Vanglas – 132 uimastisõltuvuses kinnipeetavat 1042-st;
    Tartu Vanglas – 60 uimastisõltuvuses kinnipeetavat 942-st;
    Viljandi Vanglas – 15 uimastisõltuvuses kinnipeetavat 110-st;
    Ämari Vanglas – 100 uimastisõltuvuses kinnipeetavat 538-st.
    Vanglaarstide arvates on uimastitarbijate arv suurem. Näiteks kui Tallinna Vanglas on 404 kinnipeetavat, siis 300 neist on uimastitarbijaid. Tartu Vanglas on uimastisõltuvus diagnoositud 60 kinnipeetaval, kuid tarbijaid on 408. Järelikult on Tartu Vanglas kokku 468 uimastitarbijat. Murru Vanglas kasutab uimasteid hinnanguliselt 90% kinnipeetavatest.
    Uimastitega seotud kuritegude eest oli süüdi mõistetud 10% kõigist kinnipeetavatest, mis siiski peegeldab üksnes kuritegude lõpptulemust.
    Siiani on raskusi kanalite leidmisel, mille kaudu uimasteid ja muid keelatud ained vanglatesse tuuakse, samuti on raske identifitseerida uimastite vanglaisse toimetamisega seotud isikuid (nii kinnipeetavaid kui vanglatöötajaid). Aitamaks vanglate uimastitega varustamist ära hoida, on pidevalt moderniseeritud vanglate perimeetreid ja tehnilise järelevalve süsteeme. Sellest hoolimata õpetati 2003. aastal välja 38 narkoinstruktorit, neist 13 treeneriks. Igal aastal tehakse üha enam narkoteste ja kõigis vanglates kasutatakse tarbijate ning kullerite kindlakstegemiseks narkokoeri. Täna ja lähitulevikus keskendutakse varasemast enam nõudluse vähendamisele.
    Viljandi Vanglas on olemas narkovaba osakond . Tervislikku eluviisi järgiv osakond on loomisel ka Tartu Vanglas.
    Vastavalt Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringule (2005), alustatakse üldiselt uimastite tarbimist keskmiselt 17,2 aastaselt. Tallinnas alustatakse narkootikumide tarbimisega keskmiselt vanemalt, (17,4 aastaselt) kui Kohtla-Järvel (16,2 aastaselt). Uuringu jaoks koguti andmeid MTÜ Convictus ja Me aitame Sind (MAS) süstlavahetusprojektide raames Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Vastanute hulgas oli vähe neid, kes olid süstimist alustanud alles hiljuti : 11% vastanutest olid süstimist alustanud viimase kahe aasta jooksul, 26% viimase kolme kuni viie aasta jooksul. Peaaegu pooled olid end süstinud juba kuus kuni kümme aastat. 46,2% vastanutest väitsid, et süstivad end iga päev.
    Peaaegu 2/3 (64%) Tervise Arengu Instituudi 2005. aasta uuringus osalenutest olid olnud vanglas. Keskmine vangistuskordade arv elu jooksul oli kaks (varieerudes ühest 35-ni). Peaaegu kolmandik vastanuist väitis, et oli end süstinud ka vangistuse jooksul. Kaks kolmandikku (69%) neist, kes tunnistasid, et süstisid end ka vangistuse jooksul, ütlesid, et jagasid selle aja vältel süstlaid kaaslastega. 44% vastanuist väitis, et nad on registreeritud uimastiravi keskuses või psühhiaatriahaiglas. 12% vastanutest said uuringu vältel võõrutusravi. Enamik (87%) vastanutest kinnitas, et nad on saanud metatooniravi – üle kümnendiku (48/450) valimist (süstivad uimastisõltlased). Üksikud vastanuist ütlesid, et nad on osalenud rehabilitatsiooni- või nõustamisprogrammis uimastitarbimise vähendamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. 11% HIV-positiivsetest vastanutest olid testi teinud vanglas. On ilmne, et HIV-i kiirele levikule Eestis eelnes „süstimispuhang“, ning et süstimine on siiani üks HIV-i levikut soodustav asjaolu. Paljudes Ida-Euroopa maades, sh Eestis ja Venemaal, hakkasid samal ajal levima mitmed epideemiad.
    Vastavalt uuringutele “HIV/AIDS-i ja narkomaaniaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine süüdimõistetute seas” ja „Uimastite sisseveo takistamine vanglates “, on süüdimõistetutest pooltel vanglas kaaslasi, kes on proovinud või kasutavad narkootikume. Üks kümnendik uuringus “HIV/AIDS-i ja narkomaaniaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine süüdimõistetute seas” osalenuist väitis, et narkootikume kasutab enamik nende kaaslastest. (Liilia Lõhmus 2004; Justiitsministeerium 2005)
    Levinuimad uimastid vanglates on kanep , amfetamiin , rahustid , heroiin , ecstasy , oopium , GHB, ketamiin , LCD ja kokaiin (Liilia Lõhmus, 2004).
    Lisaks kanepile, amfetamiinile ja opiaatidele kasutavad süüdimõistetud veel rahusteid (Justiitsministeerium 2005). Vastavalt uuringule „Narkosüüteod ja nende mõju kuritegevusele Eestis“ (Eesti Politseiameti Arenguosakond, 1999-2004) on kõige tavalisemad narkootilised ained vanglates amfetamiin, kanepitooted , heroiin ja vähesemal määral fentanüül ning MDMA.
    Keskmine uimastitarbimise sagedus vanglates on 6,7 korda kuus. Kõige levinum tarbimisviis on suitsetamine , millele järgnevad neelamine , süstimine ja ninna tõmbamine. Populaarseimad narkootikumid vanglates on kanep, amfetamiin ja rahustid (Liilia Lõhmus, 2004).
    Ühe vanglas uimastite kasutamist soodustava tegurina tuuakse välja, et seoses üha suureneva arvu vangistatud sõltlaste ja diileritega jätkatakse narkokuritegusid, mida alustati vabaduses, vanglas. Narkootikumide levikut vanglas soodustab ka terav personalipuudus (Justiitsministeerium 2005).
    Täna pakutakse kinnipeetavatele võitluses uimastitega vabatahtlike ennetus- ja rehabilitatsiooniorganisatsioonide abi. Endiste kinnipeetavate arvates on efektiivne grupitöö. Tartu Vanglas on loomisel narkovaba osakond; samasugune osakond töötab Viljandi Vanglas (Justiitsministeerium 2005).
    Tehtud uuringute põhjal vajavad uimastitarbijad rohkem vabatahtlike organisatsioonide pakutavaid sotsiaalprogramme. Kõigis vanglates peaksid olema tugigrupid anonüümsetele alkohoolikutele ja uimastisõltlastele. Samuti on vaja välja arendada spetsiaalne uimastirehabilitatsiooni programm. Oluline on arendada koostööd vanglate ja vabanenutele rehabilitatsiooniteenust pakkuvate institutsioonide vahel, kindlustamaks jätkamine loobumistegevustega ka pärast vabanemist (Justiitsministeerium 2005). Vanglatöötajad märgivad, et sõltlased vajavad asendusravi , järk-järgulist loobumist ja narkovaba osakonda (Liilia Lõhmus, 2004).
    Narkootikume tarvitavad kinnipeetavad on teadlikud HIV- nakkuse ohust süstalde jagamisel (Liilia Lõhmus 2004).
    Allikad:
  • “HIV-i/AIDS-i ja narkomaaniaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine süüdimõistetute seas”, Liilia Lõhmus, 2004;
  • “HIV-i/AIDS-i ja narkomaania temaatikaga seotud teadmised ning arusaamad vanglateenistujate seas“, Liilia Lõhmus, Tallinn 2004
  • “Uimastite sisseveo takistamine vanglates”, (Eesti Justiitsministeerium), 2005;
  • “Narkosüüteod ja nende mõju kuritegevusele Eestis” Eesti Politseiameti arenguosakond, 1999-2004;
  • “ HIV levimuse ja riskikäitumise uuring Eesti kahe linna (Tallinna ja Kohtla-Järve) süstivate narkomaanide seas”, Anneli Uusküla, Tervise Arengu Instituut 2005
    3.2 Intervjuud (poolstruktureeritud ja struktureeritud) ning fookusgrupid
    Poolstruktureeritud intervjuud viidi läbi 25 inimesega, struktureeritud intervjuud 39 inimesega. Moodustati kaks “uuringu” fookusgruppi, ühes kaheksa vanglatöötajat, teises kuus kinnipeetavat. “Sekkumiste” fookusgrupi intervjuul osales kuus vanglatöötajat ja viis kinnipeetavat.
    Võtmeküsimus 1: Kes tarbivad vanglas uimasteid?
  • Kui suur osa kinnipeetavaist tarbib uimasteid?
  • Uimasteid mittetarbivate kinnipeetavate osakaal
    PSI: Enamik küsitletuist (14 24st, kes sellele küsimusele vastasid) leidsid , et uimasteid ei kasuta 15-30% kinnipeetavaist. Töötajate ja kinnipeetavate vastused selles osas ei erine.
    Teiselt poolt, peaaegu 1/3 vastanuist (kolm töötajat, neli kinnipeetavat) väitsid, et 50-70% ei kasuta vanglas uimasteid. Kinnipeetavad kaldusid pakkuma suuremaid arve kui töötajad. Need erinevused võivad olla põhjustatud asjaolust, et erinevatel gruppidel on uimastite tarbimisest erinev arusaam. Näiteks ei pruugi kõik kinnipeetavad kanepi suitsetamist uimastite tarbimiseks pidada. Kindlasti on erinevused põhjustatud ka faktist, et eluosakondade vahel on suured erinevused ja vastanutel on äärmiselt raske haarata “üldpilti” kogu vanglas. Igaüks saab rääkida oma eluosakonnast. Erinevused tulenevad ühtlasi asjaolust, et iga vastanu näeb kinnipeetavaid erineva nurga alt, sõltuvalt oma positsioonist, kontaktidest või asukohast vanglas.
    SI: Ei tee asja selgemaks. Mainitakse kõiki protsente vahemikus 1-80%. Enamik vastanuist märgib 15-30% või 30-50%, millele järgneb vahemik 1-15%. Kuid 3 vastanut märgivad ka 80%. (keskmine 39%).
    FG: Töötajatest vastajad mainivad suurusjärke vahemikus 40-60% ja kinnipeetavad 20-50%, Pärast arutelu, mille eesmärgiks oli jõuda konsensusele lepivad töötajad arvuga 60% ja kinnipeetavad 25%. Siiski on küsitletud endiselt ebakindlad. Kinnipeetavad jõudsid oma tulemuseni pärast pikka diskussiooni, võttes arvesse kõiki asjaolusid. kinnipeetavad olid ka kindlad, et nad saavad anda täpsemaid vastuseid kui töötajad, kuna nad on narkomaanidega pidevas kontaktis ning elavad nendega samal pinnal. Töötajad viibivad vanglas üksnes kaheksast hommikul viieni õhtul.
  • Uimasteid harva/juhuslikult tarbivate kinnipeetavate osakaal
    PSI: Selles osas tunduvad vastused jagunevat kolme gruppi: 10 vastanut ( enamuses kinnipeetavad) mainivad arve vahemikus 4-10%, 8 vastanut 15-30% ja neli vastanut 25-60%. Kinnipeetavad kaldusid märkima väiksemaid arve kui töötajad.
    SI: Vastused on väga erinevad. Enamik vastanutest märgib arve vahemikus 5-60%.
    FG: Fookusgruppides ühendati punktid 1b ja 1c ning küsitletavail paluti öelda, kui suur hulk kinnipeetavaid kasutab uimasteid kord või paar kuus. Töötajad pakkusid arve vahemikus 23-40%, enamik neist umbes 30%. Pärast arutelu jäädi 28% juurde. Kinnipeetavad pakkusid väga erinevaid suurusjärke vahemikus 74% kuni 20%. Pärast arutelu lepiti kokku 60% juures. Samuti nagu mittetarbijate punkti juures, leidsid vastanud, et on väga raske anda õiget hinnangut. Kinnipeetavad selgitasid, et nad märkisid suuri arve, kuna hõlmatud oli ka kanep ning paljud nende kaaslastest suitsetavad kanepit igal võimalusel. Enamik kinnipeetavatest ei saa sagedast kanepisuitsetamist siiski lubada – see on võimalik ainult harva.
  • Uimasteid mitu korda kuus tarbivate kinnipeetavate osakaal
    PSI: Enamik vastanuist märgib arve vahemikus 5-20%. Kinnipeetavad kalduvad andma pisut madalamaid arve kui töötajad.
    SI kinnitab PSI tulemusi.
  • Uimasteid üks kuni kaks korda nädalas tarbivate kinnipeetavate osakaal
    PSI: Enamik vastanuist (kaheksa töötajat, seitse kinnipeetavat) nõustuvad, et 10-15% tarbivad uimasteid üks kuni kaks korda nädalas. Neli kinnipeetavat väidavad, et selliseid tarbijaid on 20%.
    SI kinnitab PSI tulemusi.
    FG: Pärast diskussiooni nõustuvad kinnipeetavad, et vähem kui 10%, võimalik et 9%, tarbib uimasteid kord või kaks nädalas. Kuigi üksikud töötajad mainisid suurusjärke vahemikus 10-35%, lepiti pärast arutelu kokku 10% juures.
  • Uimasteid 3-5 korda nädalas tarbivate kinnipeetavate osakaal
    PSI: Enamik vastanuist (üheksa töötajat, kümme kinnipeetavat) nõustuvad, et 0-15% tarbivad uimasteid 3-5 korda nädalas. Ainult kinnipeetavad annavad kõrgemaid arve kui 10%.
    SI: Kaldub pigem 1-10% poole, nagu ka hiljem kinnitust leiab. Seda punkti ei arutatud fookusgruppides eraldi, vaid seoti see küsimusega nr 1d (tarbimine üks-kaks korda nädalas).
  • Uimasteid iga päev tarbivate kinnipeetavate osakaal
    PSI: Enamik vastanuist, nii töötajad kui kinnipeetavad, on nõus, et iga päev kasutab uimasteid 5% või vähem kinnipeetavaist. Töötajad kaldusid väitma, et keegi ei kasuta uimasteid igapäevaselt, või et arv on suurem kui 5%. Enamus kinnipeetavaist mainis arve suurusjärgus 1-5%, kuid mõned ka suuremaid, vahemikus 10-30%. Kinnipeetavad tundusid olevat täpsemad väiksemate arvude osas, sest nad asusid uimasteid iga päev tarbivaid kaaslasi loendama ja arve omavahel võrdlema.
    SI: SI kinnitab PSI tulemusi. On märkimisväärne, et arvestatav osa vastanuist ( seekord nii töötajad, kui kinnipeetavad) väidavad, et iga päev ei kasuta keegi. Enamik töötajaist väidab, et igapäevane uimastite tarbimine on võimatu. Selgitatakse, et tarbijad ei varu midagi ning seepärast peaksid nad sellisel juhul saama uimasteid väljastpoolt vanglat iga päev. Töötajate väitel on see võimatu. Enamus kinnipeetavaist väidab, et igapäevane tarbimine pole laialt levinud majanduslike vahendite puudumisel ning et ainult vähestel on piisavalt raha, et seda lubada.
    FG: Töötajatest vastajad jagunevad kahte gruppi – ühes mainitakse arve 1-2%, teises 10%. Pärast arutelu lepiti kokku kahe protsendi juures. Kinnipeetavate vastused on laiemalt jaotunud, kuid ka nemad mainivad vahemikku 1-10%. Erinevused võivad olla seotud kinnipeetavate gruppidevaheliste erinevustega. Problemaatiliste kinnipeetavate hulgas (turvariskide tõttu lukustatud kambrites karistust kandvad) on tarbimine suurem, kui teiste gruppide hulgas. Pärast arutelu leppisid kinnipeetavad kokku 6% juures. Oma arvamuse kujundamisel lähtusid nad igapäevaste kasutajate arvust oma eluosakonnas, püüdes seda laiendada kogu vanglale.
    On siiski mõned grupiliikmed, nii töötajate, kui kinnipeetavate hulgas, kes väidavad, et iga päev ei tarbi uimasteid keegi. Nende ütluste põhjal on põhjuseks see, et kinnipeetavatel lihtsalt pole selleks piisavalt raha, vähem on siin pistmist uimastite kättesaadavusega. See on ka põhjus, miks töötajad hindavad igapäevaste kasutajate arvuks kaks protsenti. Kinnipeetavad aga väidavad, et vanglas eksisteerib alternatiivne vahetuskaubanduse süsteem. Kui kinnipeetavad ostavad kaupu raha eest, mille nad on saanud näiteks oma perekonnalt, siis püütakse neid müüa või uimastite vastu vahetada. Seetõttu hindasid kinnipeetavad oma kaaslaste majanduslikku suutlikkust kõrgemalt, pakkudes igapäevaste tarvitajate arvuks kuus protsenti.
    Kokkuvõte
    Vastajail on väga raske uimastitarbimise sagedust kinnipeetavate hulgas õigesti hinnata – eriti ebakorrapärase tarvitamise korral. Nii töötajad kui kinnipeetavad on ebakindlad nende kinnipeetavate osakaalu suhtes, kes ei kasuta uimasteid. Mainitakse suurusjärke 1-80%, sagedamini 15-30%. Kõigil fookusgruppides osalenuil paluti leida konsensus uimasteid mittetarbivate kinnipeetavate arvu suhtes. Pärast pikka arutelu leidsid töötajad, et 60% kinnipeetavaist ei kasuta uimasteid. Kinnipeetavad jäid 25% juurde. Kinnipeetavad selgitasid, et nad jäid madalama numbri juurde, kuna uimastina arvestati ka kanepit, mida paljud nende kaaslastest suitsetavad igal võimalusel. Enamik kinnipeetavaist ei saa enesele siiski sagedast kanepikasutamist lubada, see on võimalik üksnes juhuslikult. Seetõttu hindasid kinnipeetavad ka oma juhuslikult (üks kuni kaks korda kuus) tarbivate kaaslaste arvuks 60%, samas kui töötajad jäid 30% juurde. Nii kinnipeetavad kui töötajad andsid täpsemaid vastuseid, kui neilt päriti sagedasemate tarvitajate osakaalu kohta. Neid, kes tarbivad kord või paar nädalas, on 10-15% vahel. Vähem kui 10% kasutab uimasteid kolm kuni viis korda nädalas. Igapäevaste kasutajate arvu osas lähevad töötajate ja kinnipeetavate arvamused lahku. Intervjuudes väitis enamik vastanuist, et igapäevaseid kasutajaid on vähem kui viis protsenti. Fookusgruppides jäid töötajad kahe, kinnipeetavad kuue protsendi juurde. Mitmed küsitletud väitsid, et keegi kinnipeetavaist ei kasuta uimasteid igapäevaselt lihtsalt seetõttu, et nad ei saa seda enesele lubada. Ka fookusgruppides oli liikmeid, nii töötajaid kui kinnipeetavaid, kes väitsid, et igapäevaseid kasutajaid pole. Nende väidete kohaselt on selle põhjuseks asjaolu, et kinnipeetavatel lihtsalt pole piisavalt raha igapäevaseks tarbimiseks, vähem on sellel tegemist uimastite kättesaadavusega. See on ka põhjus, miks töötajad hindasid selliste kasutajate arvuks kaks protsenti. Kinnipeetavad väidavad, et vanglas on alternatiivne vahetuskaubanduse süsteem. Kui kinnipeetavad ostavad kaupu raha eest, mille nad on saanud näiteks oma perekonnalt, siis püütakse neid müüa või uimastite vastu vahetada. Seetõttu näevad kinnipeetavad oma kaaslastes suuremat majanduslikku suutlikkust ja hindavad igapäevaste kasutajate arvuks kuus protsenti.
  • Milline vanusegrupp on enim mõjutatud?
    PSI: Suurim grupp kasutajaid vanglas on 22-30 aastased kinnipeetavad. Neile järgnevad 18-21 aastased, seejärel 31-40 aastased. Vähim tarbivad uimasteid üle 40 aasta vanused kinnipeetavad.
    SI: SI kinnitab PSI tulemusi.
    Kokkuvõte
    Kinnipeetavaist uimastitarbijate vanust jälgides selgub , et enim tarbivad uimasteid 22-30 aastased, seejärel 18-21 aastased ja siis 31-40 aastased. Üle 40 aastaste kinnipeetavate vanusegrupis on kasutajate arv kõige väiksem.
    Kindlasti tuleks meeles pidada, et enamus kinnipeetavaid Murru vanglas on vanuses 22-30. 18-21 aastaste osakaal on märksa väiksem. Murru Vangla kinnipeetavad jagunevad vanusegruppidesse järgmiselt:
    10,7% - vanuses 18-21;
    38,4% - vanuses 22-29;
    26,5% - vanuses 30-39;
    19,2 % - vanuses üle 40.
  • Milliseid uimastikasutajate omadusi tuleks arvesse võtta, loomaks /pakkumaks neile tõhusat abi?
    PSI: Väljatoodud joonte põhjal ei ole võimalik uimastitele kõige vastuvõtlikumaid gruppe välja tuua. Siiski näitavad tulemused mõningaid omadusi, mis esinevad sagedamini kui teised. Tulemused näitavad, et suurem osa tarbijaid on pärit Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Nad on peamiselt venekeelsed , madala haridusega, ilma sotsiaalsete garantiide ja tööta. Samuti on neil terviseprobleemid ja nende käitumine on ettearvamatu .
    SI: SI-s paluti vastajatel PSI-s enimmainitud joonte abiga uimastitele kõige vastuvõtlikumaid gruppe kirjeldada. Siiski pole võimalik välja tuua uimastitele kõige vastuvõtlikumaid gruppe. Kõik mainitud jooned tunduvad olevat olulised ning gruppe analüüsides võib märgata, et need ka kattuvad.
    Kokkuvõte
    Pole võimalik välja tuua konkreetseid, uimastitele kõige vastuvõtlikumaid gruppe, kellele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Sellest hoolimata iseloomustavad tarbijaid mõningad jooned, mida peaks neile tõhusa abi loomisel või pakkumisel arvesse võtma. Sagedamini mainitud jooned on järgmised: madal haridus ; Ida-Virumaalt; venekeelsed, närviline ja ennustamatu käitumine; sotsiaalsete garantiide puudumine, terviseprobleemid, töötu, Tallinnast.
  • Kui suur osa uimasteid tarbivatest kinnipeetavatest alustas tarbimisega vanglas (esmakordne kasutamine):
    PSI: Enamik vastanuist (kolm töötajat ja üheksa kinnipeetavat) väitsid, et vähem kui 10% kinnipeetavaist alustasid ebaseaduslike ainete tarvitamist vanglas. Üheksa vastanut (seitse töötajat, kaks kinnipeetavat) väitsid, et vanglas alustas tarbimist 10% kinnipeetavaist. Niisiis on peaaegu kõik küsitletud nõus, et vanglas alustavad tarbimist mitte üle kümne protsendi kasutajatest.
    SI: kinnitab, et vanglas alustajate osa pole üle 10%, kuigi pooled vastanuist hindavad seda väiksemaks kui viis protsenti. Kõik vastanud nõustuvad, et väga vähesed alustavad ebaseaduslike ainete tarbimist vanglas, kuna reeglina on tarbimise põhjuseks väljaspool vanglat välja kujunenud sõltuvus . Üksnes paaril korral mainiti juhtumeid, mil keegi oli jõuga sõltlaseks tehtud.
    Kokkuvõte
    Kõik vastanud nõustusid, et uimasteid tarbivatest kinnipeetavatest alustab tarbimist vanglas vähem kui 10 protsenti. Pooled vastanuist hindasid nende osakaalu väiksemaks kui 5%.
  • Millised tegurid mõjutavad uimastitarbimise alustamist (esmakordne tarbimine) vanglas?
    PSI: Enamik vastanuist mainib kaht välist tegurit, mis mõjutavad tarbimise alustamist vanglas: „tegevuse puudus“ (14 vastanut) ja „grupi mõju“ (13 vastanut). Lisaks sellele mainitakse rühma individuaalseid tegureid, igaüht peaaegu poolte vastanute poolt. Need on: „uudishimu“, „soov elu nautida“, „soov reaalsusest põgeneda“ ja „soov välja paista“.



