Ühiskonna õpetuse konspekt gümnaasium (0)

Ühiskonnaõpetus

Nüüdisühiskonna kujunemine

Nüüdisühiskonda iseloomustavad:
Tööstuslik kaubatootmine,
Rahva osalemine ühiskonna valitsemises,
Vabameelsus inimsuhetes
Nüüdisühiskonda on nimetatud:
Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks
Teenindusühiskonnaks
Postindustriaalseks ühiskonnaks
Heaoluühiskonnaks
Vabaks ühiskonnaks
Tööstusühiskonna põhijooned :
Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine,
Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu
Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare , elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond
Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg - inimene pidi aega rangelt arvestama
Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia
Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi
Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna olulisus on töö
David Ricardo - rikkus jaguneb kolmeks. 1) palk 2) maksud 3) kasum, mida rohkem kasumit tööstusse investeeritakse, sedaa kiiremini see tööstus areneb
Max Weber - majandus ja kultuur on omavahel seotud

Postindustriaalne ühiskond- Tööstusjärgne ühiskond

Tunnused:
Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine
Kirju klassistruktuur
Mitmekseised väärtushinnangud
Vähenes tööstussektori osakaal suurenes teenindussektori osakaal
Tähtis pole enam tööstustootmine ja tootmisvõimsus vaid teaduse ja tehnoloogiasaavutuste kasutamine

Tööstusühiskond

Postindustriaalne

Masinad
Teadmised
Firma
Kõrgkool
Firmaomanikud
Spetsialistid
Varaline rikkus
Teave
Vabaturumajandus
Turumajandus riigipoolse sekkumisega
Keskklass
Kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed

Infoühiskond

Kõrgelt arenenud postindustriaalne ühiskobd, mida iseloomustab teabe lai ja lihtne kättesaadavus

Teadmusühiskond

Ühiskond, kus infot pidevalt ja oskulikult kasutatakse
Muutub töö iseloom- paindlik ja vaba töökorraldus

Modernistlik ühiskond

Märksõnad: progress, optimism , globaalsus
Modernne elukeskkond: ratsionaalsus , pidev arvestamine , traditsioonide kadumine, mood, seiklus - ja riskijanu

Postmodernistlik ühiskond

Pessimistlik
Väärtused muutuvad suhteliseks

Heaoluriik

Heaoluriik sündis tänase
Klassikalised riigi ülesanded:

• riik peab tagama korra
  
• riik koostab seadused
  
• riik peab kaitsma maad välisvaenlaste eest
  

Tööstusühiskonnas vajasid inimesed rohkem riig tuge
Heaoluriigis võtab riik peale endale peale klassikaliste funktsioonide sotsiaalelu ja majandust reguleerivaid ülesandeid
Riik hakkab sekkuma majandusse:

• jagab maksude näol tulu ümber
  
• korraldab haridust
  
• korraldab tervishoidu
  
• korraldab perepoliitikat
  

Heoluriigis on tähtsad nii majanduslik areng kui sotsiaalne õiglus
Heaolurriigi tunnused:

• ressursside ülekandmine
  
• suur osa riigi tuludest läheb sotsiaalseteks vajadusteks
  

Konservatiivne heaoluriik
Orienteeritud palgatöötajale
Heaolu sõltub isiklikust panusest
Hoolekandes on tähtis osa perekonnal
Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik
Solidaarsus
Sotsiaalsed hüved kõigile
Liberaalne heaoluriik
Riigi ülesanne pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive
Inimese isklik vastutus kõrgem

Demokraatia levik

Demokkraatia põhinõuded :

• Konkurents
  
• Kodanikuõigused
  
• Hääleõigus
  

Demokraatia tunnused:

• Võrdsus seaduse ees
  
• Kodanikuvabaduste tunnustamine
  
• Sõltumatu kohtusüsteem
  
• Kodanikuühiskonna olemasolu
  
• Tsiviilkontroll relvajõudude üle
  
• Vähemustega arvestamine
  

Lääneühiskonna arusaam: demokraatia sõltub majandusarengust
Üleminek diktatuurilt demokraatiale
Toimub kahel tee:

