................................................................................ 4 Eesti riigi kehtestatud maksud................................................................................................ 4 Kohalikud maksud.................................................................................................................. 4 Riigi maksud............................................................................................................................... 5 Erinevad maksusüsteemid...........................................................................................................6 Proportsionaalne maksusüsteem............................................................................................. 6 Progressiivne maksusüsteem...................................................................................................6 Regressiivne maksusüsteem....................................................................................................7
Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. Maksusüsteemid Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 2500 eurot aastas.
Tava- ehk naturaalmajandus: Igaüks toodab endale ning tarbib enda toodangut. Käsu- ehk plaanimajandus: Riik ütleb mida, ning kui palju toota. Turumajandus: Turg otsustab, mida toota ning mida tarbida. Turg määrab ka hinna. Segamajangus: Kõik majandused segunenult. Tulumaks 21%, töötuskindlustus 2%, Pensionifond 2%. Sotsiaalmaks 33%, Käibemaks 22%. Miinimumpalk 320 eurot, Tulumaksuvaba miinimum 144 eurot. Aktsiisid Kütus, tubakas, alkohol, pakendid. Peamised maksusüsteemid: · Progressiivne: Keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega · Proportsionaalne: Kõigil sama protsent. PROPORTSIONAALNE ON KA EESTIS! Maksukoormus on 33% SKP-st. (madal) Otsene maks Maksab tööline. Kaudne maks maksab kaupmees, tööandja. Eelarve koosneb TULUDEST ja KULUDEST. Eelarve koostab VALITSUS, kinnitab RIIGIKOGU. Leibkond inimesed, kes elavad koos.
........... 6 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest.............................................................6 2.3 Aktsiiside muudatustest.............................................................................. 6 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud
· Hasartmängumaks · Sotsiaalmaks maks, mida ettevõte maksab töötaja pealt · Muud maksud ja trahvid · Finantstulud Tulud varadelt Valitsuse kulud · Toetused · Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse · Intressid riigivõlgadel · Toetused kohalikele omavalitsustele · Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid Proportsionaalne maks: Üksikisiku tulumaks on 21%. Tulude kasvades kasvab sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus. Nt käibemaks Raha 1. Kaupraha - bartertehing 2. Metallraha 3. Paberraha 4. Pangakaart Raha on maksevahend. Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus
arvestamine ning jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine Mis on riigieelarve? Miks on vajalik eelarve tasakaal? ( vt õ lk 15) Riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks. Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Raske hoida tasakaalus. Võlakoormus. Maksusüsteemid ja maksu liigid. (lk 16-17 + konspekt) Maksusüsteemid: PROPORTSIONAALNE PROGRESSIIVNE REGRESSIIVNE Maksustatav osa tulust kõigile Maksumäär suureneb astmeliselt Maksumäär alaneb tulude ühetaolise %-ga. vastavalt tulude suurenemisele. suurenedes. Maksu liigid: KAUDNE MAKS OTSENE MAKS Kujutavad endas teenuste ja kaupade hinnalisa Makstakse riigile vahetult oma tuludelt (tulumaks
....5 Maksude haldamine................................................................................................................5 Kokkuvõte..............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid või õiguskaitse,
Maksude haldamine ............................................................................................................... 5 Kokkuvõte .............................................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid või õiguskaitse,
Eelarve detitsiit kulud ületavad tulud Eelarvejääk tulud ületavad kulud. Lisaeelarve jooksva rahandusaasta täiendus võib olla positiivne või negatiivne. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Tulumaks pannakse juurde inimese või ettevõtte tuludele. Käibemaks makstakse juurde ostumüügi tehingutelt. Maksusüsteemid ja nende analüüs Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Proportsionaalne maksusüsteem selle puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25000 eurot aastas. Proportsionaalne maksumäär on 22%. Eestis on lihtastmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis on kuus 144 eurot ja aastas 1728 eurot. Progresiivne maksusüsteem ehk astmeline maksusüsteem selle põhimõte on