    SI: Struktureeritud intervjuudes loetakse “grupi mõju” tugevaimaks tarbimise alustamist soodustavaks teguriks . Sellele järgneb “ tegevusetus ”. „Uudishimu“ ja „soovi reaalsusest põgeneda“ peavad olulisteks teguriteks pigem töötajad, kinnipeetavad kalduvad arvama , et need ei ole olulised.
    FG: Töötajad tunnistavad, et grupi surve on tarbimise alustamisel tähtsaks teguriks. Teiseks tähtsaks teguriks on vanglas tekkiv stress ja pinge. Lisaks mainitakse mitmeid teisi tegureid, mis on seotud nii vanglas tarbimise alustamise, kui ka selle jätkamisega. Ühe töötaja ütluste kohaselt on grupi survel ka majanduslik vorm: „Grupi mõju – vanglas on igal perekonnal (toal) ühiskassa, mida kasutatakse ka uimastite ostmiseks . Juhul, kui üks toakaaslastest ei tarbi uimasteid, kasutatakse uimastite ostmiseks ikkagi ka tema raha, niisiis peab ta mõistlikumaks oma osa ise ära kasutada ja asub samuti uimasteid tarvitama .“
    Kinnipeetavate ütluste kohaselt on uudishimu ja tegevuse puudumine kõige tähtsamad tegurid, mis vanglas uimastitarbimisega alustamist mõjutavad. Grupi mõju, pinge, stress, sotsiaalne tunnustus ja identiteet ning soov põgeneda reaalsusest mõjutavad nii tarbimise alustamist kui ka selle jätkamist. Kinnipeetavad väidavad, et grupi mõju on tegur, mis mõjutab nii tarbimise alustamist kui ka selle jätkamist: „Kui oled ainuke kambris , kes ei kasuta uimasteid, hakatakse kahtlustama, et sa oled pealekaebaja ja sind süüakse välja kui sa ei ühine.“ Teine kinnipeetav väidab, et “igaüks tahab kuhugi kuuluda ja kui keegi satub narkomaanide seltskonda, siis arvatavasti hakkab ka ise tarvitama.” Paaril korral mainiti ka juhtumeid, mil kinnipeetav muudeti jõuga narkosõltlaseks. Põhjus selleks peitub arvatavasti asjaolus, et uimastisõltlased vajavad enese ümber üha rohkem inimesi, kellel oleks raha ja kes aitaksid neil keelatud aineid osta või muul moel muretseda.
    Kokkuvõte
    Kaks kõige tähtsamat tegurit, mis mõjutavad vanglas uimastitarbimisega alguse tegemist on „grupi mõju“ ja „tegevuse puudumine“. „Uudishimu“ ja „soovi reaalsusest põgeneda“ peavad olulisteks teguriteks pigem töötajad, kinnipeetavad kalduvad arvama, et need seda pole. Lisaks mainivad kinnipeetavad mitmeid teisi tegureid, mis on seotud nii vanglas uimastite tarbimise alustamisega kui ka selle jätkamisega, nagu „pinge“, „stress“, sotsiaalne tunnustatus ja identiteet“ ning „soov põgeneda reaalsusest“. Grupi mõju on samuti tegur, mis mõjutab nii tarbimise alustamist kui ka selle jätkamist: „Kui oled ainuke kambris, kes ei kasuta uimasteid, hakatakse kahtlustama, et sa oled pealekaebaja ja sind süüakse välja kui sa ei ühine.“ Teine kinnipeetav väidab, et “igaüks tahab kuhugi kuuluda ja kui keegi satub narkomaanide seltskonda, siis arvatavasti hakkab ka ise tarvitama.”
    Võtmeküsimus 2: Milliseid aineid vanglas kasutatakse?
  • Milliseid aineid vanglas kasutatakse?
    PSI: Näib, et vanglais kasutatavaist ainetest on neli selgelt populaarseimad. Kanepit mainivad kõik vastajad (vahel nimetuse all hash , šiški või marihuaana ). Amfetamiin, mida mainivad kõik peale ühe, on järgmine, kolmas on heroiin (20 25st) ja fentanüül Valge Hiinlane (14) on neljandal kohal. Seitse vastanut mainivad kokaiini, kuid neli neist ütlevad, et seda kasutatakse väga harva.
    SI: Küsimusele, millised on kõige sagedamini kasutatavad ained, vastatakse kõige sagedamini, et kanep ja amfetamiin. Heroiin on kolmas, sellele järgneb Valge Hiinlane (fentanüül).
    FG: Kinnipeetavad väidavad, et uimastikasutajate arv on viimastel aastatel vähenenud . Nad väidavad ka, et kasutatakse leebemaid uimasteid: heroiinikasutaja püüab vanglas leppida amfetamiiniga. Kinnipeetavate väitel on selle põhjuseks, et viimaste aastate jooksul on keelatud ainete kasutamine vanglates muutunud järjest vähem populaarseks ning et suhtumine kangete uimastite tarvitajatesse on väga negatiivne.
    Kokkuvõte
    Kanepi tooted ja amfetamiin on vanglates enim kasutatud, neile järgnevad heroiin ja fentanüül (ka Valge Hiinlase nime all tuntud valuvaigisti). Mõned vastajad mainivad ka kokaiini, kuid märgivad, et seda kasutatakse väga harva.
  • Kas mõningaid mainitud ainetest kasutavad vanglates kindlad grupid?
    PSI: Vastuste põhjal on selge, et kindlaid kasutajate gruppe pole veel välja kujunenud. 4 vastajat väidab, et neid ei eksisteeri. Kasutatakse seda ainet, mida on võimalik saada. Paljud vastajad väidavad, et kasutatakse segiläbi. Siiski oli vastuste põhjal võimalik kõigi ainete kasutajaile profiilid luua.
    Aine
    Profiil
    Kanep
    Pole selget profiili, laialt levinud;
    siiski on mõned tunnused: kasutavad vanemad kinnipeetavad ja need, kes ei taha süstida.
    Amfetamiin
    Pole selget profiili, laialt levinud;
    siiski on mõned tunnused: kasutavad vaesemad kinnipeetavad; nooremad süstivad kinnipeetavad.
    Heroiin
    Venelased ; rikkamad ; ainult need, kes tahavad seda kindlat efekti.
    Fentanüül (Valge Hiinlane)
    Pole selget profiili, laialt levinud;
    siiski on mõned tunnused: kasutavad need, kes süstivad; kes naudivad seda kindlat efekti; samasugune profiil, kui kanepi ja amfetamiini kasutajatel.
    SI: Struktureeritud intervjuudes paluti koostatud profiilidele kinnitust. Selgus, et amfetamiini ja kanepi kasutajaid ei saa koondada ühe profiili alla, kuna need ained on laialt levinud ja neid kasutavad väga erinevad inimesed. Pooled vastanuist väitsid, et poolstruktureeritud intervjuude põhjal koostatud profiilid pole õiged, teine pool väitis vastupidist. Väärib märkimist, et enamik kinnipeetavaist (12 kummagi aine puhul) leidis, et profiilid pole õiged.
    Heroiini tarvitajate kohta koostatud profiil oli ainuke, mis vastanute poolt kinnitamist leidis (12 kinnipeetava ja 12 töötaja poolt). Siit võib järeldada, et heroiin pole nii laialt levinud ja et seda kasutavad ainult kindlad kinnipeetavad.
    Koostatud fentanüülikasutajate profiili (sarnane kanepi- ja amfetamiinikasutajate profiiliga struktureeritud intervjuud ei toetanud.
    FG: Profiilide täpsust testiti ka fookusgruppides. Nii töötajad kui kinnipeetavad leidsid, et kanep ja amfetamiin on kõige kergemini kättesaadavad ning nende tarbijail pole mingeid iseloomustavaid jooni. Töötajad märkisid, et amfetamiini kasutavad pigem nooremad kinnipeetavad; siiski ei saanud väita kindla profiili olemasolu. Fookusgrupid kinnitasid uuesti heroiinikasutaja profiili. Nii kinnipeetavad kui ka töötajad leidsid, et heroiini kasutavad pigem venekeelsed kinnipeetavad. Kinnipeetavad mainisid, et heroiinikasutajad on reeglina pärit Ida-Virumaalt või Tallinnast. Kinnipeetavad kinnitasid ka, et heroiinikasutajad on paremas materiaalses seisus, kusjuures alternatiiviks rahale on võim. Kinnipeetavad leidsid, et heroiinist rääkides peetakse silmas ka fentanüüli.
    Kokkuvõte
    Uimastitarbijad erinevad suuresti, mistõttu on võimatu luua ühtseid profiile. Amfetamiin ja kanep on kõige enam levinud uimastid, mistõttu selged kasutajate grupid pole veel eristunud. Heroiini kasutavad enamikus venekeelsed ja rikkamad kinnipeetavad.
  • Millised tegurid mõjutavad nende ainete kasutamist vanglas (juhuslikult või regulaarselt)?
    PSI: Vastates küsimusele „Millised tegurid mõjutavad nende ainete kasutamist vanglas (juhuslikult või regulaarselt)?“, mainisid küsitletud kaht sisemist tegurit: sõltuvus (mainitud 19 korda) ja stress/pinge (mainitud seitse korda). Mainiti ka väliseid tegureid, nagu „tegevuse puudus“, „võimaluse olemasolu“, „võimalus uimastite vahendamisega enese eest hoolt kanda ja teenida“, „soov põgeneda reaalsusest“ ja „uimastite kasutamine kuulub vangla elustiili juurde“ (kõik mainitud viie või kuue vastanu poolt). Isolatsiooni mainis neli vastanut.
    SI: Peaaegu kõik küsitletud on nõus, et vanglas uimastite kasutamise juures mängib tähtsat osa sõltuvus. Järgmisena mainitakse stressi ja pinget, seejärel võimaluse olemasolu ja soovi reaalsusest põgeneda. Tegureid nagu „ isolatsioon “ ja „võimalus uimastite vahendamisega enese eest hoolt kanda ja raha teenida“ peavad tähtsaks töötajad kuid mitte kinnipeetavad. Tegurit „narkootikumide kasutamine on osa vangla elustiilist“ ei peeta oluliseks.
    FG: Fookusgrupis mainitakse, et ka grupi mõju on tähtis tegur vanglas uimastitarvitamisega jätkamisel. Kinnipeetavate väitel on see oluline, kuna igaüks tahab kuuluda gruppi. Kui kinnipeetav kuulub gruppi, kus kasutatakse uimasteid, peetakse teda nuhiks ja heidetakse välja, kui ta ise ei kasuta.
    Kokkuvõte
    Nagu eeldatud, nõustusid peaaegu kõik vastanud, et uimastitarbimist vanglas mõjutab enim sõltuvus. Järgmisena mainitakse stressi ja pinget, seejärel “võimaluse olemasolu” ja “soovi reaalsusest põgeneda”. Tegureid nagu „isolatsioon“ ja „võimalus uimastite vahendamisega enese eest hoolt kanda ja raha teenida“ peavad tähtsaks töötajad, kuid mitte kinnipeetavad. Tegurit „narkootikumide kasutamine on osa vangla elustiilist“ ei peeta oluliseks. Fookusgrupis mainitakse, et ka grupi mõju on tähtis tegur vanglas uimastite kasutamisega jätkamisel. Kinnipeetavate väitel on see oluline, kuna igaüks tahab kuuluda gruppi, ja kui kinnipeetav kuulub gruppi, kes kasutab uimasteid, peetakse teda nuhiks ja heidetakse välja, kui ta ise ei kasuta.
  • Milliseid kolme ainet on viimase 12 kuu jooksul olnud kõige lihtsam saada?
    PSI: Peaaegu kõigi vastanute ütluste kohaselt on vanglas kõige lihtsam hankida kanepitooteid ja amfetamiini, seejärel fentanüüli (Valget Hiinlast) (mainitud enam kui poolte vastanute, enamuses kinnipeetavate, poolt). Teisi aineid on võimalik hankida üksnes harva.
    SI: Kahe kolmandiku vastanute väidete kohaselt on viimaste kuude jooksul kõige lihtsam olnud hankida kanepit või selle tooteid. Mõned vastanutest (üks kolmandik) ei nõustu, väites, et amfetamiin on olnud kättesaadavam; midagi pole lihtsalt kättesaadav; või et vajaduse korral on kõik kättesaadav.
    Kokkuvõte
    Viimase 12 kuu jooksul on vanglas kõige kättesaadavamad olnud kanepitooted, seejärel amfetamiin ja Valge Hiinlane (fentanüül). Teisi aineid on võimalik hankida üksnes harva. Mõned vastanutest väidavad, et amfetamiin on olnud kättesaadavamad kui kanep. Teised väidavad, et midagi pole lihtsalt kättesaadav, või et vajaduse korral on kõik kättesaadav.
  • Kas ainete kättesaadavuses on viimase 12 kuu jooksul toimunud mingeid muutusi?
    PSI: Amfetamiin ja kanepitooted tunduvad kogu aeg saadaval olevat, võimalik et raskemini tugevdatud järelevalve ajal. Teiste ainete kättesaadavus tundub sõltuvat pigem välisest turusituatsioonist.
    SI: Enamuses kinnitab PSI tulemusi. Kakskümmend kolm vastanut – 14 töötajat ja 9 kinnipeetavat nõustusid, et ülejäänud ainete kättesaadavus peale kanepi ja amfetamiini sõltuvad pigem välisest turusituatsioonist. 15 vastanut – 3 töötajat ja 12 kinnipeetavat - polnud selle väitega päri. Enamus mittenõustunuist (10) uskus, et kõiki aineid on võimalik saada; kolm vastanut ei uskunud, et välisel turusituatsioonil võiks olla mingi mõju ja kaks arvasid, et midagi pole lihtne saada. Üks kõige äärmuslikemast vastustest oli, et viimase 12 kuu jooksul oli keelatud ainete kättesaadavuses toimunud drastiline muudatus: nimelt polevat rangeima režiimiga osakonnas mitu päeva olnud võimalik narkootikume hankida.
    Kokkuvõte
    Amfetamiin ja kanep tunduvad olevat kättesaadavad kogu aeg, võib-olla piiratumas koguses tugevdatud järelevalve ajal vanglas. Mitmed vastanud, peamiselt kinnipeetavad, ei nõustu, et kättesaadavus võib sõltuda välisest turusituatsioonist, väites, et on võimalik hankida kõike, mida tahetakse. Teiste väitel on tõepoolest võimalik saada kõike vajalikku, kuid see pole lihtne, vaid selleks tuleb kõvasti vaeva näha.
    Võtmeküsimus 3: Kuidas uimastikasutaja vanglas käitub?
  • Kuidas kõige enam tarbitavaid aineid reeglina kasutatakse?
    PSI: Kuigi kaks vastanut väitsid, et kanepitooteid tavaliselt süstitakse, kinnitasid kõik ülejäänud, et kanepitooteid reeglina suitsetatakse. Kaheksateist 24st vastanust kinnitasid, et amfetamiini reeglina süstitakse, viis väitsid, et neid peamiselt neelatakse. Heroiini ja fentanüüli Valget Hiinlast tavaliselt süstitakse.
    SI: peaaegu kõik vastanutest on nõus, et kanepit tavaliselt suitsetatakse. Üks töötaja väitis, et iseloomuliku lõhna tõttu kasutatakse seda tavaliselt muul moel. Amfetamiini osas nõustusid 31 vastanut – 12 töötajat ja 19 kinnipeetavat, et seda peamiselt süstitakse. Seitse vastanut – viis töötajat ja kaks kinnipeetavat - väitsid vastupidist. Kaks vastanut märkisid, et pooled kinnipeetavad süstivad amfetamiini ja pooled neelavad seda. Kõik vastanud nõustusid, et heroiini ja fentanüüli reeglina süstitakse. Vastanud märkisid, et süstitakse peamiselt põhjusel , et sel moel jätkub ainet kauemaks, kui neelates või suitsetades.
    Kokkuvõte
    Vanglas kanepit peamiselt suitsetatakse. Enamiku vastanute sõnul amfetamiini peamiselt süstitakse, kuigi mõned väitsid, et amfetamiini peamiselt neelatakse või tõmmatakse nina kaudu. Kõik vastanud olid päri, et heroiini ja fentanüüli peamiselt süstitakse.
  • Kas kinnipeetavad järgivad uimastite tarbimisel mingeid kombeid/tavasid?
    PSI: Peamised uimastite tarbimise juures mainitud tavad võib kokku võtta järgmiselt: suitsetatakse või süstitakse „perekonnas“ või omade keskel. Uimasteid kasutatakse öösel või õhtuti, kui on vähem valvureid. Kui süstlaid on vähe, jagatakse ühte. Uimastite kasutamine stimuleerib riskikäitumist (nagu kaitsevahenditeta seks). HIV-positiivsed ei süsti koos nendega, kel viirust pole.
    SI: Struktureeritud intervjuudes paluti küsitletavail vastata, kas nad nõustuvad järgmiste väidetega:
    • „Uimasteid suitsetatakse/süstitakse „perekonnas“ või omade keskel“. Enamik vastanuist (32) nõustus sellega. Viis vastanut polnud nõus. Nende meelest kasutatakse uimasteid üksi olles või mõlemal juhul- nii üksi kui ka perekonnas.
    • „Uimasteid kasutatakse öösel või õhtul, kui on vähem valvureid“. Kolmkümmend üks vastanut nõustus väitega. Kuus vastanut (kõik kinnipeetavad) polnud päri ja ütlesid, et uimasteid kasutatakse kogu aeg, sõltumata kellaajast. Kinnipeetavad ei suuda uimasteid nii kaua hoida – nad kasutavad neid kohe, kui on need kätte saanud.
    • „Kui süstlaid on vähe, jagatakse ühte“. Kolmkümmend kaks vastanut – 12 töötajat ja 20 kinnipeetavat – nõustus väitega. Kuus vastanut – viis töötajat ja üks kinnipeetav – ei nõustunud. Kolm vastanut (töötajad) väitsid, et enamikul tarbijaist on isiklik süstal. Üks vastanu (kinnipeetav) ütles, et ainult HIV-positiivsed jagavad süstalt. Üks vastanu (töötaja) ütles, et kui süstlaid on vähe, siis ei süstita. Üks vastaja (töötaja) polnud väitega nõus, kuid ei põhjendanud miks.
    • „Uimastite kasutamine stimuleerib riskikäitumist (nagu kaitsevahenditeta seks)“. Kakskümmend üheksa vastanut nõustus väitega. Üheksa vastanut – kaks töötajat ja seitse kinnipeetavat - polnud nõus. Seitse vastanut (üks töötaja ja kuus kinnipeetavat) väitsid, et pärast uimastite kasutamist on kinnipeetavad reeglina rahulikud. Üks kinnipeetav arvas , et riskikäitumise tõenäosus oleneb kasutatud ainest. Üks vastaja (töötaja) polnud väitega nõus, kuid ei seletanud, miks.
    • „HIV-positiivsed ei süsti nendega, kel viirust pole“. Kakskümmend vastanut nõustusid väitega. Neliteist vastanut – kolm töötajat ja üksteist kinnipeetavat polnud nõus. Viis vastanut (üks töötaja ja neli kinnipeetavat) põhjendasid seda sellega, et paljud ei tea, kellel on viirus ja kellel pole; kolm (üks töötaja, kaks kinnipeetavat) sellega, et kõigil on ükskõik. Üks kinnipeetav polnud nõus, põhjendades, et süstlaid desinfitseeritakse esmalt läbikeetmise teel. Üks kinnipeetav polnud nõus, põhjendades, et süstlad maksavad raha ja nende hankimine on raske. Üks kinnipeetav väitis, et süstimine viirusekandjatega koos sõltub sellest, kas tervetel on süstlaid või mitte. Üks töötaja väitis, et pooled kinnipeetavatest süstivad koos HIV-positiivsetega, aga teine pool ei tee seda. Kaks kinnipeetavat väitsid, et HIV-positiivsed süstivad end ka koos tervetega, kuid ei põhjendanud, miks.

