2017 Alcatraz uurimustöö (0)

  X PÕHIKOOL Cristi Riimand Alcatraz Uurimistöö X klass Juhendaja: X X linn 2017 1


Sisukord Sisukord……………………………………………………………………………………….2 Sissejuhatus…………………………………………………………………………………...4 Saare  üldkirjeldus……………………………………………………………………………..5 Ajalugu…………………………………………………………………...…………………...6 2.1 Aastad  sõjaväevanglana………………………………………………………………......6 2.2 Aastad föderaalvanglana 1934- 1963……………………………………………………...6 2.3 Vangla sulgemine aasta  1963……………………………………………………………..7 Vangla ja  kongid……………………………………………………………………………....8 3.1 Vangi päevakava……………………………………………………………………. …….9 3.2 Koridorid……………………………………………………………………………….…9 3.3 A-blokk…………………………………………………………………………………...9 3.4 B-blokk ja C-blokk………………………………………………………..……. ……...10 3.5 D-blokk………………………………………………………………………………….10 3.6 Söögikord ……………………………………………………………………………….11 3.7 Jalutushoov……………………………………………………………………………… 11 Vanglajuhtimine ja  turvameetmed…………………………………………………………...13 4.1 Direktorid………………………………………………………………………………..13 4.2 Juhtimine………………………………………………………………………………...13 4.3  Turvameetmed…………………………………………………………………………...14 2


Tuntuimad vangid…………………………………………………………………………… 16 Põgenemiskatsed  saarelt……………………………………………………………………..17 6.1 Põgenemiseks  ettevalmistused…………………………………………………………..17 6.2  Põgenemine……………………………………………………………………………...19 Alcatraz teles ja  muusikas…………………………………………………………………….21 7.1 Filmid ja  teleseriaalid……………………………………………………………………..21 7.2  Muusikas………………………………………………………………………………….21 Legendid……………………………………………………………………………………….2 2 Hilisem  aeg…………………………………………………………………………………….23 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..2 4  Kasutatud  kirjandus…………………………………………………………………………...25 Lisa 1………………………………………………………………………………...………..26 Lisa 2………………………………………………………………………………...………..27 Lisa 3………………………………………………………………………………...………..28 Lisa 4 ………………………………………………………………………………...……….29 Lisa 5………………………………………………………………………………...………..30 Lisa 6………………………………………………………………………………...………..31 3


Sissejuhatus  Valisin   Alcatrazi   oma   uurimustöö   teemaks,   kuna  mõtlesin,   et   on   viimane aasta uurimustööd teha ja tahtsin teha tööd millestki põnevast ja huvitavast. Nii tekkiski mõte teha uurimustöö Alcatrazist. Ma olen varem sellest saarest kuulnud ja seal asunud vanglat näinud telesarjas “Alcatraz”. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada: Millal saar avastati? Kes olid Alcatrazi vangla direktorid? Kes olid kuulsamad vangid? Kui palju oli saarel vange? Kas saarelt õnnestus põgeneda? 4


Saare üldkirjeldus Alcatrazi   saar   asub   San   Francisco   lahes   California   osariigis   Ammerika Ühendriikide   läänerannikul.   2,1   kilomeetri   kaugusel   rannikust.   Alcatrazi kõrgeim   punkt   on   41   meetrit,   saare   pikkus   on   511   meetrit   ja   laius   180 meetrit. Saare üldpindala on 8,9 hektarit ehk 22 aakrit. Saare kordinaadid on 37°49′36°N 112°25′24″W[6] (Lisa 5 ja Lisa 4) Saarel elavad ka linnud, näiteks kormoranid.[6] 5


Ajalugu 2.1 Aastad sõjaväevanglana
1775.  aastal  kaardistas  Hispaania   maadeavastaja   Juan   Manuel   de   Ayala saare ja nimetas selle Alcatraziks. 75  aastat hiljem 1850. aastal  allkirjastas President Millard Fillmore  käsu reserveerida saar sõjaväe jaoks. 1850ndate aastate jooksul ehitati kindlus ja umbes sada kahurit paigutati saare ümber, et   kaitsta   San   Francisco   lahte.   Samuti   sai   sellel   ajal   Alcatrazist   kodu lääneranniku esimesele töökorras tuletornile. 1850ndate  aastate  lõpus  hakkas  USA sõjavägi  Alcatrazil hoidma sõjavange. Põhjuseks oli see, et saar oli isoleeritud maismaast külma, tugeva hoovusega San Francisco lahes ja seega  oli saar ideaalseks kohaks,  kus  vange hoida. Eeldati, et Alatrazil olija ei suudaks ujuda ja ellu jääda. Aastate   jooksul,   kui   saar  oli   sõjavangla,   olid   vanglas  ka  Konföderatsiooni toetajad  ja  kondanikud,   keda   süüdistati  riigireetmises   Ameerika  kodusõja ajal.  Alcatrazile   paigutati   ka  mitmeid   mässulisi   Ameerika   indlaanlasi, kaasaarvatud  19  indiaanipealikku  praeguse   Arizona  osariigi   territooriumilt, kes  pandi  vangi   1895.   aastal  erimeelsuste  tõttu  föderaalvalitsusega. 6


Alcatrazil   olijate   arv   kasvas   kuni   Hispaania-Ameerika   sõjani,   mis   toimus 1898. aastal. 20.   sajandi   alguses  ehitati  vangide   tööjõuga   uus   maja.  600-ruutmeetrine hoone  seisab  tänaseni   Alcatrazil   koos   haigla,   saali   ja   teiste vanglahoonetega.. Kui uus kompleks valmis 1912. aastal, oli seal maailma suurim tugevdatud betoonist hoone.[1] 2.2 Aastad föderaalvanglana 1934-1963
1933.   aastal   loovutas   sõjavägi   Alcatrazi   USA   Justiitsministeeriumile,   kes tahtis föderaalvanglat, mis suudaks majutada kurjategijaid, kes on ohtlikud või keda oli liiga keeruline saata teistesse USA vanglatesse.[1]                          Maksimaalse  turvalisusega   hoone  avati   ametlikult   1.   juuli   1934.  Selle esimene juhataja oli James A. Johnston, kes palkas umbes ühe valvuri 3 vangi peale. Igal vangil oli oma kong. The Federal Bureau of Prisons (BOP) arvates oli Alcatraz nagu "the prison system`s prison", koht, kuhu kõige segavamad vangid saaks saata elama. Neil   olid  karmid  tingimused   ja   mõned   privileegid,   mis   pidi   neid   õpetama reegleid   järgima.  Hiljem   pidi   nad   tagasi   saadetama  teistesse föderaalvanglatesse,   et   nad   seal   oma   karistuse  lõpuni  kannaksid.   BOP kohaselt  oli  Alcatrazil  tavaliselt 260-275 vangi, mis vastas vähem  kui ühele protsendile kõikidest vangidest.[1] 2.3 Vangla sulgemine aastal 1963 Föderaalvangla  Alcatraz suleti 1963, kuna selle opereerimiskulud olid palju suuremad   kui   ühegi   teise   föderaalasutusel   sel   ajal.   Vangla   saare   peal tähendas seda, et vajaminev tuli tuua laevaga suure tasu eest.. Pealegi olid saare   ehitised   hakanud   murenema   soolase   mereõhu   tõttu.   3  aastakümne jooksul,   mil  Alcatraz   töötas,   majutati   seal  ühtekokku   1576  vangi,   kuigi andmed võivad erineda.[1] (Lisa 6) 7


Vangla ja kongid Vangikongid   olid   ehitatud   nii,   et   kongid   ei   piirneks   välisseinaga.   Tavalise kongi  mõõtmed  olid  2,7  korda  1,5  meetrit  ja  kõrgus  2,1  meetrit.  (Lisa  2) Kongides oli voodi, tagaseinas kraanikauss ja klosett ning mõni mööbliese. Kongi   tagaosas   asus   metallvõrega   kaetud   ventilatsiooniava,   mille   taga   oli õhukoridor. Vangidel ei olnud tualetis käies privaatsust ja neist võis eralduda tugevat   haisu,   kuna   loputusveena   kasutati   soolast   vett.   Soe   vesi   toodi vanglasse sisse alles 1960.aastate alguses. Vanglas oli kehtestatud väga range režiim kindlate reeglite ja korraga. Igale vanglasse saabunud kinnipeetavale anti käsiraamat vangla reeglitega, mida tuli järgida.  Samuti olid  koostatud  eeskirjad valvuritele. Kinnipeetavatel oli õigus   toidule,   riietusele,   peavarjule   ja   arstiabile.   Kõike  muud   peeti privileegiks. Vangidele anti sinine särk, hallid püksid, aga viimastel aastatel anti   sinised   ja   valged   riided,  pikk  puuvillane   aluspesu,   sokid   ja   sinine täskurätik.   Peakatete   kandmine   oli   vanglahoones   keelatud.   Vangidel  oli 8


kohustuslik   kolm  korda  nädalas   habet  ajada.  Konge   tuli   hoida  puhtana   ja korras.   Kongist   või   vangi   juurest   leitud   kõiki  mittelubatud  esemeid   nagu raha,   narkootikumid,   joovastavad   ained   või   tööriistad,   mida  oli   võimalik kasutada põgenemise juures, peeti salakaubaks ja nende omamise eest oli määratud   karistus.   Altkäemaksu   pakkumist,   ähvardamist   või   vangla töötajate   ründamist   peeti   väga   tõsiseks   kuriteoks.   Laialt   levinud   rassilise tagakiusamise tõttu olid afroameeriklased teistest eraldatud kongides. WC- paberit, tikke, seepi ja puhastusainet jagati kinnipeetavatele teisipäeval ja laupäeval.   Lisaks   anti   sooja   vett   ja   mopp,   millega  nad  pidid   oma   konge koristama.Vangla   trelle,   aknaid   ja   põrandaid   pesti   igapäevaselt.   Esimeste aastate   jooksul   kehtis   vanglas   rääkimiskeeld,   mida   aga   1950.   aastatel pehmendati ning rääkimine oli lubatud vanglahoones ja söögisaalis. Rääkida võis ainult vaikselt. Vangla raamatukogu asus D-bloki lõpus ja seal oli 10 000-15 000 raamatut, millest enamus  olid  pärit  sõjaväevangla  ajast. Pärast saabumist anti igale kinnipeetavale raamatukogukaart ja seal leiduvate raamatute kataloog. Neil oli lubatud korraga laenutada 3 raamatut, lisaks 12 käsiraamatut, piibel ja sõnaraamat. Lubatud oli ka tellida ajakirju, kuid kuritegevusega seotud lehed rebiti  välja.  Ajalehed olid  keelatud. Raamatukogu  pidas  üleval kaplan. Kui vang   ei  toonud   raamatuid   õigeaegselt   tagasi,   võidi   privileege   vähendada. Keskmiselt luges üks vang aastas 75-100 raamatut läbi. Neid raamatuid loeti tavaliselt   õhtul.   Lisaks   oli   määratud   tund   kuni   75   minutit   muusikaga tegelemiseks.[5] 3.1 Vangi päevakava
Vangid ärkasid hommikul 6.30 ning hommikusöök oli kell 6.55. Pärast kongi naasmist pidid nad oma kongi ära koristama ja prügikasti välja tõstma. Kell 7.30   alustasid   osad   kinnipeetavad   vanglas   tööd   ja   seda   töökodades. Vahetuse  ajal pidid  nad minema  läbi metallidetektori.  Vangidel ei lubatud omada raha, kuid nende teenistus läks vangla usaldusfondi. Vangid võisid töötada   näiteks   pesumajas  ja  aiatöödel.   Suitsetamine  oli  töökohtadel keelatud   ohtlike   olukordade   vältimiseks,   kuid  vangid  võisid   suitsetada 9