midagi teha, mis pärisb ühiskonna ettevaatilk areng, järkjärguliste arengut. reformidega. 4. Eelistatav riigivalitsemissüteem 5. Majanduslikud Vabaturumajandus, konkurents, avatud Riigi sekkumise vastu ja mõõdukate Segamajandus. Valitsus reguleerib taotlused turud ja minimaalne riigi sekkumine maksude poolt. Kaitsevad eeskätt majandust (maksusüsteemid). Suurema rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turutõrkeid 6
Koostab riigieelarve Tutvustab rahandusminister Kinnitab eelarve - läheb valitsusele Iga ministeerium teeb komisjonid vaatavad üle täitmiseks Kokkuvõtte oma tuludes ja ka fraktsioonid, Kuludest eriti opositsioon Peab arvestama läheb parlamenti Võtab vastu Maksusüsteemid: 1.proportsionaalne 2.progressiivne ja 3.regressiivne. 1.Maksustav osa tulust on märatud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. 2.Maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 3.Maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksuliigid: Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks. Riiklik ehk otsene maks- tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks,
Venemaa kehtestas Eesti kaupadele topelt tollid. Raskeimas olukorras oli põllumajandus. Paljud jäid töötuks. Maksud Maksude kehtestamisel lähtutakse: maksustatava hüve tarbimisest, maksumaksja maksevõimest. Osades riikides on maksustatud luksuskaubad, kinnisvara. Maksustamata on haridus, heategevus. Maksude ülesanded on: anda raha riigile tema ülesannete täitmiseks, suurendab võrdsust ühisk. Maksusüsteemid: proportsiaalne maksumäär (tulum.) - % jääb samaks olenemata maksustatavast summast progressiivne maksm. (tulum). - % suureneb, kui suureneb maksustatav summa - astmeline Maksud jagunevad: otsene - maksud, mida inimene maksab otse tuludelt (tulu-, sotsiaalmaks) kaudne - maksud, mis kujutavad endast kaupade/teenuste hinnalisa (käibem., aktsiis) Riiklikud maksud tulumaks (21%) maks, mida maksame tuludelt (palk, stipendium, lotovõit), ei võeta abiraha/pension.
kulutatakse. Tegeleb ka eelarve tasakaalu küsimustega. Eesti riigieelarve 2009 TULUD KULUD 97,8 96,7 miljardit miljardit TÄPSEMALT VAATA www.fin.ee Maksupoliitika Maksukoormus kõikide maksude kogusumma (% SKP-st) Maksumäär tuluosa või hinnaosa, mis tuleb inimesel maksuna ära maksta (% tulust või hinnast) Maksusüsteem kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted riigis Maksusüsteemid Proportsionaalne Astmeline Suurematelt tuludelt Kõiktulud on tuleb maksta suurem maksustatud protsent makse, ühesuguse väiksematelt tuludelt maksumääraga väiksem protsent Nt Soomes, Rootsis Nt Eestis Proportsionaalne maksusüsteem Kuupalk 20 000 Kuupalk 10 000 krooni krooni 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000
........................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12 SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme kolmeks – proportsionaalne, progressiivne või regressiivne. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on
Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis moodustas maksutulu 2012. aasta seisuga 32,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP). ...
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aast...
Devalveerimine -koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Fiskaalpoliitika-valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Eesti maksukoormus enamiku Euroopa Liidu riikidega võrreldes madal. ( u. 30-33 % ) Maksude mõju on erinev- käibemaks mõjutab rohkem vaesemaid , Rikkamaid pigem kapitalimaksud . Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulikke tooteid .Maksusüsteemid: 1. Progressiivne 2.Proportsionaalne 3. Regressiivne ( Eestis prop. maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast).Ülekuumenenud majandus: Põhjuseks on liiane nõudlus , mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu.Sellisel juhul inimesed ei suuna oma raha mite tarbimisse , vaid hoiustavad seda, avaldades nii piiravat mõju nõudlusele.Hõivatud e . töötajad palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised , kes saavad oma töö eest tasu
