Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uurimustöö: Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega (0)

1 Hindamata
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

  • Milliseid narkootikume gümnaasiumi noored tarvitavad?
  • Kui tihti tarvitavad gümnaasiumi noored legaalseidillegaalseid narkootilisi aineid?
  • Kuidagi muutnud noorte elu?

Jõhvi Gümnaasium
Kerdu-Katty Pärss 11.c
Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega
Õpilasuurimus
Juhendaja : Maie Marks
Jõhvi 2017

Annotatsioon


Jõhvi Gümnaasium
Töö pealkiri: Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega
Töö kaitsmise kuu ja aasta:
Märts 2017
Lehekülgede arv töös: 23 lk, millest teksti: 14lk,
tabeleid: 5tk, lisasid: 7 tk,
jooniseid: 2tk kasutatud allikaid : 13 tk
Referaat
Õpilaste huvi narkootikumide vastu sõltub suuresti nende sõpradest ja keskkonnast kus nad viibivad. Paljude suhe narkootikumidega sõltub sellest mis seltskonnas nad viibivad.
Narkootilised ained on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks, selles seisneb ka töö probleem.
Sellest lähtuvalt võtsime me oma töö eesmärgiks uurida milliseid narkootikume Jõhvi Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu.
Uurimuse läbiviimisel kasutasime metoodikana ankeetküsitlust, millele oli võimalus vastata kõigil Jõhvi Riigigümnaasiumis õppivatel isikutel. Küsitlus sai edastatud virtuaalse õpikeskkonna Stuudiumi kaudu.
Töö tulemustes selgus, et enamus inimesi on tarvitanud legaalseid aineid alkohol ja tubakas
ja osad olid tarvitanud ka illegaalseid narkootikume. Veel saime teada et tarvitatakse
enamasti nädalavahetustel ja et siiamaani pole tarvitamine veel kellegi elu muutnud.
Võtmesõnad: Jõhvi Gümnaasium, õpilaste narkootikumide tarbimine,narkootikumide liigitus
Töö autorid: Kerdu Katty Pärss,Oliver Objartel, Siim Sarapik allkiri :
Kaitsmisele lubatud: 10.03.2017
Juhendaja : Maie Marks allkiri:
Sisukord

Sissejuhatus



Teema sai valitud seetõttu kuna narkootilised ained (nii legaalsed kui ka illegaalsed) on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks. Tahtsime teada saada kuidas narkootikumid mõjutavad neid tarbivate noorte elu ja kui palju inimesi meie enda koolist on tarbinud narkootikume ning millised keelatud ained on levinuimad.
Paljud noored käivad pidudel ja seltskonnas proovitakse erinevaid aineid ja nende pidev tarvitamine võib viia sõltuvuseni. Sõltuvuses olevad noored kahjustavad narkootilisi aineid tarvitades oma tervist, mis võib edasi viia tõsiste tervisehädadeni ja see võib ka oluliselt muuta nende elu ning tulevikku.
Nagu eelnevalt mainitud olid meie uurimustöö eesmärkideks teada saada kui paljud meie gümnaasiumi noored narkootikume tarvitavad, uurida milliseid narkootikume Jõhvi Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu.
Uurimisküsimused:
  • Milliseid narkootikume gümnaasiumi noored tarvitavad?
  • Kui tihti tarvitavad gümnaasiumi noored legaalseid/illegaalseid narkootilisi aineid?
  • Kas narkootikumide manustamine on kuidagi muutnud noorte elu?
    Metoodika
    Korraldasime Jõhvi Gümnaasiumis anonüümse küsitluse Google Drive keskonnas ning analüüsisime seda. Otsisime lisainformatsioni internetist, raamatutest, küsitleme sõpru ja suhtlesime e-maili teel Politsei- ja Piirivalveametiga, et saada ülevaadet probleemi olemasolust ja tõsidusest.
    Hüpoteesid
  • Enimkasutatud narkootilised ained on kanep ja ecstasy . Legaalsetest tubakatooted ja alkohol.
  • Narkootilisi ained tarvitatakse nädalavahetuseti pidudel, sest seda peetakse seltskonnas viibimisel normaalseks tegevuseks ning illegaalseid narkootilisi aineid ostes ei oma tähtsust kliendi vanus, mistõttu on see nooremas generatsioonis üsna levinud.
  • Narkootikumide tarvitamine on mõjutanud noorte elu - halveneb edukus koolis ning suhted pere ja sõpradega. Eeldasime ka, et sõltuvus on saanud probleemiks ja sellega ka omakorda rahalised probleemid, mis võivad viia kriminaalsele teele.









