Poliitika (0)

7
ÜHISKONNAÕPETUS

Demokraatia

Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides.
Demokraatia on alguse saanud Vana- Kreekast . Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg.
Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks.
Otsene ehk vahetu demokraatia
Esindus - ehk vahendatud demokraatia
Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Referendumite korraldamine.
Kodanikud teostavad võimud läbi valitud esindajate.
Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks.
Elitaardemokraatia
Osalusdemokraatia
Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk rahvaesindajatel
Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel.
Demokraatia tunnusjooned – vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus, vähemuste õigustega arvestamine , tsiviilkontroll relvajõudude üle.
Polüarhia – paljude võim. Monarhia ei ole demokraatia vastand .
Demokraatia võimalused – Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadusi, kuna valitsemine on seaduste piiratud. Edendab haridust ja sotsiaalset kapitali. Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on võimalus osaleda poliitikas. Edendab ühist ja individuaalsed heaolu. Tagab poliitilise stabiilsuse.
Demokraatia ohud – Kõik inimesed pole haritud, seega võib võimule tulla harimatu mass. Pole välistatud diktatuuri kehtestamine demagoogide poolt. Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigset valitsuse sekkumist ühiskonnaellu.

Valimised demokraatlikus riigis

Valimiste ülesanded:

• Rahvaesindajate leidmine, rahva võimu teostamine esindusdemokraatias
  
• Ühiskonnagruppide huvide esindamine
  
• Raha nõudmiste ja usalduse indikaator
  
• Tagada võimu korrapärane vahetumine
  

Demokraatlike valimiste tulemused:

• Vabad (vaba konkurents , vaba valik)
  
• Regulaarsed
  
• Üldised (mõistlikud valimispiirangud – praegu Eestis kehtivad: vanusepiirang , kodakondsuse piirang)
  
• Ühetaolised ehk võrdsed
  
• Salajased – inimesel võimalus jätta saladuseks kuidas ja kelle poolt ta hääletas
  

Koalitsioon – valitsusse kuuluvate erakondade liit.
Opositsioon – erakond kes ei kuulu valitsusse.
Valimiste põhimõisted:
Otsesed valimised
Kaudsed valimised
Valimistel annab rahvas hääle otse.
Valiku teevad valijamehed või esinduskogu.
NB! USA presidendivalimised on otsesed!
Avatud nimekirjad
Suletud nimekirjad
Kanditaatide lõplik järjestus nimekirja sees oleneb valijate antud häältest.
Kanditaatide järjestus nimekirja sees on enne valmis kindlaks määratud, valimistulemused seda ei mõjuta.
Mandaat – saadikutele antud volitus rahva huvide esindamiseks.
Valmisringkond – piirkonnad valimiste ajal, kus saab valida samade kandidaatide vahel ja millel oma kindel arv mandaate.
Majoritaarne valimissüsteem – mandaadi saab vaid ringkonnas enim hääli saanud kandidaat (võitja võtab kõik). Valimisringkonnad ühemandaadilised. Isikuvalimised. Lihtne, valijatele arusaadav. Soosib suurparteisid, väikeparteide valijate hääled lähevad kaduma.
Proportsionaalne süsteem – mandaadid jagunevad võrdeliselt kandidaatide saadud häälte arvuga. Mitmemandaadilised ringkonnad . Erakonnavalimised. Raskesti mõistetav. Õiglasem häälejaotus.
Riigikogu valmissüsteem

• I voor – isikumandaat
  
• II voor – ringkonnamandaat
  
• III voor – kompensatsioonimandaat
  

Eestis valitakse:

• Riigikogu
  
• Kohaliku omavalitsuse volikogu
  
• Euroopa Parlament
  
• President
  

Regionaalne ja kohalik valitsemine

3- tasandiline haldussüsteem

• Keskvõim
  
• Regionaalvõim
  
• Kohalik võim
  

2-tasandiline

• Keskvõim
  regionaalvõim on keskvõimu käepikendus
  
• Kohalik võim
  

Eesti haldussüsteem

Riik
maakond
(maavanemad määratakse valitsuse poolt)

Linn, vald
Kohalik omavalitsus Eestis
Iga 4 aasta järel valitakse kohalikel valimistel linna või valla volikogu
Valida saavad püsivalt selle omavalitsuse territooriumil elavad vähemalt 18-aastased isikud (ka mittekodaniku)
Volikogu valib linnapea või vallavanema

Poliitilised ideoloogiad

Konservatism
Liberalism
Sotsialism / sotsiaaldemokraatia
Vasak- ja parempoolus – võeti kasutusele Prantsuse parlamendist: uuendusi soovivad saadikud istusid vasakul pool ja vana korra pooldajad paremal.