Tänapäeval kasutab riik peamiselt poliitika instrumente. Era- ja ühishüvis. Toode mis on kellegi oma, kes on selle omale soetanud või ostnud, nim erahüviseks, nagu jäätis, ratas, mutrivõti. Ühishuvis on kõikide oma, seda kasutavad paljud inimesed, nagu valgusfoorid, tänavavalgustid, tänaval olevad prügikastid. Riigieelarve ja sellega seotud mõisted. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavata kulude kohta. Eelarve on kui hinnang. Maksusüsteemid ja nende analüüs. Proportsionaalne maks- kõikidelt kodanikelt võetakse võrdne arv protsent raha palgast maha. Astmeline ehk progresseeruv maksusüsteem- kus rikkamatelt inimestelt võetakse rohkem maksu ja vaesematelt vähem. Maksud. Tulumaks-on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Käibemaks- seda makstakse ostu-müügi tehingutelt. Maamaks- seda tasub iga kinnistu omanik. Riigilõiv- maks mida tuleb maksta kodanikutehingute eest, nagu passi id-kaardi
Madal inflatsioon Riigieelarve ja selle koostamine. Riigivõlg. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks. Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on jätkusuutlik eelarvepoliitika ning riigi areng. Riigivõlg: eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa. Maksusüsteemid ja nende olemus (proportsionaalne, progressiivne, regressiivne) Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne: Maksumäär alaneb tulude suurenendes. Maksud. Eestis kehtivad maksud koos olulisemate maksumääradega. Tulumaks 20% Käibemaks 20% Sotsiaalmaks 33% Maamaks (osaliselt vabastatud) 0,15ha-2,0ha Hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, aktsiisid
makstakse otse oma sissetulekult (tulumaks, sotsiaalmaks). Kaudsed makstakse tarbimiselt (kauba hinnalisa, aktsiis, käibemaks). Riiklikud on seadusega riigi poolt määratud. Kohalikud on kehtestatud KOV volikogu poolt. Tulumaks 20% r, o. , käibemaks 20% r, k. , sots 33% r, o. Tulumaksuvaba miinimum 170euri, r. Maamaks r. Töötuskindlustus töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Aktsiisid: alko, tubakas, kütus, pakend, elekter. Miinimum palk 430euri, 2,54euri. 10. Maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv, regressiivne. – Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. Regressiivne: maksumäär alaneb tulude suurenedes. 11. Selgita mõisteid: devalveerimine, deflatsioon, inflatsioon. – Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb.
Aktsiisimaks Aktsiisimakse võetakse teatud toode tarbimise korral, näiteks mootorikütus, tubakas, alkohol, mootorsõidukid, pakendid. Milleks kogutakse - et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? - et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis - et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid - proportsionaalne - progressiivne - regressiivne Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks Progressiivne maks Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt Regressiivne maks Tulude kasvades, kahaneb maksukoormus. Eestis on
...........................................................................................23 Kokkuvõtteks .......................................................................................................................25 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................26 Summary ............................................................................................................................ 28 Maksusüsteemid Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni,
Maksude kaudu jagab riik tulu ümber. Uudised Ukrainas valiti president. Esimeses voorus kaks parimate tulemustega pööseisd teise vooru. Täna tehakse Euroopa Liidus (9veebr) kinnitatakse ametisse Euroopa Liidu valitsus. Eestis kuulub sinna Siim Kallas. Volinikud on Euroopa Liidu valitsusliikmed. Siim Kallas kuulub Euroopa komisjoni. Komisjon koosneb volinikest. Iga liikmesriigi valitsus nimetab oma maa voliniku. Volinikud peavad enne läbima küsitluse. Maksupoliitika ja peamised maksusüsteemid Riigi peamised maksupoliitilised eesmärgid: 1) Kindlustada inimestele küllaldane ülalpidamisallikas. Miinimumpalk et alla selle ei tohi inimestele anda. Meil on miinimumpalk 4350.- 2) Maksudest saadavate tulude baasil ühishüvede pakkumine · Progressiivne maksusüsteem kui keskmine maksumäär tõuseb koos sissetuleku suurenemisega (enamus Euroopa riike) · Proportsionaalne maksusüsteem olenemata tulude suurusest jääb maksumäär
Maksed o Kogumispensioni makse 2% töötaja brutopalgast 4% lisab riik o Töötuskindlustusmakse 1,6% kindlustatu ehk töötaja 0,8% tööandja o Tööandja peab kuus maksma riigile 33,8% (sotsiaalmaks+töötus) o Töötaja brutopalgast 2% pension 1,6% töötus o Palgafond kogu summa, mida tööandja töötaja poolt maksma peab (palk+maksud) 1.6. Maksusüsteemid Progressiivne ehk astmeline maksustatava tulu suurenedes suureneb ka maksuprotsent Regressiivne mida madalam maksustatav tulu, seda suurem maksuprotsent; ei kasutata kuskil maailmas Proportsionaalne kõigile võrdne maksuprotsent 1.7. Raha ja pangandus Mis teeb rahast raha? o Eeltingimus: naturaalmajanduse ebaefektiivsus o Lai aktsepteeritus o Väärtuste mõõdupuu o Ostujõu püsivus o Raha vahendab omandisuhete edasiandmist
1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine . 2. Kapital (masinad, seadmed, tehased, raha) 1.1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3. Inimressurss (rahvaarv, haridustase, kogemused) 1.1 Haritud ja teotahteline tööline 1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib Riigi sekkumine majandusse: 1)kehtestab seadused 2)maksupoliitika 3)hinnapoliitika Maksusüsteemid: 1)progressiivne- astmeline tulumaks- suurema tuluga inimene peab maksma rohkem. 2)porportsionaalne- võrdsed maksud 3)regressiivne- madala sissetulekuga inimeselt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga in. Maksude kehtestamise eesmärk: 1)et riigil oleks raha- eelarve 2)sotsiaalpoliitika Maksud:Otsesed maksud: 1)Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (protsent, mida inimene maksab oma sissetulekutest) 2)Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse
, , . , .-- , , . 5.Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? . ( ) , , . , , ( ) ( , , ) - , . , .. , . , . 6.Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? : , . : , .. , ; . - - 7.Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? , , .. , ( , , ). 8.Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? , , , , .. , , , , , , . 9.Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas soodsamad võimalused arenguks - kas massi-või vähemuskultuuril? .. , .. . , ( .
· Vertikaalliitumine samas majandusharus kuid erinevas tootmisetapis firmad liituvad. Nt: ühed teevad, teised müüvad, kolmandad pakendavad - firmad liituvad ühisel eesmärgil säästa. 12. Ettevõtte bilansi koostamine, kasumiaruanne. Bilanss (tulud, kulud) · Passiva ettevõtte varade katteallikad: koosneb kohustustest ja oma kapitalist. · Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus · armastus, kuuluvusvajadus · tunnustus · eneseteostus 16. tööealine elanikkond, tööjõud, tööpuudus, töösuhteid reguleerivad seadused.
- Erinevate majandamissüsteemide võrdlus plussid ja miinused - Maksu- ja hinnapoliitika erinevad võimalused - Riigi majandusse sekkumise motiivid - Ühishüvised 3) Riigieelarve (õpik lk 129-134, TV ül 107-109) - mõisted: riigieelarve, rahandusaasta, eelarvepoliitika, maksupoliitika, kulupoliitika, eelarvedefitsiit, lisaeelarve, maksukoormus, maksumäär, maksusüsteem. - Erinevad maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv - Maksupoliitika erinevad aspektid - Eelarve koostamise põhimõtted 4) Maksud, nende otstarve (õpik lk 135-139, TV ül 110-114, 117) - mõisted: otsene maks, kaudne maks, tulumaks, käibemaks, riigilõiv, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, tuludeklaratsioon, tulumaksuvaba miinimum. - riiklikud maksud - kohalikud maksud - erinevate maksude kehtestamise eesmärgid - Maksuameti ülesanded
Käibemaks Aktsiisimaksud Muud maksud ja trahvid Finantstulud Tulud varadelt Milleks kogutakse et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid proportsionaalne progressiivne regressiivne Proportsionaalne Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab maks sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks. Progressiivne maks Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt Regressiivne maks Tulude kasvades, kahaneb maksukoormus. Eestis on 18% käibemaks
võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. - Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisingperioodi lõpuks. - Järelmaks võimaldab samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta 5. Inimene kui töötaja POOLELI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!1234 6. Valitsuse osa majanduses Maksusüsteemid: - Proportsionaalne maksusüsteem Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2010. aastal on 2250 krooni kuus ehk 27 000 krooni aastas. - Progressiivne maksusüsteem Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu.
kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed. Proportsionaalne maksusüsteem-kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust. Progressiivne maksusüsteem-väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalset vähem kui suurema sissetulekuga isikud.