    Kokkuvõte
    Enamik vastanutest nõustub, et uimasteid kasutatakse “perekonnas” või omade keskel. Mõned vastanud väitsid, et uimasteid tarbitakse üksi olles. Enamik vastanutest usub, et uimasteid kasutatakse enam öösel või õhtuti, kui liigub vähem valvureid. Enamik vastanutest nõustub, et kui süstlaid on puudu, jagatakse ühte ja et uimastite kasutamine stimuleerib riskikäitumist nagu kaitsevahendita seks. Napp enamus uskus, et HIV-positiivsed ei süsti ühes nendega, kel viirust pole. Paljud vastanud polnud sellega nõus, esitades ka erinevaid põhjendusi.
    Võtmeküsimus 4: Millist edukat sekkumist kasutatakse?
  • Millistest neile võimaldatavaist tegevustest narkomaanid osa võtavad?
    PSI: Peamised mainitud tegevused, millega uimastitarvitajad aega veedavad, on osalemine tugigruppides, loengutel ja rehabilitatsiooniprogrammides. Nad tegelevad ka spordiga ja käivad koolis. Teised tegevused on seotud kiriku või tööga. Seitse vastanut väidab, et kinnipeetavad ei tee enamasti mitte midagi. Viimastena mainitakse uimastite hankimist ja lugemist.
    SI: Struktureeritud intervjuudes kontrollisime me skaalal ühest (üksikud tarvitajad) kuni viieni (enamik tarvitajaid), kas kinnipeetavad osalevad tegevustes, mida mainiti poolstruktureeritud intervjuudes ja millist kasu need tegevused kinnipeetavaile toovad. Lisaks said vastajad väljendada oma arvamust selles osas, kui suur on nende kinnipeetavate hulk, kes midagi ei tee. Vastused on näha järgnevas tabelis.
    Tegevus
    Tugigrupid
    Loengud
    Rehabilitatsiooni- programmid *
    Sport
    Kool
    Kirik
    Töö
    Ei mingit tegevust
    1 (üksikud)
    18
    23
    13
    13 (9 kinni-
    peetavat)
    8
    (6 kinni-
    peetavat)
    18
    20
    5
    2
    6
    4
    5
    3
    11
    7
    4
    4
    3
    5
    4
    6
    11
    11
    4
    7
    6 (5 töötajat)
    4
    1
    2
    0
    4
    5
    4
    5
    9
    5 (enamik)
    4
    1
    0
    5
    0
    2
    0
    11 (8 kinni-peetavat)
    * Viis töötajat ja kuus kinnipeetavat väidavad, et selliseid programme Murru Vanglas veel ei eksisteeri.
    Enamik vastanuist on ühel meelel , et vaid vähesed kinnipeetavad osalevad pakutavates tegevustes. Eriti kinnipeetavad väidavad, et nende kaaslased ei tee suurt midagi. Mõningane osa kinnipeetavatest käib koolis või tegeleb spordiga. Ainult üksikud töötavad, käivad kirikus, loengutel või tugirühmades.
    Tugirühmadest saadav kasu:
    Kuusteist vastanut leidis, et tugirühmades käiakse eesmärgiga kaupu vahetada ja teistega seltsida. Ühel puhul mainiti põhjustena suuremat vabadust ja võimalust kontakte luua, samuti seal pakutavat teed ja küpsiseid. Viis vastanut väitis, et tugirühmades käiakse uudishimust, teised viis, et igavusest. Kaks küsitletut uskusid, et pooled kinnipeetavad käivad tugirühmades teistega seltsimise eesmärgil ja pooled on pakutavast tõsiselt huvitatud. Üks vastaja arvas, et tugirühmi külastavad kinnipeetavad, kes püüavad tõepoolest uimastitest loobuda , teine väitis, et tugirühma külastamise eesmärk sõltub rühmajuhist.
    Loengutest saadav kasu:
    Loengute osas leidsid pooled sellele küsimusele vastanutest, et loengutel käiakse eesmärgiga kaupu vahetada ja teistega seltsida. Ühel puhul mainiti põhjusena suuremat vabadust ja võimalust kontakte luua. Neli vastanut arvas, et loengutel käiakse eesmärgiga saada vaheldust rutiinist ja pääseda igavusest, teised neli uskusid, et loengutes käiakse huvi pärast. Kaks vastanut arvasid, et loengutes käiakse eesmärgiga lollitada (lolli mängida).
    Rehabilitatsiooniprogrammidest saadav kasu:
    Kuigi 11 vastanut väitsid, et Murru Vanglas ei eksisteeri rehabilitatsiooniprogramme, arvasid neli, et neis osaletakse teistega seltsimise eesmärgil. Ühel puhul mainiti lisapõhjusena kontaktide otsimist. Viis vastanut usuvad, et rehabilitatsiooniprogrammides osaletakse huvist, üks, et igavusest pääsemiseks. Üks vastanu arvas, et pooled kinnipeetavad osalevad rehabilitatsiooniprogrammides teistega seltsimiseks ja pooled on tõsiselt huvitatud pakutavast tegevusest. Üks vastaja arvas, et rehabilitatsiooniprogrammides osalemise põhjuseks on motivatsiooni leidmine.
    Spordist saadav kasu:
    Seitse vastanut uskusid, et sporti tehakse vabatahtlikult. Kolm vastanut arvasid, et sporti tehakse seltsimise eesmärgil; teised kolm, et hea füüsilise vormi omandamiseks. Veel kolm tükki leidsid, et sporti tehakse seepärast, et see on viis aega veeta ja lõõgastuda. Kaks küsitletut uskus, et sporti tehakse teistega suhtlemise eesmärgil ja veel kaks oletasid, et pooled kinnipeetavad teevad sporti teistega suhtlemise eesmärgil ja pooled spordi enese pärast.
    Koolist saadav kasu:
    Üheksa vastanu arvates käiakse koolis teistega seltsimise eesmärgil. Veel üheksa arvasid, et koolis käiakse kaupa vahetamas ja suhtlemas. Neli vastanut uskusid, et koolis käiakse õppimas. Kolm vastajat väitsid, et pooled kinnipeetavad käivad koolis õppimas ja pooled seltsimas. Kaks vastanut pakkusid, et koolis käiakse igavusest pääsemiseks.
    Kirikust saadav kasu:
    Kümme vastanut arvasid, et kirikus käivad usklikud. Kuus leidsid, et kirikus käiakse seltsimise eesmärgil; neli, et kauba vahetamiseks; kolm, et igavusest pääsemiseks ja seal jagatava kraami saamiseks. Kaks vastanut uskusid, et kirikus käimise eesmärk on suhtlemine ning teised kaks väitsid, et pooled kinnipeetavaist käivad kirikus seltsimise eesmärgil ja pooled religioossetel põhjustel.
    Tööst saadav kasu:
    Viis vastanut arvasid, et tööl käiakse seltsimise eesmärgil; teised viis, et kaupa vahetamas ja suhtlemas. Neli vastanut väitsid, et tööl käiakse raha teenimas. Kaks uskusid, et pooled kinnipeetavad lähevad tööle suhtlemiseks ja pooled töö enese pärast ning veel kaks, et tööl käiakse aega viitmas.
    FG: Fookusgruppides küsiti, kas mingeist tegevustest võiks uimastitarbimise ärahoidmisel kasu olla. Töötajate vastused olid lühidalt järgmised:„Vaja on igapäevast tööd, millest kinnipeetav võiks ka pikemas perspektiivis kasu saada; nimelt palga ja omandatud kutse näol,“; „Ainult motiveeritud kinnipeetavad tuleks tegevustesse kaasata, vastasel juhul teenivad need valet eesmärki“; „Lisaks olemasolevatele tegevustele on vaja igapäevast hõivet (tööd), millest kinnipeetavad saaksid tulevikus kasu (raha ja elukutse )“; „Tegevused on vajalikud, kuid need ei hoia ära uimastite tarbimist“; „Nad on täiskasvanud inimesed, niisiis on nende oma asi, mida nad teevad“; “Uimastisõltuvus on haigus, seega tuleks kõik sõltlased teistest eraldada ja neid tuleks ravida“; “Vaja on tegevust, mis sõltlasi huvitaks ( motivatsioon )“; Vaja on igapäevast hõivatust. Samuti on tähtis individuaalne töö, kuna sõltlased ei tunnista, et neil on probleem”; „Tegevus peaks pakkuma kinnipeetavale väljakutset ja peaks olema talle tulevikus kasuks. Kinnipeetavate motivatsiooni on vaja tõsta.“
    Üldine järeldus peale nende väidete esitamist peetud arutelul oli, et tegevusetus ei ole uimastite vastu võitlemisel probleemiks. Pakutakse juba piisavalt tegevusi, neid lihtsalt ei kasutata ja neist pole abi. Siiski oleks väga tähtis pakkuda kinnipeetavatele tegevust, millest nad huvituksid ja mis oleksid kasuks tulevikus, näiteks raha ja elukutse näol (see motiveeriks kinnipeetavaid samuti). Vaja on igapäevast, pidevat tegevust.
    Teises fookusgrupis väitsid kinnipeetavad järgmist: „Vaja on pidevat tegevust, mis oleks nii huvitav, kui ka kasulik pärast vabanemist. Vaja on motivatsiooni, samuti ka tegevusi, mis oleksid mõttekad pikemas perspektiivis“; “Tuleb olla maksimaalselt hõivatud mõtestatud tegevustega, mis aitaksid hiljem uut elu alustada. Motivatsioon on vajalik“; „Tegevused peaksid olema huvitavad, samas vajalikud tulevikus“; „Motivatsioon väga tähtis, nagu ka mingi kasulik ja mõtestatud tegevus“; „Sõltlased vajavad pidevaid tegevusi, mis oleksid selgelt kasulikud – näiteks aitaksid edaspidises elus paremini hakkama saada. Samuti on vaja tugiisikuid, kes vabaduses aitaksid.“ Pärast arutelu jõuti järeldusele, et kinnipeetavad ei osale tegevustes osalt seepärast, et need ei paku huvi ega ole neist kinnipeetavaile ka pikaajalist kasu. Vaja on motivatsiooni ja huvitavaid, sihipäraseid tegevusi, millest oleks kasu ka pikemas perspektiivis; tegevusi, mis aitaksid vabaduses paremini hakkama saada. Fookusgruppides rõhutasid eriti kinnipeetavad vajadust eelpoolmainitu järele ja osutasid, et paljud kinnipeetavad ei saanud vabanedes isegi panga külastamisega hakkama, rääkimata ilma korraliku elukutseta töö leidmisest . Seetõttu on vaja pikaajalisi tegevusi, millest oleks kinnipeetavaile kasu ka väljaspool vanglat, nii et kahaneks võimalus sinna tagasi sattuda või jälle keelatud aineid kasutama hakata.
    Kokkuvõte
    Enamik vastanuist mainis, et uimastitarbijad käivad tugigruppides ja loengutel, osalevad rehabilitatsiooniprogrammides ja käivad koolis. Struktureeritud intervjuudes uurisime, kui paljud kinnipeetavaist neis tegevustes osalevad ja milline on sellest neile tõusev kasu. Lisaks tegevustele said vastajad ühtlasi hinnata nende kinnipeetavate osakaalu, kes ei tee mitte midagi. Enamik vastanuist nõustus, et üksnes väike osa kinnipeetavaist tegeleb millegagi. Eriti kinnipeetavad kaldusid väitma, et nende kaaslased ei tee midagi. Teatav osa kinnipeetavaist käib siiski koolis või teeb sporti. Üksnes vähesed töötavad, käivad kirikus, loengutes või tugigruppides. Poolte vastanute arvates käiakse tugigruppides või loengutes eesmärgiga vahetada kaupu ja seltsida. Teise poole arvates käiakse tugigruppides nii huvi kui ka igavuse pärast. Sporti tehakse vabast tahtest, samuti on see kasulik tervisele ja ka sotsiaalsele kontaktsusele. Koolist on samuti kasu seltsimisel, suhtlemisel ja kaubavahetusel. Ainult vähesed vastajad väitsid, et kinnipeetavad käivad koolis õppimas. Enamiku vastanute arvates käivad kirikus usklikud. Teised mainisid, et kirikus käiakse ka kaupu vahetamas, suhtlemas, seltsimas ja igavust peletamas. Kaubavahetus, suhtlemine ja seltsimine on ka töölkäimise eelisteks. Lisaks saab tööl raha teenida ja aega surnuks lüüa.
    Fookusgruppides esitati küsimus, kas mingid tegevused võiksid olla kasulikud uimastiennetusel. Selgus, et väga tähtis oleks pakkuda kinnipeetavatele tegevusi, mis neid huvitaksid ja oleksid kasulikud ka tulevikus, näiteks materiaalsete võimaluste ja elukutse näol (mis samuti motiveeriks kinnipeetavaid). Vaja on pidevaid, päevast-päeva jätkuvaid tegevusi. Kinnipeetavad leidsid, et tegevuse puudus iseenesest ei ole põhjus narkootikumide tarvitamiseks kuna on olemas piisavalt muid võimalusi, millest aga pole kinnipeetavaile pikaajalist kasu. Vaja on motivatsiooni – huvipakkuvaid, sihipäraseid tegevusi, millest oleks kasu ka pikas perspektiivis; tegevusi, mis aitaksid hiljem vabaduses hakkama saada
  • Millist uimastitarbijatele pakutavat tuge/abi uimasteid tarbivad kinnipeetavad eelistavad?
    PSI: Uimasteid tarvitavad kinnipeetavad eelistavad pikaajalisi tugiprogramme, nagu tugirühmad, loengutsüklid, pereprojektid jne lühiajalistele lahendustele, nagu visiit arsti juurde või spordivõistlused.
    SI: Kuusteist vastajat - üheksa töötajat ja seitse kinnipeetavat – nõustusid, et uimastitarbijad eelistavad pikaajalist tuge/abi kiiretele lahendustele. Kaheksateist vastajat – seitse töötajat ja üksteist kinnipeetavat – polnud sellega päri ja väitsid järgnevat:
    • Neli vastajat (kaks töötajat ja kaks kinnipeetavat) uskusid, et narkomaanidel pole piisavalt sihikindlust ja kannatlikkust, et võtta osa pikaajalistest tegevustest;
    • Neli vastajat (üks töötaja ja kolm kinnipeetavat) uskusid, et nad on selleks liiga laisad ;
    • Kolm vastajat (kaks töötajat ja üks kinnipeetav) arvasid, et narkomaanid ei ole mingist toest/abist huvitatud;
    • Kaks vastajat (üks töötaja ja üks kinnipeetav) väitsid, et narkomaanid ei taha midagi teha ega tee midagi;
    • Üks vastaja (töötaja) arvas, et on üksnes vähe juhtumeid, mil praktiseeritakse pikaajalist abi;
    • Üks vastaja (töötaja) lihtsalt ei uskunud, et nad eelistaksid pikaajalist tuge/abi;
    • Üks vastaja (kinnipeetav) arvas, et neile meeldiks lühiajaline sekkumine;
    • Üks vastaja (kinnipeetav) arvas, et pooled eelistavad pikaajalist sekkumist ja pooled lühiajalisi lahendusi;
    • Üks vastaja (kinnipeetav) leidis, et tegelikult meeldivad neile hoopis arvutimängud.

