ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.............................................................................................6 2.2. Viru vangla ülesanded................................................................................................ 6 2.3. Viru vangla töökorraldus............................................................................................ 7 2.4
Strateegia käsitleb kompleksselt nii narkootikumide nõudluse poolt (ennetus, ravi, rehabilitatsioon) kui ka pakkumise poolt (erinevate jõustruktuuride tegevus: politsei, toll, 1 piirivalve). Käesolev strateegia on kavandatud aastani 2012 ning hõlmab kuut valdkonda ennetamine, ravi-rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, pakkumise vähendamine, narkootikumid vanglas ja uimastiolukorra seire. Narkootikumide tarbimise ennetamise alaste tegevuste pideva arendamise ja toetamise ning nende järjepidevuse tagamise kaudu kõikidel ühiskondlikel tasanditel peab aastaks 2012 olema saavutatud langustendents uimastite esmatarbimise juhtude arvus ning tõusutendents esmatarbijate vanuses. Uimastisõltuvusega isikute ravi ja rehabilitatsiooni valdkonnas peab aastaks 2012 olema väljaarendatud kaasaegne, professionaalne ning kättesaadav kõrgetasemeline
tarvitamine koos teiste depressantidega, näiteks alkoholiga. Ükskõik kui pikaks ajaks heroiinita jäänud sõltlane kannatab eriti ebameeldivate võõrutusnähtude, nagu krampide, lõdisemise, külmahoogude, aevastamise ja higistamise käes. Isegi kui need lõppevad, säilib tänu sõltuvusele suur soov aine järele. (Ganeri 2000: 49) 7 1.1.4 Kanep Kuivatatud kanep. Foto: Wiz Khalifa Facebook Kanepit saadakse cannabis sativa nimelisest taimest (Ganeri 2000: 28). Kanepit suitsetatakse tubakaga segatuna või puhtalt. Seda tehakse spetsiaalse piibuga või keeratakse marihuaanasigaretiks. (Whyman 2002: 136) Kanepit esineb erineval kujul ja olekutes. Vaik ehk hašiš esineb pruunide või mustade tükkide kujul, kuivatatud lehed, varred ja seemned esinevad puruna ning kanepiõli kleepuva siirupilaadse vedelikuna. (Ganeri 2000: 29)
2. Paranduslikud kolooniad täiskasvanutele (IK) . Neid on kahte tüüpi I esmakordsetele kuritöö sooritajatele, kelle karistus ei ületa 5 aastat ja II neile, kes on kohtu otsusega viidud üle rangema reziimiga kolooniatesse. Need IK jagunevad omakorda minimaalse, keskmise ja maksimaalse turvalisusega reziimideks. Vanglad on suletud üksused ja seal hoitakse vange, kes on sooritanud raske või suhteliselt raske kuriteo ja kellele kohus on määranud teenida osa aega vanglas ning vange , kes on ületoodud IKst rikkumiste pärast, SIZO (eeluurimisasutused) ülerahvastatuse tõttu hoitakse ka uurimise all ja otsust ootavaid kinnipeetavaid. Range reziimiga vangidel on lubatud päevas üks tund treeningut, üks pakk aastas, osta toitu ja esmatarbekaupu 16 rubla eest kuus ja kaks lühikest külastust sugulaste poolt.Karistused on kolooniates ja vanglatse samad : noomitus, rahaline trahv kuni kahe kuu plaga ulatuses, arest
Hea, et laps tervena sündis." Lapse ema teab, kuidas temaga lood on. Ämm ei tea. Oma isale ei hakka ta sellest üldse rääkima. Pealegi on isa haiglas. Kardab, et tema vangi sattumise pärast. Esimest korda olnud isal infarkt ülejärgmisel päeval pärast seda, kui ta arestimajja pandi. Nüüd oli jälle midagi südamega olnud. Mis puudutab viirust, siis ta ei arva, et sellega edasi ei saaks elada. "Inimene lihtsalt peab õppima mistahes haigusega elama. Muidugi ei ole vangla parim paik taoliseks õppimiseks." Ta ei arva ka, et vanglas ei püüta nende eest hoolt kanda. Loomulikult on vangla võimalused piiratud. "Arstid tegelevad, püüavad hoida, et asi kellegagi meist hullemaks ei läheks." Ühelt poolt peab halvaks seda, et nad on teistest vangidest täiesti eraldatud, teisalt on see ehk paremgi - on vähem probleeme. "HIV-positiivsus tekitab vanglas probleeme. Kõigepealt kaasvangidega." Need ei tea ise