Devalmeerimine- raha väärtuse muutus Riigi sekkumine majandusse 1. Rahapoliitika- keskpank 2. Maksupoliitika ja riigieelarve Otsesed maksud: Tulumaks- üksikisiku/ ettevõtte 20% 170€ TM vaba miinimum Kaudsed maksud: Juurdehindlus mingi kauba hinnale Käibemaks 20% Aktsiis- juurdehindlus kaubale, mille tarbimist tahetakse piirata (Eesti: alkohol, tubakas, kütus, elekter, pakend) Maksusüsteemid 1. Proportsionaalne- ühtne maksumäär 2. Progressiivne- maksumäär kasvab sissetuleku kasvades Sotsiaalmaks 33% palgafondist Tööandja Kidlustusmaksed: 1. Pensionikindlustus 2% 2. TKM 1,6% üksikisik palgast/ 0,6% ettevõtja Töö ja palk MIKS? 1. Majanduslik sund 2. Eneseteostus 3. Missioonitunne Palk: 1. Ajapalk- tunnitasu 2. Tükipalk- tehtud töö koguse eest Miinimumpalk (täistööaeg)
· Täiendavate tarbijate lisandumine ei pruugi tekitada vajadust täiendava hüviseühiku tootmiseks. · Avaliku hüvise tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada või on see liiga kulukas. · Avaliku hüvise olemasolul on seda võimalik kasutada ka neil, kes seda pole rahastanud (ei ole võimalik tarbimist välistada). Näited: · seadusandlus · riigikaitse · välisteenistus · puhas õhk · majakas Maksusüsteemid - maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme: · proportsionaalseteks · progressiivseteks · regressiivseteks Eesti maksusüsteem - koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse
Tarbijahinnaindeks- iseloomustab tarekaupade ja teenuste hinnamuutust Impordi-ekspordi tasakaal- import ja eksport on enam-vähem võrdsed Eesti riigi välisvõlg: 2,5 tuhat miljonit Fiskaalpoliitika- valitsuse eelarve poliitika Maksud Maksukoormus- näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele Kaudne maks toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks (aktsiisimaks) Otsene maks sissetulekutelt makstav maks (tulumaks, sotsiaalmaks) Maksusüsteemid proportsionaalne maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaolistelt kehtiva protsendiga progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele regressiivne maksumäär alaneb tulude suurene Tööturg ja hõive tööturg töötajad ja tööpakkujad tööjõud tööealine elanikkond, töötajad (palgatöötajad, mittepalgalised töötajad) + tööotsijad (töötud, kes soovivad leida täis-, või osaajaga tööd)
8. Riiklikud ja kohalikud maksud Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. KOHALIKUD Müügimaks (kuni 2012) Paadimaks (kuni 2012) Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõidukimaks Loomapidamismaks Lõbustusmaks Parkimistasu 9. Maksusüsteemid • PROPORTSIONAALNE Samasugune protsent tuludest olenemata tulu suurusest • PROGRESSIIVNE Astmeline sõltuvalt tulu suurusest • REGRESSIIVNE Madalalt sissetulekult suurem protsent kui kõrge sissetulekuga (näit. käibemaks) 10. Töötamise registreerimise põhimõtted - Maksukohustuslaste registri alamregister ( MKS § 251 kehtib alates 01.07.2014) - Töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik
) Tööhõive.Palju saab töötada ja palju on töötuid. Tööpuudus. Tööturu situatsioon,kui tööjõu pakkumine on nõudmisest suurem ning osa inimesi jääb seetõttu töötuks. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas majanduspoliitika. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine ,jaotamine ja tarbmimine.Riigil peab neis küsmimustes olema oma seisukoht ning ta peab asjaomaseid tegevusi plaanima. Peamised maksusüsteemid. Kolme liiki: 1) proportsionaalne -kõik ,kes teenivad maksavad makse,võrdeline süsteem. 2)progressiivne-suurema sissetulekuga maksavad rohkem,astmeline tulumaks. 3)repressiivne-sissetuleku suurenedes maksud vähenevad. *Eesti on proportsionaalne.Reformierakond toetavad 1.proportsionaalselt. Otsesed ja kaudsed maksud, *Otsesed-nt. Tulumaks (21%),maamaks,üksikisiki tulumaksust 80% läheb riigieelarvesse ja 20% kohalikule omavalitsusele. *Kaudsed maksud : käibemaks 18%,aktsiisimaks
Kuludepool kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest Tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetakse aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. Eelarve- ja maksupoliitika ehk fiskaalpoliitika ei kuulu mitte panga, vaid valitsuse pädevusse. Peamised maksusüsteemid: Progressiivne keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega Proportsionaalne kehtib ühtne maksumäär. Nii on ka Eestis! Maksud laekuvad: · riigile · kohalikule omavalitsusele · otse vastavatele sihtkapitalidele Riiklikud maksud on: tulumaks 21 %; sotsiaalmaks 33%; maamaks; hasartmängumaks; käibemaks 20 %; tollimaks; aktsiisid; raskeveokimaks. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning
) Tööhõive. Palju saab töötada ja palju on töötuid. Tööpuudus. Tööturu situatsioon, kui tööjõu pakkumine on nõudmistest suurem ning osa inimesi jääb seetõttu töötuks. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas – majanduspoliitika. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, jaotamine ja tarbimine. Riigil peab neis küsimustes olema oma seisukoht ning ta peab asjaomaseid tegevusi plaanima. Peamised maksusüsteemid. Kolm liiki ● proportsionaalne - kõik, kes teenivad maksavad makse, võrdeline süsteem. ● progressiivne - suurema sissetulekuga maksavad rohkem, astmeline tulumaks. ● repressiivne - sissetuleku suurenedes maksud vähenevad. Eesti on pool proportsionaalse ning pool progressiivse maksusüsteemiga. Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed - näiteks tulumaks (21%), maamaks, üksikisiku tulumaksust 80% läheb riigieelarvesse ja 20% kohalikule omavalitsusele.
Miks te nii arvate? Utilitaarset, sest keskendub kasumi saamisele. Utilitarism hindab teo õigsust, kui tagajärg on positiivne. Kasum kogu ühiskonnalt on positiivne tegu. 6.Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? (põhi- ja alaprintsiip) Teleoloogiline, sest eesmärgiks on laenatud raha suurendamine. Utilitarism, sest mida rohkem raha sa saad juurde, Seda õnnelikum sa oled. 7,Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad, sest arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (Rootsi, Inglismaa), mis kasvab, kui su tulu kasvab. Tulu on aga isiku omand ning võiks olla puutumatu vüi väheselt puudutatud. 8.Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ükski müüja ei tohi olla nii suur ja võimas, et turuhinda mõjutada. Juhul
3)Uuendustega kohamine- eesmärk on suurendada tööturuosaliste kohanemist kiiresti muutuvate tehnoloogiate ja uue turusituatsiooniga 4)Võrdsed võimalused- eesmärk on vähendada tööturul soolist diskrimineerimist ja tõrjutud gruppidele(invaliidid, pensionärid) võimaluste loomist. Alampalk e. Miinimumpalk, mida tööandja võib töötajale maksta. Maksusüsteem Tagamaks piisava hulga rahaliste vahandite laekumie riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Ülesehitatud erinevate põhimõtete kohaselt, vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summas. E. Kõik riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- Maksumäär ei sõltu sissetuleku suurusest. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastat 10000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest, kui see, kes teenib 2500 eurot aastas.
