Jõhvi
Gümnaasium
Kerdu-Katty
Pärss 11.c
Jõhvi
Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidegaÕpilasuurimus
Juhendaja :
Maie Marks Jõhvi
2017
Annotatsioon
Jõhvi
Gümnaasium
Töö pealkiri: Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega
Töö kaitsmise kuu ja aasta: Märts 2017
Lehekülgede arv töös: 23 lk, millest teksti: 14lk,
tabeleid: 5tk, lisasid: 7 tk,
jooniseid: 2tk kasutatud
allikaid : 13 tk
ReferaatÕpilaste huvi narkootikumide vastu sõltub suuresti nende sõpradest ja keskkonnast kus nad viibivad. Paljude suhe narkootikumidega sõltub sellest mis seltskonnas nad viibivad.
Narkootilised ained on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks, selles seisneb ka töö
probleem. Sellest lähtuvalt võtsime me oma töö
eesmärgiks uurida milliseid narkootikume Jõhvi Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu.
Uurimuse läbiviimisel kasutasime
metoodikana ankeetküsitlust, millele oli võimalus vastata kõigil Jõhvi Riigigümnaasiumis õppivatel isikutel. Küsitlus sai
edastatud virtuaalse õpikeskkonna Stuudiumi kaudu.
Töö tulemustes selgus, et enamus inimesi on tarvitanud legaalseid aineid
alkohol ja tubakas
ja osad olid tarvitanud ka illegaalseid narkootikume. Veel
saime teada et tarvitatakse
enamasti nädalavahetustel ja et siiamaani pole tarvitamine veel kellegi elu muutnud.
Võtmesõnad: Jõhvi Gümnaasium, õpilaste narkootikumide tarbimine,narkootikumide liigitus
Töö autorid: Kerdu Katty Pärss,Oliver Objartel, Siim Sarapik
allkiri :
Kaitsmisele lubatud: 10.03.2017 Juhendaja : Maie Marks allkiri:
Sisukord
Sissejuhatus
Teema
sai valitud seetõttu kuna narkootilised ained (nii
legaalsed kui ka
illegaalsed) on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks.
Tahtsime teada saada kuidas
narkootikumid mõjutavad neid tarbivate
noorte elu ja kui palju inimesi meie enda koolist on tarbinud
narkootikume ning millised keelatud ained on levinuimad.
Paljud
noored käivad pidudel ja seltskonnas proovitakse erinevaid aineid ja
nende pidev tarvitamine võib viia sõltuvuseni. Sõltuvuses olevad
noored kahjustavad narkootilisi aineid tarvitades oma tervist, mis
võib edasi viia tõsiste tervisehädadeni ja see võib ka oluliselt
muuta nende elu ning tulevikku.
Nagu
eelnevalt
mainitud olid meie uurimustöö
eesmärkideks
teada
saada kui paljud meie gümnaasiumi noored narkootikume tarvitavad,
uurida milliseid narkootikume Jõhvi Gümnaasiumi noored tarvitavad
ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja
kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu.
Uurimisküsimused:
Milliseid narkootikume gümnaasiumi noored tarvitavad?
Kui tihti tarvitavad gümnaasiumi noored legaalseid/illegaalseid narkootilisi aineid?
Kas narkootikumide manustamine on kuidagi muutnud noorte elu?
Metoodika
Korraldasime
Jõhvi Gümnaasiumis anonüümse küsitluse Google Drive keskonnas
ning analüüsisime seda. Otsisime lisainformatsioni internetist,
raamatutest, küsitleme sõpru ja suhtlesime e-maili teel Politsei-
ja Piirivalveametiga, et saada ülevaadet probleemi olemasolust ja
tõsidusest.
Hüpoteesid
Enimkasutatud narkootilised ained on kanep ja ecstasy . Legaalsetest tubakatooted ja alkohol.
Narkootilisi ained tarvitatakse nädalavahetuseti pidudel, sest seda peetakse seltskonnas viibimisel normaalseks tegevuseks ning illegaalseid narkootilisi aineid ostes ei oma tähtsust kliendi vanus, mistõttu on see nooremas generatsioonis üsna levinud.
Narkootikumide tarvitamine on mõjutanud noorte elu - halveneb edukus koolis ning suhted pere ja sõpradega. Eeldasime ka, et sõltuvus on saanud probleemiks ja sellega ka omakorda rahalised probleemid, mis võivad viia kriminaalsele teele.