    Üks kinnipeetav mainis fookusgrupis, et keelatud ainete kasutajad eelistasid pikaajalist sekkumist. Täna aga esineb sellist toetust väga harva, või siis katkestatakse seda Murru Vanglas sageli mitu korda järjest, mistõttu on kadunud igasugune huvi tugigruppide vastu.
    Kokkuvõte
    Hoolimata positiivsest suhtumisest uskusid vähem kui pooled intervjueeritutest, et kinnipeetavad eelistaksid pikaajalist toetust. Üle poolte, nii töötajaist kui ka kinnipeetavaist, polnud sellega nõus. Väideti, et kinnipeetavail pole piisavalt sihikindlust või kannatlikkust, et nad on liiga laisad ega ole huvitatud. Nad ei tahtvat midagi teha, ega tegevat midagi. Samal ajal leiti, et keelatud ainete kasutajaile pikaajalised toetusprogrammid tegelikult meeldisid. Täna aga toimuvad sellised programmid Murru Vanglas kaootiliselt ning seetõttu võib jääda mulje korralagedusest. Nõnda on kadunud igasugune huvi tugigruppide vastu, samuti ei leita nende tegevusest mingit otsest kasu või mõtet.
    Võtmeküsimus 5: Millist sekkumist oleks vaja?
  • Millist siiani kättesaamatut tuge/abi uimastitarbijad vajavad?
    PSI: Küsimusele „Millist siiani kättesaamatut tuge/abi uimastitarbijad vajavad?“ anti erinevaid vastuseid. Kahekümne viiest vastanust üheksa mainisid „süstlavahetusprogramme“, kaheksa „uimastivabu osakondi “ ning seitse „metadooniravi“. Järgnevaid soovitusi andsid vähem kui kuus vastanut: „Peaks olema midagi teha, näiteks (igapäevast) tegevust või tööd.“ Töötajad soovitasid “intensiivset ja väga kõrgel tasemel psühholoogilist nõustamist”, samas kui kinnipeetavad leidsid, et „kinnipeetavate probleemide lahendamiseks on vaja spetsialiste väljastpoolt vanglat“. Lisaks mainisid mõlemat vastanute grupid „enam positiivseid emotsioone, enesekindlust, mõistmist, tähelepanu ja hoolt vangla poolt“, „suhtlemise ergutamist perekonna ja lähedaste sõpradega“, „ vestlusi , programme ja huvigruppe“, ja „uimastite levitamise piiramist“. Üksikud vastajad andsid soovitusi nagu „võimalus jätkata samasugust ravi nagu väljaspool vanglat“, „aktiivne sekkumine“, „rehabilitatsiooniteenus“, „alternatiivse karistuse kandmise võimalus uimastisõltlastele“ ja „varustamine informatsiooniga uimastitarbimise tagajärgede kohta“. Mõned soovitavad uimastitarbijaid karistada , näiteks neid mitte tööle lubades, teised soovitavad karistused uimastite tarbimise eest kaotada. Lõpuks on mõned vastanud ka üsna negatiivselt meelestatud: niikuinii ei aitavat midagi.
    SI: Struktureeritud intervjuudes paluti vastajail hinnata kaheksa enimmainitud toetamise /abistamise meetodi kasulikkust viie-punkti skaalal. Vastused olid järgmised:
    Toetus/abi
    1: kasutu
    2
    3
    4
    5: kasulik
    Süstlavahetusprogrammid
    21 (14 töötajat)
    0
    4
    1
    12
    (12 kinnipeetavat)
    Narkovaba osakond
    3
    2
    2
    2
    29
    Metadooniravi
    17
    (13 kinnipeetavat)
    1
    7 (5 töötajat)
    3
    10 (6 töötajat)
    Intensiivne psühholoogiline nõustamine
    5
    (4 kinnipeetavat)
    3
    6
    2
    22
    Igapäevane tegevus, midagi teha
    6
    2
    3
    5
    23
    Töö, rohkem töökohti
    7
    (5 kinnipeetavat)
    1
    2
    4
    25
    Sidemete soodustamine perekonna ja sõpradega
    6
    1
    2
    4
    26
    (17 kinnipeetavat)
    Spetsialistid väljastpoolt vanglat
    7
    0
    6
    6
    18
    (11 kinnipeetavat )
    Enamiku töötajate arvates pole süstlavahetusprogrammid eriti kasulikud. Suurem osa kinnipeetavaid pole nõus, öeldes, et need oleksid kasulikud. Peaaegu kõik vastanuist peavad uimastivabasid osakondi väga kasulikuks. Enamus kinnipeetavaist leiab, et metadooniravi on kasutu ja kirjeldavad seda lihtsalt kui uimastisõltlaste võimalust tasuta uue doosi saamiseks. Enamiku kinnipeetavate arvates ei vabane uimastitarbijad sel viisil oma sõltuvusest. Töötajad suhtusid metadooniravisse paremini. Suurem osa vastanuist, nii töötajad kui kinnipeetavad, nõustusid, et intensiivne psühholoogiline nõustamine oleks sõltlastele kasulik. Samas mainisid kinnipeetavad, et intensiivne psühholoogiline nõustamine oleks kasulik ja vajalik nende kõigi jaoks. Igapäevast tegevust ja tööd pidas enamik vastanuist samuti positiivseks . Nii töötajad kui ka kinnipeetavad (ja eriti just viimased ) näeksid meeleldi kontaktide soodustamist perekonna ja sõpradega. Peaaegu pool vastanuist sooviks uimastitarbijaid toetama spetsialiste väljastpoolt vanglat.
    FG: Fookusgrupis leidsid kõik liikmed, et üldine tugi ja nõustamine on kasutu. Kinnipeetavate probleemid on väga erinevad, mistõttu tuleks tuge ja nõustamist pakkuda individuaalselt. Lisaks olemasolevaile tegevustele oleks vaja intensiivset psühholoogilist nõustamist, samuti oleks vaja soodustada kontakte perekonna ja sõpradega, kuna perekonna või lähedaste toetust peetakse uimastisõltuvustest vabanemisel kõige tähtsamaks teguriks. Kinnipeetavaile, kes on oma probleemi tunnistanud, on vaja narkovaba osakonda, kus igaühega tegeldaks individuaalselt, leidmaks talle sobivaimat ravi (intensiivne psühholoogiline nõustamine, asendusravi vms). Teiselt poolt oleks vaja ka nn „puhast” eluosakonda, kus kehtiksid teatavad privileegid ning toimuks pidev kontroll, tegemaks kindlaks, et keegi ei kasuta narkootikume. Kinnipeetavad vajavad uimastisõltuvusest vabanemisel asendustegevust. Kõige populaarsemaks asendustegevuseks peetakse tööd. Lisaks peeti vajalikuks asendusravi; suuremal hulgal igapäevaste tegevuste pakkumist; eneseabirühmade loomist, kus kinnipeetavad saaksid üksteist aidata ja sõltuvusest vabanenud oma kogemustest rääkida ja viimaks vanglaväliste spetsialistide kutsumist, kes aitaksid keelatud ainetest loobumisel.
    Kokkuvõte
    Kui osalejatelt küsiti, millist seni veel mitte kättesaadavat tuge või abi kinnipeetavad vajaksid, andsid nad väga erinevaid vastuseid. Vastajail paluti hinnata, kas enimmainitud meetodid on kasulikud või mitte. Suurema osa töötajate arvates pole süstlavahetusprogrammid kuigi kasulikud, sest uimastid on seadusega keelatud. Teiselt poolt, enamik kinnipeetavaid peab süstlavahetusprogramme kasulikeks. Peaaegu kõik vastanud usuvad, et narkovabad osakonnad oleksid väga kasulikud. Suurem osa kinnipeetavaist väidab, et metadooniravist pole kasu, personal kaldub sellesse positiivselt suhtuma. Ülekaalukas enamus nii töötajaist kui kinnipeetavatest peab intensiivset psühholoogilist nõustamist sõltlastele vajalikuks. Enamik vastanuist peab kasulikuks ka mingit igapäevast tegevust või tööd. Nii töötajad kui ka kinnipeetavad (ja eriti just viimased) näeksid meeleldi kontaktide soodustamist perekonna ja sõpradega. Peaaegu pool vastanuist sooviks uimastitarbijaid toetama spetsialiste väljastpoolt vanglat. Igal juhul peaks sekkumine olema rajatud iga konkreetse isiku vajadustele, seetõttu on tarvis iga isiku vajadusi efektiivsemalt hinnata.
    Võtmeküsimus 6: Mida teavad kinnipeetavad uimastite kasutamisega seotud riskidest?
  • Millistest uimastite kasutamisega seotud terviseriskidest on uimastitarbijad teadlikud?
    PSI: Peaaegu kõik vastanud (20) usuvad, et kinnipeetavad on HIV/AIDS-i riskist teadlikud. Kaks kolmandikku vastanuist (15) väidab, et kinnipeetavad on ka hepatiidiriskist teadlikud. Seitse vastanut usub, et kinnipeetavad teavad üldiselt kõigist riskidest. Vaimset allakäiku ja üledoseerimist kumbagi mainisid kuus vastanut. Mõned vastanud tõid ära füüsilise allakäigu ja üldised tervisekahjustused. Riske, nagu tuberkuloos , maksakahjustused, suguhaigused , sotsiaalne väljaheidetus ja õnnetu elu, mainiti igaüht ühe vastanu poolt. Viis vastajat (2 töötajat ja 3 kinnipeetavat) väitsid, et kinnipeetavad teavad kõiki sõltuvusega seotud ohte , kuid ei hooli neist.
    SI: Struktureeritud intervjuudes kontrolliti kinnipeetavate teadlikkust kuue kõige sagedamini mainitud riski suhtes. Vastajail paluti viie-punkti skaalal hinnata, kuivõrd nad on nõus, et kinnipeetavad on riskidest teadlikud.
    Riskid, millest kinnipeetavad on teadlikud:
    1:
    pole nõus
    2
    3
    4
    5: nõus
    HIV/AIDS
    0
    0
    0
    6
    33
    (19 kinnipeetavat)
    Hepatiit
    0
    1
    4
    5
    29
    (18 kinnipeetavat)
    Füüsiline allakäik
    0
    3
    4
    6
    26
    (16 kinnipeetavat)
    Vaimne allakäik
    2
    2
    4
    5
    26
    (16 kinnipeetavat)
    Üledoseerimine
    2
    0
    2
    5
    30
    (19 kinnipeetavat)
    Üldiselt teavad nad kõike
    1
    1
    3
    2
    32
    (19 kinnipeetavat)
    Peaaegu kõik vastanud nõustusid, et kinnipeetavad on tuttavad uimastitarbimisega seotud riskidega, nagu HIV/AIDS, hepatiit ning füüsiline allakäik. Kinnipeetavad selgitasid seda tõsiasjaga, et HIV-i/AIDS-i, hepatiidi ja muude võimalike haiguste teemal on peetud palju loenguid. Samuti jaotatakse palju voldikuid haigustest , millega võib kokku puutuda ning ühtlasi annavad need juhiseid haigustest hoidumise kohta. Kuigi mõned vastanutest polnud sellega päri, uskus enamik, et kinnipeetavad on teadlikud vaimse allakäigu ja üledoseerimise riskist. Üldiselt uskusid vastajad, et kinnipeetavad on riskidest teadlikud. Sellel arvamusel oli kinnipeetavaid rohkem kui töötajaid.
    Kokkuvõte:
    Üldiselt nõustuvad peaaegu kõik vastajad, et kinnipeetavad on teadlikud uimastitega seotud riskidest, nagu HIV/AIDS, hepatiit ja füüsiline ning vaimne allakäik.
  • Kuidas uimastitarbijad ennast riskide eest kaitsevad ?
    SI: Olles saanud poolstruktureeritud intervjuude vastused, otsustasime osalejaile esitada mõned avatud lisaküsimused, uurimaks, kas ja kuidas kinnipeetavad ennast uimastitega seotud riskide eest kaitsevad.
    Küsimusele, kas kinnipeetavad kaitsevad ennast HIV-i eest, vastasid jaatavalt 26 39st vastanust (10 töötajat ja 16 kinnipeetavat):
    • kümme vastanut (kinnipeetavad) ütlesid, et HIV-i eest kaitstakse endid süstlaid pestes. Üks neist usub, et enese kaitsmiseks hangitakse uusi süstlaid ja veel, et uimasteid kasutatakse ainult tuttavas seltskonnas.
    • kümme vastanut (kuus töötajat ja neli kinnipeetavat) usuvad, et HIV-i eest kaitstakse ennast süstlaid mitte jagades ; kõigil olevat oma süstal. Kaks neist vastanuist (üks töötaja ja üks kinnipeetav) arvasid, et kasutatakse kaitsevahendeid ja 1 vastanu (töötaja) pakkus, et viirusekandjaist antakse üksteisele teada.
    • Viis vastanut (kolm töötajat ja kaks kinnipeetavat) väitsid, et HIV-i eest kaitstakse end süstimisega tuttavas seltskonnas ja HIV-positiivsetest eemale hoidmisega.
    • Üks vastanu (töötaja) arvas, et uimastitarbijad kasutavad enese HIV-i eest kaitsmiseks kaitsevahendeid – kondoome.

    Üksteist 39st vastanust (seitse töötajat ja neli kinnipeetavat ) vastasid eitavalt:
    • Seitse vastanut (viis töötajat ja kaks kinnipeetavat) arvasid, et nad ei kaitse end HIV-i eest, kuna neil on ükskõik.
    • Kaks vastanut (kinnipeetavad) arvasid, et nad ei kaitse end HIV-i eest, kuna neil pole piisavalt süstlaid, et jätkuks igaühele.
    • Üks vastanu (töötaja) arvas, et nad ei kaitse end HIV-i eest, kuna nad ei tea, kes on viirusekandjad.
    • Üks vastanu (töötaja) arvas, et nad ei kaitse end HIV-i eest, kuna neil pole selleks võimalusi, aga et nad sooviksid seda teha.

    Küsimusele, kas kinnipeetavad kaitsevad ennast hepatiidi eest, vastasid jaatavalt 19 39st vastanust (9 töötajat ja 10 kinnipeetavat):
    • Seitse vastanut (kinnipeetavad) arvasid, et nad kaitsevad ennast hepatiidi eest süstlaid pestes. Üks lisas , et nad ei jaga süstlaid.
    • Seitse vastanut (neli töötajat ja kolm kinnipeetavat) arvasid, et and kaitsevad ennast hepatiidi eest mitte võõraste süstaldega süstides. Kaks neist (töötaja ja kinnipeetav) lisasid, et kasutatakse ennetavaid meetmeid ning üks töötaja lisas, et suitsetamisel ei jagata pläru.
    • Viis vastanut (töötajad) tegid erinevaid väiteid: kinnipeetavad kaitsvat end hepatiidi vastu vaktsineerimise teel; jagades süstalt ainult tuttavas seltskonnas; pestes peale avalikus kohas käimist käsi ja hoidudes kontaktist verega. Üks väitis, et hepatiidist hoidumiseks pole vajadust, sest see pole vanglas probleemiks.

    Seitseteist 39st vastanust (kaheksa töötajat ja üheksa kinnipeetavat) vastasid eitavalt:
    • Üheksa vastanut (neli töötajat ja viis kinnipeetavat) uskusid, et hepatiidi eest ei kaitsta ennast, kuna kinnipeetavail on ükskõik.
    • Neli vastanut (kinnipeetavad) arvasid, et hepatiidi eest ei kaitsta ennast, sest ei teata, kuidas seda teha.
    • Kaks vastanut (töötajad) arvasid, et hepatiidi eest ei kaitsta ennast, kuna selleks pole võimalust.
    • Kaks vastanut (töötajad) arvasid, et hepatiidi eest ei kaitsta ennast, kuna seda konkreetset ohtu ei tunnistata.

    Küsimusele, kas kinnipeetavad kaitsevad ennast füüsilise allakäigu eest, vastasid jaatavalt 13 39st vastanust (kuus töötajat ja seitse kinnipeetavat), kes arvasid, et kinnipeetavad kaitsevad end füüsilise allakäigu eest sporti tehes. Kakskümmend neli 39st vastanust (11 töötajat ja 13 kinnipeetavat) arvasid, et kinnipeetavad ei kaitse end füüsilise allakäigu eest, kuna neil on ükskõik. Kuus vastanut (kolm töötajat ja kolm kinnipeetavat) arvasid, et kinnipeetavad ei kaitse end füüsilise allakäigu eest, kuna nad ei usu, et midagi sellist võiks nendega juhtuda.
    Küsimusele, kas kinnipeetavad kaitsevad ennast vaimse allakäigu eest, vastasid jaatavalt üksnes vähesed vastanud (üks töötaja ja viis kinnipeetavat), kes arvasid, et kinnipeetavad kaitsevad end vaimse allakäigu eest raamatuid lugedes ja koolis käies. Samuti mainiti sotsiaalprogramme, loenguid ja sporti. Kolmkümmend 39st vastanust (15 töötajat ja 15 kinnipeetavat) vastasid eitavalt. Üheksateist vastanut (seitse töötajat ja 12 kinnipeetavat) arvasid, et kinnipeetavad ei kaitse ennast vaimse allakäigu eest, kuna neil on ükskõik. Neli vastanut (töötajad) uskusid, et kinnipeetavad ei mõtle sellele. Kolm vastanut (üks töötaja ja kaks kinnipeetavat arvasid, et kinnipeetavad ei usu sellesse, nagu võiks see nendega juhtuda. Kaks vastanut (töötajad) ei osanud oma arvamust põhjendada. Üks töötaja arvas, et kinnipeetavad ei kaitse ennast vaimse allakäigu eest, kuna selleks peaksid nad uimastite tarvitamise lõpetama.
    Küsimusele, kas kinnipeetavad kaitsevad ennast üledoseerimise eest, vastasid jaatavalt 12 39st vastanust (kuus töötajat ja kuus kinnipeetavat):
    • Neli vastanut (kolm töötajat ja üks kinnipeetav) väitsid, et kinnipeetavad kaitsevad end üledoseerimise eest proovides aine kangust „katsejänese“ peal.
    • Kolm vastanut (töötajad) arvasid, et vanemad kasutajad õpetavad nooremaile, mida kasutada ja kui palju.
    • Kolm vastanut (kinnipeetavad) arvasid, et kinnipeetavad katsuvad doose täpselt mõõta.
    • Üks kinnipeetav arvas, et üledoseerimise vastu kaitstakse end niivõrd, kuivõrd seda on võimalik vanglas teha.
    • Üks kinnipeetav arvas, et tarbijad kaitsevad end üledoseerimise vastu üksnes seepärast, et nad kardavad, et üledoseerimise puhul saavad valvurid nende keelatud ainete kasutamisest teada.