esitab tulemused kvantitatiivselt,orienteerub omandiõiguse alusel laenajale. petmisel, pole seda võimalik laiendada kõigile. Turg, kus kõik Kõiki neid õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on eesmärgile,võimaldab arvestada kõiki huvilisi sh Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid manipuleeriksid, muutuks absurdseks. vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Tootja garanteerib keskkonda,hüvevalu on küllaltki selgelt piiritletavad üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Millise deontoloogilise printsiibi rikkumisel põhineb tarbijale teatud positiivsed õigused tavaliselt ostu mõisted,toetab tootmise efektiivsuse tõusu Miks te nii arvate
Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) · põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas · alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ei tohi ükski müüja ega ostaja olla nii võimas, et saaks mõjutada turuhinda, kuna ainult nii saab
Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ei tohi ükski müüja ega ostaja olla nii võimas, et saaks mõjutada turuhinda, kuna ainult nii saab
Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas; alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve. 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ei tohi ükski müüja ega ostaja olla nii võimas, et saaks mõjutada turuhinda, kuna ainult nii saab
suurenda, siis ma raiskan seda. Calvin esitas laenuprotsendi nõudmise eetilise põhjunduse: kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei suurenda, siis ma raiskan seda. ·põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas ja vara kasvatamise meetodid pole olulised · alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve. 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Jah, sest 21% tulumaks - rikkad ikka maksavad rohkem, kui vaesed. Arenud majandusega riikidel on arenenud ning kindlalt välja töötatud maksusüsteem, mis lubab üldse riigil areneda. Arengumaades maksusüsteem on suhteliselt nõrk aga samas makse siiski kogutakse, väga ebakorrapäraselt ning omandipuutumatus ka seal minu arvates ei kethi. Enamus ei saa läbi täiesti liberaalse maksusüsteemiga 8
suurenda, siis ma raiskan seda. Tegemist on deontoloogilise printsiibiga. Omandiseos tekib, see on õpikus kirjas, aga pole öeldud, et tegemist oleks deontoloogilise printsiibiga. Sa saad mingi vara ja siis pead seda vara kuidagi suurendama, aga samas ei tohiks kellegi teise huve kahjustada. Samas võib seda ka utilitaarselt toetada, kuna eesmärgiks on ressursside parem kasutamine ning kui seda kehvalt teha (intressi ei tooda), siis saab ühiskond kahju. 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Astmeline tulumaks, kus rikkad maksavad % vaesematest rohkem, on diskrimineeriv. Võrdne oleks, kui kõik maksaksid oma töö tulemuslikkuselt võrdelise osa maksudeks. Samas ka see võib diskrimineerimine olla olukorras, kus riiklikke hüvesid siiski tarbitakse sarnases mahus, aga rikkad maksavad tegelikult siiski ju absoluutsummas rohkem maksu
Aktsiisimaks Aktsiisimakse võetakse teatud toode tarbimise korral, näiteks mootorikütus, tubakas, alkohol, mootorsõidukid, pakendid. Milleks kogutakse - et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? - et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis - et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid - proportsionaalne - progressiivne - regressiivne Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks Progressiivne maks Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt Regressiivne maks Tulude kasvades, kahaneb maksukoormus. Eestis on
Euroopas hakkas maadeavastustega esmalt tegelema Portugal, kaasates nt juute, sellele eelnesid ka tehnilised-geograafilised täiustused, arendati astronoomiat, konstrueeriti gloobus, erinevaid kaarte jne – teadus, tehnoloogia. Eelkõige areneski Euroopas tehnoloogiliselt esmakõike laevaehitus ja navigatsioon, mis sai maailmakaubanduse arengu eelduseks. Üsna arenenud olid Euroopas ka pangandus ja laenusüsteem, finants-ja maksusüsteemid olid efektiivsemad, riigi-ja erakapitalid olid paremini seotud. Humanistlik teadus, ülikoolide rajamine ja trükikunsti leiutamine. 8. Maailmaterviku avastamine. Maailmaterviku stiihiline avastamine toimus juba üsna varakult ja oli tavaliselt materiaalse kasu suhtes motiveeritud: roomlased tundsid Siiditeed Hiinasse, merevaiguteed Baltikumi ja vürtsiteed Indiasse, samas puudusid nt kontaktid maiade kõrgtsivilisatsiooniga L-Ameerikas. Ka
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik ...
maksta tekivad ümbrikapalgad ja sellega kaasnevad ka sotsiaalsed probleemid (pensionite vähenemine kuna ümbrikupalgaltöötavatelt isikutelt isikutelt ei laeku riigikassasse raha). 2) Administratiivne lihtsus (lihtsuse printsiip): maksude arvestus, deklareerimin, tasumine ja kontrollimine peaks olema võimalikult arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Maksuda administreerimine ei tohi olla kallis. Mida keerulisemad süsteemid/maksusüsteemid, seda kallim on administreerida (töötajate koolitus jne), seega peaks olema lihtne, et oleks odavam. NÄITED: · Positiivne on E-maksusüteem deklaratsioonide esitamine, majandusaasta aruannete esitamine, digiallkirjad, ID kaart jne elektroonselt. Aitab hoida ressursse kokku (paberi jne kulu). - Positiivne on ka see, et ühendati Tolli- ja Maksuametid üks maksuhaldur tähendab
annaabi.ee 