• Revolutsioon
  
• Reformid
  

Siirdeühiskond
Ühiskond, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale
Algab esimeste vabade valimistega
Ohud:

Masside radikaliseerumine

Demokraatia näib liiga aeglasena

Majanduspoliitika muutumine tehokraatlikuks

Populistlikud otsused

Võimalikud rahvuskonfliktid

Endise väärtussüsteemi purunemine

Ühiskonna sektorid

Sektor AVALIK SEKTOR :

Riigiasutused

Omavalitsused

Avalik-õiguslikud asutused

Sektor ERASEKTOR
FIE, OÜ, AS

Sektor KODANIKUÜHISKOND- omaalgatus , seltsid, kogudused , MTÜ, erakonnad , seltsing, SA

Ühiskonna kihistumine

Kuidas jagatakse?
Majandusliku rikkuse alusel:

• Kõrgklass- kõige rohkem majanduslikke võimalusi
  
• Keskklass
  
• Alamklass
  

Väärtushinnangute alusel:

• Eliit
  
• Mass
  

Sotsiaalne mobiilsus - ühest klassist teise jõudmine
Sotsiaalne staatus- hinnanguline jaotus, kellena end tunned
Omistatud staatus- ette antud
Omandatud staatus- saavutanud ise
Sotsiaalne roll
Sotsiaalsed lõhed: varanduslikd, piirkondlikud, rahvuslikud, ideoloogilised , põlvkondlik

Kt kordamine

Ühiskonna sektorid

Demokraatia tunnused

Mõisted:
Sotsioloogia
Poliitökonoomia
Postindustriaalne ühiskond
Infoühiskond
Teadmusühiskond
Siirdeühiskond
Sotsiaalne staatus
Sotsiaalne mobiilsus
Kas heaoluühiskond muudab inimesed laisaks?
Kas Eesti on toime tulnud siideühiskonna ohtudega?
Mis võib ohustada Eesti jätkusuutlikust?
Kas inimeste jaotamine gruppidesse /klassidesse on vajalik?
Kas Eestis on mõni sotsiaalne lõhe , mis võib ühiskonna sidusust ohustada?
Kas teie olete valmis osalema ühiskonnaprobleemide lahendamises?

Riigivõim

Tunnused/ õigused

Õigus seadusi välja anda

Õigus koguda makse

Õigus kasutada vägivalda

Üks keskpunkt

Riigiaparaat (bürokraatia)
Allumise põhjus

• Traditsioon
  
• Sunniviisile allumine
  
• Karismaatiline liider
  

Unitaarruuk-

• Ühesugused seadused
  
• Üks keskpunkt
  

Föderaalriik

• Riigi osadel on mõned iseseisva riigi tunnused
  

Konföderatsioon- riikide liit
Demokraatia liigid:
Otsene- kõiki asju otsustatakse rahvahääletusega
Esindus-
Osalus-

Poliitilised ideoloogiad

Korrastatud ideedesüsteem

Hinnang olukorrale

Eesmärk

Kuidas eesmärgini jõuda
Ideoloogiad levivad propaganda abil
Põhiteemad, millest ideoloogia peab rääkima

Riigikorraldus

Majanduspoliitika

Sotsiaalpoliitika
Vasakpoolsed Parempoolsed
Ühiskonnakesksed indiviidikesksed
3. Sotsialism 1. Liberalism
Võrdsus Üksikisikuvabadus
Parlamentaarne demokraatia, reformid Parlamentaarne demokraatia
Riigi suur roll majanduses Vaba turumajandus
Kõrged maksud Madalad maksud
Sotsiaalabi kõigile Võimalikult väike sotsiaalabi
2. Konservatism
Traditsioonid
Rahvus, perekond, usk
Parlamentaarne demokraatia
Kodumaise ettevõtja toetamine
Militarism
Sotsiaalpoliitikas on oluline roll
perekonnal
Sotsiaalliberalism
Vabadus on vahend
Kolmanda sektori suur tähtsus
Kristlik demokraatia
Sotsiaalne turumajandus
Uus parempoolsus - võimalikult vähe riiki

Valimiste põhimõtted

Miks?