    Kakskümmend kaks 39st vastanust (10 töötajat ja 12 kinnipeetavat) vastas eitavalt.
    • Kaheksa vastanut (kolm töötajat ja viis kinnipeetavat) arvasid, et kinnipeetavad ei kaitse ennast üledoseerimise vastu, kuna neil on ükskõik.
    • Kolme vastaja arvates (kaks töötajat, üks kinnipeetav) ei kaitsta end seepärast, et ei teata, kuidas seda teha.
    • Teised kolm vastajat (kaks töötajat, üks kinnipeetav) arvasid, et kinnipeetavad ei usu, nagu võiks see nendega juhtuda.
    • Kahe kinnipeetava arvates ei kaitsta end võimaluste puudumise tõttu.
    • Kahe töötaja arvates ei kaitsta end, kuna ei teata oma doosi suurust.
    • Kaks töötajat ei osanud oma arvamust põhjendada..
    • Üks töötaja arvas, et üledoosi vastu ei kaitsta end, kuna ei teata, millist ainet on „sisse toodud“.
    • Üks kinnipeetav arvas, et üledoosi saamiseks pole neil piisavalt raha.

    Viimaks esitati küsimus, kas ja kuidas üldiselt kinnipeetavad ennast uimastite tarbimisega seotud riskide eest kaitsevad. Viisteist 39st vastanust (viis töötajat ja kümme kinnipeetavat) vastasid, et kaitsevad. Kakskümmend 39st vastanust (11 töötajat ja üheksa kinnipeetavat) vastasid, et ei kaitse. Üheksa vastanut (kolm töötajat ja kuus kinnipeetavat) arvasid, et kinnipeetavad ei kaitse ennast üldiselt millegi vastu, kuna neil on ükskõik. Kaks töötajat arvasid, et neil puudub selleks võimalus ja teised kaks, et kinnipeetavad ei usu, et nendega midagi juhtub. Üks töötaja arvas, et sõltuvus on tugevam kui soov ennast kaitsta. Kuus vastanut (kolm töötajat ja kolm kinnipeetavat) ei osanud oma arvamust selgitada ja üks töötaja arvas, et kinnipeetavad ei kaitse end millegi vastu.
    FG: Fookusgruppides arutati, miks ikkagi kinnipeetavad kasutavad uimasteid ilma kaitseabinõudeta, kuigi nad on kõigist riskidest teadlikud. Kaks ütlust kinnipeetavailt teevad selle üsnagi selgeks: “Kõik on teadlikud ühe süstla jagamise riskidest. Aga kui on juba valmis segatud uimastid mitme inimese jaoks, siis ei viska keegi neid minema ega anna ära, kui uksel valvet pidaja annab teada, et valvurid tulevad. Sellisel juhul süstivad mitu inimest end kiiresti, vahepeal nõela ja süstalt puhastamata. Kellegi pole ka millegagi desinfitseerida, kuna alkohoolikud joovad kõik võimaliku ära. Ükskord sattus niimoodi üks HIV-positiivne lühikese aja jooksul kahte erinevasse tuppa . Mõlemal korral küsiti lihtsalt, kas ta on puhas ja ta tahtis lihtsalt doosi saada ja valetas. Pärast olid 16- nest testima läinust 14 HIV-positiivsed.” Ja: „Riskidest ollakse teadlikud. Aga näiteks heroiini tarvitajatel on juba nii tugev sõltuvus, et neil on täiesti ükskõik. Üldiselt ei kaitstagi ennast, vahel loputatakse nõelad paar korda veest läbi, seda ka rohkem enese rahustamiseks. Korralikuks kaitsmiseks ei ole võimalusi ega aega. Sest süstlad on kallid ja raskesti kättesaadavad ning igal hetkel võib valvur tulla.” Vastanute selgituste kohaselt tuleb kiirustada, et vältida vahelejäämist, seega on kinnipeetavad küll riskidest teadlikud, kuid neil pole aega süstalde puhastamiseks . Samuti pole enese korralikuks kaitsmiseks vahendeid. Vastanud väidavad ka, et heroiinisõltlastel on juba nii tugev sõltuvus, et nad ei hooli riskidest.
    Kokkuvõte
    Enamus kinnipeetavaist andis positiivse vastuse küsimusele, kas kinnipeetavad kaitsevad end HIV-i eest. Nad väitsid, et süstlaid pestakse enne kasutamist, või et tarbijail on omad süstlad, mida nad ei jaga. Üle veerandi vastanuist ütles, et kinnipeetavad ei kaitse ennast HIV-i eest. Enamik vastanutest arvab , et kinnipeetavad ei hooli riskidest.
    Küsimusele, kas kinnipeetavad kaitsevad end hepatiidi eest, vastasid pooled küsitletud jaatavalt ja pooled eitavalt. Need, kes vastasid jaatavalt, väitsid, et kinnipeetavad pesevad süstlaid enne kasutamist, või et nad ei jaga süstlaid teistega. Need, kes vastasid eitavalt, väitsid, et kinnipeetavad ei kaitse end hepatiidi eest, kuna sellest pole kasu, neil on ükskõik, nad ei tea kuidas seda teha või pole neil selleks võimalust.
    Üks kolmandik vastanuist arvas, et kinnipeetavad kaitsevad end füüsilise allakäigu vastu sporti tehes. Kaks kolmandikku pole sellega nõus, väites, et kinnipeetavad ei hooli sellest, või et nad ei usu, nagu võiks nendega midagi sellist juhtuda.
    Enamik vastanuist arvas, et kinnipeetavad ei hooli vaimsest allakäigust, ei mõtle sellele, või ei usu, nagu võiks see nendega juhtuda.
    Üks kolmandik vastanuist arvas, et uimastitarbijad kaitsevad end üledoseerimise eest ainet esmalt katsejänese peal kasutades või täpseid doose mõõtes. Väidetakse ka, et vanemad kasutajad õpetavad noortele, kuidas end üledoseerimise vastu kaitsta, ja et end kaitstakse niivõrd, kui see vanglas võimalik on. Kaks kolmandikku vastanuist arvas, et kinnipeetavad ei kaitse end üledoseerimise eest, järgmistel põhjustel: neil on ükskõik; nad ei tea, kuidas seda teha; nad usu, et nendega võib midagi sellist juhtuda; neil puuduvad selleks võimalused; nad ei tea oma doosi suurust; nad ei tea, millist ainet on „sisse toodud“; neil pole üledoosi jaoks piisavalt raha.
    Lõpuks esitati küsimus kas ja kuidas kaitsevad kinnipeetavad ennast üldiste uimastitarbimisega seotud riskide eest. Vähem kui pooled (enamuses kinnipeetavad) väitsid, et kaitsevad. Ülejäänud polnud sellega nõus, väites, et kinnipeetavatel on kas ükskõik või ei usu nad, nagu võiks nendega midagi juhtuda, või et neil pole enese kaitsmiseks võimalusi.
    Fookusgruppides arutati, miks ikkagi kinnipeetavad kasutavad uimasteid ilma kaitseabinõudeta, kuigi nad on kõigist riskidest teadlikud. Kaks ütlust kinnipeetavailt teevad selle üsnagi selgeks: “Kõik on teadlikud ühe süstla jagamise riskidest. Aga kui juba on valmis segatud uimastid mitme inimese jaoks, siis ei viska keegi neid minema ega anna ära, kui uksel valvet pidaja annab teada, et valvurid tulevad. Sellisel juhul süstivad mitu inimest end kiiresti, vahepeal nõela ja süstalt puhastamata. Kellelgi pole ka millegagi desinfitseerida, kuna alkohoolikud joovad kõik võimaliku ära. Ükskord sattus niimoodi üks HIV-positiivne lühikese aja jooksul kahte erinevasse tuppa. Mõlemal korral küsiti lihtsalt, kas ta on puhas ja ta tahtis lihtsalt doosi saada ja valetas. Pärast olid 16-nest testima läinust 14 HIV-positiivsed.” Ja: „Riskidest ollakse teadlikud. Aga näiteks heroiini tarvitajatel on juba nii tugev sõltuvus, et neil on täiesti ükskõik. Üldiselt ei kaitstagi ennast, vahel loputatakse nõelad paar korda veest läbi, seda ka rohkem enese rahustamiseks. Korralikuks kaitsmiseks ei ole võimalusi ega aega. Sest süstlad on kallid ja raskesti kättesaadavad ning igal hetkel võib valvur tulla.” Vastanute selgituste kohaselt tuleb kiirustada, et vältida vahelejäämist, seega on kinnipeetavad küll riskidest teadlikud, kuid neil pole aega süstalde puhastamiseks. Samuti pole enese korralikuks kaitsmiseks vahendeid. Vastanud väidavad ka, et heroiinisõltlastel on juba nii tugev sõltuvus, et nad ei hooli riskidest.