3. Kas narkootikumide manustamine on kuidagi muutnud noorte elu? Metoodika 3 Korraldasime Jõhvi Gümnaasiumis anonüümse küsitluse Google Drive keskonnas ning analüüsisime seda. Otsisime lisainformatsioni internetist, raamatutest, küsitleme sõpru ja suhtlesime e-maili teel Politsei- ja Piirivalveametiga, et saada ülevaadet probleemi olemasolust ja tõsidusest. Hüpoteesid 1. Enimkasutatud narkootilised ained on kanep ja ecstasy. Legaalsetest tubakatooted ja alkohol. 2. Narkootilisi ained tarvitatakse nädalavahetuseti pidudel, sest seda peetakse seltskonnas viibimisel normaalseks tegevuseks ning illegaalseid narkootilisi aineid ostes ei oma tähtsust kliendi vanus, mistõttu on see nooremas generatsioonis üsna levinud. 3. Narkootikumide tarvitamine on mõjutanud noorte elu - halveneb edukus koolis ning suhted pere ja sõpradega
........................... ..........7 6) TARBIMIST MÕKUTAVAD KAITSEFAKTORID.................................................8 7) NARKOOTILISI JA PSÜHHOTROOPSE AINETE KLASSIFITSEERUMINE...............10 8) UIMASTITE TÜÜPID.................................................................................................11 · KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED................................11 · UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID.....15 · AMFETAMIIN........................................................................................................18 · METAMFETAMIIN.................................................................................................19 · ECSTASY, MDMA............................................................................................................20 · METKATINOON ehk EFEDROON......................................................................21 · KOKAIIN.................
Riskikäitumine Sotsiaalpedagoogika (P2NC.00.458) Julia Nikolina Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9
Nii vastas küsimusele "Kas teie tutvusringkonnas on neid, kes on kasutanud narkootilisi aineid?" jaatavalt 67% Tallinna õpilastest. Teistes Eesti linnades õppivate noorte seas oli see arv 51%. Ka on meelemürgi proovimine levinud rohkem poiste kui tütarlaste hulgas ja rohkem vene õppekeelega koolide õpilaste ning mitte-eestlaste seas. Kõige populaarsemad koolides levivad narkootikumid on hasis (seda proovis esimese narkootikumina 23% vastanutest), marihuaana (21%) ja amfetamiin (18%). Hiljem meelemürgieelistused pisut muutuvad. Juba regulaarsemate tarvitajate populaarsuse edetabelis tõuseb 25%-ga esikohale amfetamiin. Hasisit suitsetab 24% ja marihuaanat 17% vastanutest, 15% tarvitab aga kõige meelsamini speed'i. Emori küsitlusepõhjal võib väita, et esimest korda proovivad praegused kooliõpilased "pilvedesse minekut" enamasti 16-aastaselt. N.-ö. kriitiliseks eaks tuleb aga lugeda
võimaluse rikkuda tüütuid igapäevareegleid ja tõsta mässu oma vanemate vastu. Teatud uimastid kuuluvad nö klubinarkootikumide hulka. Sarnaselt alkoholile tarvitatakse neid enamasti sotsiaalsetel põhjustel - uimasti tõstab meeleolu ning tarvitajast saab otsekui nõiaväel ladus suhtleja, kes tunneb end targa, ilusa ja enesekindlana ning on valmis kallistama ka võhivõõraid. Nagu nimigi ütleb, tarvitatakse neid narkootikume reeglina pidudel ja klubides. Siia hulka kuuluvad näiteks amfetamiin, ecstasy ja kokaiin, aga ka poppers, GHB ja teised Illegaalsete uimastite tarvitamine on noorte seas pidevalt kasvanud. 2011. aasta rahvusvahelise koolinoorte uimastitarvitamise Eesti uuringu tulemused näitavad, et illegaalsete uimastite tarvitamine on alates 1995. aastast üha suurenenud. Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit elu jooksul proovinud 1516-aastaste kooliõpilaste osakaal seitse protsenti, siis 2011. aasta uuringus 32 protsenti
......................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale................................................................................................6 2.Uimastavate ainete mõju inimesele...................................................................................................8 2.1 Kanep .......................................................................................................................................8 2.1.1. Kanepi mõjud inimese kehale...........................................................................................9 2.2 Amfetamiin..............................................................................................................................10 2.2.1Amfetamiini mõjud inimese kehale.......................................