1. Teoreetiline taust
1.1 Levinud narkootilised ained ja nende alaliigid
1.1.1 Levinuimad narkootilised ained
Üha
enam on noorte hulgas levimas erinevad keelatud ained või siis ka
legaalsed uimastid ning aina nooremalt jõutakse narkootikumide
proovimiseni ning stimulantide tarbimist peetakse pidude normaalseks
osaks, andmata endale mõista, et nende tarvitamine on tervisele
ohtlik nii otsese tarbimise käigus kui ka narkojoobes viibimise
hetkel kontrollimatu käitumise tõttu.
Tervise
Arengu Instituudi teadur Katri Abel - Ollo tõi oma 2015 aasta
ettekandes välja Eesti koolinoorte seas levinuimad narkootilised
ained, mida otsustasime ka kasutada oma uurimuses. Enimlevinumateks aineteks olid tubakatooted ning alkohol ja ka kanepi tarvitamine on
aastate jooksul üha kasvanud. Üllatavalt suure levikuga noorte seas
olid ka mitmed tõsisemad sõltuvusttekitavad ained nagu näiteks
ecstasy, amfetamiin , narkootilised seened kui ka isegi heroiin ning kokaiin . Erinevate ravimite, rahustite ja uinutite kuritarvitamise
protsent alaealiste hulgas oli madal, kuid üle 18- aastaste hulgas
oli see laialdasemalt levinud.
1.1.2 Narkootikumide alajaotus
Kõige
üldisemas mõistes on uimastid ained, mis mõjutavad inimese
käitumist, enesetunnet ja tunnetust ümbritseva maailma suhtes.
Absoluutselt kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk, siis
vajadust saada uimastit üha uuesti.Uimastid võivad olla legaalsed
ehk seaduse poolt lubatud ained, kui ka illegaalsed ehk seadusega
keelustatud narkootilised ained. Uimastitel on ka erinevad päritolud.
Näiteks kanep ning maagilised seened on looduslikku päritolu ja on
ka sünteesitud ained nagu ecstasy ja amfetamiin, mille tarbimine on
tervisele eriti riskantne, sest selles sisalduvates ainetes ei saa
kunagi kindel olla ja narkootikumide mõju sõltub tarvitaja
organismist ning tarvitamisviisist. Lisaks on ka igal keelatud ainel
terve hulk erinevaid hüüdnimesid. Tubakas ning alkohol lähevad
samuti uimastite kategooria alla, sest ka nende koostises leiduvad
ained võivad tekitada sõltuvust, kuid täisealistele kodanikele on
need kättesaadavad. (TAI 2013)
Uimasteid
võib jagada erinevatesse rühmadesse lähtudes nende mõjust inimese
kesknärvisüsteemile:
1.
Kesknärvisüsteemi
depressandid
on rahustava toimega ained, nagu näiteks uinutid, rahustid ning antidepressandid . Erinevad opioidid nagu heroiin, fentanüül, morfiin ja ka kanep. Ka alkohol kuulub siia kategooriasse.
2.
Kesknärvisüsteemi
stimulandid
on ergutavad ained. Näiteks amfetamiin, kokaiin, ecstasy ja kokaiin. Tubakatoodetes leiduv nikotiin ja ka kofeiin on ergutavad
ained.
3.Hallutsinogeenid
ehk
psühhotroopsed keelatud ained on LSD , PCP ja teised keemiliselt
toodetud samalaadsed ained.
4.Sissehingatavad
ained
on näiteks keemilised lahustid, bensiin , liim, kodukeemia ,
aerosoolid ja gaasid. (TAI, narko .ee)
1.2 Narkootikumide tarvitamise mõju noorte eluolule
Uimastite
tarvitamine on paljudele saanud lahutamatuks osaks veetes ‘lõbusat’
nädalavahetust ning nende tarbimine noorte endi hulgas on saanud
justkui täiesti normaalseks tegevuseks. Tervise Arengu Instituudi
teaduri Katri Abel-Ollo sõnul näitavad uuringud, et kooliõpilaste
narkootikumide tarvitamine kahjuks kasvab pidevalt. Kasvõi ühe
korra oli 2007. aastal mõnda uimastit proovinud koguni 30 protsenti
15-16- aastastest õpilastest. Ning veidi vanema vanusegrupi vaatepunkt saadi Tallinna ööklubides narkootikume kasutavate noortega tehtud küsitluses. Selgus, et need noored peavad stimulante
täiesti normaalseks ja oluliseks komponendiks lõõgastumise juures
mõtlemata selle ohtudele nende tervisele, sest narkootikume peeti
ohutumaks kui alkoholi, kuna järgmisel hommikul peale uimastite
tarvitamist pole midagi tunda erinevalt alkoholist. Šokeerivaks
osutusid ka mitmed eksiarvamused nagu see, et pärast keelatud ainete
tarvitamist pidasid paljud noored normaalseks olla autoroolis, sest
stimulandid tõstavad autojuhi tähelepanuvõimet ning politseil on
narkojoovet raskem tuvastada.
MTÜ
Aidsi ennetuskeskuse juhatuse liikme Nelli Kalikova sõnul on
üledoosidest tingitud surmasid suur hulk ning narkootikumide
tarvitamist alustatakse mitte süstimise, vaid mõnel muul moel
tarbitavate narkootikumidega, millest edasi süstimiseni jõutakse
kiiresti. Paljudel juhtudel on ka süstimist alustatud juba 10 kuni
13-aastaselt ja see on lausa uskumatult varajane vanus, mis vajab
laialdasemat tähelepanu.
Uimastid
levivad, sest kaubitsemisse on kaasatud hulk noori, kes sellega
edasitarnega tegelevad. Noored ei mõtle sellest kui kuritegevusest,
vaid kui rahateenimise viisist ( Allaste 2005). Narkootikume peetakse
ka odavamaks kui alkoholi ja seetõttu ongi pidudel üha enam
levinumaks saanud ecstasy ja muud sarnased ergutid . Teisest küljest,
aga keelatud ainetest sõltuvusse sattunud noored vajavad rahulduse saamiseks üha suuremaid ja tihedamaid doose, mis muutub pikapeale
väga kulukaks ning raha leidmiseks satuvad mitmed sõltuvuses noored
vargusteni ning üleüldiselt kriminaalsele teele.
Narkootikumide
kuritarvitamine võib endaga kaasa tuua mitmeid probleeme ja seda
eriti veel noorele arenevale organismile. Erinevad sisalduvad
keemilised ained põhjustavad muutusi vaimses, füüsilises ja
emotsionaalses talitustes inimese kehas.
Pärnu Rajaleidja keskuse nõustamis- ja tugiteenuste osakond tõi välja
mitmeid tagajärgi, mis võivad kaasneda narkootikumide
tarvitamisega, näiteks eraldumine perekonnast ja sõpradest,
töökaotus või koolis probleemide tekkimine, majandusliku ja
sotsiaalse staatuse langus, kuriteod või ka prostitutsioon-
narkootikumide ostmiseks, tekib nii enesetapu oht kui ka suurem
võimalus õnnetusteks ja tarvitamisega kaasneb suur risk tervisele
ning seda eriti vaimsele tervisele. Üks levinumaid narkootikumide
tarvitamisega kaasnevaid haiguseid on skisofreenia ja kahjuks peab ka
lisama, et HIV, mis tihtipeale kandub edasi kasutades samu süstlaid
või sattudes narkojoobes kaitsmata vahekorda.
2. Metoodika
Uurimustöö
metoodikaks sai valitud mitu variant. Esiteks anonüümne
ankeetküsitlus Google Drive keskkonnas, kus me koostasime küsitluse
Jõhvi Gümnaasiumi õpilastele. Anonüümse küsitluse eesmärkideks
oli teada saada milliseid, kui tihti ning kui palju Jõhvi
Gümnaasiumi noored narkootikume tarvitavad ja kuidas see on
mõjutanud nende elu ja toimetulekut. Teiseks kogusime informatsiooni
internetist, raamatutest, sõpradelt ning ka Politsei- ja
Piirivalveameti töötajatelt, kellega suhtlesime e-maili teel.
Küsitluse
tulemusena saame teada narkootiliste ainete eelistused ja
kasutusharjumused Jõhvi Gümnaasiumis õpilaste hulgas. Andmeid
kogume interaktiivsel teel ning saadud andmete põhjal koostame diagrammid ja graafikud , millega anname edasi numbrilised ja statistilised andmed ning kokkuvõtte. Vastused töötleme läbi ning
töös esitame kõige oluliseimad tulemused.