puhkealal   või   töö   vahel.   Lõuna   algas   11.20,  sellele  järgnes   30-minutiline puhkeaeg kongis. Pärast seda tuli taas tööle asuda. Töö kestis kell 16.15-ni. Õhtusöök  serveeriti   kell  16.25  ning   pärast seda   läksid  vangid  tagasi  oma kongidesse. Need lukustati ööseks kell 16.50. Tuled kustutati kell 21.30.[5] 3.2 Koridorid
Alcatrazi   vanglas   olevad   koridorid   olid   nimetatud   Ameerika   kuulsate tänavate   ja   maamärkide   järgi.   Michigan   Avenue   oli   koridor   A-bloki   küljel. Broadway   oli   keskkoridor,   kus   vangid   tavaliselt  kogunesid   Times   Square`i juures enne söögisaali sisenemist. Keskkoridor eraldas B-blokki ja C-blokki ning nendes koridorides hoitud vangidel oli kõige vähem privaatsust. C-bloki ja   raamatukoguvahelist   koridori   kutsuti   Park   Avenueks.   D-bloki   lõpus   oli Sunset Strip. Iga koridori lõpus oli relvagalerii.[5] (Lisa 1) 3.3 A-blokk Kuna selles blokis ei hoitud ühtki kinnipeetavat püsivalt, ei moderniseeritud seda   blokki   kunagi.   Tänu   sellele   säilisid   seal   sõjaväevangla   ajast   pärit raudtrellid,   lukud   ja   keerdtrepid.   Mõningaid   kinnipeetavaid   hoiti   enne ülekuulamist   või   üleviimist   lühikest   aega   selles   blokis.   Vangla   viimastel aastatel   kasutati   seda   osa   lisalaona,   seal   asus   dokumentide   hoidla,   kus kinnipeetavad   võisid   masinal   trükkida   juriidilisi   dokumente.   A-bloki   lõpus asus väike juuksurisalong, kus kinnipeetavad said iga kuu juukseid lõigata. [5] 3.4 B-blokk ja C-blokk
Suurem osa Alcatrazi saabunud uusi kinnipeetavaid paigutati  B-blokki ja C- blokki.   Nad   olid   esimesel   kolmel   kuul   ``karantiinis``   ja   neile   ei   lubatud külalisi. Kinnipeetavatele oli lubatud üks külaline kuus, kuid kõigil, kes võisid suure tõenäosusega pahandusi tekitada, näiteks seadusrikkumistega isikutel, keelati   külastamine.   Vangla   ametnikud   lugesid   kinnipeetavatele   saadetud kirjad läbi, et näha, kas nad suudavad kirjadest mõne peidetud sõnumi leida. 10


Samuti võisid vangid ise kirju saata, kuid kui sisu ei vastanud nõuetele, ei jõudnud kiri määratud aadressini.[5] (Lisa 2) 3.5 D-blokk
D-blokk   kogus   kuulsust  blokina,   kus  karistati   erinevatel   viisidel  raskemaid kinnipeetavaid   ehk   tavaliselt   isoleeriti   nad   teistest   mõneks   ajaks.   Vangid võisid olla isoleeritud 3-19 päeva. Seal hoitud vangidele toodi 2 korda päevas söök kongi kätte. Neil ei lubatud selle aja sees tööd teha ja nad võisid duši all käia 2 korda nädalas.  Kõige halvemad kongid, kus kinnipeetavaid hoiti, olid D-bloki lõpus asunud kongid   numbritega   9-14.   Neid   konge   tunti   aukudena.   Nendes   kongides   ei olnud   valgust   ja   need   olid   jahedamad  kui   kõik   ülejäänud   kongid.   Vange saadeti sinna regulaarselt lahtiriietatuna, pekstuna ja piinatuna. Sageli pidid nad   seal   taluma   nälga   ja   olid   sunnitud   magama   betoonpõrandal.   Augus kinnihoitutel   oli   üks   10-mintuline   duši   all   käik   ning   tund   jalutushoovis viibimist. Neis kongides ei olnud midagi peale kraanikausi ja kloseti.  Kõige halvema kongi hüüdnimed olid "The Oriental" või "Strip Cell". See oli bloki viimane kong ning seal oli ainult auk põrandas,  mida oli võimalik veega väljaspoolt loputada. Vange võidi seal hoida alasti kuni kaks päeva. Kõige halvema   käitumisega   vange   võidi   hoida   seina   külge   aheldatuna keldrikorrusel asunud maa-alustes kongides. Toiduks anti iga päev leiba ja vett.   Lisaks  said   vangid  iga   kolme   päeva   tagant   regulaarselt   sööki,   kuigi kogus ja selle saamine sõltusid karistuse ulatusest. Ainus tualett oli ämber, mida   tühjendati   kord   nädalas.   Üksikvangistuses   hoitud   vangid   võisid   iga päev seista üheksa tundi seina külge aheldatult ning nende jalad puudutasid vaevu põrandat. Pärast viimase karistuse ära kandmist anti vangile punane märgis ja nad võisid kongi naasta. Punase märgiga tähistati see vang, kellel oli piiratud õigus vähemalt kolm kuud oma kongist lahkuda.[5] (Lisa 1) 3.6 Söögikorrad Alcarazi söögisaalis, mida kutsuti ka "Mess Hall"iks, käisid söömas vangid ja 11


vangla töötajad. See oli pikk tiib Alcatrazi vanglahoone lääneosas.  Saal  oli blokiga   ühendatud   koridori   kaudu,   mida   tunti  “Times   Square”ina.   Selles tiivas asus ka vangla köök. Söögisaalis   tuli   toimida   etteantud   käskude   järgi.   Näiteks   osutati   vilega, milline blokk ja milline meeste rida võis antud hetkel liikuda söögisaali sisse ja milline välja. Samuti anti teada, millal võib maha istuda ja millal sööma hakata.   Hommikusöök   algas   kell   6.55.   Hommikusöögiks   pakuti   valikut kuivteraviljadest,   aurutatud   täistera,   munaputru,   piima,   hautatud   puuvilju, röstsaia, leiba ja võid. Lõuna serveeriti 11.20. Õhtusöök algas 16.25, mille järel vangid naasid kongidesse. Kinnipeetavad võisid õhtusöögi ajal süüa nii palju, kui nad tahtsid, kui nad ei tohtinud midagi järele jätta. Vangidel, kellel tekkis harjumus toitu alles jätta, vähendati privileege. Iga   söögilaua   taga   istus   kuni   kuus   meest   pinkidel.   Hiljem   asendati   need väiksemate   laudade   ja   toolidega.   Kõik   vangla   vangid   ja   töötajad,   lisaks ametnikud   võisid   koos   süüa,   sest   söögisaal   mahutas  umbes  250   inimest. Alcatrazis pakutud toit oli väidetavalt parim, mis Ameerika vanglasüsteemis pakuti.[5] Iga söömaaja järel loeti kokku kõik sööginõud, millega tagati see, et midagi ei oleks võimalik relvana kasutada.[5] 3.7 Jalutushoov
Jalutushoov   asus   söögisaali   vastas   D-bloki   lõunaotsas   ning   oli   suunaga maismaa poole. Seda ümbristes kõrge oksatraadiga sein. Kolmas valvetorn paiknes   jalutushoovi   kõrval   läänes.   Kinnipeetavatel   oli   lubatud   viibida jalutushoovis laupäeviti ja pühapäeviti, lisaks ka pühade ajal  kõige rohkem viis tundi.  Kinnipeetavad,   kes   töötasid   vangla   köögis  seitsmel   päeval   nädalas,   olid premeeritud   jalutushoovil   nädalavahetustel   lühikeste   puhkustega.   Halva käitumisega   vangidelt   võeti   õigus   jalutushoovis   olla.   Vangidel oli lubatud mängida   mitmeid   sportmänge.   Jalutushoovis  asus   pesa-  ja   softpalliväljak. Kinnipeetavad   võisid   kasutada   pesapallikindaid,   kurikaid   ja   palle.   1938. aastal   oli   seal   neli   amatöörmeeskonda,   mis   olid   nimetatud   USA   tuntud 12


pesapalliklubide järgi. Paljud  kasutasid jalutushoovis  oldud aega üksteisega vestlemiseks   ja   kuritegevusest   rääkimiseks.   Nädalavahetus   oli  ainus   aeg nädalas, kui vangid said pikemat vestlust arendada.[5] Vanglajuhtimine ja turvameetmed 4.1 Direktorid Alcatrazi Föderaalvanglal on 4 direktorit. Need olid esiteks James A. Johnston (1874-1954)   hüüdnimega   "Vana   soolvesi",  Alcatrazi   esimene   juht,  kes   oli töötanud  ka   Folsomi   ja   San   Quetini   vangla   juhina.  Teda   peeti distsiplineerituks   ja   reformijaks  ning   ta   kehtestas   palju   reegleid,   näiteks rääkimiskeelu.   Samas   oli   Johnston  võrdlemisi   populaarne   kinnipeetute   ja valvurite seas, kuigi ta kasutas karme karistusmeetodeid. Edwin B.Swope (1888-1955) hüüdnimega "Kauboi"  oli teine juht, kes töötas varem New Mexico vanglates ja Washingtoni osariigis  vanglajuhina. Ta oli umbes 173 cm pikk, sihvaka kehaehitusega ja jälgis hobuste võiduajamisi. Tema   riietus   meenutas   kauboi   oma.  Ta   nõudis   ranget   distsipliini,   kuid erinevalt eelkäijast peeti teda ebapopulaarseks juhiks . Paul   J.   Madigan   (1897-1974)  oli  Alcatrazi   kolmas   juht.  Ta   töötas   varem esimese   direktori   abijuhina.   Teda   on   esile   toodud  ainsa   juhina,   kes   on tõusnud   ametiredelil   madalamalt   kõrgemale.   Ta   töötas   valvurina   juba 1930.aastatest. Ta oli tüse ja õhetava näoga, suitsetas piipu ja oli vaga iiri katoliiklane. Erinevalt eelkäijatest oli ta vangla juhtimise  juures leebem ja mahedam ning meeldis vangla töötajatele rohkem. Olin G. Blackwell (1915-1986) hüüdnimega "Mustlane"  oli Alcatrazi viimane juht. Ta oli eelmise juhi abijuht 1959.aasta aprillist. Blackwell töötas Alcatrazi juhina   selle   kõige   keerulisematel   aastatel.   1962.   aastal   toimunud põgenemise ajal oli ta puhkusel Berryessa järve ääres Calfornia põhjaosas. Blackwelli peeti kõige leebemaks Alcatrazi juhiks, võibolla sellepärast, et ta oli alkohoolik ja suitsetaja. Ta olevat olnud suurepärase laskur.[5] (Lisa 5) 13


4.2 Juhtimine
Vangla juhtkonda kuulus algselt 155 liiget. Nende seas esimene juht James A.Johnston ja abijuht  Cecil   J.   Shutttleworth,   keda   tunti   ka   "raudsete   meestena".   Juhtkond   oli koolitatud   kõrge   turvalisuse   tagamiseks.   Vangla   juhtkond   ja   valvurid   said erinevat   palka.   1948.   aasta   detsembris   tööd   alustanud   valvuri   aastapalk oleks olnud 3024 dollarit ja 96 senti. Sellest arvestati maha pensionimaks, mis   oli   6%   aastas.   Valvurid   töötasid   tavaliselt   40   tundi   nädalas  viie kaheksatunnise   vahetusega.   Valvurid,   kes   töötasid   kella   6   õhtul   kuni   6-ni hommikul said 10% kõrgemat palka. Ametnikud pidid söögi eest maksma 25 senti  ja  saarel  oleva   korteri  eest  10  dollarit.   See  hõlmas   ka  pesuteenust. (Lisa 2) Peamine haldushoone asus vangla sissepääsu juures, seal asus ka peamine kontor.   Kontoris   olid   raadio,   telegraafiseadmed,   kirjutusmasin   ja   telefon. Lisaks   olid   vanglas   abijuht   ja   sekretäri   kabinet,   postilaud,   valveruum, raamatupidamise osakond, kontrollruum, ametnike puhketuba, relvaruum ja külalistekeskus. Alcatrazi vangla keldrikorrusel asusid maa-alused kongid ja duširuumid. Maa- alustesse kongidesse viiv peatrepikoda asetses mööda Sunrise Alley't A-bloki küljel, kuid maa-alustesse kongidesse võis jõuda ka mööda D-bloki koridori trepi kaudu. Kõik Alcatrazi külastajad pidid enne valvurilt saama kirjaliku loa.  Haigla   osakond   paigaldati   Alcatrazi   algselt   ajal,   kui   see   oli   veel sõjaväevangla 19. sajandi lõpus. Föderaalvangla ajal asus haigla söögisaali kohal teisel korrusel. Haiglapersonal olid United States Public Health Service'i töötajad, kelle määras Alcatrazis tööle Federal Prison Service. Arstid töötasid Alcatrazis   sageli   vähem   kui   mõni   päev   või   kuu,   kuna   vaid   vähesed   neist suutsid taluda vägivaldseid kinnipeetavaid, kes võisid neid sageli  kohutada, kui neil ei õnnestunud neile anda  teatud  ravimeid. Halva tervisega vange hoiti sageli haiglas, neist kõige tuntumad olid Stroud ja Capone, kes veetsid haiglas mitu aastat.[5] 14


4.3 Turvameetmed
Kui   BOP   Alcatrazi   Föderaalvangla   1.   jaanuaril   1934   üle   võttis,   hakati vangikonge tugevdama, et muuta vangla põgenemiskindlaks. Parandati ka vangide   ja   töötajate   elamistingimusi.   Turvalisuse   ja   mugavuse suurendamiseks kasutati ära paljusid olemasolevaid tehnoloogilisi uuendusi. Strateegilistesse   kohtadesse   püstitati   valvetornid,   vanad   kongid   ehitati ümber   ning   kongidesse   paigutati   terasest   trellid   ja   kesklukustussüsteem. Akende   ette   pandi   raudtrellid.   Sissepääsude   juurde   paigutati metallidetektorid.   Strateegilistesse   kohtadesse   paigutati   kaugjuhitavad pisargaasi   kanistrid   ning   koridorides   pidasid   vahti   relvastatud   valvurid. Vanad   käigud,  mille   kaudu   vangid   võisid   põgeneda,  täideti   betooniga.. Turvalisuse   tagamiseks   kontrolliti   pidevalt   näiteks   trelle,   uksi,   lukke, elektriseadmeid. Isegi vangla välisuks oli tehtud puhtast terasest, mis tegi niisama hästi kui võimatuks, et ükski vang selle kaudu põgeneda saaks.  Saarel   oli   mitu   valvetorni,   millest   enamik   on   nüüdseks   lammutatud. Valvetornides peeti tugevat valvet kogu vangla üle sel hetkel, mil turvalisust võidi   rikkuda.   Näiteks   oli   iga   tööstushoone   jaoks   eraldi   valvetorn,   mis kindlustas   selle,   et   kinnipeetavad   ei   üritaks   päevase   töövahetuse   ajal põgeneda.   Jalutushoovi   ja   vangla   ülejäänud   osasid   ümbritses   seitsme   ja poole   meetri   kõrgune   okastraadiga   tara   selleks   puhuks,   kui   vang   peaks üritama vanglahoonest väljaspool olles põgeneda. Iga   20-minutilise   söögiaja   järel   söögisaalis   pandi   kahvlid,   lusikad   ja   noad laudadele ning loeti hoolikalt kokku  Sellega tagati see, et midagi ei olnud võimalik relvana kasutada. Vangla esimeste aastate ajal oli vangidel söömise ajal keelatud rääkida, kuid seda reeglit lõdvendati hiljem ning vangidel oli lubatud   omavahel   vaikselt   rääkida.   Söögisaali   väljapääsu   kohal   oli turvalisuse   eesmärkidel   metallidetektor.   Vangla   lakke   oli   paigaldatud pisargaasiga   täidetud   kanistrid,   mida   võidi   kaugjuhitavalt   kasutada,   kui vangid mässasid või põgeneda üritasid.[5] 15


Tuntuimad vangid Nende   hulgas  olid   kurikuulsad   keeluaja   gänsterid  nagu   Al   "Arminägu" Capone,   kes   veetis   seal   1930-ndatel   aastate  neli   ja   pool   aasta.  Tema saabumine   saarele   tekitas   palju  kõmu  kogu   Ameerikas.   Capone   saadeti Alcatrazi  saarele,   kuna   kinnipidamistingimused  Georgia   osariigis   lubasid kontakti   välismaailmaga   ja   selle   tagajärjel  jätkas  ta  oma   kriminaalse tegevusega Chicagos. Ta oli ka tuntud  vangla ohvitseride korrumpeerijana. Kõik see lõppes sellega, et ta saadeti Alcatrazile.  Biograafia kohaselt, mille kirjutas John Kobler, ütles Capone ükskord vanglajuhatajale, et tundub nagu Alcatraz oleks teda noolinud. (Lisa 3) Teised   kuulsad   vangid   on   George  ”Machine   Gun”  Kelly   (1895-1954),   kes veetis seal 17 aastat süüdimõistetuna inimröövis. Ganster Alvin "Creepy Karpis" Karpowicz (1907-1979), kes kuulutatati 1930- ndatel aastatel FBI poolt   "avalikuks vaenlaseks nr.1". Ta veetis seal üle 25 aasta.   Teadaolevalt     veetis   ta  trellide   taga   rohkem   aega,   kui   ükski   teine vang. Mõrvar Robert Stroud oli tuntud ka kui "Birdman of Alcatraz". Ta  toodi üle Alcatrazile   peale   kolme   aastakümmet   föderaalvanglas,   mis   asus 16


Leavenworthis Kansases. Stroud saabus saarele 1942 ja oli seal 17  aastat. Kuigi ta hüüdnimi on selline, ei olnud tal lubatud pidada Alcatrazis linde nagu tal oli lubatud Leavenworthis.[1] Põgenemiskatsed saarelt  Alacatrzi tegutsemise ajal tehti 14 põgenemiskatset, need kõik lõppesid kas vangi kinnipüüdmise, uppumise, mahalaskmisega või jäid vangid  teadmata kadunuteks.[4] 6.1 Põgenemiseks ettevalmistused
Tuntuim   põgenemine   toimus   1962.   aastal.   Kõik   eelnevad   katsed   olid lõppenud surmaga, aga seekord põgenemine õnnestus. Allen West ei rääkinud alguses midagi, aga siis, kui ümbrus ja saar olid läbi kammitud,   avas   ta   suu.  Ta   väitis,   et   põgenemisplaani   väljamõtleja   olevat olnud tema ning ta avastas vangla nii-öelda nõrgad küljed. Selleks, et põgenemiseks võimalusi leida, möllis ta ennast vangide rühma, kes pidid peahoonet värvima. Tänu   sellele   pääses   ta   1961.aasta   suvel   vangla   katusealuse   tühjale korrusele. Ta avastas, et katusealuse korrusel olid kunagi olnud ventilaatorid, mis olid maha võetud. Ventilatsiooniśahtid olid kinni müüritud, välja arvatud 17


üks. Avatu   paiknes   täpselt   selle   ploki   kohal,   kus   asusid   põgenenute   kongid. Katusealuselt viis ventilatsiooniśahti toru, mille lahtivõtmisel saanuks vangid śahti mööda vabalt katusele ronida ja sealt vabadusse suunduda. West pani veel tähele, et kolmel korrusel asuvate kongide taga oli kitsas ja kõrge koridor, mis oli täis torusid ja juhtmeid ning põhiliselt kasutasid seda töömehed.   Iga   korruse   kõrgusel   olid   lahtised   lauad,   millel   töömehed   said kõndida. Osav vang pääsenuks nende torude kaudu katusele. Kõigele lisaks märkas ta, et kongide betoonseinad olid pudedaks muutunud. Soolase merevee ning õhuniiskuse koosmõjul olid müürid nii pehmeks muutnud, et need hõlpsasti pudenesid ja neid sai kraapida. Vendadele Anglinitele ning Frank Morrisele, kellega ta oli varem vanglas koos istunud, rääkis ta oma tähelepanekutest. Põgenevad   vangid   tõid   söögisaalist   salaja   välja   lusikad,   millega   hakkasid 1961.aasta   sügisel   resti   ümber   olevat   avaust   suurendama.   Et   tööriistu teravamaks muuta, kraapisid nad neid vastu betoonpõrandat. Vangidel lubati igal õhtul tund aega muusikat kuulata või mängida. Sellel ajal tekkinud lärm varjas väga hästi kraapimishelisid. Selle   tunni   lõppedes   katsid   vangid   resti   ümbruse   väljakraabitud betoonipulbriga,   millesse   oli   segatud   seepi   ja   tualettpaberit.   West   oli varastanud värvi, et seina ajutiselt valvurite eest võõbata. Peagi õnnestus neil avaust veelgi paremini katta. West arvas esialgu kulub seinamüürist läbikraapimiseks kuus nädalat, aga jõuludeks   ei   jõudnud   nad   eesmärgini.   Alles   aprillis   murdis   esimene   oma seinast läbi, hiljem ka teised. Ainsana ei olnud avaust kraapinud veel ära West, kes arvas, et jõuga saab sellest läbi põgenemisööl, aga ta eksis ning seetõttu jäi ta teistest maha. Söögisaalis   said  mehed  põgenemisplaanist   segamatult   rääkida.   Nad ostsustasid   valmistada   neli   inimese   pea   mulaaži,   mis   kavatseti   panna põgenemisööl   voodipadjale,   et   petta   vangivalvureid.   Lisaks  otsustati katusele viiva šahti külge kinnitatud toru lahti võtta ja valmistada parv ja 18


päästevestid.   Selleks   tuli   veel   materjali   muretseda.   Kõik   toimus   suure saladuskatte all vähemalt vangivalvurite ees, aga kõik ploki vangid teadsid sellest ja mõnigi aitas tööriistu varjata. Vendade Anglinite ülesandeks jäi mulaažide valmistamine. Üks vend segas seinast välja kraabitud betoonipulbri ja väikesed tükid seebist liimiga kokku ja vormis peakujud. Sileda ja usutava pinna saamiseks kaeti need kleebitud ajakirjade   lehekülgedega.   Kõige   lõpuks   joonistati  veel   näod   peale.   Valmis mulaažid   veeretati  teise   venna   kongi.   Teine   täiendas   neid   on   töökohast vangla juuksurist varastatud kiharatega. Valmis pead peideti resti taha. Ligipääs   katusele   andis   vangidele   koha,   kus   on   tööriistu   hoida.   Ühtlasi hoolitses   West   selle   eest,   et   teised   töörahu   saaksid.   Ta   veenis   üht valveülemat, et ta lubaks tal üksi värvida. Talle anti värvimistarvikud ja redel ning valvur lukustas ukse, et West ei saaks põgeneda. Katusealusel   korrusel   sai   nüüd   West   rahus   šahti   küljes   olevat   toru   lahti monteerida. Ainus probleem oli see, et valvurid võisid siiski teda märgata, kui nad teisel küljel olevate vangide eest läbi kõnnivad. West oli kaval - ta pühkis   katusekorrusel   tolmu   ja   prahi   alla   vangikongide   ette,   kus vangivalvurid   jalutasid.   Polnud   ime,   et   nad   varsti   kaebasid.   West   pakkus seepeale,   et   riputab   tolmu   pidamiseks   katusealusele   tekid.   Valvurid nõustusid. Tänu sellele tekkis neile justkui omaette töökoda, kus neil oli muude tööde kõrvalt aega ja ruumi piisavalt, et põgenemisparv ehitada. Nüüd läks töö kiiresti. Päeval viis West katusekorrusele liimi ja köisi, teised ehitasid öösel parve ja töötasid toru eemaldamise kallal. Toru saadi kiiresti lahti.   Katusele   viivas   ventilatsioonišahtis   avastasid   vennad   esmalt   kahed trellid   ja   seejärel   poltidega   kinnitatud   massiivse   raudresti.   Kolme   ööga painutas Morris kahed trellid piisavalt kõveraks, et raudrestile ligi pääseda. Morris üritas raudresti polte lahti keerata kruvikeerajaga, mis oli käepärasest ümber ehitatud. Sellest polnud abi. Siis varastas West tolmuimeja mootori, mille Morris ehitas ümber trellpuuriks, kuid poldid ei andnud ikka järele. Jäi ainult üks võimalus - need läbi saagida. Morris alustas vaevalist tööd. Ta toksis ja kraapis kruvikeerjaga politide ja 19


restide vahelt roostet maha nii palju, et saaks isetehtud saeterasid kasutada. Mai lõpus hakkasid vangid lootust kaotama. Valvurid käskisid Westil töödega võimalikult   kiiresti   ühele   poole  saada  ja   tekid  maha   võtta,  sest need  olid tuleohtlikud. Ilmnes   veel   üks   takistus.   Plaani   järgi   pidi   parve   aluseks   olema   kaks   40 sentimeetri pikkust pontooni, kuid ühel vendadest õnnestus valmistada vaid üks   15   sentimeetrine   pontoon.   Lisaks   ei   töötanud   ujuki   puidust   ventiil   nii nagu pidanuks. West otsustas valmistada täiesti uue pontooni. Morrisel õnnestus seevastu lõpuks kraapida poltidelt nii palju roostet maha, et ta sai saeterasid kasutada ja saagima asuda. Öö öö järel saagis ta polte, kuni need olid 10. juunil läbi saetud ja resti sai eest ära võtta. Nii parv kui ka aerud ja päästevestid olid selleks ajaks valmis . Möödunud oli peaaegu aasta ja vangid olid põgenemiseks valmis.[4] (Lisa 1 ja Lisa 3) 6.2 Põgenemine 
11.   juunil   kell   21.30   paigutasid   vangid   mulaažid   oma   voodisse   padjale. Vennad Anglinid ja Morris roomasid kongidest katusealusele ning jäid Westi ootama. West  aga ei tulnud. Westil oli nimelt kongis asuva resti taga olev ligipääsuava   lõpetamata.   Ta   oli   arvanud,   et   suudab   viimase   osa   seinast jalaga   välja   lüüa,   kuid   betoonsein   ei   andnud   järele.   John,   kes   oli   üks vendadest, üritas betoonseina ka teiseltpoolt jalgadega lõhkuda, kuid see ei andnud tulemust. Kongidest   välja   saanud   kolm   vangi   jätkasid   plaaniga.   Juhuks,   kui   Westil peaks õnnestuma välja saada, jäeti tema varustus sinna. Seejärel lükkasid põgenejad resti kõrvale ja ronisid vabadusse. Piki katust hiilides liikusid nad teise toruni maja välisküljel. Seejärel tuli neil vaid okastraadiga aed ületada. Üksteise järel ronisid nad sellest üle ja jooksid veepiirini, kus puhusid täis päästevestid ja parve. Vees peegeldusid San Francisco ja Golden Gate`i silla tuled. Mis edasi sai, pole  teada. Meri oli  tol ööl rahulik  ja nad võisid üle saada. Samas on hoovused selles kohas väga tugevad ja need võisid parve  koos 20


põgenejatega viia avamerele. Esimesel põgenemisjärgsel ööl leiti lahest  hulpimas üks isetehtud aerudest. Kolm päeva hiljem leiti veest kiletatud pakendis Anglinite perekonnafotod. Järgmisel kahel nädalal uhtus meri rannikule veel tõendeid: ühe päästevesti ja parvetükke. Kolme põgenenud vangi ei leitud mitte kunagi ja juhtumit uuritakse edasi. Veel   2009.   aastal   ütles   justiitsministeeriumi   allasutuses   U.S   Marshalis juhtumiga   tegelev   uurija,   et   nad   ei   ole   leidnud   tõendeid   selle   kohta,   et vangid oleksid hukkunud ja nad jätkavad otsimist.[4] Alcatraz teles ja muusikas  7.1 Filmid ja teleseriaalid "Alcatrazi Linnumees" -  suures osas väljamõeldis jutustus Robert Stroudist, keda mängib Burt Lancaster. Lasti välja 1962.aastal. "The Enforcer" - filmisarja "Dirty Harry" kolmas film, mille lõpplahendus leiab aset Alcatrazi saarel. Lasti välja 1976. aastal. 21


"Põgenemine   Alcatrazist"("Escape   from   Acatraz")   -   Don   Siegeli   lavastatud film põhineb 1962.aastal Alcatrazist toimunud põgenemisel. Lasti välja 1979. aastal. "Esimese   astme   mõrv"   -   räägib   Henry   Youngi   elust,   keda   kehastab   Kevin Bacon. Lasti välja 1995. aastal. "Kaljukindlus"- filmi tegevus leiab  aset Alcatrazi saarel pärast seda, kui see on saanud turismiobjektiks. Peaosades on Sean Connery, Nicolas Cage ja Ed Harris. Lasti välja 1996. aastal. "Alcatraz"-13-osaline telesari, milles jäävad 1963.aastal vangla vangivalvurid ja vangid saladuslikult kaduma ning ilmuvad äkitselt tänapäeva.  Lasti välja 2012. aastal. (Lisa 6) J.K. Rowlingu raamatus "Harry Potter ja Azakabani vang" esinev Azakabani vangla on inspireeritud Alcatrazi vanglast.[5] 7.2 Muusikas
Alcatraz oli USA heavy metal`i ansambel, millega alustasid karjääri kitarristid Steve Vai ja Yngwie Malmsteen. Kristlikku roki viljeleva ansambli Capital Lights laul "Frank Morris" jutustab põgenemiskatsest  vangide silmade läbi. Malvina Reynoldsil oli laul nimega "Alcatraz" Andre Nickatina 1993. aastal ilmunud albumil "The Nem Jim Jones" on laul "Alcatraz" June Carter Cashi 2003. aastal ilmunud albumil "Wildwood Flower" on laul "Alcatraz".[5] Legendid Alcatrazile on osutatud kui ühele kõige "kummitavamale" kohale Ameerika Ühendriikides. Juba indiaanlased mainisid kurje vaime, keda nad väidetavalt 22


saarel kohtasid, kaua aega enne seda, kui sinna rajati sõjaväevangla. Saart külastas  Mark Twain,  kes pidas  saarel valitsevat õhustikku  kõhedaks  ning kirjeldas seda "külmana nagu talvel, seda isegi suvekuudel". The Washington Post on väitnud, et Alcatraz on paik, kus "külastajad võivad tajuda eelnevalt elanud   inimeste   poolt   tuntud   õudust,   mis   on   siiani   õhus".   Väidetavat kummitamist on vanglas käinud tõestamas paljud paranormaalseid nähtusi uurivad telesarjad. E. Floyd on kirjutanud, et peaaegu iga valvur või ametnik, kes seal kuni selle sulgemiseni   1960.   aastate   algul   töötas,   koges   midagi   ebatavalist. Föderaalvangla   ajal   teatasid   nii   kinnipeetavad   kui   ka   valvurid   sageli väidetavast   kummituslikust   tegevusest   vanglas.   Vangid,   kellest   paljud tunnistati pärast Alcatrazis oldud aega vaimuhaigeteks, teatasid iseäralikest sosistavatest   häältest   keset   ööd,   liikuvast   sinisest   valgusest   ja kummituslikest kujudest, soigumisest ja ahelate kõlinast kongides, kuigi oli teada, et kong oli tühi. Üks   kinnipeetav   D-blokis   teatas,   et   olevat   pimeduses   näinud   hõõguvaid punaseid   silmasid   ja   ta   karjus   pärast   seda   mitu   tundi.   Ta   leiti   järgmisel hommikul surnuna; ta oli surnuks kägistatud. Tema nägu oli lillakas, silmad punnis ja tema kõri ümber olid selged käejäljed. Lahangu käigus selgus, et ta ei saanud ennast ise lämmatada. On arvatud, et üks valvuritest tappis ta, kuid keegi ei ole seda tunnistanud. Valvurid ei võtnud algul kinnipeetavate väiteid tõsiselt, kuid aja möödudes teatas ka mõni valvur, et oli kohanud midagi ebatavalist, näiteks olid mõni koht vanglas külmem kui mujal või oldi öösiti kuulnud nuuksumist. Pärast vangla   sulgemist   on   seletamatutest   häältest   teatatud   ka   hiljem.   Paljud uurijad ja selgeltnägijad on käinud Alcatrazis "vaimudega kontakteerumas". Uurijate järgi võib kõige suuremat paranormaalset aktiivsust kohata D-blokis. [5] 23


Hilisem aeg Pärast   vangla   sulgemist   oli   koht   peaaegu   mahajäetud.  Oli   palju   mõtteid, mida võiks saare ja ehitistega edasi teha. Variandid olid näiteks:  monument USA   rahvustele,   Lääneranniku   versioon  Vabadussambast   ja pood/hotellikompleks.[2] 1969.   aastal  saabus  grupp   Ameerika   pärismaalasi,   kelle   juht   oli mohikaanlasest  aktivist   Richard   Oakes  Alcatrazi   saarele.  Aktivistid   lootsid luua  saarele  oma   kultuurikeskuse   ja   hariduskompleksi  [1].   Kahjuks   ei suutnud   nad  situatsioooni  kontrollida   ja   keskkonnale   tekitati  palju   kahju (graffiti,   vandalism   ja   tulekahju,   mis   hävitas   majakavalvuri  kodu, vanglajuhataja maja ja ohvitseride klubi).[2] (Lisa 6) Oakes lahkus Alcatrazilt peale oma kasutütre surma 1970. aastal. Ülejäänud asukad viidi saarelt võimude käsul ära 1971. aastal. 1972. aastal sai saarest osa  Golden   Gate   National   Recreation   Area´st.   Aasta   hiljem   avati   saar külalistele. Tänapäeval  külastab  Alcatrazi igal aastal  umbes 1 miljon turisti. [2] (Lisa 4) 24


Kokkuvõte  Sain   teada   palju   huvitavat   informatsiooni.   Samuti   sain   oma   küsimustele vastused.                      Need küsimused olid: Millal saar avastati? Kes olid Alcatrazi direktorid? Kes olid kuulsamad vangid? Kui palju oli saarel vange üldjuhul? Kas saarelt õnnestus põgeneda? Vastused oleksid järjekorras: Alcatrazil oli kokku 4 direktorit. Nende nimed olid James A. Johnston,  Edwin B.Swope, Paul J. Madigan ja Olin G. Blackwell. Kuulsaimad   vangid  olid   Al   "Arminägu"   Capone,  George   ``Machine   Gun`` Kelly, Alvin"Creepy Karpis"Karpowicz ja Robert Stroud. Saarel oli vange üldjuhul 260-275. Võib öelda, et saarelt õnnestus põgeneda, aga kinnitust ei ole, et põgenenud oleksid elus. 25


Kasutatud kirjandus Alcatraz, http://www.history.com/topics/alcatraz, 10.03.2017 [1]. Alcatraz, https://www.bop.gov/about/history/alcatraz.jsp 10.03.2017 [2]. Alcatraz   Island,  https://en.wikipedia.org/wiki/Alcatraz_Island,   (10.03.2017) [6]. Did anyone ever escape from Alcatraz, http://www.history.com/news/ask- history/did-anyone-ever-escape-from-alcatraz, (10.03.2017) [3]. A.G. Poulsen, 2013 Põgenemine Alcatrazist 2014 - Imeline Ajalugu, nr 8/2013 [4]. Alcatrazi   vangla,  http://et.raamaturott.wikia.com/wiki/Alcatrazi_vangla, (10.03.2017) [5]. 26


Lisa 1 Vangla plaan                                                           Pea mulaaž http://bit.ly/2n61I6a                                                                          http://bit.ly/2nhkd8m                     Vangla kraanikauss ja tualett                              Alcatrazi vangla keskmine käik http://bit.ly/2nvjuRm                                                     http://bit.ly/2mAae9     L      27


Lisa 2                       Vangivalvuri märk                       Kongid
 http://bit.ly/2nvk6Xb                                               http://bit.ly/2nvhdFV                     Vangivalvurid                             Vangivalvuri riietus http://bit.ly/2n55xZo                                                                      http://bit.ly/2nvhdFV  Lisa 3 28


Vangi toimik http://bit.ly/1YjRVVJ                                                                           Al Capone                                                                                                   http://bit.ly/2fxGJFN   Lisa 4 Alcatrazil olevate ehitiste asukoht 29


http://bit.ly/2mCYtzU   Saarel olnud silt http://bit.ly/2ma7hRL   Lisa 5 Saare asukoht       30


http://bit.ly/2nvpXvG   Alcatrazi direktorid http://bit.ly/2n61WtS   Lisa 6 31


                      Teleseriaal”Alcatraz”         http://bit.ly/2n61WtS    Saare tuletorn                                               Saar vanasti http://bit.ly/2n61Zpy                                       http://bit.ly/2mAeHcf  32