.....................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles. Võtmesõnad: põhiõigused ja vabadused, põhiseaduspärasus, vangistusõigus, eelvangistus, vahistatu.
karistusjärgsest kinnipidamisest tingimisi vabastatu19 käitumise põhjal on alust arvata, et ta võib panna toime uusi kuritegusid, võidakse sellise isiku suhtes uuesti kohaldada karistusjärgset kinnipidamist. Eelneva põhjal julgeb autor väita, et praktikas võib karistusjärgne kinnipidamine kujuneda ka eluaegseks vabadusekaotuseks. Karistusjärgse kinnipidamise täideviimisel lähtutakse vangistusseaduse20 (edaspidi VangS) regulatsioonist. VangS § 104³ kohaselt toimub see kinnises vanglas ja karistusjärgselt kinnipeetavaid (edaspidi kinnipeetav) hoitakse teistest kinnipeetavatest eraldi. Kuna isik on süüle vastava karistuse ära kandnud, tuleb vähendada kinnipidamise repressiivsust ja tagada võimalikult loomulik keskkond.21 Tulenevalt sellest võimaldatakse neile kaks korda poole aasta jooksul pikaajalisi kokkusaamisi. Samuti on neil lubatud kasutada isiklikku riietust ja voodipesu ning neil võib kambris olla raadio ning televiisor või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese
Loetud artiklid andsid meile ülevaate nii abortide kohta levivatest müütidest, kui sellest, milline on abordi statistika. Samuti oli neis juttu alaealiste tervisekäitumise suunamisest ja abist, mida saab Jõhvis töötavast noorte nõustamiskeskusest. 4 3. Empiirilised alused 3.1.Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas Meie töö üheks osaks oli intervjuu spetsialistiga, alljärgnevad järeldused on tehtud Erika Kruubiga tehtud intervjuu põhjal. Tartu ülikooli arstiteaduskonna terviseteaduse magister, 25 aastat ämmaemandana töötanud ja aastaid noori seksuaalelu valdkonnas nõustanud Erika Kruup on üks Ida-Virumaa noortekeskuse rajajaid. Noortekeskuse idee on nõustada noori seksuaaltervise valdkonnas. 1999. aastal valiti Erika Kruup Eesti aasta ämmaemandaks. Seega on Erika Kruup hinnatud
- 10% vägivallatsejatest on naised ja 90% mehed. - 78% ohvritest koges perevägivalda oma või vägivallatseja kodus, 10% paarisuhtevägivalla juhtumeist leidis aset avalikus kohas või mujal, nt tööl, koolis, kellegi teise kodus. - Perevägivalla puhul on pigem tegu konfliktiga, mis ühel hetkel kasvab üle vägivallaks. - Perevägivald, eriti elukaaslaste, abikaasade või partnerite vahel, mõjutab rahva üldist haiguslikkust ja suremust. - Perevägivalla riskid ja ulatus on seotud liigse alkoholitarvitamisega. Alkoholi (liig)tarbimine - Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka. - Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkohol tõsiseid tervisehädasid, kui aastas tarbitakse ühe elaniku kohta üle 6 liitri absoluutalkoholi. - Eestis tarbitakse alkoholi pea kaks korda enam. - (Liig)tarbimine põhjustab teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu ühiskonna jaoks: - vägivald ja õnnetused,
Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. 4 Erinevad narkootikumid KANEP: Sajandeid on kanep olnud maailma eri paikades kasutusel usulistel kombetalitustel. Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem ka üldravimitena. Kanepist valmistati köisi, seemneist sai loomasööta, kanepiõisi kasutatakse praegugi mõningate õllesortide keetmisel. Nüüd aga kanepist kui mõnuainete toormest. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti. MARIHUAANA: See on kõige lihtsam kanepiuimasti, koosneb kuivatatud taimeosadest
18 2 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................20 Lisa 1...........................................................................................................................................21 SISSEJUHATUS Kanepi ametlik nimetus katteseemnetaimede süstemaatikas Cannabis sativa L. tuleneb kreeka keelsest sõnast `kannabis', tähendusega kanep, ning ladina keelsest sõnast `sativa', mis tähendab kasulik. Sellise nime andis taimele kreeka arst, farmakoloog ja botaanik Pedanius Dioscorides (40-90 pKr). Sama nime võttis üle Karl Linné kirjeldades kanepit oma 1753. aasta teoses "Species plantarum" ("Taimeliigid") (Batchelder, 2004). Inimkonna teadaolevas ajaloos pole tõendamist leidnud fakt, et oleks kunagi eksisteerinud uimastivaba ühiskonda. Rahulolematus iseenda või ümbritsevaga paneb inimese otsima abi.
psühhotroopse aine või muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele või nooremale kui kaheksateistaastasele isikule sellise aine ebaseadusliku manustamise eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kui seda teeb aga inimene, kes on varemgi narkootikumide tõttu seadusega pahuksis olnud, või kui sama tegu on toime pandud grupi inimeste poolt, karistatakse kolme-kuni viieaastase vangistusega. Kanep on kõige levinum looduslik narkootikum Noored tarvitavad uimasteid väga erinevatel põhjustel ja erinevates olukordades: · mõned tarvitavad uimasteid uudishimust. Uimastite sageli ettearvamatu mõju tundub ahvatleva väljakutsena - seda nimetatakse uimastitega eksperimenteerimiseks; · Noorte jaoks on ealaasklaste arvamus väga oluline. Nad tahavad tunda, et kuuluvad kuhugi ning jagada oma kogemusi nii oma sõpradega kui nendega, kellega tahetakse
SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord............................................lk.3 3. Alkohol..........................................lk.4 · Mida peaks teadma alkoholist? · Mis juhtub, kui tarbida alkoholi? · Alkohol, narkootikumid, HIV 4.Narkootilised ained..............................lk.7 · Miks hakatakse kasutama narkootilisi aineid? · Mõjutajad · Mis on kanep? 5.Tubakas............................................lk.11 6.Kokkuvõte.........................................lk.12 7.Kasutatud kirjandus..............................lk.13 3 ALKOHOL Alkohol on üks põhjustest miks inimestel tekivad terviseprobleemid. Alkohol on sagedane südamehaiguste, kõrgvererõhutõve ja vähi tekitaja. Aasta jooksul sureb selliste tervise rikete tõttu umbes 1500 inimest
ärajätu tagajärjel kehalise haiguse sümptomid. Väga tähtsat osa sõltumuse tekkimisel etendavad psüühilised tegurid. Sõltumusaine tarvitamisel tekib kas hea või lõbus tunne või rahulikkus jne. Paljude sõltumusainete juhusliku kasutamise tagajärjel tekib sundus korduvaks kasutamiseks. Füüsilist ja vaimset sõltumust tekitavad heroiin ja teised opiaadid, alkohol, barbituraadid, vähem trankvillisaatorid. Psüühilist sõltumust põhjustavad nikotiin, kokaiin, amfetamiin, kanepivalmistised. Üha rohkem pööratakse tähelepanu narkomaaniale ja sõltumusele, mis kirjeldusele vastavalt on sõltumusainete sundkasutamine. Sõltumus sisaldab mõningaid või kõiki järgmisi elemente. Talumuse suurenemine. Sõltumusaine korduval kasutamisel inimese organism kohaneb sellega. Sõltumusaine kas eemaldatakse organismist kiiremini või ajurakud taluvad seda ainet rohkem ning siis tekib vajadus suurendada annust, et saada endist toimet
.................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................
· Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel - khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks; · Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel- mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate) mahl- kasutamine religioossetel kombetlitlustel; · Maailma eri paigus - india kanepi lehtede (marihuaana) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina; (on olemas ka metsik kanep ja kasvatada lubatud kanep) · Euroopa kultuuris on alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohoolsed joogid meeleolumuutuse esilekutsumiseks. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vein- Vahemere ääres, kus viinamari kasvas
analüüsida. 2.2 Küsitluse kirjeldus Küsitlus viidi läbi 2015. aasta detsembris, Rapla Ühisgümnaasiumis. 7.-12.klassi õpilastel paluti ühe ainetunni alguses, kas uurimistöö autori või ainetunni õpetaja poolt, vastata paberkandjal olevale küsimustikule, mis oli osaliselt valikvastustega. Vastamiseks kulus keskmiselt 5-7 minutit. Küsitlus koosnes kaheksast erinevast küsimusest ning selle pikkus oli kaks A4-suuruses lehte. Esiteks küsiti vastaja vanust ning sugu. Need andmed olid vajalikud, et vastuseid paremini grupeerida ning, et tekitada ülevaatlikumat pilti. Järgmiseks oli küsitud, mitmel päeval nädalas tegeleb vastanu spordiga ning, kui pikalt kestab või kestavad treening või treeningud. Seda infot oli vaja selleks, et tekiks ülevaade, kui palju õpilased üldse sporti teevad. Järgmiseks küsiti vastanutelt, millist või milliseid spordialasid nad harrastavad. Seda infot oli
Ellujäänud lapsed võivad olla väikese sünnikaaluga, neil võib esineda krampe ja südame rütmihäireid. Nad on kergesti ärrituvad ja emotsionaalselt ebastabiilsed. Hiljem võivad tekkida raskused keelelises ja tunnetusprotsesside arengus. AMFETAMIIN (slängis: amf, spiid, A, alfabeet, kiirus) Amfetamiin levib valge, kergelt kollaka või hallika pulbrina ja tablettidena, seda võetakse suu kaudu sisse, tõmmatakse ninna, suitsetatakse või süstitakse. Amfetamiin mõjub peaaegu kohe pärast manustamist, mõju kestab 2-4 tundi. Korduval manustamisel ja suurte annuste tarbimisel võib amfetamiin tekitada segasusseisundi või meelepetteid. Pideval tarvitamisel tekib psüühiline sõltuvus. METAMFETAMIIN (slängis: jää, kristall, ice) Metamfetamiin on amfetamiini kangem ja tugevama mõjuga teisend, mis levib valge pulbri või kristalse läbipaistva ainena. Metamfetamiini manustatakse peamiselt suitsetades, aga ka süstides ja suu kaudu sisse võttes
Koos vanematega elavad täisealised Vanematest eraldi Diagramm 2. Vanematega läbisaamine. Küsitluses uurisin, kumma vanemaga paremini läbi saadakse ja kummaga on lähedasemad suhted (diagramm 2). 15 inimest 26-st (58%) pidas lähedasemaks ema. Kahel (8%) koos vanematega elavatest inimestest on tihedamad ja usalduslikumad 9 suhted isaga. Ülejäänud 7 inimest (27%) arvas, et neil on lähedased suhted mõlema vanemaga ning üks inimene ei pea lähedaseks kumbagi vanemat. Ühel korral kirjutati, et lähedased suhted on tekkinud hoopis vanaisaga. Vanematest eraldi elavatest peab isa lähedasemaks 12 inimest 49-st (25%), ema aga 26 inimest (58%). Neid, kes peavad lähedaseks mõlemat vanemat oli 8 ehk 16% ja kummagi vanemaga ei saa läbi kolm inimest (6%). Loomulik on, et inimesed muutuvad vananedes väetimaks ning nende tervis muutub nõrgemaks
Mõju algab umbes poole tunni pärast ja kestab ööpäeva. http://www.narko.ee/opioidid/ Enam levinud stimulandid ja hallutsinogeenid. Nende lühi- ja pikaajaline toime, tarbimisviis ning välimus. Amfetamiinitüüpi stimulandid Amfetamiinitüüpi stimulandid on kesknärvisüsteemi ergutavad ained. Siia rühma kuuluvad amfetamiin, metamfetamiin ja ecstasy. Kõigi nende ainete lühi- ja pikaajaline toime on sarnane. Ecstasyt tarvitatakse peaaegu alati sotsiaalses kontekstis, seetõttu erineb selle tarvitajaskond muude uimastite tarvitajatest.
Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse
kanepis on THC (tetrahüdrokannabinool). THC põhjustab kanepi manustamisest tingitud kehalise toime. See, mis ajus täpselt toimub, veel ei teata. Arutame kõige uuemat teadmist. Kanep tekitab kaifitunde- oled lõõgastunud, rahulik. Kõrvaltoimeteks on koordinatsioonihäired, söögiisu ja mäluhäired. See mõju tuleneb THC sekkumisest neurotransmitter anandamiidi tegevusse. Anandamiidi leidub erinevates ajuosades. Anandamiidi säilitatakse aksoni otstes paiknevates põiekestes. Kanep (täpsemalt selles sisalduv aktiivne ühend THC) muudab normaalolekut. THC käitub kui anandamiid. Ta jäljendab neurotransmitterit seostudes algselt anandamiidi jaoks mõeldud retseptoritele. THC võtab anandamiidi ülesanded üle. Kui THC retseptoriga seostub, antakse sõnum edasi. Kui sõnum on edastatud, tuleb THC retseptori küljest lahti ja lammutatakse kehas. Kanep põhjustab meeldiva, rahuliku heaolutunde. See saavutatakse aju naudingukeskust stimuleerides
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese
analüüsiti andmeid nii kvantitatiivse, kui ka kvalitatiivse meetodiga. Kvantitatiivne meetod sisaldas andmete kogumist ankeetküsitluse meetodil, mis viidi läbi Rakvere Teatris publikut küsitledes ja Google Docs vahendusel. Laiali jaotati 100 ankeeti ja tagastati 81 täidetud ankeeti. Ankeetküsitlus koosnes 18 küsimusest, neist kaks valikvastustega ja 16 avatud küsimust. Kvalitatiivne meetod sisaldas poolstruktureeritud intervjuusid, mis viidi läbi kolme lavastajaga. Intervjuu lavastajatele koosnes neljast avatud küsimusest. Intervjuutulemused on ilmestatud valitud tsitaatidega intervjueeritavatelt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö eesmärgi saavutamiseks vajalikud uurimisülesanded said täidetud. Läbiviidud ja analüüsitud küsitluste põhjal jõuti järgmiste tulemusteni. 1. Üks neljandik uurimuses osalenud teatrikülastajatest tõi välja, et kõige vaadatum etendus Rakvere Teatris oli kolme viimase aasta jooksul ,,Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale".
töötajate teadlikkusele ettevõtte eesmärkidest. Ülesehitus: · Valisime organisatsiooni, milles uuringut läbi viia; · Valisime kolm Downs ja Hazeni dimensiooni, mis tundusid meile kõige sobilikumad. Nendeks dimensioonideks olid: üldine kommunikatsioonikliima, suhtlemine juhtidega ja kommunikatsioonikanalid ja nende kvaliteet; · Koostasime küsimused ja nende eesmärgi;. · Tegime intervjuu plaani: Sissejuhatus: enda ja uuringu eesmärgi tutvustamine; Intervjuu kestab ühe inimese kohta 15 minutit, kuna tegemist on eraettevõttega ja tööpäev on suhteliselt tihe ning ajamahukas; Sissejuhatavad küsimused: vanus, ametinimetus, tööstaaz; Küsime eelnevalt koostatud küsimusi ja vajadusel selgituseks ka lisaküsimusi;
Saku Gümnaasium Muusikateraapia koolistressi leevendajana Uurimistöö alused Autor: Indrek Juhendaja: Saku 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Autor on valinud töö teemaks muusikateraapia koolistressi leevendajana. Teema valik põhineb autori tihedast seosest muusikaga ning sellest, et tänapäeva paljude inimeste igapäevase elu osaks on liigne stress. Muusikateraapia kujutab endast teraapiat, kus muusikat kasutatakse inimese hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. See põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida sellega toime tulema, seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki stressile, vabastama negatiivset stressi läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat taaskasutada konstruktiivsetes tegevus
passiivsest suitsetamisest hoidumiseks. Võrreldes Turu- uuringute aktsiaseltsi uuringu tulemusega (37% läheb eemale) on näha suurt erinevust. (Perekool, 2014) Põhjuseks võib olla asjaolu, et noored ei taha oma kaaslastele valmistada pahameelt või ei olda teadlik passiivse suitsetamise kahjulikkusest. Kas meie koolis on piisavalt tähelepanu pööratud passiivsele suitsetamisele? Kui jah, siis millistes tundides? Enamus õpilasi, 65 ehk 89%, arvas, et meie koolis pole piisavalt tähelepanu pööratud passiivsele suitsetamisele. Ülejäänud kaheksa ehk 11% leidis, et seda on küllaldaselt tehtud. Enamus vastanuid kirjutas, et inimeseõpetuse tundides on neid informeeritud ning üks õpilane leidis, et sellises vanuses, 10.- 12. klassis, pole seda enam mõtet teha. 14 Milliseid sümptomeid on teile tekkinud tubakasuitsuses keskkonnas viibides? (Vaata Joonis 4)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