3. Tulemused ja analüüs
3.1 Vastajate statistika
Kokku
vastas meie küsitlusele 58 inimest kogu koolist. Neist 40 olid naissoost isikut ja 18 meessoost isikut (joon.3). Vastajate vahel
lendude erinevust ei pidanud me oluliseks ja vastavat tabelit ei koostanud . Vanusegrupeering jagunes järgnevalt: kõige rohkem oli
16- aastaseid vastajaid , millele järgnesid 17- ja 18-aastased
vastajad, keda oli küsitluses võrdselt (joon.1).
(joon.3)
(joon.1)
3.2. Legaalsed
ja illegaalsed narkootikumid
Oma
uurimuses tahtsime välja tuua ka erinevuse meessoost ja naissoost
vastajate vahel, kuid saadud tulemus ei olnud eriti täpne, sest
erinevus kummastki soost vastajate arvu vahel oli väga suur
(joon.3). Kuid siiski arvutasime välja protsendilised erinevused.
Tulemuseks saime, et meessoost on legaalseid narkootilisi aineid
tarvitanud 72.2% vastajatest. Ning illegaalseid narkootilisi aineid
44.4% meessoost vastajatest. Kuna meessoost vastajaid oli suhteliselt
vähe on raske saada täpset või terviklikku pilti kooli meessoost
õpilaste narkootikumide tarvitamise kohta. Naissoost vastajaid oli
40 ja neist legaalseid narkootilisi aineid oli tarvitanud 75% ning
illegaalseid narkootilisi aineid 40% seega tuli siiski välja väike
protsentuaalne erinevus meessoost ja naissoost vastajate vahel, kus
selgus et vaatamata vastajate arvu vähemusele on meessoost vastajad
siiski illegaalseid narkootilisi aineid veidi rohkem tarvitanud.
Üleüldise tulemusena vaatamata vastajate sugu selgus et legaalseid
narkootilisi aineid (joon.6) on tarvitanud 75.5% kõikidest
vastajatest ning illegaalseid narkootilisi aineid (joon.5) 42.1%
kõikidest vastajatest.
Jälgisime
ka vastajate vanust (joon.1), kus enamus vastajatest olid alaealised .
Seega tahtsime me protsentuaalselt teada, kui palju oli narkootilisi
aineid tarvitanud õpilasi, kes on alaealised. Ka seda uurides tõime
välja soolise erinevuse. Selgus, et 55% meessoost vastajatest olid
alaealised tarbides legaalseid narkootikume, mis on päris hea
tulemus võrreldes meie hüpoteesiga. Ning 33.3% meessoost
vastajatest oli alaealised tarbides illegaalseid narkootilisi aineid.
Siinkohal ei tulnudki eriti suur sooline erinevus. Naissoost
vastajatest oli samuti 55% vastajatest alaealised tarbides legaalseid
narkootilisi aineid ning 30%, kes tarbisid illegaalseid narkootilisi
aineid alaealiselt.
3.3 Jõhvi Gümnaasiumi noorte tarvitatavad narkootilised ained
Meie
teine uurimusküsimus oli teada saada milliseid narkootilisi aineid
Jõhvi Gümnaasiumi noored tarvitavad. Selgus, et legaalsetest
narkootilistest ainetest (joon.5) on kõige enam on tarvitatud
tubakatooteid ja alkohol, kus vastajaid oli 34 ning 15 õpilast
vastas, et ei ole kumbagi ainet manustanud. Illegaalsetest
narkootilistest ainetest (joon.6) populaarseimad olid kanep ning
ecstasy, kus juures kanepit oli tarvitanud 23 vastajat ning ecstasyt
7 vastajat. Siiski oli kõige enam vastatud vastusevariandiks see, et
ei olegi tarvitanud ühtegi loetelus väljatoodud narkootilist ainet,
mis on kindlasti väga hea tulemus. Veidike rohkem vastajaid oli ka
rahustite/uinutite ning amfetamiini all.