    1. Teoreetiline taust


    1.1 Levinud narkootilised ained ja nende alaliigid


    1.1.1 Levinuimad narkootilised ained


    Üha enam on noorte hulgas levimas erinevad keelatud ained või siis ka legaalsed uimastid ning aina nooremalt jõutakse narkootikumide proovimiseni ning stimulantide tarbimist peetakse pidude normaalseks osaks, andmata endale mõista, et nende tarvitamine on tervisele ohtlik nii otsese tarbimise käigus kui ka narkojoobes viibimise hetkel kontrollimatu käitumise tõttu.
    Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel - Ollo tõi oma 2015 aasta ettekandes välja Eesti koolinoorte seas levinuimad narkootilised ained, mida otsustasime ka kasutada oma uurimuses. Enimlevinumateks aineteks olid tubakatooted ning alkohol ja ka kanepi tarvitamine on aastate jooksul üha kasvanud. Üllatavalt suure levikuga noorte seas olid ka mitmed tõsisemad sõltuvusttekitavad ained nagu näiteks ecstasy, amfetamiin , narkootilised seened kui ka isegi heroiin ning kokaiin . Erinevate ravimite, rahustite ja uinutite kuritarvitamise protsent alaealiste hulgas oli madal, kuid üle 18- aastaste hulgas oli see laialdasemalt levinud.

    1.1.2 Narkootikumide alajaotus


    Kõige üldisemas mõistes on uimastid ained, mis mõjutavad inimese käitumist, enesetunnet ja tunnetust ümbritseva maailma suhtes. Absoluutselt kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk, siis vajadust saada uimastit üha uuesti.Uimastid võivad olla legaalsed ehk seaduse poolt lubatud ained, kui ka illegaalsed ehk seadusega keelustatud narkootilised ained. Uimastitel on ka erinevad päritolud. Näiteks kanep ning maagilised seened on looduslikku päritolu ja on ka sünteesitud ained nagu ecstasy ja amfetamiin, mille tarbimine on tervisele eriti riskantne, sest selles sisalduvates ainetes ei saa kunagi kindel olla ja narkootikumide mõju sõltub tarvitaja organismist ning tarvitamisviisist. Lisaks on ka igal keelatud ainel terve hulk erinevaid hüüdnimesid. Tubakas ning alkohol lähevad samuti uimastite kategooria alla, sest ka nende koostises leiduvad ained võivad tekitada sõltuvust, kuid täisealistele kodanikele on need kättesaadavad. (TAI 2013)
    Uimasteid võib jagada erinevatesse rühmadesse lähtudes nende mõjust inimese kesknärvisüsteemile:
    1. Kesknärvisüsteemi depressandid on rahustava toimega ained, nagu näiteks uinutid, rahustid ning antidepressandid . Erinevad opioidid nagu heroiin, fentanüül, morfiin ja ka kanep. Ka alkohol kuulub siia kategooriasse.
    2. Kesknärvisüsteemi stimulandid on ergutavad ained. Näiteks amfetamiin, kokaiin, ecstasy ja kokaiin. Tubakatoodetes leiduv nikotiin ja ka kofeiin on ergutavad ained.
    3.Hallutsinogeenid ehk psühhotroopsed keelatud ained on LSD , PCP ja teised keemiliselt toodetud samalaadsed ained.
    4.Sissehingatavad ained on näiteks keemilised lahustid, bensiin , liim, kodukeemia , aerosoolid ja gaasid. (TAI, narko .ee)