    4 Kokkuvõte ja järeldused


    Võtmeküsimus 1: Kes tarbivad vanglas uimasteid?
    Kui suur osa kinnipeetavaist tarbib uimasteid?
    Vastajail on väga raske uimastitarbimise sagedust kinnipeetavate hulgas õigesti hinnata – eriti ebakorrapärase tarvitamise korral. Nii töötajad kui kinnipeetavad on ebakindlad nende kinnipeetavate osakaalu suhtes, kes ei kasuta uimasteid. Mainitakse suurusjärke 1-80%, sagedamini 15-30%. Kõigil fookusgruppides osalenuil paluti leida konsensus uimasteid mittetarbivate kinnipeetavate arvu suhtes. Pärast pikka arutelu leidsid töötajad, et 60% kinnipeetavaist ei kasuta uimasteid. Kinnipeetavad jäid 25% juurde. Kinnipeetavad selgitasid, et nad jäid madalama numbri juurde, kuna uimastina arvestati ka kanepit, mida paljud nende kaaslastest suitsetavad igal võimalusel. Enamik kinnipeetavaist ei saa enesele siiski sagedast kanepikasutamist lubada, see on võimalik üksnes juhuslikult. Seetõttu hindasid kinnipeetavad ka oma juhuslikult (üks kuni kaks korda kuus) tarbivate kaaslaste arvuks 60%, samas kui töötajad jäid 30% juurde. Nii kinnipeetavad kui töötajad andsid täpsemaid vastuseid, kui neilt päriti sagedasemate tarvitajate osakaalu kohta. Neid, kes tarbivad kord või paar nädalas, on 10-15% vahel. Vähem kui 10% kasutab uimasteid kolm kuni viis korda nädalas. Igapäevaste kasutajate arvu osas lähevad töötajate ja kinnipeetavate arvamused lahku. Intervjuudes väitis enamik vastanuist, et igapäevaseid kasutajaid on vähem kui viis protsenti. Fookusgruppides jäid töötajad kahe, kinnipeetavad kuue protsendi juurde. Mitmed küsitletud väitsid, et keegi kinnipeetavaist ei kasuta uimasteid igapäevaselt lihtsalt seetõttu, et nad ei saa seda enesele lubada. Ka fookusgruppides oli liikmeid, nii töötajaid kui kinnipeetavaid, kes väitsid, et igapäevaseid kasutajaid pole. Nende väidete kohaselt on selle põhjuseks asjaolu, et kinnipeetavatel lihtsalt pole piisavalt raha igapäevaseks tarbimiseks, vähem on sellel tegemist uimastite kättesaadavusega. See on ka põhjus, miks töötajad hindasid selliste kasutajate arvuks kaks protsenti. Kinnipeetavad väidavad, et vanglas on alternatiivne vahetuskaubanduse süsteem. Kui kinnipeetavad ostavad kaupu raha eest, mille nad on saanud näiteks oma perekonnalt, siis püütakse neid müüa või uimastite vastu vahetada. Seetõttu näevad kinnipeetavad oma kaaslastes suuremat majanduslikku suutlikkust ja hindavad igapäevaste kasutajate arvuks kuus protsenti.
    Milline vanusegrupp on enim mõjutatud?
    Kinnipeetavaist uimastitarbijate vanust jälgides selgub, et enim tarbivad uimasteid 22-30 aastased, seejärel 18-21 aastased ja siis 31-40 aastased. Üle 40 aastaste kinnipeetavate vanusegrupis on kasutajate arv kõige väiksem.
    Kindlasti tuleks meeles pidada, et enamus kinnipeetavaid Murru vanglas on vanuses 22-30. 18-21 aastaste osakaal on märksa väiksem. Murru Vangla kinnipeetavad jagunevad vanusegruppidesse järgmiselt:
    10,7% - vanuses 18-21;
    38,4% - vanuses 22-29;
    26,5% - vanuses 30-39;
    19,2 % - vanuses üle 40.
    Milliseid uimastikasutajate omadusi tuleks arvesse võtta, loomaks/pakkumaks neile tõhusat abi?
    Pole võimalik välja tuua konkreetseid, uimastitele kõige vastuvõtlikumaid gruppe, kellele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Sellest hoolimata iseloomustavad tarbijaid mõningad jooned, mida peaks neile tõhusa abi loomisel või pakkumisel arvesse võtma. Sagedamini mainitud jooned on järgmised: madal haridus; Ida-Virumaalt; venekeelsed, närviline ja ennustamatu käitumine; sotsiaalsete garantiide puudumine, terviseprobleemid, töötu, Tallinnast.
    Kui suur osa uimasteid tarbivatest kinnipeetavatest alustas tarbimisega vanglas (esmakordne kasutamine):
    Kõik vastanud nõustusid, et uimasteid tarbivatest kinnipeetavatest alustab tarbimist vanglas vähem kui 10 protsenti. Pooled vastanuist hindasid nende osakaalu väiksemaks kui viis protsenti.
    Millised tegurid mõjutavad uimastitarbimise alustamist (esmakordne tarbimine) vanglas?
    Kaks kõige tähtsamat tegurit, mis mõjutavad vanglas uimastitarbimisega alguse tegemist on „grupi mõju“ ja „tegevuse puudumine“. „Uudishimu“ ja „soovi reaalsusest põgeneda“ peavad olulisteks teguriteks pigem töötajad, kinnipeetavad kalduvad arvama, et need seda pole. Lisaks mainivad kinnipeetavad mitmeid teisi tegureid, mis on seotud nii vanglas uimastite tarbimise alustamisega kui ka selle jätkamisega, nagu „pinge“, „stress“, sotsiaalne tunnustatus ja identiteet“ ning „soov põgeneda reaalsusest“. Grupi mõju on samuti tegur, mis mõjutab nii tarbimise alustamist kui ka selle jätkamist: „Kui oled ainuke kambris, kes ei kasuta uimasteid, hakatakse kahtlustama, et sa oled pealekaebaja ja sind süüakse välja kui sa ei ühine.“ Teine kinnipeetav väidab, et “igaüks tahab kuhugi kuuluda ja kui keegi satub narkomaanide seltskonda, siis arvatavasti hakkab ka ise tarvitama.”
    Võtmeküsimus 2: Milliseid aineid vanglas kasutatakse?
    Milliseid aineid vanglas kasutatakse?
    Kanepi tooted ja amfetamiin on vanglates enim kasutatud, neile järgnevad heroiin ja fentanüül (ka Valge Hiinlase nime all tuntud valuvaigisti). Mõned vastajad mainivad ka kokaiini, kuid märgivad, et seda kasutatakse väga harva.
    Kas mõningaid mainitud ainetest kasutavad vanglates kindlad grupid?
    Uimastitarbijad erinevad suuresti, mistõttu on võimatu luua ühtseid profiile. Amfetamiin ja kanep on kõige enam levinud uimastid, mistõttu selged kasutajate grupid pole veel eristunud. Heroiini kasutavad enamikus venekeelsed ja rikkamad kinnipeetavad.
    Millised tegurid mõjutavad nende ainete kasutamist vanglas (juhuslikult või regulaarselt)?
    Nagu eeldatud, nõustusid peaaegu kõik vastanud, et uimastitarbimist vanglas mõjutab enim sõltuvus. Järgmisena mainitakse stressi ja pinget, seejärel “võimaluse olemasolu” ja “soovi reaalsusest põgeneda”. Tegureid nagu „isolatsioon“ ja „võimalus uimastite vahendamisega enese eest hoolt kanda ja raha teenida“ peavad tähtsaks töötajad, kuid mitte kinnipeetavad. Tegurit „narkootikumide kasutamine on osa vangla elustiilist“ ei peeta oluliseks. Fookusgrupis mainitakse, et ka grupi mõju on tähtis tegur vanglas uimastite kasutamisega jätkamisel. Kinnipeetavate väitel on see oluline, kuna igaüks tahab kuuluda gruppi, ja kui kinnipeetav kuulub gruppi, kes kasutab uimasteid, peetakse teda nuhiks ja heidetakse välja, kui ta ise ei kasuta.
    Milliseid kolme ainet on viimase 12 kuu jooksul olnud kõige lihtsam saada?
    Viimase 12 kuu jooksul on vanglas kõige kättesaadavamad olnud kanepitooted, seejärel amfetamiin ja Valge Hiinlane (fentanüül). Teisi aineid on võimalik hankida üksnes harva. Mõned vastanutest väidavad, et amfetamiin on olnud kättesaadavam kui kanep. Teised väidavad, et midagi pole lihtsalt kättesaadav, või et vajaduse korral on kõik kättesaadav.
    Kas ainete kättesaadavuses on viimase 12 kuu jooksul toimunud mingeid muutusi?
    Amfetamiin ja kanep tunduvad olevat kättesaadavad kogu aeg, võibolla raskendatud tugevdatud järelevalve ajal vanglas. Mitmed vastanud, peamiselt kinnipeetavad, ei nõustu, et kättesaadavus võib sõltuda välisest turusituatsioonist, väites, et on võimalik hankida kõike, mida tahetakse. Teiste väitel on tõepoolest võimalik saada kõike vajalikku, kuid see pole lihtne, vaid selleks tuleb kõvasti vaeva näha.
    Võtmeküsimus 3: Kuidas uimastikasutaja vanglas käitub?
    Kuidas kõige enam tarbitavaid aineid reeglina kasutatakse?
    Vanglas kanepit peamiselt suitsetatakse. Enamiku vastanute sõnul amfetamiini peamiselt süstitakse, kuigi mõned väitsid, et amfetamiini peamiselt neelatakse või tõmmatakse nina kaudu. Kõik vastanud olid päri, et heroiini ja fentanüüli peamiselt süstitakse.
    Kas kinnipeetavad järgivad uimastite tarbimisel mingeid kombeid/tavasid?
    Enamik vastanutest nõustub, et uimasteid kasutatakse “perekonnas” või omade keskel. Mõned vastanud väitsid, et uimasteid tarbitakse üksi olles. Enamik vastanutest usub, et uimasteid kasutatakse enam öösel või õhtuti, kui liigub vähem valvureid. Enamik vastanutest nõustub, et kui süstlaid on puudu, jagatakse ühte ja et uimastite kasutamine stimuleerib riskikäitumist nagu kaitsevahendita seks. Napp enamus uskus, et HIV-positiivsed ei süsti ühes nendega, kel viirust pole. Paljud vastanud polnud sellega nõus, esitades ka erinevaid põhjendusi.
    Võtmeküsimus 4: Millist edukat sekkumist kasutatakse?
    Millistest neile võimaldatavaist tegevustest narkomaanid osa võtavad?
    Enamik vastanuist mainis, et uimastitarbijad käivad tugigruppides ja loengutel, osalevad rehabilitatsiooniprogrammides ja käivad koolis. Struktureeritud intervjuudes uurisime, kui paljud kinnipeetavaist neis tegevustes osalevad ja milline on sellest neile tõusev kasu. Lisaks tegevustele said vastajad ühtlasi hinnata nende kinnipeetavate osakaalu, kes ei tee mitte midagi. Enamik vastanuist nõustus, et üksnes väike osa kinnipeetavaist tegeleb millegagi. Eriti kinnipeetavad kaldusid väitma, et nende kaaslased ei tee midagi. Teatav osa kinnipeetavaist käib siiski koolis või teeb sporti. Üksnes vähesed töötavad, käivad kirikus, loengutes või tugigruppides. Poolte vastanute arvates käiakse tugigruppides või loengutes eesmärgiga vahetada kaupu ja seltsida. Teise poole arvates käiakse tugigruppides nii huvi kui ka igavuse pärast. Sporti tehakse vabast tahtest, samuti on see kasulik tervisele ja ka sotsiaalsele kontaktsusele. Koolist on samuti kasu seltsimisel, suhtlemisel ja kaubavahetusel. Ainult vähesed vastajad väitsid, et kinnipeetavad käivad koolis õppimas. Enamiku vastanute arvates käivad kirikus usklikud. Teised mainisid, et kirikus käiakse ka kaupu vahetamas, suhtlemas, seltsimas ja igavust peletamas. Kaubavahetus, suhtlemine ja seltsimine on ka töölkäimise eelisteks. Lisaks saab tööl raha teenida ja aega surnuks lüüa.
    Fookusgruppides esitati küsimus, kas mingid tegevused võiksid olla kasulikud uimastiennetusel. Selgus, et väga tähtis oleks pakkuda kinnipeetavatele tegevusi, mis neid huvitaksid ja oleksid kasulikud ka tulevikus, näiteks materiaalsete võimaluste ja elukutse näol (mis samuti motiveeriks kinnipeetavaid). Vaja on pidevaid, päevast-päeva jätkuvaid tegevusi. Kinnipeetavad leidsid, et tegevuse puudus iseenesest ei ole põhjus narkootikumide tarvitamiseks kuna on olemas piisavalt muid võimalusi, millest aga pole kinnipeetavaile pikaajalist kasu. Vaja on motivatsiooni – huvipakkuvaid, sihipäraseid tegevusi, millest oleks kasu ka pikas perspektiivis; tegevusi, mis aitaksid hiljem vabaduses hakkama saada
    Millist uimastitarbijatele pakutavat tuge/abi uimasteid tarbivad kinnipeetavad eelistavad?
    Hoolimata positiivsest suhtumisest uskusid vähem kui pooled intervjueeritutest, et kinnipeetavad eelistaksid pikaajalist toetust. Üle poolte, nii töötajaist kui ka kinnipeetavaist, polnud sellega nõus. Väideti, et kinnipeetavail pole piisavalt sihikindlust või kannatlikkust, et nad on liiga laisad ega ole huvitatud. Nad ei tahtvat midagi teha, ega tegevat midagi. Samal ajal leiti, et keelatud ainete kasutajaile pikaajalised toetusprogrammid tegelikult meeldisid. Täna aga toimuvad sellised programmid Murru Vanglas kaootiliselt ning seetõttu võib jääda mulje korralagedusest. Nõnda on kadunud igasugune huvi tugigruppide vastu, samuti ei leita nende tegevusest mingit otsest kasu või mõtet.
    Võtmeküsimus 5: Millist sekkumist oleks vaja?
    Millist siiani kättesaamatut tuge/abi uimastitarbijad vajavad?
    Kui osalejatelt küsiti, millist seni veel mitte kättesaadavat tuge või abi kinnipeetavad vajaksid, andsid nad väga erinevaid vastuseid. Vastajail paluti hinnata, kas enimmainitud meetodid on kasulikud või mitte. Suurema osa töötajate arvates pole süstlavahetusprogrammid kuigi kasulikud, sest uimastid on seadusega keelatud. Teiselt poolt, enamik kinnipeetavaid peab süstlavahetusprogramme kasulikeks. Peaaegu kõik vastanud usuvad, et uimastivabad osakonnad oleksid väga kasulikud. Suurem osa kinnipeetavaist väidab, et metadooniravist pole kasu, personal kaldub sellesse positiivselt suhtuma. Ülekaalukas enamus nii töötajaist kui kinnipeetavatest peab intensiivset psühholoogilist nõustamist sõltlastele vajalikuks. Enamik vastanuist peab kasulikuks ka mingit igapäevast tegevust või tööd. Nii töötajad kui ka kinnipeetavad (ja eriti just viimased) näeksid meeleldi kontaktide soodustamist perekonna ja sõpradega. Peaaegu pool vastanuist sooviks uimastitarbijaid toetama spetsialiste väljastpoolt vanglat. Igal juhul peaks sekkumine olema rajatud iga konkreetse isiku vajadustele, seetõttu on tarvis iga isiku vajadusi efektiivsemalt hinnata.
    Võtmeküsimus 6: Mida teavad kinnipeetavad uimastite kasutamisega seotud riskidest?
    Millistest uimastite kasutamisega seotud terviseriskidest on uimastitarbijad teadlikud?
    Üldiselt nõustuvad peaaegu kõik vastajad, et kinnipeetavad on teadlikud uimastitega seotud riskidest, nagu HIV/AIDS, hepatiit ja füüsiline ning vaimne allakäik.
    Kuidas uimastitarbijad ennast riskide eest kaitsevad?
    Enamus kinnipeetavaist andis positiivse vastuse küsimusele, kas kinnipeetavad kaitsevad end HIV-i eest. Nad väitsid, et süstlaid pestakse enne kasutamist, või et tarbijail on omad süstlad, mida nad ei jaga. Üle veerandi vastanuist ütles, et kinnipeetavad ei kaitse ennast HIV-i eest. Enamik vastanutest arvab, et kinnipeetavad ei hooli riskidest.
    Küsimusele, kas kinnipeetavad kaitsevad end hepatiidi eest, vastasid pooled küsitletud jaatavalt ja pooled eitavalt. Need, kes vastasid jaatavalt, väitsid, et kinnipeetavad pesevad süstlaid enne kasutamist, või et nad ei jaga süstlaid teistega. Need, kes vastasid eitavalt, väitsid, et kinnipeetavad ei kaitse end hepatiidi eest, kuna sellest pole kasu, neil on ükskõik, nad ei tea kuidas seda teha või pole neil selleks võimalust.
    Üks kolmandik vastanuist arvas, et kinnipeetavad kaitsevad end füüsilise allakäigu vastu sporti tehes. Kaks kolmandikku pole sellega nõus, väites, et kinnipeetavad ei hooli sellest, või et nad ei usu, nagu võiks nendega midagi sellist juhtuda.
    Enamik vastanuist arvas, et kinnipeetavad ei hooli vaimsest allakäigust, ei mõtle sellele, või ei usu, nagu võiks see nendega juhtuda.
    Üks kolmandik vastanuist arvas, et uimastitarbijad kaitsevad end üledoseerimise eest ainet esmalt katsejänese peal kasutades või täpseid doose mõõtes. Väidetakse ka, et vanemad kasutajad õpetavad noortele, kuidas end üledoseerimise vastu kaitsta, ja et end kaitstakse niivõrd, kui see vanglas võimalik on. Kaks kolmandikku vastanuist arvas, et kinnipeetavad ei kaitse end üledoseerimise eest, järgmistel põhjustel: neil on ükskõik; nad ei tea, kuidas seda teha; nad usu, et nendega võib midagi sellist juhtuda; neil puuduvad selleks võimalused; nad ei tea oma doosi suurust; nad ei tea, millist ainet on „sisse toodud“; neil pole üledoosi jaoks piisavalt raha.
    Lõpuks esitati küsimus kas ja kuidas kaitsevad kinnipeetavad ennast üldiste uimastitarbimisega seotud riskide eest. Vähem kui pooled (enamuses kinnipeetavad) väitsid, et kaitsevad. Ülejäänud polnud sellega nõus, väites, et kinnipeetavatel on kas ükskõik või ei usu nad, nagu võiks nendega midagi juhtuda, või et neil pole enese kaitsmiseks võimalusi.
    Fookusgruppides arutati, miks ikkagi kinnipeetavad kasutavad uimasteid ilma kaitseabinõudeta, kuigi nad on kõigist riskidest teadlikud. Kaks ütlust kinnipeetavailt teevad selle üsnagi selgeks: “Kõik on teadlikud ühe süstla jagamise riskidest. Aga kui juba on valmis segatud uimastid mitme inimese jaoks, siis ei viska keegi neid minema ega anna ära, kui uksel valvet pidaja annab teada, et valvurid tulevad. Sellisel juhul süstivad mitu inimest end kiiresti, vahepeal nõela ja süstalt puhastamata. Kellelgi pole ka millegagi desinfitseerida, kuna alkohoolikud joovad kõik võimaliku ära. Ükskord sattus niimoodi üks HIV-positiivne lühikese aja jooksul kahte erinevasse tuppa. Mõlemal korral küsiti lihtsalt, kas ta on puhas ja ta tahtis lihtsalt doosi saada ja valetas. Pärast olid 16-nest testima läinust 14 HIV-positiivsed.” Ja: „Riskidest ollakse teadlikud. Aga näiteks heroiini tarvitajatel on juba nii tugev sõltuvus, et neil on täiesti ükskõik. Üldiselt ei kaitstagi ennast, vahel loputatakse nõelad paar korda veest läbi, seda ka rohkem enese rahustamiseks. Korralikuks kaitsmiseks ei ole võimalusi ega aega. Sest süstlad on kallid ja raskesti kättesaadavad ning igal hetkel võib valvur tulla.” Vastanute selgituste kohaselt tuleb kiirustada, et vältida vahelejäämist, seega on kinnipeetavad küll riskidest teadlikud, kuid neil pole aega süstalde puhastamiseks. Samuti pole enese korralikuks kaitsmiseks vahendeid. Vastanud väidavad ka, et heroiinisõltlastel on juba nii tugev sõltuvus, et nad ei hooli riskidest.

    5 Soovitused ja arutelu


    Üheks peamistest probleemidest on asjaolu, et kinnipeetavate motivatsioon pakutavates tegevustes osalemiseks on reeglina küllalt madal. Kindlustamaks, et kinnipeetavad osalevad tegevustes rohkem ja kasutavad neid eesmärgipäraselt, oleks vaja tegevusi, mis oleksid kinnipeetavaile huvitavad ja hilisemas elus kasulikud. Kinnipeetavad peaksid saama tegevuste kohta informatsiooni, sealhulgas selle kohta, mil viisil need pärast vabanemist kasuks tulevad.
    Motivatsiooninõustamine on võtmeküsimus toetamaks kinnipeetavaid tegevuste vahel valimisel. Hetkel valitseb motivatsioonipuudus tugirühmade töös osalemiseks, kuna sellest ei nähta mingit kasu. Samas soovivad kinnipeetavad töötada ja töökohti hinnatakse kõrgelt, kuna töökohta loetakse võimaluseks vanglas, ja ka hiljem, vabaduses, paremini hakkama saada. Vanglas garanteerib töökoht materiaalseid ressursse, mis teevad elu lihtsamaks. Tööd peetakse tähtsaks ka uute oskuste omandamiseks, mis aitaksid pärast vabanemist elatist teenida. Seetõttu vajavad vanglad enam töökohti ning õppimise eest peaks hüvitist maksta, kuna vastasel juhul valivad kinnipeetavad õppimise asemel töötamise.
    Treening ja haridus pole olulised üksnes ettevalmistusena töö leidmisele. Tähelepanu tuleks pöörata ka põhilistele elulistele oskustele (kuidas enese eest iseseisvalt elades hoolt kanda, kuidas kirjutada avaldust tööle kandideerimiseks, kuidas anda tööintervjuud, kuidas leida sõpru jne). Kogemused näitavad, et eriti pika karistusaja läbinud kinnipeetavaile tekitavad peale vabanemist probleeme isegi lihtsad asjad, nagu panga külastamine või lihaletis järjekorranumbri võtmine, rääkimata siis töö leidmisest.
    Vanglates pakutavad tegevused peaksid olema kinnipeetavaile tõsiselt huvipakkuvad, kuna see suurendaks kinnipeetavate motivatsiooni neis osalemiseks. Kasutada tuleks riskihindamist, mille käigus tehtaks kindlaks kinnipeetavate vajadused ja huvid. Selle baasil tuleks omakorda üle vaadata olemasolevad programmid ja tegevused. Eeldame, et selle tagajärjeks oleks laiem valik tegevusi kinnipeetavaile ja lõppkokkuvõttes suurem osalus. Ilmselgelt vajab iga tegevus eraldi põhjalikku ettevalmistust.
    Hoolimata sellest usume me, et isegi kui kõik see on tehtud, vajab kinnipeetavate motivatsioon endiselt tähelepanu. Tagamaks, et kinnipeetav osaleb tegevuses ega katkesta seda ja tegevusel on positiivne mõju, peaks kinnipeetav sellest tõeliselt huvitatud olema. Selleks tuleb luua tingimused, mis võimaldaksid kinnipeetavail oma huvisid väljendada. Üheks tähtsaks asjaoluks on, et kinnipeetavail leidub piisavalt aega ja võimalust omaette olemiseks. Samal ajal peaks vanglapersonal neid õigete valikute tegemisel motivatsiooninõustamise läbi toetama. Siinkohal tuleks kaaluda individuaalset nõustamist, mida toetaksid grupisessioonid.
    Lisaks olemasolevatele tegevustele tuleks kaaluda intensiivset nõustamist, et aidata kinnipeetavaid seoses nende emotsionaalsete probleemidega, töötada nende eneseväärikuse puudumise kallal, toime tulla frustratsiooniga jne. Oluliseks teemaks on suhete soodustamine ja toetamine sugulaste ja sõpradega, sest perekonna või lähedaste tuge peetakse kõige olulisemaks teguriks uimastisõltuvusest ülesaamisel.
    Teiseks oluliseks võimaluseks võiks olla narkovaba osakond, mis koondaks kinnipeetavaid, kes on teadlikud oma uimastiprobleemist ja motiveeritud selle kallal töötama; kus kinnipeetav läbiks individuaalse programmi, leidmaks talle sobivaimat sekkumismoodust (intensiivne psühholoogiline ravi; asendusravi jne). Vaja oleks igapäevaste tegevuste kava (ühes töö, hariduse ja vaba aja veetmise võimalustega), mis aitaks uimastisõltuvusest edukalt vabaneda . Lisaks võivad väärtuslikuks osutuda eneseabirühmad, kus kinnipeetavad saaksid üksteist toetada ja kogemusi jagada. Lõpuks võivad uimastitest vabanemisel aidata ka spetsialistid ühiskonnast.
    Veelgi enam – omasuguste toetus võib olla kasulik ka muudes valdkondades. Kinnipeetavad eriliste teadmiste/oskustega võiksid oma oskusi teistele õpetada (arvuti tundmine , sport jne). Kaaslaste toetus võib olla kasulik ka toimetulekul uimastitega (riskidega) (nakkushaigused jne). Sellise toetuse õhutamist vangla juhtkonna poolt tuleks kaaluda. Samas võib ametlikul õhutamisel olla ka negatiivne tagajärg, kuna see võib viia umbusalduseni oma kaaslaste suhtes, keda hakataks nägema süsteemi esindajatena.
    Mis puutub nakkushaiguste vältimisse, siis vajalik informatsioon on vanglas kättesaadav. Probleemiks on, et üksnes informatsiooni olemasolu ei pane kinnipeetavaid sellele vastavalt käituma. Seda võib osaliselt seletada vanglas valitseva olukorraga. Näiteks süstla jagamine säästab aega ja vähendab riski vahele jääda. Veelgi enam, vanglas pole lihtne süstalt saada ja kinnipeetavad on nõus seda doosi saamiseks jagama kellega iganes. Kinnipeetavad kardavad ka desinfitseerimise vahendeid küsida, kuna vanglas seostatakse seda kriminaalse käitumisega. Teiselt poolt on fenomen , et teadlikkus terviseriskidest ei taga tõhusat ennetust, tavaline. Sigarettide suitsetajad teavad terviseriskidest, kuid see ei tähenda, et nad loobuksid suitsetamisest. Uimastitarbimisega seotud nakkushaiguste leviku ärahoidmisel tuleb seepärast samuti pöörata tähelepanu olukorrale ja suhtumisele vanglas ning kinnipeetavate sotsiaalsetele normidele
    Oluliseks eeltingimuseks edukaile “vanglasisese nõudluse vähendamise programmidele” on koostöö erinevate osakondade vahel (meditsiini-, sotsiaal-, vangistus - ja julgeolekuosakond) ühe vangla raames ja ka erinevate vanglate vahel. Selline koostöö aitaks luua ühise seisukoha, mida ja kuidas teha. Kaaluda tuleks ühiste nõupidamiste korraldamist, leidmaks personali hulgas konsensust ja toetust vanglas nõudluse vähendamise suunale.
    Vanglasisene ja vanglatevaheline koostöö Eestis võib ühtlasi kaasa aidata erialaste teadmiste tõhusamale ja parema hinnaga kasutamisele. Tuleks kaaluda tugistruktuuri loomist (nt seminarid , töökonverentsid, veebileht ja/või ajaleht jne), õhutamaks erialateadmiste liikumist vanglate vahel, seda eriti uute lähenemisviiside, ettetulevate probleemide ja nende lahenduste osas.
    Et muuta nõudluse vähendamise programmid efektiivsemaks ja välja arendada teenused, mis rahuldaksid erinevate gruppide vajadusi, võiks kaaluda elusektsioonide või tervete eraldi vanglate loomist kindlate sihtgruppide tarbeks (noorukid, tarbimisest loobuda soovivad sõltlased jne). Selle abil saaks muuhulgas ära hoida, sekkumisega saavutatud positiivse efekti tagasilanguse teiste kinnipeetavate negatiivse mõju tõttu. Narkovaba osakond aitaks näiteks tagada, et tarbijad, kes on otsustanud loobuda narkootikumide tarvitamisest, ei satu endiselt tarvitavate kaaslaste tõttu kiusatuse või grupisurve ohvriks. Üheks võimaluseks oleks kinnipeetavate efektiivseks selekteerimiseks vanglasüsteemis iga sektsiooni või vangla jaoks riikliku „portaali“ loomine, mis valiks sobiva kinnipidamiskoha igale uuele kinnipeetavale.
    On selge, et nõudluse vähendamise programmid vanglates ei saa lahendada probleeme, mille juured on ühiskonnas. Hoidmaks ära narkosõltlaste vanglasse sattumist, on vaja ennetustööd, mis algaks juba kodust ja koolist. Koolis tuleks rohkem rääkida uimastitest ja nende mõjust inimesele. Kool peaks pakkuma järelvalvet ja tagasisidet nii koju kui ka kohalikule omavalitsusele. Alternatiivse karistusena võiks rakendada sundravi, kuna mitmetel puhkudel võib see olla kasulikum kui vangistus. Vabanenud kinnipeetavad vajavad ka järelhooldust, näiteks esialgse elamispinna pakkumise näol, vastasel juhul võib vanglas edukalt alanud sekkumine vabaduses asjatuks muutuda. Paljusid probleeme lahendaks tihe infovahetus vanglate ja kohalike omavalitsuste vahel. Seepärast on vanglasisese nõudluse vähendamise programmide edu säilitamiseks kriitilise tähtsusega koostöö ühiskondlike organisatsioonidega.



  • “HIV-i/AIDS-i ja narkomaaniaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine süüdimõistetute seas”, Liilia Lõhmus, 2004;
  • “HIV-i/AIDS-i ja narkomaania temaatikaga seotud teadmised ning arusaamad vanglateenistujate seas“, Liilia Lõhmus, Tallinn 2004
  • “Uimastite sisseveo takistamine vanglates”, (Eesti Justiitsministeerium), 2005;
  • “Narkosüüteod ja nende mõju kuritegevusele Eestis” Eesti Politseiameti arenguosakond, 1999-2004;
  • “ HIV levimuse ja riskikäitumise uuring Eesti kahe linna (Tallinna ja Kohtla-Järve) süstivate narkomaanide seas”, Anneli Uusküla, Tervise Arengu Instituut 2005

    7 Lisad


    Küsimused poolstruktureeritud intervjuudeks (SSI)
    Vastaja ID nr.:
    Intervjueerija:
    Kuupäev:
    A1. Taustainfo kinnipeetavast vastaja kohta:
    • Kui vana te olete?_______________________________________________
    • Millisest Eesti piirkonnast te olete pärit? Millises Eesti piirkonnas te elate?

    ________________________________________________________________
    • Milline on teie haridus? __________________________________________
    • Milline on teie kodakondsus?______________________________________
    • Kaua olete kandnud vanglakaristust?________________________________
    • Kui kaua te selles vanglas viibite? _________________________________
    • Mitu kuud/aastat peate te veel kinnipidamisasutuses viibima?

    ________________________________________________________________
    • Kas te töötate või olete hõivatud mõne muu tegevusega vanglas?

    ________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
    A2.Taustainfo vangla personalist vastaja kohta:
    • Sugu?___________________
    • Vanus?____________________
    • Mis on teie eriala/funktsioon? _____________________________________

    ________________________________________________________________________________________________________________________________
    • Kui kaua te olete töötanud vangla süsteemis?_________________________
    • Kaua olete töötanud selles vanglas?_________________________________

    B. Kes tarvitab vanglas narkootilisi aineid
  • Kui suur osa kinnipeetavatest
    Ei tarvita narkootilisi aineid
    Tarvitab vahest/juhuslikult
    Tarvitab mitmeid kordi kuus
    Tarvitab 1-2 korda nädalas
    Tarvitab 3-5 korda nädalas
    Tarvitab aineid iga päev
  • Millises vanuses kinnipeetavad tarvitavad narkootilisi aineid kõige enam?
    18-21
    22-30
    31-40
    üle 40
    3. Milliseid tunnusjooni tuleb arvesse võtta narkootilisi aineid tarvitavate kinnipeetavate puhul, et arendada välja/pakkuda neile toimivat abi?
  • …………………………………………………………………………
  • …………………………………………………………………..……..
  • …………………………………………………………………………
  • …………………………………………………………………………
  • …………………………………………………………………………
  • Milline osa narkootilisi aineid tarvitavatest kinnipeetavatest alustas tarvitamist vanglas ( esmakordne tarvitamine):
    • vähem kui 10%
    • 10%
    • 20%
    • 30%
    • 40%
    • 50%
    • rohkem kui 50%

  • Mis põhjustel alustatakse narkootiliste ainete tarvitamist (esmakordne kasutamine) vanglas?
    • ………………………………………………………………..................................................................................................................................
    • …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
    • …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
    • …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
    • …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

    C. Vanglas tarvitatavad narkootilised ained
  • Milliseid aineid tarvitatakse vanglas?
  • ……………………………….......................................................
  • …………………………………………………………………...
  • …………………………………………………………………...
  • …………………………………………………………………...
  • …………………………………………………………………...
  • Kas on narkootilisi aineid (mida te eespool mainisite), mida kasutatakse kindlate (konkreetsete) kinnipeetavate gruppide poolt?
  • …..…………………………………………………………………..…………………………………………………………………………....
  • …..…………………………………………………………………..…………………………………………………………………………....
  • …..…………………………………………………………………..…………………………………………………………………………....
  • …..…………………………………………………………………..……………………………………………………………………………
  • …..…………………………………………………………………..……………………………………………………………………………
    D. Tegurid
  • Millistel põhjustel tarvitatakse narkootilisi aineid (nii vahetevahel või regulaarselt) vanglas?
    Isiklikud tegurid
  • ………………………………………………………………………
  • ………………………………………………………………………
  • ………..…………………………………………………………….
  • ............……………………………………………………………...
  • ………………………………………………………………………
    Olustikulised tegurid
  • ………………………………………………………………………
  • ………………………………………………………………………
  • ………………………………………………………………………
  • ………………………………………………………………………
  • ………………………………………………………………………
  • Millised on kolm kõige kergemini kättesaadavamat narkootilist ainet viimase 12 kuu jooksul:
  • ………………………………………………………………………
  • ………………………………………………………………………
  • ………………………………………………………………………
  • Kas viimase 12 kuu jooksul on olnud muutuseid narkootiliste ainete kättesaamise osas? Palun kirjeldage kõige drastilisemat näidet nendest .
    ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
    E. Seaduspärasused
  • 6. küsimuse vastuses loetlesite, milliseid narkootilisi aineid vanglas tarvitatakse. Palun kirjeldage, millisel viisil neid aineid tavaliselt manustatakse:
    Aine 1………………………
    süstimine
    suitsetamine
    neelamine
    nuusutamine
    Muul viisil:………………..
    Aine 2:……………………………
    süstimine
    suitsetamine
    neelamine
    nuusutamine
    Muul viisil:………………..
    Aine 3:…………………………..
    süstimine
    suitsetamine
    neelamine
    nuusutamine
    Muul viisil:………………..
  • Kas kinnipeetavad jälgivad konkreetseid harjumusi/ traditsioone narkootiliste ainete tarvitamisel?
  • ……………………………………………………………………...
  • ………………………………………………………………………
  • ………………………………………………………………………
  • ………………………………………………………………………
  • ………………………………………………………………………
    F. Tegevused/ sekkumine
  • Millistest olemasolevatest tegevustest võtavad narkootilisi aineid tarvitavad kinnipeetavad osa?
  • ……………………………………………………………………………....................................................................................................
  • ……………………………………………………………………………....................................................................................................
  • ……………………………………………………………………………....................................................................................................
  • ……………………………………………………………………………....................................................................................................
  • ……………………………………………………………………………....................................................................................................
    14. Millist olemasolevat tuge/abi/sekkumist narkootilisi aineid tarvitavad kinnipeetavad eelistavad kasutada?
  • ………………………………………………………………………………........................................................................................................
  • ……....................................................................................................……............................................................................................................
  • ……....................................................................................................……............................................................................................................
  • ……....................................................................................................……............................................................................................................
  • ……....................................................................................................……............................................................................................................
  • Millist tuge/ abi/ sekkumist oleks vaja pakkuda narkootilisi aineid tarvitavatele kinnipeetavatele?
  • ………………………………………………………………………..……..............................................................................................................
  • ……....................................................................................................…….............................................................................................................
  • ……....................................................................................................…….............................................................................................................
  • ……....................................................................................................……............................................................................................................
  • ……....................................................................................................……............................................................................................................
  • Milliste terviseriskidega, mis on seotud ainete tarvitamisega, on narkootiliste ainete tarvitajad kursis?
  • ………………………………………………………………………………........................................................................................................
  • ……....................................................................................................……............................................................................................................
  • ……....................................................................................................……............................................................................................................
  • ……....................................................................................................……............................................................................................................
  • ……....................................................................................................……............................................................................................................
    Suur tänu informatsiooni eest. Kogu seda informatsiooni käsitletakse konfidentsiaalselt.
    Küsimused struktureeritud intervjuudeks (SI)
    Vastaja ID nr.:
    Intervjueerija:
    Kuupäev:
    A1. Taustainfo kinnipeetavast vastaja kohta:
    • Kui vana te olete?_______________________________________________
    • Millisest Eesti piirkonnast te olete pärit? Millises Eesti piirkonnas te elate?

    ________________________________________________________________
    • Milline on teie haridus? __________________________________________
    • Milline on teie kodakondsus?______________________________________
    • Kaua olete kandnud vanglakaristust?________________________________
    • Kui kaua te selles vanglas viibite? _________________________________
    • Mitu kuud/aastat peate te veel kinnipidamisasutuses viibima?

    ________________________________________________________________
    • Kas te töötate või olete hõivatud mõne muu tegevusega vanglas?

    ________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
    A2.Taustainfo vangla personalist vastaja kohta:
    • Sugu?___________________
    • Vanus?____________________
    • Mis on teie eriala/funktsioon? _____________________________________

    ________________________________________________________________________________________________________________________________
    • Kui kaua te olete töötanud vangla süsteemis?_________________________
    • Kaua olete töötanud selles vanglas?_________________________________

    B. Kes tarvitab narkootilisi aineid vanglas
  • A. Kui suur osa kõikidest kinnipeetavatest ei tarvita narkootilisi aineid üldse:
     0%
     1 - 15%
     16 – 30%
     31 - 50%
     51-70%
     rohkem kui 70%, täpsemalt …….%
    B. Kui suur osa kõikidest kinnipeetavatest tarvitab narkootilisi aineid vahest/ juhuslikult:
     0%
     1 - 5%
     6 - 10%
     11 - 15%
     16 - 30%
     31 - 60%
     rohkem kui 60%, täpsemalt: ………..%
    C. Kui suur osa kõikidest kinnipeetavatest tarvitab narkootilisi aineid mõned korrad kuus:
     0%
     1 - 5%
     6 – 10%
     11-15%
     16-20%
     rohkem kui 20%, täpsemalt ………%
    D. Kui suur osa kõikidest kinnipeetavatest tarvitab narkootilisi aineid 1-2 korda nädalas:
     0%
     0 - 5%
     6 – 10%
     11-15%
     rohkem kui 15%, täpsemalt ………%
    E. Kui suur osa kõikidest kinnipeetavatest tarvitab narkootilisi aineid 3-5 korda nädalas:
     0%
     0 - 5%
     6 - 10%
     11 -15%
     rohkem kui 15%, täpsemalt ………%
    F. Kui suur osa kõikidest kinnipeetavatest tarvitab narkootilisi aineid iga päev:
     0%
     1 – 2%
     3 - 4%
     5 %
     rohkem kui 5%, täpsemalt ………%
  • Varasemad vastajad ütlesid, et kinnipeetavate seas vanuses 22-30 leidub kõige enam narkootiliste ainete tarvitajaid. Olete te sellega nõus?
     Jah
     ei, sest …………………………………
  • Eelnevad vastajad mainisid erinevaid vanglas narkootilisi aineid tarvitavate kinnipeetavate tunnusjooni. Palun määratle nende tunnusjoonte põhjal kõige ohustatumad grupid.
    tunnusjooned:
  • Ida-Virumaalt
  • Venekeelt kõnelevad
  • Tallinnast
  • Puudavad sotsiaalsed tagatised ja on materiaalsete huvidega
  • Närvilised ja ettearvamatu käitumisega
  • Terviseprobleemid ( sealhulgas B ja C hepatiit )
  • Töötud
  • Madal haridustase
  • Reeglina ei ole erilisi tunnusjooni
  • Kui suur hulk kinnipeetavaid alustab narkootiliste ainete tarvitamist vanglas esimest korda?
     0%
     2% või vähem
     3-5%
     5-10%
     rohkem kui 10%, täpsemalt: ………%
  • Esimest korda narkootiliste ainete tarvitama hakkamist vanglas võivad mõjutada mitmed faktorid . Palun hinnake alljärgnevate faktorite tähtsust 1-5 skaalal.
    Tegevusetus ei ole tähtis  tähtis
    Grupi mõju ei ole tähtis  tähtis
    Huvi, uudishimu ei ole tähtis  tähtis
    Soov nautida elu ei ole tähtis  tähtis
    Soov pääseda reaalsusest ei ole tähtis  tähtis
    Soov välja paista ( sotsiaalne tunnustus) ei ole tähtis  tähtis
    Muu: ………………………………… ei ole tähtis  tähtis
    C. Vanglas tarvitatavad narkoootilised ained
  • Palun pange järgnevad narkootilised ained tähtsuse järjekorda, arvestades milliseid neist tarvitatakse vanglas kõige enam.
     Kanepi tooted (hašiš, marihuaana, Šiški jm.)
     amfetamiin
     herohiin
     sünteetiline heroiin (valge hiinlane)
     muu, täpsemalt …………………………………………………
  • Eelnevatele intervjuude põhjal püüdsime koostada tarvitajate gruppe ainete kaupa. Kas te nõustute, et on olemas sellised tarvitajate grupid?
    Aine
    Profiil
    Kanep
    - Ainult kanepit tarvitavad vanemad kinnipeetavad.
    - Tarvitavad need, kes süstida ei taha.
     nõustun
     ei nõustu, sest ………………………………………… ………………………………………… …………………………………………
    Amfetamiin
    Vaesed, nooremad kinnipeetavad, kes süstivad
     nõustun
     ei nõustu, sest ………………………………………… ………………………………………… …………………………………………
    Heroiin
    Venelased, jõukamad, süstijad ning ainult selle kaifi tahtjad.
     nõustun
     ei nõustu, sest ………………………………………… ………………………………………… …………………………………………
    Valge hiinlane
    Süstijad, just selle kaifi nautijad
     nõustun
     ei nõustu, sest ………………………………………… …………………………………………
    D. Tegurid
  • Narkootiliste ainete tarvitamist vanglas (nii vahetevahel kui regulaarselt) võivad mõjutada erinevad faktorid. Palun hinnake alljärgnevate faktorite tähtsust narkootiliste ainete tarvitamisel:
    Sõltuvus ei ole tähtis  tähtis
    Stress, pinge ei ole tähtis  tähtis
    tegevusetus ei ole tähtis  tähtis
    ainete kättesaadavus ei ole tähtis  tähtis
    Tegeledes narkootikumidega saad
    enda eest hoolitseda ja raha teenida ei ole tähtis  tähtis
    Soov põgeneda reaalsusest ei ole tähtis  tähtis
    Narkootiliste ainete tarbimine on
    osa vangla elustiilist ei ole tähtis  tähtis
    isolatsioon ei ole tähtis  tähtis
    muu: ……………………………… ei ole tähtis  tähtis
  • Varasemad vastajad rääkisid, et viimase 12 kuu jooksul on kõige lihtsam olnud kätte saada kanepi erinevaid tooteid. Nõustute te sellega?
     jah
     ei, sest: ……………………………………………………….
  • Varasemad vastajad väitsid, et amfetamiin ja kanep tunduvad kogu aeg vabalt saadaval olevat (võib-olla ainult natuke vähem kui vangla võtab kasutusele erimeetmeid). Teiste ainete kättesaadavus tundub rohkem olevat mõjutatud välise turu situatsioonist (turul liigub aineid palju, on ka vanglas lihtsam saada, jne), ja seetõttu kättesaadavus ei ole püsiv. Olete te sellega nõus?
     jah
     ei, sest: ……………………………………………………….
    E. Seaduspärasused
  • Järgnevalt on ära toodud viisid, kuidas enamasti narkootilisi aineid vanglas tarvitatakse. Olete te nende väidetega nõus?
    Kanepi tooteid enamasti suitsetatakse  jah  ei, enamasti …………………
    Amfetamiini enamasti süstitakse  jah  ei, enamasti …………………
    Heroiini enamasti süstitakse  jah  ei, enamasti …………………
    Sünteetilist heroiini (valget hiinlast)
    enamasti süstitakse  jah  ei, enamasti …………………
  • Mainin järgnevalt 6 erinevat harjumust/ traditsiooni, mida kinnipeetavad võivad järgida narkootiliste ainete tarvitamisel. Palun avaldage nende kohta arvamust.
    Narkootilisi aineid suitsetatakse/süstitakse peres või ringis . Nõustute te sellega?
     jah
    • ei, miks? ……………………………

    Tarbitakse öösiti või õhtul, sellepärast, et siis on ametnike vähem. Nõustute te sellega?
     jah
    • ei, miks? ……………………………

    Kui süstlaid on piiratud arv, süstitakse ühe süstlaga. Nõustute te sellega?
     jah
    • ei, miks? ……………………………

    Peale narkootiliste ainete tarbimist suureneb riskantse käitumise osa (nagu ebaturvaline seks). Nõustute te sellega?
     jah
    • ei, miks? ……………………………

    HIV positiivsed ei süsti koos nendega kes pole viirusekandjad. Nõustute te sellega?
     jah
    • ei, miks? ……………………………

    F. Tegevused/sekkumine
  • Palun hinnake 1-5 skaalal, kui suurel hulgal narkootilisi aineid tarbivad kinnipeetavad osalevad järgmistes (pakutavates) tegevustes. Palun kirjeldage ka seda, mis eesmärgil nad nendes tegevuses osalevad (millist kasu nad nendest tegevustest saavad)
    Tugigrupid Mõni  Enamik Kasu:…………..
    Loengud Mõni  Enamik Kasu:…………..
    Rehabilitatsiooniprogrammid Mõni  Enamik Kasu:…………..
    Sportlikud tegevused Mõni  Enamik Kasu:…………..
    Kool Mõni  Enamik Kasu:…………..
    Kirik Mõni  Enamik Kasu:…………..
    Töö Mõni  Enamik Kasu:…………..
    Nad ei tegele millegagi Mõni  Enamik Kasu:…………..
  • Narkootilisi aineid kasutavad kinnipeetavad eelistavad pikaajalisema mõjuga sekkumisi (tugigrupid, loengud, programmid, jms) lühemaajaliste lahenduste asemel (meditsiini töötaja juurde pöördumine, spordiga tegelemine)
    Nõustute te sellega?
     jah
    • ei, miks? ……………………………

  • Eelnevad vastajad soovitasid erinevaid kasulikke sekkumisi, mis praegu veel ei ole (osaliselt nende hinnangul) kinnipeetavatele piisavalt saadaval. Palun hinda nende sekkumiste võimaldamise vajalikkust 1-5.
    Süstlavahetusprogramm ei ole vajalik  vajalik
    Narkovabad osakonnad vanglates ei ole vajalik  vajalik
    Metadooni ravi vanglas ei ole vajalik  vajalik
    Intensiivne psühholoogiline nõustamine ei ole vajalik  vajalik
    Igapäevast tegevust ei ole vajalik  vajalik
    Rohkem töökohti ei ole vajalik  vajalik
    Soodustada kontakte lähedastega ei ole vajalik  vajalik
    spetsialiste väljastpoolt vanglat kinnipeetavate
    probleemide lahendamiseks ei ole vajalik  vajalik
  • Eelnevad vastajad väitsid, et narkootilisi aineid tarvitavad kinnipeetavad on kursis järgnevate terviseriskidega. Palun hinda 1-5 skaalal, kas sa nõustus nendega.
    HIV/AIDS ei nõustu  nõustun
    hepatiit ei nõustu  nõustun
    füüsiline allkäik/mandumine ei nõustu  nõustun
    vaimne allakäik/mandumine ei nõustu  nõustun
    üledoos ei nõustu  nõustun
    üldiselt teavad nad kõike ei nõustu  nõustun
  • Kas ja millisel viisil narkootiliste ainete tarvitajad kaitsevad ennast terviseriskide eest?
    HIV
     jah, kuidas: ……………………………………………………
     ei, miks ……………………………………………………
    hepatiit
     jah, kuidas: ……………………………………………………
     ei, miks ……………………………………………………
    Füüsiline allakäik/mandumine
     jah, kuidas: ……………………………………………………
     ei, miks ……………………………………………………
    Vaimne allakäik/mandumine
     jah, kuidas: ……………………………………………………
     ei, miks ……………………………………………………
    Üledoos
     jah, kuidas: ……………………………………………………
     ei, miks ……………………………………………………
    Üldiselt kaitsevad ennast kõige eest
     jah, kuidas: ……………………………………………………
     ei, miks ……………………………………………………
    Suur tänu informatsiooni eest. Kogu informatsiooni käsitletakse konfidentsiaalselt.
    Päevakava: hindamine fookusgrupis
    (intervjuude käigus saadud informatsiooni kontrollimine)
    Osavõtjate tutvustamine
    Eesistuja, protokollija, assistentide (üliõpilaste) (rollide) tutvustamine
    Päevakava (1,5 tundi arutelu, 0,5 tundi vaheaega , 1,5 tundi arutelu) tutvustamine
    Reeglite (esmalt personaalsed vastused, siis arutelu, edasise suhtes vaadake käsiraamatust) tutvustamine
  • Küsimuste selgitamine , mis puudutavad kõikide narkootilisi aineid mittetarbivate vangide ning narkootilisi aineid vahetevahel või pidevalt tarbivate vangide proportsiooni.
    Juhtnöörid: Kõikide narkootilisi aineid mittetarbivate vangide ning narkootilisi aineid vahetevahel või pidevalt tarbivate vangide proportsiooni puudutavatele küsimustele saime me vastused, mis ei anna meile väga selget pilti. Umbkaudne hinnang näitab, et 30 ja 60% vahel tarbivad, 30 kuni 50% ei tarbi.
    Esitlege struktureeritud intervjuu (si) tulemusi ning arutlege neid, saamaks üldist ettekujutust.
    (vähendage kategooriaid: mittetarbimine, mitu korda kuus, mitu korda nädalas, iga päev).
  • Kui olulised on narkootikume tarbivatele vangidele tegevused (tugirühmad, loengud jne)?
    Juhtnöörid: K 5 (nende narkootilisi aineid tarbivate vangide proportsioon, kes alustasid narkootikumide tarbimist vanglas) ja K 8 (tegurid, mis mängivad rolli narkootikumide tarbimisel ) vastuste põhjal võib jääda mulje, et tegevused on suhteliselt ebaolulised (Tegevuste puudumine on oluline K 5 13/K 8 7 oluline, K 5 11/K 8 11 ei ole oluline), samal ajal kui vastused K 13 (tegevustega hõivatus) kombinatsioonis K 15 ( vajaminev tugi ja abi) viitavad sellele, et vajadus tegevuste järele on olemas.
    Esitlege si tulemusi ja kontrollige, millises ulatuses on tegevused olulised ja millised tegevused on olulisemad ja millised vähem ja miks.
  • Kas vanglas narkootikumide tarbimise alustamist soodustavate tegurite (esmatarbimine) ja vähem või rohkem regulaarset tarbimist soodustavate tegurite vahel on olulisi erinevusi?
    Juhtnöörid: Tooge si tulemuste põhjal esile, et tegurile ‚reaalsusest põgenemine’ on alustajad ja regulaarsed tarvitajad andnud erinevaid hinnanguid (K 5 vanglas alustamise faktorite tähtsus + K 8 tegurite olulisus, mis võivad mängida rolli erinevate narkootiliste ainete tarbimisel vanglas)
    Vaheaeg
  • Kas on võimalik eristada erinevaid vangide gruppe, kes kasutavad konkreetseid narkootilisi aineid?
    Juhtnöörid: Esitlege si K 7 tulemusi: Vastused on jagunenud. Üks sageli esitatud argumente narkootiliste ainete lõikes vangi profiili koostamise vastu on see, et peamiselt kanepi ja amfetamiini kasutamine on väga laialtlevinud ning seepärast kasutatakse neid vanglates enam-vähem regulaarselt. Ainult heroiini kasutamise suhtes on kindlaid märke, et seda kasutavad peamiselt venelased.
    Arutlege osavõtjatega.
  • Kas vangid kasutavad turvalist süstimist, kaitsmaks ennast HIV-i nakatumise vastu?
    Juhtnöörid: Esitlege si tulemusi
    K 12 Nõustumine, et on olemas harjumused/käitumismustrid, viimase etapi HIV positiivsed ei süsti koos nendega, kes ei ole viirusekandjad: personal (11 nõustuvad/3 ei nõustu) tundub nõustuvat rohkem kui vangid (9 nõustuvad/11 ei nõustu),
    K 16 Nõustumine riskide teadmisega, 33 nõustuvad
    K 17 Kas narkootilisi aineid tarbivad vangid kaitsevad ennast HIV vastu ning kuidas: 26 vastavad jah, sealhulgas 16 vangi)
    Küsige, kuidas osavõtjad neid tulemusi selgitavad ?
    Vangid tunduvad teadvat, kui mitte vastavalt käituvat?
  • Kuidas saab selgitada vastuste erinevusi (erinevused personali ja vangide poolt antud vastuste vahel, kuid samuti erinevused personali vastuste hulgas ja vangide vastuste hulgas)?
    Juhtnöörid: Esmalt küsige avatud küsimus ning siis tutvustage valikuid: Kas neil on juurdepääs usaldusväärsele informatsioonile, kas nad tajuvad reaalsuse erinevaid osi,…)
    Päevakava: fookusgrupi reaktsioonid
    (vahelesekkumise võimaluste arutelu intervjuude tulemuste põhjal)
    Osavõtjate tutvustamine
    Eesistuja, protokollija, assistentide (üliõpilaste) (rollide) tutvustamine
    Päevakava (1,5 tundi arutelu, 0,5 tundi vaheaega, 1,5 tundi arutelu) tutvustamine
    Reeglite (esmalt personaalsed vastused, siis arutelu, edasise suhtes vaadake käsiraamatust) tutvustamine
    1. Kuidas saab tegevusi efektiivselt kasutada?
    Juhtnöörid: Esitlege si tulemusi: K 13 annab mõningaid viiteid sellele, et osasid tegevusi kasutatakse muudel põhjustel, kui kavandatud. See tundub olevat eriti tõene tugirühmade ja loengute, vähem tõene taastusravi ja spordi puhul. Kuidas seda käsitleda?
    2. Millised toetuse ja abi vormid on prioriteetsed ?
    Juhtnöörid: Esitlege si K 15 tulemusi: enamus väidab kõikide võimaluste kohta (välja arvatud metadoon ja süstlad), et need on (üpris) kasulikud. Paluge osavõtjatel panna erinevad toetuse ja abi vormid olulisuse järjekorda ning neid täpsustada.
    Paluge osavõtjaid arvesse võtta K 3 tulemusi (narkootikume tarbivate vangide tunnused) ning määratleda, millisel juhul on pikaajaline tugi kasulik.
    Vaheaeg
    3. Mida saab teha, et panna narkootikume tarbivad vangid ennast HIV nakatumise eest kaitsma?
    Juhtnöörid: Esitlege si K 16 + K 17 tulemusi, väites, et vangid teavad narkootikumide tarbimise erinevaid negatiivseid aspekte ja narkootikumide tarbimisega kaasnevaid riske ( kasutage näitena HIV nakkust ), kuid nad ei käitu vastavalt sellele teadmisele.
    Küsige, millised tegurid sellele kaasa aitavad , näiteks olukord vanglates: piiratud juurdepääs ressurssidele ja materjalidele, et ohutult käituda jne, hoiakud ja ühiskondlikud reeglid jne.
    Mida teha?
    4. Arutlege vanglateenuste ja ühiskondliku töö kohustusi/ülesandeid.
    Juhtnöörid: Mõtisklege küsimuste kaupa vangla ja ühiskonna võimalike/vajalike reaktsioonide üle.
    1 VCT – Voluntary Counselling and Testing – vabatahtlik nõustamine ja testimine (i.k)
    2 (e.k Kiire Uuringu ja Vastuse meetod).

    3 Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon ; F11-F19 –“Psühhoaktiivse aine tarbimisest tingitud vaimsed ja käitumishäired”.


    56
    • .DOC Laadi alla originaalfail 57 lk · .doc · 48 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Uimastid vanglas #1 Uimastid vanglas #2 Uimastid vanglas #3 Uimastid vanglas #4 Uimastid vanglas #5 Uimastid vanglas #6 Uimastid vanglas #7 Uimastid vanglas #8 Uimastid vanglas #9 Uimastid vanglas #10 Uimastid vanglas #11 Uimastid vanglas #12 Uimastid vanglas #13 Uimastid vanglas #14 Uimastid vanglas #15 Uimastid vanglas #16 Uimastid vanglas #17 Uimastid vanglas #18 Uimastid vanglas #19 Uimastid vanglas #20 Uimastid vanglas #21 Uimastid vanglas #22 Uimastid vanglas #23 Uimastid vanglas #24 Uimastid vanglas #25 Uimastid vanglas #26 Uimastid vanglas #27 Uimastid vanglas #28 Uimastid vanglas #29 Uimastid vanglas #30 Uimastid vanglas #31 Uimastid vanglas #32 Uimastid vanglas #33 Uimastid vanglas #34 Uimastid vanglas #35 Uimastid vanglas #36 Uimastid vanglas #37 Uimastid vanglas #38 Uimastid vanglas #39 Uimastid vanglas #40 Uimastid vanglas #41 Uimastid vanglas #42 Uimastid vanglas #43 Uimastid vanglas #44 Uimastid vanglas #45 Uimastid vanglas #46 Uimastid vanglas #47 Uimastid vanglas #48 Uimastid vanglas #49 Uimastid vanglas #50 Uimastid vanglas #51 Uimastid vanglas #52 Uimastid vanglas #53 Uimastid vanglas #54 Uimastid vanglas #55 Uimastid vanglas #56 Uimastid vanglas #57
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ilona Poljatsenko Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Peamiseks eesmärgiks on välja selgitada kinnipeetavate ja vanglatöötajate suhtumine narkootilistesse ainetesse ja teadmised neist; kaardistada uimastite tarbimisega seotud probleemid vanglates tehtava ennetustöö pikaajalise planeerimise tarbeks ja töötada välja soovitused sobivate rehabilitatsiooniprogrammide loomiseks.
    Sihtgrupiks on laager-tüüpi vanglates karistust kandvad täiskasvanud mehed, kel esineb probleeme ja/või terviseriske narkootikumide tarbimise ja narkootikumidest põhjustatud riskikäitumise tõttu.

    vangla uimastid kinnipeetavad rehabilitatsiooniprogrammid

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti vanglasüsteem-kriminaalhooldus-abi kinnipeetavatele
    14
    docx

    Eesti vanglasüsteem, kriminaalhooldus, abi kinnipeetavatele

    See protsess ­ muutuda kohast, kus inimesi lihtsalt kinni hoitakse, kohaks, kus inimestega mitmekülgset tööd tehakse ­ on pöördumatu. Aga mitte lõppenud. Vangla- ja sellega tihedalt seotud kriminaalhooldussüsteem pole kaugeltki valmis. Kogu ühiskond teab, et oleme üle minemas nüüdisaegsetele kambervanglatele. See üleminek on vältimatult vajalik, kui tahame lõpetada ,,kuritegevuse ülikoolide" vohamise laagervanglates. 2010. aastaks, pärast Tallinna vangla uute hoonete valmimist, jääks Eestisse neli vanglat: Tallinna, Tartu ja Viru vangla piirkondlike kuni 1000-kohaliste kamber-tüüp vanglatena ning Murru vangla neljandat ja enamat korda karistatud inimestele. Pärast seda, kui vangide arv on vähenenud, on võimalik Murru vangla kui viimane nõukogudeaegne laagervangla sulgeda. Uued vanglad aga ei tähenda mitte betooni ja trelle. Tähtsaim pole ka hea töökeskkond vanglametnikule

    Õiguse alused
    ----
    16
    doc

    ----

    ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.............................................................................................6 2.2. Viru vangla ülesanded................................................................................................ 6 2.3. Viru vangla töökorraldus............................................................................................ 7 2.4

    Riigiõigus
    2017 Alcatraz uurimustöö
    32
    docx

    2017 Alcatraz uurimustöö

    ..4 Saare üldkirjeldus……………………………………………………………………………..5 Ajalugu…………………………………………………………………...…………………...6 2.1 Aastad sõjaväevanglana………………………………………………………………......6 2.2 Aastad föderaalvanglana 1934- 1963……………………………………………………...6 2.3 Vangla sulgemine aasta 1963……………………………………………………………..7 Vangla ja kongid……………………………………………………………………………....8 3.1 Vangi päevakava……………………………………………………………………. …….9 3.2 Koridorid……………………………………………………………………………….…9 3

    LÄHIAJALUGU
    Narko
    42
    rtf

    Narko

    Strateegia käsitleb kompleksselt nii narkootikumide nõudluse poolt (ennetus, ravi, rehabilitatsioon) kui ka pakkumise poolt (erinevate jõustruktuuride tegevus: politsei, toll, 1 piirivalve). Käesolev strateegia on kavandatud aastani 2012 ning hõlmab kuut valdkonda ­ ennetamine, ravi-rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, pakkumise vähendamine, narkootikumid vanglas ja uimastiolukorra seire. Narkootikumide tarbimise ennetamise alaste tegevuste pideva arendamise ja toetamise ning nende järjepidevuse tagamise kaudu kõikidel ühiskondlikel tasanditel peab aastaks 2012 olema saavutatud langustendents uimastite esmatarbimise juhtude arvus ning tõusutendents esmatarbijate vanuses. Uimastisõltuvusega isikute ravi ja rehabilitatsiooni valdkonnas peab aastaks 2012 olema väljaarendatud kaasaegne, professionaalne ning kättesaadav kõrgetasemeline

    Ühiskonnaõpetus
    Narkootikumide tarvitamine 9 -12- klassi õpilaste hulgas
    58
    docx

    Narkootikumide tarvitamine 9.-12- klassi õpilaste hulgas

    2.2.1 Kui levinud on sinu arvates narkootikumid Kullamaa Keskkoolis? 20 18 16 14 12 ei ole üldse levinud 10 pigem ei ole levinud 8 on väga levinud 6 4 2 0 Joonis 4. Uimastite levik Kullamaa Keskkoolis Antud küsimusel oli neli vastusevarianti. Kõige enam vastati (75%), et pigem ei ole levinud uimastid Kullamaa Keskkooli õpilaste seas. Järgmisel kohal oli vastusevariant ei ole üldse levinud ning nii arvas viis õpilast 24-st (21%). Üks õpilane siiski arvas, et Kullamaal siiski pigem on levinud uimastid. Mitte keegi ei arvanud, et uimastid on väga levinud Kullamaal. 16 2.2.2 Kas oled kunagi tarvitanud narkootikume? 8 7 6 Ei ole kunagi

    Uurimustöö
    Venemaa kriminaalpoliitika referaat
    17
    doc

    Venemaa kriminaalpoliitika referaat

    2. Paranduslikud kolooniad täiskasvanutele (IK) . Neid on kahte tüüpi ­ I esmakordsetele kuritöö sooritajatele, kelle karistus ei ületa 5 aastat ja II neile, kes on kohtu otsusega viidud üle rangema reziimiga kolooniatesse. Need IK jagunevad omakorda minimaalse, keskmise ja maksimaalse turvalisusega reziimideks. Vanglad on suletud üksused ja seal hoitakse vange, kes on sooritanud raske või suhteliselt raske kuriteo ja kellele kohus on määranud teenida osa aega vanglas ning vange , kes on ületoodud IKst rikkumiste pärast, SIZO (eeluurimisasutused) ülerahvastatuse tõttu hoitakse ka uurimise all ja otsust ootavaid kinnipeetavaid. Range reziimiga vangidel on lubatud päevas üks tund treeningut, üks pakk aastas, osta toitu ja esmatarbekaupu 16 rubla eest kuus ja kaks lühikest külastust sugulaste poolt.Karistused on kolooniates ja vanglatse samad : noomitus, rahaline trahv kuni kahe kuu plaga ulatuses, arest

    Sotsioloogia
    Juhtumite kirjeldused
    13
    pdf

    Juhtumite kirjeldused

    Hea, et laps tervena sündis." Lapse ema teab, kuidas temaga lood on. Ämm ei tea. Oma isale ei hakka ta sellest üldse rääkima. Pealegi on isa haiglas. Kardab, et tema vangi sattumise pärast. Esimest korda olnud isal infarkt ülejärgmisel päeval pärast seda, kui ta arestimajja pandi. Nüüd oli jälle midagi südamega olnud. Mis puudutab viirust, siis ta ei arva, et sellega edasi ei saaks elada. "Inimene lihtsalt peab õppima mistahes haigusega elama. Muidugi ei ole vangla parim paik taoliseks õppimiseks." Ta ei arva ka, et vanglas ei püüta nende eest hoolt kanda. Loomulikult on vangla võimalused piiratud. "Arstid tegelevad, püüavad hoida, et asi kellegagi meist hullemaks ei läheks." Ühelt poolt peab halvaks seda, et nad on teistest vangidest täiesti eraldatud, teisalt on see ehk paremgi - on vähem probleeme. "HIV-positiivsus tekitab vanglas probleeme. Kõigepealt kaasvangidega." Need ei tea ise

    Sotsiaaltöö
    Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega
    22
    docx

    Uurimustöö: Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega

    suhted pere ja sõpradega. Eeldasime ka, et sõltuvus on saanud probleemiks ja sellega ka omakorda rahalised probleemid, mis võivad viia kriminaalsele teele. 4 1. Teoreetiline taust 1.1 Levinud narkootilised ained ja nende alaliigid 1.1.1 Levinuimad narkootilised ained Üha enam on noorte hulgas levimas erinevad keelatud ained või siis ka legaalsed uimastid ning aina nooremalt jõutakse narkootikumide proovimiseni ning stimulantide tarbimist peetakse pidude normaalseks osaks, andmata endale mõista, et nende tarvitamine on tervisele ohtlik nii otsese tarbimise käigus kui ka narkojoobes viibimise hetkel kontrollimatu käitumise tõttu. Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel-Ollo tõi oma 2015 aasta ettekandes välja Eesti koolinoorte seas levinuimad narkootilised ained, mida otsustasime ka kasutada oma uurimuses

    Uurimustöö


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    wahlberg profiilipilt
    wahlberg: väga kasulik.
    14:24 23-10-2012



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun