Eesti vanglasüsteem, kriminaalhooldus, abi kinnipeetavatele (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

doc

----

ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.............................................................................................6 2.2. Viru vangla ülesanded................................................................................................ 6 2.3. Viru vangla töökorraldus............................................................................................ 7 2.4

Riigiõigus

10

docx

Vanglateenistus

kambervanglatele, kus piiratakse vangide omavahelist suhtlust, et hoida ära kuritegelike teadmiste levimist ja suunata vangi õiguskuulekale käitumisele. Võimaluse korral paigutatakse ta karistust kandma oma elukoha lähedale, et ka vangistuse ajal säiliksid tema ühiskonda naasmist soodustavad sotsiaalsed sidemed ja suhtlus perekonnaga. Eesti vanglad Eestis on neli vanglat: Tallinna, Tartu, Harku ja Murru, Viru. Kambersüsteemile üleminekut alustati Tartu vangla rajamisega, 2008. aastal avati Viru vangla. Pärast Tallinna vangla uute hoonete valmimist ning Tallinna ja Harku vangla liitmist aastal 2012 jääks Eestisse neli vanglat: Tallinna, Tartu ja Viru vangla piirkondlike kuni 1000- kohaliste kambervanglatena ning Harku ja Murru vangla neile vangidele, kel ei ole probleeme allumisega karistuse täideviimisele. Kui vangide arv on vähenenud, on võimalik Harku ja Murru vangla kui viimane ühiselamu tüüpi vangla sulgeda.

Õigus alused

57

doc

Uimastid vanglas

Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti

Sotsiaaltöö

33

doc

Kriminaalpoliitika kordamine

Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse

Õigusteadus

10

doc

Naiste kuritegevus

...........................................................................................................3 1. NAISED JA KURITEGEVUS.....................................................................................................4 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE..............................................................6 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU........................................................................................10 1 SISSEJUHATUS Naised on traditsiooniliselt iseloomustatud nagu armastav, hooliv ja arenenud inimene, aga on

Kriminoloogia

74

pdf

VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS

............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.

Avalik õigus

42

rtf

Narko

NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA AASTANI 2012 SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini,

Ühiskonnaõpetus

12

docx

Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal.

............................3 Noorteprogramm EQUIP............................................................................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 2 Sissejuhatus 02.09.2014 viisin läbi intervjuu Viru Vangla vanemkriminaalhooldusametnikuga. Tema andis programmide loetelu ning selgitas programmide sisu, mis tänapäeval on võetud kasutusele vangla ja kriminaalhoolduse süsteemis. Töös puuduvad statistilised andmed ja sõltumatute eksperimentaaluuringute tulemused, kuna kriminaalhoolduseosakonnas neid ei ole ja andmete saamiseks peab pöörduma järelpärimisega Justiitsministeeriumi poole. Lisaks kriminaalhooldusametnikul saadud informatsioonile kasutan oma töös andmeid

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)