3.4 Narkootikumide tarvitamise sagedus ja selle mõju
Meie kolmandaks uurimusküsimuseks oli, et kui tihti (joon.7) meie
gümnaasiumi noored erinevaid narkootilisi aineid tarvitavad ja,
kuidas see on neid mõjutanud. Uurimuses selgus, et enamus
vastajatest, täpsemalt 25, ei ole ühtegi väljatoodud
illegaalsetest ainetest manustanud. Vastajaid, kes on keelatuid
aineid proovinud vähemalt korra leidus 16 ning neid, kes on
narkootilisi aineid korduvalt tarvitanud oli 14. Kaks vastajat
väitsid, et tarvitavad illegaalseid narkootilisi ained igapäevaselt.
Tahtsime
teada, et kas narkootikumide tarvitamine on kuidagi mõjutanud
õpilaste edukust , suhteid teiste inimestega jne. Enamus vastajatel,
kes vastasid, et on tarvitanud narkootilisi aineid, ei olnud öelda
midagi negatiivset. Vastajad ütlesid, et see on neile näidanud elu
teisest küljest ja on neile palju juurde andnud ning paljud vastajad
ütlesid, et narkootikumid on nende õhtud muutnud lõbusamaks ja
pidudel on see hea, et meelelolu hoida. Öeldi ka, et keelatud ained rahustavad- näiteks kanep. Negatiivsete asjadena toodi küll välja,
et peale esmakordset tarvitamist sai manustajale selgeks, et see on
ohtlik ja kahjulik ning ei soovita seda kellegile. Teise negatiivse asjana tihedamate kasutajate poolt toodi välja, et see muutub väga
kulukaks. Tihtipeale juba korra kanepi peale kulub umbes 10 eurot ja
kui see muutub igapäevaseks on see ikka päris kulukas ja raha
leidmiseks minnakse kriminaalsele teele.
3.5 Hüpoteeside analüüs
Meie
esimene hüpotees oli, et enimkasutatud narkootilised ained on kanep
ja ecstasy ning legaalsetest tubakatooted ja alkohol- see leidis meie
uurimuses ka kinnitust, kuid paljud vastajatest ei olnud uurimuses
väljatoodud aineid üldse tarvitanud. Teiseks me eeldasime, et
tarvitajaid on noorte hulgas üsna palju, kuid me eksisime.
Legaalseid narkootilisi aineid olid vähemalt korra tarvitanud üle
poole vastajatest, kuid illegaalseid ikka alla poole vastajatest, mis
on küll hea tulemus, kuid ei ühtinud meie hüpoteesiga.Kolmandaks
arvasime, et narkootikumide tarvitamine on noori ja nende eluolu
tugevamalt mõjutanud kui uurimuses selgus. Meie hüpoteesiga läks
küll kokku see, et tarvitamine oli tekitanud rahalisi probleeme,
kuid ükski vastajatest ei toonud välja, et tarvitamine oleks
mõjutanud läbisaamist pere ja sõpradega või edukust koolis nagu
meie eeldasime.
Kokkuvõte
Töö
eesmärgiks oli teada saada, kui paljud Jõhvi Gümnaasiumi noored
narkootikume tarvitavad, uurida milliseid narkootikume noored
tarvitavad ning teada saada, kui tihti noored neid tarvitavad ja kas
see on ka nende elu kuidagi mõjuanud.
Töö
uuringud sai läbi viidud veebikeskonnas uurimusküsimustiku
koostamise ja õpilaste vastuste abil, kust siis selgusid õpilaste
narkootikumide tarvitamise arvamused ja harjumused. Vastata said
ainult Jõhvi Gümnaasiumi õpilased ning kokku oli vastanuid 58.
Töö
käigus selgus et meie eeldatav probleem narkootikumidega Jõhvi
Gümnaasiumis, ei olnudki nii suur. Probleemne oli võibolla see, et
üle 70% tarvitab legaalseid narkootikume nagu tubakatooted ning
alkohol ja üle 50% nendest vastajatest olid alaealised ning võib
väita, et meie gümnaasiumi noorte eluviis on päris ebatervislik .
Illegaalsete narkootikumide tarvitamine noorte hulgas oli alla 50% ja
seega oli päris hea tulemus. Illegaalsetest ainetest enimkasutatud
ained oli kanep ja ecstasy ning amfetamiin ja rahustid/uinutid.
