Kandideerida saab erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina Millised on hääletamise võimalused? Miks on hea või halb hääletamine interneti teel? Interneti teel või valimisjaskonda minnes . Interneti teel hääletamine on hea , sest saab kiiresti tehtud ja saab muuta oma otsust. Halb sest keegi teine võib muuta sinu häält . Milised valimised toimuvad sel aastal? kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 11. Selgita mõisted: suletud nimekiri, avatud nimekiri, valimiskünnis. Miks valimiskünnis on vajalik? · suletud nimekiri- kandidaatide järjekorra partei nimekirjas määrab partei ning seda ei muudeta. Seega osutuvad valituteks need, kes asuvad nimekirjas eespool. · avatud nimekiri- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta · valimiskünnis - on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille
● Kodanike nõudmiste vahendamine ● Rahva usalduse indikaator ● Kodanike harimine Mõjutavad, Peretraditsioonid,masssimeedia,klassikuuluvus, isiklikkogemus, ● Majoritaarne valimissüsteem- Ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, selge ja lihtne , eelised suurparteidel Nt: USA, Suurbritannia ● Proportsionaalne valimissüsteem- Mitmemandaadilised ringkonnad, mandaadid jagunevad võrdeliselt häältega, Valimiskünnis, Võrdne, keeruline ja erakondade suur mõju. Nt Läti, Rootsi, Eesti Ülevaade Eestis (sh. maakonnad ja halduskeskused). ● Proportsionaalne valimissüsteem ● Mitmemandaadilised ringkonnad Riigikogu-12 ringkonda Europarlament- 1 ringkond KOV ● 5% valimiskünnis ● Mandaatide jaotus vastavalt valijate arvule. Eesti riigi sümboolika, rahvussümbolid. Lipp,vapp,hümn
süsteem. See süsteem toimib siis võrdelise valimissüsteemi alusel. Selline süsteem tagaks kõikide parteidele võrdsemaid võimalusi pääseda parlamenti, kuna Riigikogu mandaadid jagatakse valmisnimekirjade vahel võrdeliselt nende vahel saadud häältearvuga. Seega ei kehti põhimõtet, et ,,võitja võtab kõik" ehk nagu on enamusvalimistel. Lisaks sellele võrdelise valimissüsteemiga läheb vähem hääli kaotsi, kuigi valimiskünnis võtab siiski mõned. See tähendab, et need parteid, kes ei ületa, valimiskünnist ei pääse riigikokku. Seega valijad, kes neile oma hääle andsid, lähevad kaotsi. Valimiskünnis on valimissüsteemi puhul siiski oluline ja oluline on ka selle suurus. Nimelt se hoiab eemale parteisid, kes võivad olla ekstreemsemate vaadetega või teisalt, kui on vähem parteisid, kes parlamenti pääsevad, siis teeb see valitsuse moodustamise lihtsamaks ja tagab suurema stabiilsuse samuti
Yana Toom-KE Indrek Tarand-üksikkandidaat Riigikogu häältelugemisvoorudes jagatakse 3 liiki mandaate. I voor isikumandaadid II voor ringkonnamandaadid III voor kompen- satsioonimandaadid Kui- Tuleb saada lihtkvoot Tuleb ületada valimiskünnis 5% Suletud nimekirjad das arvutatakse läbi d saab VRK-s kehtivate hääletussedelite Valimiskünnis on minimaalne häälte arv. ´Hondti jadaga kogusumma jagada VRKle antud mandaatide arvuga Avatud nimekirjad reastatakse ümber
valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel) Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks Saadikukohad jaotatakse parteide vahel kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud (põhimõte "võitja võtab või saab kõik") häältega sealjuures kehtib valimiskünnis rakendatakse avatud ja suletud nimekirju Korrata (13. november) 1. Poliitilised ideed, seehulgas parem- ja vasakpoolsus: 1.5. lk 22-23 + konspekt 2. Erakonnad: 2.4. lk 46-49 + konspekt 3. Valimised sealhulgas funktsioon, põhiprintsiip, mõisted, majoriteet ja proportsioon valimissüsteem: 2.3. lk 42-45 + konspekt sh paljundus.
üksikkandidaati, kuid lõpptulemuse määrab ka koht nimekirjas, mitte ainult kandidaadi häälte arv. Eesotsas olevatel kandidaatidel on suurem šanss parlamenti saada, kuid see ei määra kindlalt, et eesotsas olev kandidaat päriselt ka parlamenti saab. Väga olulist rolli mängib ka valimiskünnis, sest see paneb paika, kui suure toetuse peab erakond saama, et üldse pääseda esinduskogusse. Eestis on praegu valimiskünnis 5%, mis tähendab, et alla selle hääli kogunud erakonnad ei pääse Riigikokku. Proportsionaalse valimissüsteemi eelis on kindlasti see, et väikeerakondadel on suurem võimalus pääseda parlamenti. Poliitiline pluralism on palju suurem kui majoritaarses süsteemis ning samuti läheb n-ö vähem hääli kaduma. Selle nõrkus on keerulisus, paljudele valijatele jääb tihtipeale arusaamatuks, kuidas see süsteem toimib ja mis valijate häältest tegelikult saab. Samuti
Riigivõimu tasandid 1. osa Lk58-77, põhiseadus 1. Kuidas valitakse riigikogu? Riigikogu valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel 2. Valimiskünnis ja kui suur on see riigikogu valimistel? Võrdelise valimissüsteemis rakenduv reegel, mille kohaselt on teatud arv osa hääli. 5% oli riigikogu valimistel. 3. Kes kuuluvad Riigikogu juhatusse? Eiki Nestor- Riigikogu esimees ´, Enn Eesmaa-Riigikogu I asemees, Kalle Laanet- Riigikogu II aseesimees 4. Millal hakkavad Eestis vastuvõetud seadused kehtima? Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigiteatajas avaldumist.
valituks vaid üks enim hääli kogunud kanditaat; suur hulk valijate hääli läheb kaotsi; valimisringkondi on sama palju kui saadikukohti esinduskogus; enamusvalimissüsteem; isikuvalimised. Proportsionaalne valimissüsteemi põhimõte on, et samas proportsioonis, kui palju erakond valijate hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Tunnused: ringkonnamandaat; soosib parteide paljusust ja koalitsioonivalituse moodustamist; valimiskünnis 5%; suletud ja avatud nimekirjad; erinevate valijate huvigruppide huvid on rohkem esindatud; mitmemandaadilised valimisringkonnad; kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude valimisnimekirjadena; rakendatakse Eestis; kohad parlamendis jagunevad parteide vahel võrdeliselt valimisnimekirjade üleriigiliselt antud häältearvuga. 4. Avatud nimekiri-iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel,
valimiskünnis. Viimane põhjustas olukorra, kus parlamendi ja valitsuse töö oli häiritud (näiteks Eestis olid perioodil 1920-1931 ametis valitsused, mille keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). Lisaks pääsesid parlamenti pisikesed ebademokraatlikud jõud, kes said parlamendis ametlikult kuulutada, et taotlevad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ja diktatuuri kehtestamist. Usun, et saadud kogemus oli õpetlikum, sest Teise maailmasõja järel kehtestati paljudes riikides valimiskünnis. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil kehtestati mitmetes Euroopa riikides diktatuur järgnevatel põhjustel: muutused ühiskonna poliitilises elus (poliitilist õiguste laienemine laiematele rahvahulkadele), maailmasõja mõjul olid inimesed harjunud karmikäelise juhtimisega ning demokraatia piiramisega, ebaõiglane Versailles´ süsteem, majanduskriis ja valimiskünnise puudumisest tingitud erakondade paljusus parlamendis. Isiklikult
· Seaduseelnõu arutamine ja vastuvõtmine · Seaduseelnõu väljakuulutamine Ülesanded: * Põhiseadus IV ptk §65 Riigikogu valimine: Riik jaotub ringkondadeks: 2007 12 ringkonda Kandidaatide nimekirja saavad esitada ainult parteid. Kasutusel avatud nimekiri: Riiklik- ja ringkonnanimekiri. Iga partei nimekiri max 125. Ringkonna peale ~10. Kandideerida saab ka üksikisik. Kandideerimine lõpeb 40 päeva enne valimisi. Kehtib valimiskünnis 5% (kui alla 5% parteihäältest ei osale valimistel) Valida ei saa vangid ja sõjaväelased. Riigikogusse valituks on võimalik saada 3 juhul: 1. Isikumandaat kandidaat kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot arvesse läinud hääled/ringkonna mandaadid. 2007 10 kandidaati, min hääli 5400+ 2. Ringkonnamandaat jagatakse ringkonna nimekirja alusel. Partei saab nii mitu kohta, kui
Eesti valimissüsteem Üldised jooned: · Proportsionaalne ehk võrdline valimissüsteem · 1992. a · Valimisringkonnad, millele eraldatakse mandaate vastavalt ringkonna hääleõiguslike kodanike arvule · Riigikogu valimistel täidetakse 101 mandaati · Erakonnad esitavad 2 kandidaatide nimekirja: 1)Üleriigiline suletud nimekiri 2)Ringkonnapõhine avatud nimekiri · Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häältelugemisvooruga I häältelugemisvoor lihtmandaadi selgumine Arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot (häältekogus, mille eest antakse nimekirjale üks saadikumandaat) valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa jagatakse valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. Niimoodi täidetakse 15-17 RK kohta. II häältelugemisvoor ringkonnamandaat II voorus osalevad vaid need erakonnad, kes on saanud üle riigi vähemal...
Demokraatia ,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% ini...
Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. 4. eesti valimissüsteem(iseloom) Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel 5. valimiskümnis, kvoott % mis tuleb erakonnal ületada Kvoot- häälte miinimum norm [3000(hääled) : 10(mandaadid) = 300(kvoot)] 6. avatud ja suletud nimekiri Avatud nimekiri on ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimis...
· Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustada kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti päseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, kuid hääled ei lähe kadumina nagu majoritaarse süsteemi puhul. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. MAJORITAARNE JA PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20 ...
Eesti valimissüsteem Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu...
Ühiskond 1) Nimeta ja iseloomusta peamisi valimissüsteeme! Miks neid peetakse heaks/halvaks? V: Majoritaalne valimissüsteem - kogu võim on ühe partei käes, valitav isik peab saama absoluutse või suhtelise häälteenamuse ning sõjaväelastele kehtib valimiskeeld./ kõige rohkem hääli saanu võidab; kanditaat ei pruugi esindada kõigi valijate huve Propotsionaalne valimissüsteem - hääled antakse erakonnale, kes omakorda jagab liikmeid mandaatideks ning võimule saavad ainult nimekirjas eespool olevad inimesed./ orienteeritud erakondadel, hääled jagunevad proportsionaalselt, saavad nii palju kohti kui suur on nende toetus(näiteks kui saavad 30% häältest siis saavad ka 30% kohtadest) 2) Demokraatilise valimise põhimõtted. V: 1. kandidaate on ühele kohale mitu 2. võrdne õigus oma vaateid propageerida 3. valija valib iseseisvalt ja hoida valikut saladuses 4. hääled loetakse ausalt ja tulemused avaldatakse 5....
9.klassi ühiskonnaõpetuse kordamiseks Riik. Valitsemine. Erakonnad, valimised. Õigussüsteem. Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus) Vabariik, president Monarhia, kuningas, sultan, emiir,seik Demokraatia mis on? Mõiste päritolu? Diktatuur - ? Absoluutne monarhia - ? Põhiseaduslik demokraatia - ? Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab? Riigi kolm võimu millised on kõigi kolme ülesanded seadusandlik võim parlament; täidesaatev võim- valitsus; kohtuvõim Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -liht...
olulisem kui riik. Rahvas valib omale esindajad ja kehtib sõna- ja arvamusvabadus. Diktatuuris on kogu võim tavaliselt ühe inimese käes. Tal on täielik õigus muuta seadust oma tahte järgi. Miks hakkas diktatuur nii järsult ja kiiresti esile tõusma? Miks ei suutnud osad riigid säilitada demokraatiat? Selle põhjuseid on mitu. Peamiseks probleemiks osutus see, et demokraatiaga läks asjade otsustamine väga kaua aega ja see ei meeldinud rahvale. Lisaks puudus ka valimiskünnis, tänu millele said riigikokku peaaegu kõik erakonnad kellel soovi oli. Veel üheks probleemiks oli majanduslangus. Kõige rohkem sai kannatada lihtrahvas - juuksurid, arstid õpetajad jne. Sõja kaotanud riigid pidid maksma võitjatele hüvitist ( Saksamaal läks selle koha pealt eriti halvast) lisaks sellele oli kia kiire rahaväärtuse langus. Rahvas ei uskunud enam paremasse homsesse ja demokraatiasse, mida kasutasid ära demokraatia
demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel Põhjused- *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu.
1. Riik- kindla territooriumi ja kindla elanikkonnaga maa-ala. On avalik võim. 2. Riigi siseül- maa kaitsmine välismaalaste eest, kava pidamine riigis, sotsiaalabi otsimine, majanduse organiseerimine, korra ja turvalisuse tagamine, haridus, kultuur. Riigi välisül- teiste riikidega tutvumine, riigi huvide kaitse välismaal, riigile sobivate lepingute sõlmimine 3. Demokraatia-rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa 4. Kõrgeima võimu kandja on rahvas = Rahvas kannab võimu valimiste teel valib parlamendi. 5. Eestis saab rahvas võimutseda nii, et ta saab valida. 6. Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu Kohtuvõim- jälgib, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega & mõistab õiglust 7. Võimude lahusus- riigi 3 võimu peavad üksteisest seisma eraldi Võimude tasakaalustatus- igalühel 3 võimust on sama kaal kui kahel ülejäänul e ükski kolmest võimust e...
Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võim...
Valimissüsteemid: Majoritaarne valimissüsteem – riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti ning igast ringkonnast valitakse üks kandidaat kes kogu enim hääli. Proportsionaalne valimissüsteem (ka Eestis) – samas proportsioonis, kui palju erakond hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Antud valimissüsteemis on kaks olulist momenti: 1. Valimiskünnis – paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel valimistel koguma, et saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle riigikokku ei pääse. 2. Valimisnimekirjad – suletud nimekirjaga on tegemist siis, kui erakonnad on ise kandidaadid nimekirjas reastanud. Valija saab hääletada terviku nimekirja poolt, mitte üksikute kandidaatide poolt. Avatud nimekirjaga on tegemist siis,
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika:
Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. 11.Valimissüsteemid jagatakse üldiselt kaheks. Nimetage need. 1) nimekirjavalimised 2) üksiku ülekantava hääle meetod 12.Missugune valimissüsteem kehtib Eestis? Eestis kasutatakse kõikidel valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. 13.Kui suur on Eestis parlamendivalimistel valimiskünnis? Eestis on parlamendivalimistel valimiskünniseks 5% nimekirjale üle riigi antud häältest. 14.Kas Eestis peaks kohalike omavalitsuse valimistel osalemiseks langetama valimisiga? Põhjendage oma vastust. Jah, ma arvan küll, sest vanemad inimesed võivad oma põhimõtetes kinni olla ja ei lase omavalitsusel areneda. Noored inimesed on alustalaks, kes teavad täpsemalt, mida noortel on vaja ja teevad kindlasti paremaid otsuseid. 15.Miks on ebaausad valimised ühiskonnale kahjulikud
1)Demokraatliku hääletamise tunnused: 1) Vaba konkurents- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida 2) Üldistus- hääleõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine 4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud k...
eesmärkidega erakondi ühinema. Tavaliselt tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Proportsionaalne valimissüsteem rakendatakse mitmepartei süsteemiga riikides, näiteks Eestis. Riik on jagatud mitmemandaadilisteks valimisringkondadeks. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kusjuures kehtib ka valimiskünnis. Rakendatakse avatud (rohkem hääli kogunud kandidaat tõuseb erakonna nimekirjas ettepoole ning seega on suurem võimalus pääseda esinduskogusse) ja suletud (vahet pole palju hääli saab mingi kandidaat, sest esinduskogusse pääseb erakonna poolt nimekirja etteotsa valitud kandidaat) nimekirju. Filosoofia Teema: Platon demokraatia vastu Näidisküsimus: Kas nõustud Platoni põhjendustega? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J
majoritaalsel – valijate tegelik tahe kajastub paremini Väiksematel parteidel on suurem Parlamenti võib pääseda suur arv võimalus pääseda parlamentiparteisid - ei suudeta moodustada stabiilset valitsust Eesti valimissüsteem Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel - valimiskünnis 5% mis erakonnal ületada tuleb. - kasutatakse kõikjal proportsionaalset valimissüsteemi Riigikogu valimised: 1) kehtib avatud nimekirja põhimõte 2) eesti on jagatud 12ks valimisringkonnaks (Tallinn moodustab 3, Tartu1) Euroopa parlamendi valimised: 1) kehtib suletud nimekirja põhimõte 2) 6 mandaati 3) moodustatakse üks üleriigiline valimisringkond ja Riigikogu valimisõiguse piirangud Riigikogu valimisõiguse piirangud
2) Riigikaitsega 3) Välislepingutega 4) eelarve ja maksudega EV põhiseaduse järgi kõrgeima riigivõimu kandja: §1 rahvas KOLLEKTIIVNE OTSUSTAMINE, HÄÄLETAMNE Valimissüsteem- põhimõte, mis määrab ära selle, millistel alustel ja kuidas valijate hääled jagunevad mandaatideks Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht Valimiskünnis Eestis- 5% ülemaalistest häältest, kus lähevad osad hääled „kaduma“ Majoritaarne valimissüsteem- e enamusvalimise süsteem Proporitsionaalne valimissüsteem- e võrdelise valimise süsteem Koalitsioonivalitsus- ühendus, liit; mitme erakonna valitsus Opositsioon- Valitsusse mittepääsenud moodustavad oposit. Ehk vastasrinde Üksiku ülekantava hääle meetod- valija annab jääle ühele
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J....
võrdsed, Võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks kandideerijal. · Valimised toimuvad regulaarselt- Toimuvad kindlaks määratud ajavahemike vahel. 5) Valimiste süsteemid. 17 Majoritaarne valimissüsteem- ehk enamusvalimist süsteem. 18 Proportsiooniline valimissüsteem-. 19 Eesti valimissüsteem- *ühemandaadilised valimisringkonnad, häälte ülekandmise põhimõte, valimiskünnis, avatud, suletud nimekirjad. 20 Hübriidsed valimissüsteemid 6)Valimiste etapid.. 21 Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loosimisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid. Dokumentsioon, andmebaadid. 22 Valimiskampaania- Tutvustatakse üksikisikutr või parteide valimisvorme, toimub saadikute registreerimine. 23 Hääletamine- Oma hale andmine 24 Häälte lugemine ja saadikukohtade jagamine.
mandaadid jagatakse nende vahel kes on partei poolt paigutatud nimekirjas ettepoole. 2) avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb erakonna nimekirjas ettepoole omades ka suuremaid võimalusi valituks osutuda. Proportsionaalne süsteem ei taga harilikult ühelegi erakonnale absoluutset enamust. Valituks võivad osutuda paljude erinevate erakondade esindajad. Selleks, et esinduskogu liiga kirjuks ei muutuks on kehtestatud valimiskünnis. Selle kohaselt tuleb koguda vähemalt teatu hulk häälte üldarvust. Eestis on see 5%.
Erakondi oli väga palju ning parlamendis ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendienamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti ära demokraatia vastu võitlemiseks. Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et taotlevad demokraatliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. Et vältida taolise olukorra kordumist, kehtestati valimiskünnis. Nt need erakonnad, kes said valimistel vähem kui 5% parlamenti ei pääse. 7. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võimulepääsu. Kus demokraatia oli nõrk, seal asendus, see diktatuuriga. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes riikides. Uutest riikidest suutis vaid Tsehhoslovakkia ja Soome kuni 1939. aastani säilitada demokraatia. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tuntud.
ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS! Mõisted: 1. anarhism- vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond. Eitab riiki kui ka kollektiivset võimu 2. skvottimine- mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine nt eluasemena 3. õigusriik- Inimeste üle ei valitse teised inimesed, vaid seadused nt usa 4. asümmeetriline sõda- Sõda poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika oluliselt erinevad 5. õiglane kaubandus (FairTrade)- tähendab õiglase tasu maksmist tootjale. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õiglase kaubanduse käigus sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu 6. suhteline vaesus- olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset 7. absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toi...
valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel) Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks Saadikukohad jaotatakse parteide vahel kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud (põhimõte "võitja võtab või saab kõik") häältega sealjuures kehtib valimiskünnis rakendatakse avatud ja suletud nimekirju Korrata (13. november) 1. Poliitilised ideed, seehulgas parem- ja vasakpoolsus: 1.5. lk 22-23 + konspekt 2. Erakonnad: 2.4. lk 46-49 + konspekt 3. Valimised sealhulgas funktsioon, põhiprintsiip, mõisted, majoriteet ja proportsioon valimissüsteem: 2.3. lk 42-45 + konspekt sh paljundus. ?Eesti vabariigi kodanikuõigused ja -kohustused
VALIMISED: Eestis valitakse riigikogu(5a); kohalikke omav (4a); EU parlamenti(5a); saab osal referendumil. President-5a, riigikantsler-7a. kandideerimisõ: Riigik-21; EU.parla-21 (Est v Eu kodanik); omav- 21 (Est v Eu kod); presid-40 (Est kod). VALIMISÜST: 1)majoritaarne- nii palju kui saadikute kohti parlas, nii palju ka valimisrongkondi. igast ringk-st saab parla-ti 1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta- häälet pige erakonna ja ideoloogia kui isiku poolt, väikeparteil võimalus (Estis ka valimiskünnis 5%, et saada parlamenti). DEMOKR VALITSEMISE PÕHIVORMID: 1. presidentaalne- USA; rahvas val parla ja presid (kes on peaminsit ja presid rollis). Presid valib valitsuse, õ panna parla otsustele veto, on relvajõudude kõrgeim juht. 2. poolpresidentaalne- rahvas val- *parla *presid- määrab peaministri- valib vali...
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
3. Valija teab milline saadik millist ringkonda esindab · Miinused 1. kaotsi läinud valijatearv on suur 2. majoritaarne valmissüsteem soosib suuri erakondasid, mistõttu poliitiline pluralism on parlamendist väiksem proportsionaalne valimissüsteem Eestis Hollandi, Soome, Rootsi, Eesti · Eesti näide: Riigikogus 101 liiget, valimisringkondasid on 12, seega pääseb ühest ringikonnast riigikogusse rohkem kui 1saadik. Kuna Eestis kehtib valimiskünnis (5%),siis riigikogusse pääsevad üksnes need erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% valijahäältest. Oletame, et Pärnust pääseb riigikogusse 10 saadikut IRL 20% 2 kohta ESD 10% 1 koht Kesk 50% 5 kohta Rohelised Ref. 20% 2 kohta Vene Proportsionaalse valimissüsteemi tugevused: 1. Annab väikeerakondadele suuremad võimalused parlamenti pääsemiseks, seega on poliitiline prularism riigikogus suurem
ühemandaadilistes valimisringkondades proportsionaalsed (võrdelised) – enamasti Euroopa riikides; mitmemandaadilised ringkonnad; saadikukohad jagatakse välja proportsionaalselt saadud häältega 1) isikumandaat – lihtkvoot -> häältearv/mandaadid 2) ringkonnamandaat – lihtkvoodi järgi leitakse mandaatide arv 3) kompensatsioonimandaat – erakondade üleriigilised suletud nimekirjad tehakse D’Hondti’i jagajate jadaga. Eestis valimiskünnis 5%. Nimekirjad on avatud ja ringkonnamandaadi juures tõstetakse ümber.
Sellepärast ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendielamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittetdemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et toetavad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. Et vältida taolise olukorra kordumist, kehtestati pärast Teist maailmasõda mitmes riigis valimiskünnis (näiteks need erakonnad, kes valimistel said vähem kui 5 protsenti häältest. parlamenti ei pääse). Kokkuvõtvalt võib väita, et mitmetes Euroopa riikides kehtestati diktatuur kahe maailmasõja vehlisel perioodil järgnevatel põhjustel: valimisõigus laienes mitmetele inimestele, kel puudus kogemus poliitilisel maastikul orienteerumiseks; Esimese maaimasõja mõjul oldi harujutud karmikäelise juhtimisega; ebaõiglased maailmasõjajärgsed rahulepingud; majanduslikud
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud ...
jne parteid saavad valimistel vähem kohti kui hääli; ning sest tekib psühholoogiline efekt, kus valijad ei taha oma häält raisata ning hääletavad pigem tugevamate parteide kandidaatide poolt, et olla hiljem võitjad. Institutsionaalse lähenemise puhul on teguriteks näiteks presidentaalne riigikord, kus valitakse üks isik, mistõttu peavad parteid tegema omavahel koostööd ja seda eelkõige suurtes riikides. Tihti on üheks teguriks ka valimiskünnis, mille peab ületama, et üldse parlamenti pääseda. Riigipoolsed toetused põhjustavad kartellistumise, kus võistuslikkus parteide vahel väheneb, ent suureneb parteisiseselt. See aga omakorda soodustab äärmusparteide teket. Tihipeale võib juhtuda, et parteisid ja parteisüsteeme ootab häving, kui ei arvestata teistega, ollak-se ambitsioonikad ning korrupeerunud ja lubatakse palju, kuid neid täide ei viida. Hiljem selliseid erakondasid lihtsalt uuesti ei valita
(Eestis 101). Plussid kontakt esindaja ja valimisringkonna vahel, valija arusaam valimissüsteemist (mõistab, et tema hääl on oluline), selgus ja lihtsus, stabiilne valitsemissüsteem. Miinused annab eelised juhtivatele suurparteidele, kaotsiläinud hääled, kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigipoliitikas. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt, mitmemandaadilised valimisringkonnad, valimiskünnis. Plussid hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsemad sansid, tagab pluralismi valitsuses paremini. Miinused häältelugemise keerukus, erakondade mõju valimistulemustele, vähem hääli saanud erakonnad võivad mõjutada ebaproportsionaalselt parlamendi tööd, võivad tekkida valitsuskriisid. Sarnasused: vastavad demokraatlikele tunnustele, valitakse saadikud, riik jagatakse ringkondadeks. Erinevused: ringkondade ja mandaatide arv, mandaadi saamise tingimus, kandidaatide
Mis on riigi tunnused? Rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Mida tähendab paks riik, mida õhuke riik? Paks riik- jõuline sekkumine majandusse, laiaulatuslik sots. kindlusus süst., rohkem makse. Õhuke riik- vabaturumajandus, riigi vähene sekkumine, indiviidi majanduslik aktiivsus. 3. Mis on ,,nähtamatu käsi"? Turumajanduses konkurents, nõudlus, ettevõtlus. 4. Mis on ühishüve? Riigi pakutav majanduslik ja mittemajanduslik vahend heaolu saavutamiseks. 5. Milliste tunnuste abil rahvastikku liigitatakse? Näited bioloogiliste ja sotsiaalsete tunnuste kohta. Bioloogilised: sugu, vanus, rass, seksuaalsus jne. Sotsiaalsed: haridus, jõukus, elukoht jne. 6. Millega on ajalukku läinud Abraham Maslow? Koostas tuntuima inimvajaduste kontseptsiooni. 7. Mis on demograafia? Rahvastikuteadus, uurib rahvastiku koostist, suurust arengut jne. 8. Mis on sotsiaalne kihistumine? Inimeste erinemine sotsiaalsete näitajate poolest ja jagunemine...
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid...
Riigikogu 1) Mitme Riigikogu koosseis töötab käesoleval ajal? V: 2) Kui vanalt saab kandideerida Riigikogu liikmeks? V: kõigil 21-aastaseks saanud hääleõiguslikel Eesti kodanikel. 3) Mida tähendab valimiskünnis? V: seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mis on vajalik erakonna pääsuks parlamenti 4) Riigikogu valitakse võrdelise ehk propotsionaalse valimissüsteemi järgi, seleta mida see tähendab. V: 5) Mis on Hare'i kvoot? V: Hare'i kvoot on lihtkvoot, mida kasutatakse valimistel mandaatide jagamiseks. Esimeses voorus jagatakse mandaadid vastavalt sellele, mitu lihtkvooti osalev nimekiri või kandidaat sai
Seadusandlikku võimu teostavad Liidunõukogu ja Liidupäev. Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3-6 liiget, kes tohivad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel ühemandaadilistest ringkondadest, 299 liiget proportsionaalsuse põhimõttel parteinimekirjade järgi. Erakondlik valimiskünnis on 5% või kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat. Valida võivad vähemalt 18- aastased. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament ehk Riigikogu. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel, seejuures kehtib 5% valimiskünnis. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21
aasta jaanuaris siirdus Riigikogu Mõõdukate 17-liikmeline saadikurühm opositsiooni. Ennekõike vastuoluliste erastamisotsuste tagajärjel oli erakonna maine sügavas madalseisus ning 2002. aasta oktoobri kohalikel valimistel tuli vastu võtta kaotus Tallinnas. Ilves astus erakonna juhi kohalt tagasi, partei juhiks valiti Ivari Padar. Suure jõupingutuse tagajärjel õnnestus mõni kuu hiljem toimunud parlamendivalimistel sotsiaaldemokraatidel ületada viieprotsendiline valimiskünnis ning saada Riigikogus kuuekohaline fraktsioon. 2005. aastal liitusid fraktsiooni tööga neli Keskerakonnast eraldunud sotsiaalliberaali. Nimevahetus ja valimisvõidud Sel kriitilisel hetkel suutis aga erakond end koguda ja panna aluse uuele tõusule. Mõnda aega väldanud arutelu partei sisu ja vormi ühendamise üle vormus konkreetseks ettepanekuks ja otsuseks 2004. aasta veebruaris korraldatud üldkogul: partei võttis endale tagasi õige nime, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE)
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