Määravad ära võimu koosseisu

Saadakse teada toetus võimulolijatele

Valimised annavad rahvale võimaluse esitada oma nõudmisi valitsejale

Valimised harivad rahvast
Demokraatlikud valimised peavad olema: regulaarsed, vabad, üldised, ühetaolised
Tsensused: vanus, vaimne tervis, kodakondsus, süüdimõistev kohtuotsus, elukoht (välismaal: sugu, varandus, haridus

Valimissüsteemid

Mandaat -õigus kedagi esindada

Majoritaarne süsteem ehk enamusvalimine
Tunnused:

Ühemandaadilised ringkonnad

Isikuvalimised

Võidab see, kes on saanud enim hääli
Lihtenamus +lihtne
+ seotus valijaga
-kõik vaated ei ole esindatud
Absouluutne enamus- üle poole häältest

Proportsionaalne süsteem -keeruline +erinevad vaated on rohkem esindatud - seos valijaga nõrk

Mitmemandaadilised ringkonnad

Nimekirjavalimised

Mandaadid jagatakse võrdeliselt kogutud häälte arvule
Valimiskünnis - kõige minimaalsem %, et osaleda mandaatide jagamisel, Eestis 5%
NIMEKIRI

Suletud
Nimekirja järjestust muuta ei saa

Avatud
Nimekirja järjestus sõltub häälte arvust
Kvoot - häälte arv, mis on tarvis mandaadi saamiseks

Hübriidne süsteem
2 häält 1) isikuvalimised
2) nimekirjavalimised

Valimiste korraldus

Etapid:
I ettevalmistus
Komisjonide moodustamine
Valijate nimekirjakoostamine
Mandaatide jaotus
II valimiskampaania
Kanditaatide registreerimine
Reklaam 24h enne valimispäeva
III valimispäev- hääletus (e-hääletus, eelhääletus)
IV tulemuste selgumine
Hääli loetakse 3x
1. isikumandaat
2. nimekirjamandaat
Avatud nimekiri
3. kompensatsioonimandaat
Suletud nimekiri
Tulemuste väljakuulutamine

Erakonnad

Kindel liikmeskond
Programm
Teostada poliitikaid
Tüübid:
1. kaadripartei
2. massipartei
3. laiahaardepartei- meeldida võimalikult paljudele
Demokraatlik Diktaatorlik
Sisering-> aktivistid -> liikmed-> toetajad
Miks kuulutakse erakonda?
Grupikuuluvus
Traditsioonid
Staatus, elukutse
Ajastu iseloom
Juhuslikkus

Kordamine

Erakonna struktuur

Tabel Eesti erakonnad (nimed, juhid)

Poliitilised ideoloogiad

Programm

Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised

Valimissüsteemid

Valimiste põhimõtted

Demokraatliku valitsemise vormid

Piiramatu võim- diktatuur
Piiratud võim- demokraatia:

Presidentalism- USA
President on valitsuse juht
President valitakse otse rahva poolt
Valitsus on vastutav presidendi ees
President on seotud riigieelarve kaudu

Poolpresidentalism - Prantsusmaa, Venemaa
President valitakse rahva poolt
President nimetab ametisse peaministri

Parlamentarism- Sks, Eesti
Riigipea :

Võimude tasakaalustaja

Riigi esindamine
Parlament on tähtsaim võimuinstrument
Peaminitster on tähtsaim ametiisik
Valitsus vastutab parlamendi ees

Parlament

Seadusandlik võim
1- kojaline ; 2-kojaline
Näide: * Suurbritannia : Ülemkoda- kõrgaadlikud, alamkoda- valitakse
*USA: Senat (igast osariigist 2 senaati), esindejatekoda- valitakse üle riigi vastavalt rahva arvule) eesmärk: regioonide võrdne esindatus
Parlamendi struktuur

Formaalõiguslik- seadustega ettenähtud
JUHATUS- esimees, 2 aseesimeest
KOMISJONID : 11 alalist komisjoni, ajutised komisjonid

Poliitiline
Fraktsioonid
Koalitsioon (pooldab valitsust) oppositsioon (ei poolda)