    1.2 Narkootikumide tarvitamise mõju noorte eluolule


    Uimastite tarvitamine on paljudele saanud lahutamatuks osaks veetes ‘lõbusat’ nädalavahetust ning nende tarbimine noorte endi hulgas on saanud justkui täiesti normaalseks tegevuseks. Tervise Arengu Instituudi teaduri Katri Abel-Ollo sõnul näitavad uuringud, et kooliõpilaste narkootikumide tarvitamine kahjuks kasvab pidevalt. Kasvõi ühe korra oli 2007. aastal mõnda uimastit proovinud koguni 30 protsenti 15-16- aastastest õpilastest. Ning veidi vanema vanusegrupi vaatepunkt saadi Tallinna ööklubides narkootikume kasutavate noortega tehtud küsitluses. Selgus, et need noored peavad stimulante täiesti normaalseks ja oluliseks komponendiks lõõgastumise juures mõtlemata selle ohtudele nende tervisele, sest narkootikume peeti ohutumaks kui alkoholi, kuna järgmisel hommikul peale uimastite tarvitamist pole midagi tunda erinevalt alkoholist. Šokeerivaks osutusid ka mitmed eksiarvamused nagu see, et pärast keelatud ainete tarvitamist pidasid paljud noored normaalseks olla autoroolis, sest stimulandid tõstavad autojuhi tähelepanuvõimet ning politseil on narkojoovet raskem tuvastada.
    MTÜ Aidsi ennetuskeskuse juhatuse liikme Nelli Kalikova sõnul on üledoosidest tingitud surmasid suur hulk ning narkootikumide tarvitamist alustatakse mitte süstimise, vaid mõnel muul moel tarbitavate narkootikumidega, millest edasi süstimiseni jõutakse kiiresti. Paljudel juhtudel on ka süstimist alustatud juba 10 kuni 13-aastaselt ja see on lausa uskumatult varajane vanus, mis vajab laialdasemat tähelepanu.
    Uimastid levivad, sest kaubitsemisse on kaasatud hulk noori, kes sellega edasitarnega tegelevad. Noored ei mõtle sellest kui kuritegevusest, vaid kui rahateenimise viisist ( Allaste 2005). Narkootikume peetakse ka odavamaks kui alkoholi ja seetõttu ongi pidudel üha enam levinumaks saanud ecstasy ja muud sarnased ergutid . Teisest küljest, aga keelatud ainetest sõltuvusse sattunud noored vajavad rahulduse saamiseks üha suuremaid ja tihedamaid doose, mis muutub pikapeale väga kulukaks ning raha leidmiseks satuvad mitmed sõltuvuses noored vargusteni ning üleüldiselt kriminaalsele teele.
    Narkootikumide kuritarvitamine võib endaga kaasa tuua mitmeid probleeme ja seda eriti veel noorele arenevale organismile. Erinevad sisalduvad keemilised ained põhjustavad muutusi vaimses, füüsilises ja emotsionaalses talitustes inimese kehas.
    Pärnu Rajaleidja keskuse nõustamis- ja tugiteenuste osakond tõi välja mitmeid tagajärgi, mis võivad kaasneda narkootikumide tarvitamisega, näiteks eraldumine perekonnast ja sõpradest, töökaotus või koolis probleemide tekkimine, majandusliku ja sotsiaalse staatuse langus, kuriteod või ka prostitutsioon- narkootikumide ostmiseks, tekib nii enesetapu oht kui ka suurem võimalus õnnetusteks ja tarvitamisega kaasneb suur risk tervisele ning seda eriti vaimsele tervisele. Üks levinumaid narkootikumide tarvitamisega kaasnevaid haiguseid on skisofreenia ja kahjuks peab ka lisama, et HIV, mis tihtipeale kandub edasi kasutades samu süstlaid või sattudes narkojoobes kaitsmata vahekorda.