Narkootikumide
tarvitamise sagedus noorte hulgas polnud samuti väga probleemne,
sest enamus vastajatest ei olegi illegaalseid narkootikume tarvitanud
või siis on korra proovitud. Narkootikumide tarvitamine ei ole eriti
mõjutanud noorte edukust koolis või suhteid lähedaste inimestega
küll aga toodi välja narkootikumide tarvitamise kulukus.
Lõpetuseks
võib öelda, et Jõhvi Gümnaasiumis ei olegi illegaalsete
narkootikumide tarvitamine niivõrd suur probleem, kui alguses
eeldasime. Küll aga tuleks pöörata tähelepanu suurele hulgale
alaealistele kes tarvitavad legaalseid uimasteid. Töös kerkis ka
küsimus edasiseks uurimustööks, milline on nende õpilaste elu,
kes tarvitavad narkootilisi aineid pidevalt, 10 aasta pärast.
Võõrkeelne resümee
We
chose this topic because drug abuse among teenagers has been growing on a daily basis, and we want to bring out the possible risks, for
teenagers considering to try drugs.
Our aim was to find out
how many students use drugs in Jõhvi Gymnasium, investigate what
kind of drugs students consume and to find out how often they are
being used by teenagers, and whether it has changed their way of life
in any way.
The work was carried out by an online survey questionnaire and the compilation of students' answers to analyse the
students' opinions and habits of drug use. Only the students of Jõhvi
Gymnasium were within the scope of the survey, we got a total of 58
respondents.
Throughout the work, we revealed that our estimated problem of drug abuse in Jõhvi Gymnasium didn’t meet our limits .The problem was that over 70% of the respondents consumed or
have consumed legal drugs such as tobacco and alcohol , and over 50%
of these respondents were minors, it can be inferred that high school
students' way of life is quite unhealthy. Use of illegal drugs among
young people was less than 50% and thus a reasonable result . Two of
the most common illegal substances used were, Cannabis and Ecstasy, a
little bit less frequent yet mentioned are amphetamine and
sedatives/hypnotics.
The frequency of drug abuse among young
people was not very problematic, because the majority of the
respondents had not used drugs or illegal substances, or have tried once .
Drug use hasn’t really affected young people's success in
school or relationships with people close to them, but the high cost
of drugs was pointed out, by many respondents.
Finally ,
we can say that Jõhvi Gymnasium does not really face a big problem
with illegal drug abuse, as we expected at the beginning . However, we
should pay attention to the large numbers of minors who use legal
drugs(alcohol, tobacco). The work arose the question for further research work, what kind of life today 's students will have in a
10- year time of continuous drug abuse.
Kasutatud materjal
http://www.parnunoored.ee/et/tervis/narkootikumid/74-narkootikumide-puhul-on-ainult-ueks-nouanne-aera-proovi-uehtegi-narkootiku mi
http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud?limit=0&filter_catid=10&filter_year=0&filter_pubid=0&filter_languageid=0&filter=&filter_order=p.publish_year&filter_order_Dir=DESC
https://kanepitemp.wordpress.com/2011/11/10/koolitootajad-tunnevad-end-narkomaania-leviku-ees-abitutena/
https://kanepitemp.wordpress.com/2012/07/21/noored-tarbivad-uimasteid-aasta-aastalt-rohkem/
https://kanepitemp.wordpress.com/2010/02/18/eesti-kooliopilaste-alkoholi-ja-narkootikumide-tarvitamise-kusitlusuuring-2007/
https://kanepitemp.wordpress.com/2012/06/05/espad-uuring-noorte-uimastitega-katsetamine-on-stabiliseerunud/
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/133846612537_Uimastite%20tarvitamine%20koolinoorte%20seas_raport.pdf
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/147436247968_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_uuringu_raport_2016.pdf
http://www.narko.ee/
http://tervis.postimees.ee/3077377/vaata-millised-narkootikumid-on-eestis-koige-populaarsemad
http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/ungdomar-och-droger/
http://www.rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/221/1/Allastejt2008.pdf
http://www.tallinn.ee/tervis/Mis-on-uimastid
Lisad
Joon.1.Vastajate
Vanus
Joon.2.
Tarvitatud Narkootikumid.
Joon.3.
Vastajate
sugu
Joon.4.
Tarvitamise
sagedus
Joon.5.
Illegaalsete
narkootikumide tarbivus
Joon.6.
Legaalsete
narkootikumide tarbivus
Joon.
7.
Legaalsed
narkootilised ained
Kõik kommentaarid