Parlamendi töö

Seaduste vastuvõtmine
Istungjärgud
Seaduseelnõu (koostab harilikult valitsus)-> määratakse juhtiv komisjon -> I lugemine (paranduste tegemine)-> komisjon -> II lugemine-> III lugemine-> lõpphääletus: koosseisu häälteenamus/ lihthäälteenamus
Obstruktsioon- parlamendi töö takistamine seaduslike vahenditega
Menetlemine- parlamendi töö seadustega

Valitsus

Täidesaatev võim
Valitsuse moodustavad peaminister ja ministrid (kuni 15 in)
Portfelliga ministrid- tal on ministeerium
Porfellita ministrid- ei ole ministeeriumit
Kantsler- ministeeriumi kõrgeim ametnik
Valitsuste tüübid:

Enamusvalitsus / vähemusvalitsus - toetab parlamendi enamus/ toetab parlamendi vähemus

Koalitsioonivalitsus/ üheparteivalitsus
Valitsus lahkub :

Riigikogu valimistega

Peaminister astub tagasi

RK avaldab umbusaldust
Riigikantselei - korraldab valitsuses igapäevast tööd
Riigisekretär

Kohalikud omavalitsused (KOV)

Vald
Linn
Tunnused:

Valitav esinduskogu

Iseseisev eelarve
Volikogu - valitakse 4 aastaks
16 aastane elanik saab valida
18 aastane EV või EL kodanik saab kandideerida
Volikogu võib olla 7-79 liikmeline.
Vallavanem, linnapea - moodustavad valla- või linnavalitsuse
KoV ülesanded:

Kohaliku elu korraldamine

Hariduse-, kultuuri korraldamine

Sotsiaalhoolekanne

Transpordi korraldus

Heakord

Kommunaalteenused
Rahalised allikad:
Üksikisiku tulumaks
Maamaks
Keskkonnatasud
Kohalikud maksud (nt. Parkimistasu, paadimaks jne)
Vara müük/rent
EL toetused
Laenud
Toetus riigieelarvest

Kohtusüsteem

RIIGIKOHUS
RINGKONNAKOHTUD (Eestis 2- Tallinn, Tartu)
MAAKOHTUD (4- Pärnu, Harju, Viru, Tartu) HALDUSKOHTUD
Apellatsioon- alamastmekohtu otsuse edasikaebus ringkonnakoohtusse
Kassatsioon - ringkonnakohtu otsuse edasikaebus riigikohtusse
Rahvakohtunik- ei nõuta juriidilist haridust- annab inimliku otsuse (?)
Õiguskantsler - kontrollib õigusaktide vastavust põhiseadusele- 7 aastat. Eestis Ülle Madise
Riigikontroll - kontrollib riigi ja omavalitsuse majandustegevust
Riigikontrolör- juhib riigikontrolli- 5 aastat. Eestis Alar Karis

Majandusressursid ja majandussüsteemid

Ressursid :

Loodusressursid : maa, loodusvarad

Kapital : reaalkapital, finantskapital

Inimesed

Ettevõtlikkus
Majandussüsteemid:

Naturaalmajandus - esmaste vajaduste rahuldamine

Turumajandus- kasumi teenimine

Plaanimajandus - kõike peab reguleerima, iga asja jaoks peab olema plaan, peamine eesmärk plaani täitmine

Segamajandus
Majandusnäitajad :

• Sisemajanduse kogutoodang
  
• Töötuse määr
  
• Inflatsiooni tase
  
• Intressimäärade suurus
  

Sisemajanduse kogutoodang on mingil perioodil riigis tarbitud kaupade ja teenuste koguväärtus
SKT ja SKP on üks ja see sama
SKT arvutamine
Arvutatekse ainult lõpptarbimist (vahepealseid tehinguid ei arvestata). Tarbimine peab toimuma riigiterritooriumil
Kui SKT kasvab, siis tooteid valmistatakse rohkem
SKT puudused