    2. Metoodika


    Uurimustöö metoodikaks sai valitud mitu variant. Esiteks anonüümne ankeetküsitlus Google Drive keskkonnas, kus me koostasime küsitluse Jõhvi Gümnaasiumi õpilastele. Anonüümse küsitluse eesmärkideks oli teada saada milliseid, kui tihti ning kui palju Jõhvi Gümnaasiumi noored narkootikume tarvitavad ja kuidas see on mõjutanud nende elu ja toimetulekut. Teiseks kogusime informatsiooni internetist, raamatutest, sõpradelt ning ka Politsei- ja Piirivalveameti töötajatelt, kellega suhtlesime e-maili teel.
    Küsitluse tulemusena saame teada narkootiliste ainete eelistused ja kasutusharjumused Jõhvi Gümnaasiumis õpilaste hulgas. Andmeid kogume interaktiivsel teel ning saadud andmete põhjal koostame diagrammid ja graafikud , millega anname edasi numbrilised ja statistilised andmed ning kokkuvõtte. Vastused töötleme läbi ning töös esitame kõige oluliseimad tulemused.



    3. Tulemused ja analüüs


    3.1 Vastajate statistika


    Kokku vastas meie küsitlusele 58 inimest kogu koolist. Neist 40 olid naissoost isikut ja 18 meessoost isikut (joon.3). Vastajate vahel lendude erinevust ei pidanud me oluliseks ja vastavat tabelit ei koostanud . Vanusegrupeering jagunes järgnevalt: kõige rohkem oli 16- aastaseid vastajaid , millele järgnesid 17- ja 18-aastased vastajad, keda oli küsitluses võrdselt (joon.1).
    (joon.3)
    (joon.1)

    3.2. Legaalsed ja illegaalsed narkootikumid


    Oma uurimuses tahtsime välja tuua ka erinevuse meessoost ja naissoost vastajate vahel, kuid saadud tulemus ei olnud eriti täpne, sest erinevus kummastki soost vastajate arvu vahel oli väga suur (joon.3). Kuid siiski arvutasime välja protsendilised erinevused. Tulemuseks saime, et meessoost on legaalseid narkootilisi aineid tarvitanud 72.2% vastajatest. Ning illegaalseid narkootilisi aineid 44.4% meessoost vastajatest. Kuna meessoost vastajaid oli suhteliselt vähe on raske saada täpset või terviklikku pilti kooli meessoost õpilaste narkootikumide tarvitamise kohta. Naissoost vastajaid oli 40 ja neist legaalseid narkootilisi aineid oli tarvitanud 75% ning illegaalseid narkootilisi aineid 40% seega tuli siiski välja väike protsentuaalne erinevus meessoost ja naissoost vastajate vahel, kus selgus et vaatamata vastajate arvu vähemusele on meessoost vastajad siiski illegaalseid narkootilisi aineid veidi rohkem tarvitanud. Üleüldise tulemusena vaatamata vastajate sugu selgus et legaalseid narkootilisi aineid (joon.6) on tarvitanud 75.5% kõikidest vastajatest ning illegaalseid narkootilisi aineid (joon.5) 42.1% kõikidest vastajatest.
    Jälgisime ka vastajate vanust (joon.1), kus enamus vastajatest olid alaealised . Seega tahtsime me protsentuaalselt teada, kui palju oli narkootilisi aineid tarvitanud õpilasi, kes on alaealised. Ka seda uurides tõime välja soolise erinevuse. Selgus, et 55% meessoost vastajatest olid alaealised tarbides legaalseid narkootikume, mis on päris hea tulemus võrreldes meie hüpoteesiga. Ning 33.3% meessoost vastajatest oli alaealised tarbides illegaalseid narkootilisi aineid. Siinkohal ei tulnudki eriti suur sooline erinevus. Naissoost vastajatest oli samuti 55% vastajatest alaealised tarbides legaalseid narkootilisi aineid ning 30%, kes tarbisid illegaalseid narkootilisi aineid alaealiselt.

    3.3 Jõhvi Gümnaasiumi noorte tarvitatavad narkootilised ained


    Meie teine uurimusküsimus oli teada saada milliseid narkootilisi aineid Jõhvi Gümnaasiumi noored tarvitavad. Selgus, et legaalsetest narkootilistest ainetest (joon.5) on kõige enam on tarvitatud tubakatooteid ja alkohol, kus vastajaid oli 34 ning 15 õpilast vastas, et ei ole kumbagi ainet manustanud. Illegaalsetest narkootilistest ainetest (joon.6) populaarseimad olid kanep ning ecstasy, kus juures kanepit oli tarvitanud 23 vastajat ning ecstasyt 7 vastajat. Siiski oli kõige enam vastatud vastusevariandiks see, et ei olegi tarvitanud ühtegi loetelus väljatoodud narkootilist ainet, mis on kindlasti väga hea tulemus. Veidike rohkem vastajaid oli ka rahustite/uinutite ning amfetamiini all.

    3.4 Narkootikumide tarvitamise sagedus ja selle mõju


    Meie kolmandaks uurimusküsimuseks oli, et kui tihti (joon.7) meie gümnaasiumi noored erinevaid narkootilisi aineid tarvitavad ja, kuidas see on neid mõjutanud. Uurimuses selgus, et enamus vastajatest, täpsemalt 25, ei ole ühtegi väljatoodud illegaalsetest ainetest manustanud. Vastajaid, kes on keelatuid aineid proovinud vähemalt korra leidus 16 ning neid, kes on narkootilisi aineid korduvalt tarvitanud oli 14. Kaks vastajat väitsid, et tarvitavad illegaalseid narkootilisi ained igapäevaselt.
    Tahtsime teada, et kas narkootikumide tarvitamine on kuidagi mõjutanud õpilaste edukust , suhteid teiste inimestega jne. Enamus vastajatel, kes vastasid, et on tarvitanud narkootilisi aineid, ei olnud öelda midagi negatiivset. Vastajad ütlesid, et see on neile näidanud elu teisest küljest ja on neile palju juurde andnud ning paljud vastajad ütlesid, et narkootikumid on nende õhtud muutnud lõbusamaks ja pidudel on see hea, et meelelolu hoida. Öeldi ka, et keelatud ained rahustavad- näiteks kanep. Negatiivsete asjadena toodi küll välja, et peale esmakordset tarvitamist sai manustajale selgeks, et see on ohtlik ja kahjulik ning ei soovita seda kellegile. Teise negatiivse asjana tihedamate kasutajate poolt toodi välja, et see muutub väga kulukaks. Tihtipeale juba korra kanepi peale kulub umbes 10 eurot ja kui see muutub igapäevaseks on see ikka päris kulukas ja raha leidmiseks minnakse kriminaalsele teele.

    3.5 Hüpoteeside analüüs


    Meie esimene hüpotees oli, et enimkasutatud narkootilised ained on kanep ja ecstasy ning legaalsetest tubakatooted ja alkohol- see leidis meie uurimuses ka kinnitust, kuid paljud vastajatest ei olnud uurimuses väljatoodud aineid üldse tarvitanud. Teiseks me eeldasime, et tarvitajaid on noorte hulgas üsna palju, kuid me eksisime. Legaalseid narkootilisi aineid olid vähemalt korra tarvitanud üle poole vastajatest, kuid illegaalseid ikka alla poole vastajatest, mis on küll hea tulemus, kuid ei ühtinud meie hüpoteesiga.Kolmandaks arvasime, et narkootikumide tarvitamine on noori ja nende eluolu tugevamalt mõjutanud kui uurimuses selgus. Meie hüpoteesiga läks küll kokku see, et tarvitamine oli tekitanud rahalisi probleeme, kuid ükski vastajatest ei toonud välja, et tarvitamine oleks mõjutanud läbisaamist pere ja sõpradega või edukust koolis nagu meie eeldasime.