Vastuvõtt uuendustele – sotsialism, liberalism, kommunism (S L K)

Riigi osatähtsus – sotsialism, kommunism, liberalism (S K L)
Konservatism - conservare – säilitama, konservatiivid säilitavad ühiskonda, nende jaoks on tähtis kollektiivsus, rahvus, perekond. Üldiselt on kõige rohkem seotud usus ja religiooniga.
Majanduspoliitika : turumajandus , ei poolda riigi sekkumist.
Liberalism – üksikisiku vabadus, riigi võimalikult vähene sekkumine inimeste tegevustesse.
Sotsialism – levis 19. sajandi II poolel töölisklassi ideoloogiana. Põhiväärtused: võrdsus, hüvede jagunemine kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Majanduspoliitika: tulude ümberjagamine maksusüsteemi abil, riigi suur roll majanduselus. Sotsiaalpoliitika : heaoluühiskond, tugev sotsiaalhoolekanne .

Ühiskonna jagunemine

Avalik-/riiklik-/valitsussektor – ühiskonnaelu korraldamine

Era-/majandus-sektor – ühiskonnaliikmete varustamine

Kolmas/kodanikuühiskond/mittetulundussektor – kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine

Ühiskonna kihistumine

Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon - ühiskonna hierarhiline jagunemine majanduslike, poliitiliste või kultuuriliste ressursside alusel.
Sotsiaalsesse klassi või kihti kuulumise määravad:

• päritolu
  
• varandus
  
• haridus
  
• ligipääs võimule
  

Sotsiaalne mobiilsus – inimese või inimgruppide liikumine ühiskonnas

• horisontaalne
  
• vertikaalne
  

Sotsiaalne staatus – inimese positsioon ühiskonnas

• omistatud
  
• omandatud
  

Sotsiaalne roll
Sotsiaalsed erisused
rahvuslikud
regionaalsed
varanduslikud
jne

Võim ühiskonnas

Ajalugu

Tsivilisatsiooni teke ja võim
Valitsejate olemasolu üks tsivilisatsiooni tunnuseid
Kas võimu koondumine valitsejale vabatahtlik või vägivaldne?
Ühiskondliku lepingu idee – enne kui tekkisid seadused oli inimene inimesele hunt. Inimesed leppisid kokku et nad hakkavad käituma teatud seaduste järgi.
Võimul on
Hea
Halb
Üks
monarhia
Türannia
Mitu
Aristokraatia
Oligarhia
Paljud
Politeia
Demokraatia
Võim – isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja tagada seeläbi enda eesmärkide elluviimine.

Võimu ressursid

• Omand, kapital
  
• päritolu
  
• teadmised, oskused
  
• Sotsiaalsed suhted
  

Võimu teostamise meetodid

Sund
Autoriteet – traditsioon, karisma, kaalutus
Võimu legitiimsuse küsimus

Poliitiline kultuur

Eesti poliitilise kultuuri mõjutajad:

• Ajalugu (nõukogude aeg)
  
• Geograafiline positsioon
  
• Rahvuskultuur
  

Kodakondsus – õiguslik suhe riigi ja isiku vahel, kaasnevad õigused ja kohustused.
Parlamentaarne riik

• Parlamendi võim on suurem kui presidendi/ riigipea oma.
  
• Riigipea moodustab omaette institutsiooni (esindusfunktsioon)
  
• Kaudsed presidendivalimised
  

Presidentaalne riik

• Presidendi võim on suurem kui parlamendi oma.
  
• President on täidesaatev võim
  
• Otsesed presidendivalimised
  

Parlament

• Eesmärk – esindusdemokraatia riikides teostada rahva võimu
  

erakondliku kuuluvuse järgi – fragtsioonid
Töövaldkondade järgi – komisjonid
Valitsusparteide järgi – koalitsioon ja opositsioon
Oma töö juhtimiseks - juhatus
Seaduste vastuvõtmine
Töö komisjonides
Arutelu parlamendis (lugemised)
Hääletamine (liht- ja koosseisu häälteenamus, 2/3 häälteenamus)
Seadused kuulutab välja president.
Täidesaatev võim
Valitsuse moodustamine 1) valimiste järel
2) valituses tagasiastumise järel
Valitsuse liigid:

Spetsialistide valitsus

Poliitikute valitsus.

Enamusvalitsus

Vähemusvalitsus

Sotsiaalpoliitika

seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressurside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas;

abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks.

Sotsiaalturva liigid

• Sotsiaalkindlustus (sõltub inimese panusest ressursside kogumisse, nt. pension , ravimikindlustus, tööstuskindlustus...)
  
• Sotsiaalabi
  

1) sotsiaaltoetused
2)sotsiaalhoolekanne

• Peretoetused
  

Sotsiaalabi

• Sõltub inimese vajadustest abi järele
  
• Sotsiaaltoetused on rahalisel kujul, sotsiaalhoolekann teenustena
  
• Nt töötu abiraha , toimetulekutoetus, rahvapension, lastekodud, hooldekodud , kodutude öömajad, hooldusteenus
  

Välismajandusepoliitika

Riikidevaheline kaubandus (eksport, inport)

Rahvusvaheline rahandus

Piirangud väliskaubanduses

• Tollimaksud
  
• Kvoodid
  
• Standardis
  

Majandusorganisatsioonid

WTO – Maailma kaubandusorganisatsioon
IMF – rahvusvaheline valuutafond

Nüüdisühiskond

Tööstusühiskond

Linnastumine, selgelt eristuvad klassid (kodanlus, töölised), reglementeeritud töö, suurim hõivatus tööstuses.

Postindustriaalühiskond

Klassipildi hägustumine, teenindussektori ülekaal, kvantiteedi asemel kvaliteet, massikultuur , massimeedia

Infoühiskond

IKT laialdane levik, (info ja kommunikatsiooni tehnoloogia ),

Teadusühiskond

Moderne ühiskond

• Organiseeritus
  
• Kuuluvus (rahvusriik, klassid, töökollektiiv)
  
• Optimism , progress, tuleviku suunatus
  
• Ratsionaalsus , raha, võim
  
• Tööaja domieerimine puhkeaja üle
  
• Suhete pinnapealsus
  
• Suured narratiivid ( marksism , liberalism, heaolu riik)
  

Postmodernism

• Disorganiseerunud kapitalism (võimatu hajumine , majandusvaldkonnas, detsentraliseritus)
  
• Kultuuriline pessimism
  
• Väärtuste suhtelisus
  

Demokraatia levik

Demokraatia tunnused

• Sõnavabadus
  
• Võim on rahva käes
  
• Mitmeparteilisus, pluralism
  
• Vaba turumajandus
  
• Vabad valimised
  
• Kontroll riigi tegevuse üle
  

Remokraatia levik

Uusajal – rahva võitlus õiguste eest
Pärast I-maailmasõda – uute riikide teke
Pärast II-maailmasõda - diktatuuride lagunemine, kolmanda maailma riikide iseseisvumine
Siirdeühiskond

Jätkusuutlik ühiskond

Jätkusuutlikkuse mõõtmise valdkonnad:

Inimõigused

Esmased/põhilised
Poliitilised sotsiaalmajanduslikud
Kultuurilised

• Univeraalsus
  
• Suutlikus inimõigusi tagada
  
• Inim- ja kodanikuõigused
  
• Vastuolud inimõiguste vahel
  

ÜRO inimõiguste Üldeteklaratsioon (1948)
Euroopa inimõiguste Harta
Lapse Õiguste Konventsioon
EV Põhiseaduse II peatükk
ÜRO – ühinenud riikide organisatsioon
WHO – world help organisation