• Arvesse ei lähe turule mittejõudnud toodang
  
• Tarvitatud kaupu ei arvestata
  
• Osadel kaupadel on negatiivne mõju
  
• SKT väärtust mõjutab hindade kiire kasv
  
• Ei kajasta teenuste kvaliteeti
  

SKT elaniku kohta
Et võrrelda suuri ja väiksemaid riike arvestatakse SKT-d elaniku kohta
Kui räägitakse majanduskasvust, siis tegemist on SKT kasvuga. Reaalne SKT võimaldab võrrelda majanduse reaalsete mahtude muutusi.
THI- tarbijahinna indeks.
Inflatsiooni taseme mõõtmiseks. (raha väärtuse langus)
Deflatsioon (hinnalangus, rahaväärtuse tõus)
Ostukorvi maksumus
Intressimäär - madal- madal inflatsioonitase /kõrge- kõrge inflatsioon
Inflatsioonimäär 2% madal 5-10% kõrge
Devalmeerimine- raha väärtuse muutus

Riigi sekkumine majandusse

Rahapoliitika- keskpank

Maksupoliitika ja riigieelarve
Otsesed maksud:
Tulumaks - üksikisiku/ ettevõtte
20%
170€ TM vaba miinimum
Kaudsed maksud:
Juurdehindlus mingi kauba hinnale
Käibemaks 20%
Aktsiis - juurdehindlus kaubale, mille tarbimist tahetakse piirata (Eesti: alkohol , tubakas , kütus , elekter , pakend)
Maksusüsteemid

Proportsionaalne- ühtne maksumäär

Progressiivne- maksumäär kasvab sissetuleku kasvades
Sotsiaalmaks 33% palgafondist
Tööandja
Kidlustusmaksed:

Pensionikindlustus 2%

TKM 1,6% üksikisik palgast/ 0,6% ettevõtja

Töö ja palk

MIKS?

Majanduslik sund

Eneseteostus

Missioonitunne
Palk:

Ajapalk- tunnitasu

Tükipalk- tehtud töö koguse eest
Miinimumpalk (täistööaeg)
Tööealine 15-74
Tööjõud- aktiivne tööjõuline elanikkond
Töötaja ( palgatöötaja , ettevõtja, vabakutseline)
Töötu (otsib tööd)
Täistööhõive
Tööpuuduse põhjused:

Muutused tootmise struktuuris

Majanduskriis
Vahendamise võimalused:

Uued töökohad

Ümberõpe

Sotsiaalpoliitika

Heaoluriigi tähtsaim valdkond
EL riikide keskmised sotsiaalkulud 29,1% SKPst
Eestirs 16,1% SKPst
44% Eesti sotsiaalkulutustest läks pensionitele (EL keskmine 45%)
39% sotsiaalkindlustustest läks tervishoidu (EL keskmiselt 37%)
Sotsiaalpoliitika jaguneb:

• Sotsiaalkindlustus
  
• Sotsiaalhoolekanne
  

Sotsiaalkindlustus on kasutusel paljude tarbijatega valdkondades, kus maksurahast ei piisa
Hüvitise saaja kaastakse rahaliste ressursside kogumisse.
Hüvitist makstakse inimesele, kes on teinud sissemakseid.
Inimese sissemaksed ja tehtavad väljamaksed on omavahel seotud.
Tervisekindlustuses kehtib solidaarsus põhimõte:
Raviteenuseid pakutakse kõigile võrdselt
Pensionisüsteem

Jooksva finantseerimise süsteem- omane noore elanikkonnaga riikidele

Kogumispensionite süsteem

Riiklik pension

Kohustuslik kogumispension

Vabatahtlik kogumispension
Riiklik pension
Makstakse riigile laekuvast sotsiaalmaksust:

Vanaduspension

Rahvapension

Toitjakaotuspension

Töövõimetuspension

Ennetähtaegsed pensionid
Vanaduspension jaguneb:
Põhiosak
Staažiosak (kuni 1998)
Kindlustusosak
Pensioniiga
Praegu 63 eluaastat
1961 ja hiljem sündinutel 65 eluaastat
Sotsiaaltoetused
Sotsiaaltoetuste saamiseks pole vaja eelnevat rahalist panust
Eeldus:
Kuulumine riskigruppi
Kehv majandusseis