    Kokkuvõte


    Töö eesmärgiks oli teada saada, kui paljud Jõhvi Gümnaasiumi noored narkootikume tarvitavad, uurida milliseid narkootikume noored tarvitavad ning teada saada, kui tihti noored neid tarvitavad ja kas see on ka nende elu kuidagi mõjuanud.
    Töö uuringud sai läbi viidud veebikeskonnas uurimusküsimustiku koostamise ja õpilaste vastuste abil, kust siis selgusid õpilaste narkootikumide tarvitamise arvamused ja harjumused. Vastata said ainult Jõhvi Gümnaasiumi õpilased ning kokku oli vastanuid 58.
    Töö käigus selgus et meie eeldatav probleem narkootikumidega Jõhvi Gümnaasiumis, ei olnudki nii suur. Probleemne oli võibolla see, et üle 70% tarvitab legaalseid narkootikume nagu tubakatooted ning alkohol ja üle 50% nendest vastajatest olid alaealised ning võib väita, et meie gümnaasiumi noorte eluviis on päris ebatervislik . Illegaalsete narkootikumide tarvitamine noorte hulgas oli alla 50% ja seega oli päris hea tulemus. Illegaalsetest ainetest enimkasutatud ained oli kanep ja ecstasy ning amfetamiin ja rahustid/uinutid.
    Narkootikumide tarvitamise sagedus noorte hulgas polnud samuti väga probleemne, sest enamus vastajatest ei olegi illegaalseid narkootikume tarvitanud või siis on korra proovitud. Narkootikumide tarvitamine ei ole eriti mõjutanud noorte edukust koolis või suhteid lähedaste inimestega küll aga toodi välja narkootikumide tarvitamise kulukus.
    Lõpetuseks võib öelda, et Jõhvi Gümnaasiumis ei olegi illegaalsete narkootikumide tarvitamine niivõrd suur probleem, kui alguses eeldasime. Küll aga tuleks pöörata tähelepanu suurele hulgale alaealistele kes tarvitavad legaalseid uimasteid. Töös kerkis ka küsimus edasiseks uurimustööks, milline on nende õpilaste elu, kes tarvitavad narkootilisi aineid pidevalt, 10 aasta pärast.

    Võõrkeelne resümee


    Jõhvi Gymnasium ’s ratio of youth drug usage


    We chose this topic because drug abuse among teenagers has been growing on a daily basis, and we want to bring out the possible risks, for teenagers considering to try drugs.
    Our aim was to find out how many students use drugs in Jõhvi Gymnasium, investigate what kind of drugs students consume and to find out how often they are being used by teenagers, and whether it has changed their way of life in any way.
    The work was carried out by an online survey questionnaire and the compilation of students' answers to analyse the students' opinions and habits of drug use. Only the students of Jõhvi Gymnasium were within the scope of the survey, we got a total of 58 respondents.
    Throughout the work, we revealed that our estimated problem of drug abuse in Jõhvi Gymnasium didn’t meet our limits .The problem was that over 70% of the respondents consumed or have consumed legal drugs such as tobacco and alcohol , and over 50% of these respondents were minors, it can be inferred that high school students' way of life is quite unhealthy. Use of illegal drugs among young people was less than 50% and thus a reasonable result . Two of the most common illegal substances used were, Cannabis and Ecstasy, a little bit less frequent yet mentioned are amphetamine and sedatives/hypnotics.
    The frequency of drug abuse among young people was not very problematic, because the majority of the respondents had not used drugs or illegal substances, or have tried once .
    Drug use hasn’t really affected young people's success in school or relationships with people close to them, but the high cost of drugs was pointed out, by many respondents.
    Finally , we can say that Jõhvi Gymnasium does not really face a big problem with illegal drug abuse, as we expected at the beginning . However, we should pay attention to the large numbers of minors who use legal drugs(alcohol, tobacco). The work arose the question for further research work, what kind of life today 's students will have in a 10- year time of continuous drug abuse.









    Kasutatud materjal



  • http://www.parnunoored.ee/et/tervis/narkootikumid/74-narkootikumide-puhul-on-ainult-ueks-nouanne-aera-proovi-uehtegi-narkootiku mi
  • http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud?limit=0&filter_catid=10&filter_year=0&filter_pubid=0&filter_languageid=0&filter=&filter_order=p.publish_year&filter_order_Dir=DESC
  • https://kanepitemp.wordpress.com/2011/11/10/koolitootajad-tunnevad-end-narkomaania-leviku-ees-abitutena/
  • https://kanepitemp.wordpress.com/2012/07/21/noored-tarbivad-uimasteid-aasta-aastalt-rohkem/
  • https://kanepitemp.wordpress.com/2010/02/18/eesti-kooliopilaste-alkoholi-ja-narkootikumide-tarvitamise-kusitlusuuring-2007/
  • https://kanepitemp.wordpress.com/2012/06/05/espad-uuring-noorte-uimastitega-katsetamine-on-stabiliseerunud/
  • https://intra.tai.ee/images/prints/documents/133846612537_Uimastite%20tarvitamine%20koolinoorte%20seas_raport.pdf
  • https://intra.tai.ee/images/prints/documents/147436247968_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_uuringu_raport_2016.pdf
  • http://www.narko.ee/
  • http://tervis.postimees.ee/3077377/vaata-millised-narkootikumid-on-eestis-koige-populaarsemad
  • http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/ungdomar-och-droger/
  • http://www.rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/221/1/Allastejt2008.pdf
  • http://www.tallinn.ee/tervis/Mis-on-uimastid








    Lisad


    Joon.1.Vastajate Vanus
    Joon.2. Tarvitatud Narkootikumid.
    Joon.3.
    Vastajate sugu
    Joon.4.
    Tarvitamise sagedus
    Joon.5.
    Illegaalsete narkootikumide tarbivus
    Joon.6.
    Legaalsete narkootikumide tarbivus
    Joon. 7.
    Legaalsed narkootilised ained
  • Vasakule Paremale
    Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #1 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #2 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #3 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #4 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #5 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #6 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #7 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #8 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #9 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #10 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #11 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #12 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #13 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #14 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #15 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #16 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #17 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #18 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #19 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #20 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #21 Uurimustöö-Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega #22
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Patch Õppematerjali autor
    Lisan siia terve oma uurimustöö. Teemaks on erinevad narkootikumid ja nende tarbimine noorte hulgas. Töös on olemas annotatsioon ja kõik muu vajalik nagu diagrammid, analüüs ja võõrkeelne resümee. Samuti on olemas erinevate narkootiliste ainete kirjeldused. Hea variant ideede saamiseks või kohati ka info leidmiseks/kopeerimiseks.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Uimastid
    14
    docx

    Uimastid

    soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju teravamaks. Praegust perioodi on eksperdid nimetanud uimastite tarbimise "mesinädalaiks". Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik need inimesed, kes oma kutsetöös või ühiskondlikus tegevuses puutuvad kokku uimastite ja nende tarvitajatega, oskaksid leida tekkinud probleemidele lahendusi või veelgi parem, neid probleeme ennetada. Teiste riikide kogemused näitavad, et tõhusaim meetod

    Psühholoogia
    Narkootikumide tarvitamine 9 -12- klassi õpilaste hulgas
    58
    docx

    Narkootikumide tarvitamine 9.-12- klassi õpilaste hulgas

    ............................................... 27 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................28 LISA 1...................................................................................................... 30 2 SISSEJUHATUS Autor on valinud teema isiklikust huvist. Autor soovib teada saada, kuidas on Kullamaa Keskkooli õpilaste suhe narkootikumidega. Narkootikumide tarbimine, müümine ja vahendamine on tõsine probleem ühiskonnas. Noortel on suur oht langeda uimastite küüsi, kuna noored on uudishimulikud, soovivad kõike avastada ja enda peal proovida. Riigi peaprokuröri ülevaate riigikogu põhiseaduskomisjonile kohaselt vahistati 2014. aastal 214 inimest narkokuriteo tõttu. Töö hüpoteesiks on, et Kullamaa Keskkooli õpilased ei ole kokku puutunud narkootikumidega.

    Uurimustöö
    Uimastid ja sõltuvused
    34
    docx

    Uimastid ja sõltuvused

    ..................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma

    Inimeseõpetus
    Uurimustöö Meelemürgid
    13
    doc

    Uurimustöö Meelemürgid

    UURIMUSTÖÖ Meelemürgid SISSEJUHATUS Valisin uurimustöö meelemürkidest. Seda sellepärast, et kõige rohkem probleeme ongi just nendes valdkondades. Üks suurimaid ühiskonna probleeme ja palju halbu tagajärgi ongi just nimelt kas alkoholi, narkootiliste ainete kasutamises. Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel

    Bioloogia
    Alkaloidid referaat
    8
    docx

    Alkaloidid referaat

    Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886

    Keemia
    ILLEGAALSED NARKOOTILISED AINED
    15
    pptx

    ILLEGAALSED NARKOOTILISED AINED

    heroiin, marihuaana jne). · Illegaalseid ehk seadusega keelatud uimasteid nimetatakse narkootikumideks. · Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD). Olukord Eesis · Illegaalsete uimastite tarvitamine hakkas levima 1990ndate aastate algupoolel. · Eesti paistab EL-is silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15­16- aastaste kooliõpilaste seas (ESPAD 2011). · Noorte seas levinuim on kanep, inhalandid, poppers, ecstasy ja amfetamiin . · 1999­2012 on üledoosi tõttu surnud 1118 inimest, üledoosi surnud isikute keskmine vanus järjepidevalt tõuseb (2002.a 24-lt a-2012.a 31 a-ni). · Süstivate narkomaanide arv langeb (vanus tõuseb), pooled neist on HIV-positiivsed. Uimastitarvitamise ennetamine Eestis · Uimastitarvitamise vähendamise poliitika kolm põhitegevust: ennetus, narkomaaniaravi, politsei

    Bioloogia
    Pähjalik uurimustöö teemal Noored ja mõnuained
    20
    odt

    Pähjalik uurimustöö teemal Noored ja mõnuained

    ..............................................................................................20 1 SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest saadik mõjutanud oma enesetunnet erinevate ainete abil. Eelkõige on püütud end muuta rõõmsamaks ja energilisemaks. See küsimus on väga aktuaalne ka tänapäeva ühiskonnas, eriti meie noorte seas. Üha enam tarbivad noored illegaalsel erinevaid mõnuained. Ka tänavapilt kirjeldab seda kui levinud on noorte seas erinevad mõnuained: tubakas, alkohol, narkootikumid. Selle teema valisin ma seepärast, et uurida narkootiliste ainete tausta, mida noored enamasti ohutuks peavad. Noorte seas on levinud arusaam, et nad tunnevad oma piire. Nad tunnevad seda, millal aitab ning millal oleks vaja lõpetada nende ainete tarvitamisega. Aga kahjuks tihtipeale on just vastupidi

    Teadus tööde alused (tta)
    Narkootikumide ohud
    5
    doc

    Narkootikumide ohud

    mõjustab ema, sest arenev organism suudab end vähem kaitsta. Alkohol, rahustid jt., mis pärsivad täiskasvanute hingamist, võivad seda teha ka lootel või vastsündinul. Mõningatel juhtudel võib laps sattuda sõltumusse juba emaüsas, kui tegemist on sellise tugeva narkootikumiga nagu heroiin ja kui ema kasutab mürki pidevalt kogu raseduse aja. Selline laps vajab arstiabi kohe sünnist alates, et vältida ärajätunähte. Kõik narkootikumid ei ole rasedatele ühtemoodi ohtlikud. Ohtlikumad on pärssiva toimega ained. Narkootikumi tarvitamine raseduse ajal on alati seotud ohuga kaotada laps sünnituse ajal. See võib olla tingitud mürgi otsesest toimest või võib toimuda kaudselt ema halva tervise ja alatoitluse tõttu. Tavaliselt ei võta narkomaanid end rasedusega arvele ja nii jäävad nad arstide vaateväljast eemale. Parim soovitus on raseduse ajal üldse mitte mingit narkootikumi

    Ühiskonnaõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun