Ühiskonna majandamine (0)

II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED
I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus “ ja slaidid)
· Argument
o Defineeri , mis on argument?
argument = seisukoha põhjendus
Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt , et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos
o Too välja argumendi 4 osist.
Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne
Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika , mis väidet toetab
Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud
Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema.
o Nimeta tõestuse võimalusi
–Statistika ( Sydneys tehtud uuring näitab…)
–Näide ( Miina Härma Gümn on rakendanud…)
–Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah)
–Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud )
–Loogika (Surmanuhtlus)
· Mida tähendab demagoogia ? Nimeta vähemalt 2 demagoogia võtet.
Demagoogia ehk loogikaviga
•Sihilikult vigaste argumentide esitamine. Loogikavead esitatakse tõeselt ehk loogikaviga peidetakse oskuslikult
–Eesmärk – jätta endast paremat muljet; võita kuulajate poolehoiud
•“Läbi aegade” (kuidas vastad?)
•“Häda tuleb” ehk hirmutamine
•“Vaesed kannatajad” ehk emotsioonidega manipuleerimine
•“kordamine” (… pole alati tarkuse ema)
•“Rahvamees” ehk väide on tõene siis, kui rahva enamus seda ütleb
•“Autoriteetidega mängimine”
•“Tautoloogia” ehk see on nii, sest see on nii
•“Sa ju ise kaa…” ehk tu quoque
•“Hernehirmutis” – oponendi väite ülepaisutamine (nt vangide arvukus)
•Sildistamine
II blokk – Ühiskonna majandamine ja maksupoliitika (õpik ja slaidid. Õpiku leheküljed vaata kursuse kavast)
o Nimeta peamised ressursid (3tk). Ole valmis arutlema, milline ressurss mängibSINU hinnangul arenenud ühiskonnas kõige olulisemat rolli ja milline kõige väiksemat? Kas SINU meelest saab üldse teha sellist liigitust ? Miks?
•Maa
– Loodusressursid
–Kliima
–Maa
• Kapital
–Raha
–Reaalkapital (taristu, seadmed jms)
• Inimkapital
– Tööjõud ( kvantiteet )
–Tööjõud (kvaliteet
o Võrdle naturaalmajandust , plaanimajandust, turumajandust ja segamajandust
Tunnus
Naturaalmaj.
Plaanimaj.
Vabaturumaj.
Segamaj.
Valitsuse roll
Polegi ametlikku valitsust. Feodaalide kord
Kontrollib kogu majandust
Olematu või väike roll
Valitsus kujundab seadused ja reguleerib majandustegevusi
valikuvabadus
Lähtuvalt sellest, millised ressursid on käepärast
Valikuvabadus puudub või on väga väike
Tootjatel ja tarbijatel laialdased vabadused
Piirangutega valikuvabadus; riigi regulatsioonid
Kellele kuuluvad loodusressursid
Feodaalile
Riigile/avalikule sektorile
eraomanikele
Nii avalik kui ka erasektor
Hinna kujunemine
Pole otseselt hindasid; kaup kauba vastu põhimõte
Riik seab hinnad
Nõudluse-pakkumise kõver; turg kujundab hinna
Turg kujundab hinna; riik reguleerib teataval määral
Majanduskäitumist dikteerivad…
Traditsioonid ja kombed
Riik/avalik sektor
Erasektor
Avalik- ja erasektor
· Maksupoliitika (Slaidid „Majanduse kontrollimine“)
o Nimetage Eestis rakendatavaid otseseid ja kaudseid makse. Kui suur on täna üksikisiku tulumaksumäär?
Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt:

• tulumaks ,
  
• sotsiaalmaks .
  

Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt , kuna nendega maksustatakse tarbimist:

• aktsiis ,
  
• käibemaks.
  

Üksikisiku tulumaksumäär 21protsenti
Käibemaksumäär 20 protsenti.
o Mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel maksusüsteemil? (Näiteks mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel tulumaksusüsteemil?)
1. Astmeline e. progresseeruv – keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis  59%,
2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev.  Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%,
· Tööhõive Eestis (Slaidid „Eesti tööhõive“)
o Milline on Eesti rahvastiku vanuseline koosseis (kui palju on alaealisi, tööealisi
ja pensioniealisi protsentides). Millist tendentsi selline jaotus iseloomustab?
•Elanikke - 1 315 819 inimest (Statistikaamet 2014)
•Vanuseline koosseis ( Rahvaloendus 2011)
– Alaealised (kuni 14 aastased) – 14%
–Tööealised - 68%
–Pensioniealised (65+) – 18%
VANANEV ÜHISKOND
• Rahvuseline koosseis (Rahvaloendus 2011)
–Eestlased – 909 307
– Venelased – 332 816
–Muu – 65 556
•15-65 eluaastat (aga reaalsus ?)
–Aktiivsed – tööturul aktiivselt tegutsevad isikud
•Hõivatud
•Töötud (otsivad aktiivselt tööd)
–Mitteaktiivsed – ei saa või ei soovi tööl käija ( tudengid , puudega inimesed, kodus olevad vanemad)
–Viimases kvartalis oli töötuse määr 6,9%
o Mille poolest erinevad tavaline tööpuudus ja struktuurne tööpuudus?
•Tööpuudus – tööealisele elanikkonnale ei jagu tööd, olgugi et soov töötada oleks
–Majanduse lahutamatu osa. Majanduse tsüklilisus
–Töötuse määr – näitab, kui edukalt suudab riik oma ressursse rakendada
•Struktuurne tööpuudus – kindlas kohas napib vastava oskusega/tasemega tööjõudu.
–Alati esineb teatud määral struktuurset tööpuudust, kuid see ei tohi olla liiga suur
• Tööjõupuudus – töökohti on, kuid pole inimesi, kes need kohad ära täidaks
· Defineeri järgmised terminid (Slaidid „ Inflatsioon ja SKT“)
o Inflatsioon•Toodete keskmise hinna tõus teatud perioodi jooksul. Lühidalt öeldes raha väärtuse langus (1000 eurot pole kahe aasta pärast sama suur summa kui ta on täna).•Keskmine inflatsioon jääb  0,8-0,9% juurde. Eesti 2013 aasta inflatsioon oli aga 3,1% (EL kõrgeim)
Üldiselt on põhjuseks see, et nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine.
•Nõudluse kasv tuleneb:
–Kergekäeliselt maksude jagamine
–Tootmiskulude kasv
•Ressursside vähesus
•Poliitilised põhjused
o Deflatsioonehk keskmiste hindade langus mingi perioodi jooksul
o SKT•Sisemajanduse koguprodukt kui ka sisemajanduse kodutoodang
–toodang= produkt
•See on indikaator , mis näitab mingil ajaperioodil ühes riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Ehk näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud perioodil toodeti
•Jutt käib vaid lõpp-produktist. See tähendab, et arvestusse võetakse vaid need tooted, mida ei kasutata mingi järgmise toote valmistamiseks. Enne lõpptarbijani jõudmist tehtud tehingud on vahetarbimised.
•Mitmeid erinevaid indekseid, kuid olulisim on tarbijahinnaindeks ehk THI
•THI näitab, kui palju on kasvanud tarbija “ostukorvi” maksumus perioodi jooksul
–Ostukorv - eluaseme kulud, peamised toiduained, riietus, transport jne
· Laenud (Slaidid „Laenud, inflatsioon ja pangakaardid “)
•Lihtsustatult võttes on tegu tootega . Meil on vaja kapitali, et soetada midagi muud. Selleks hangime me endale laenu
•Laenu hinnaks on aga erinevad laenu komponendid, millest olulisim on intress
o Millest koosneb muutuv intressimäär ?
Intress - laenu hind, mida tuleb pangale laenu kasutamise eest maksta ning selle suurust ehk intressimäära väljendatakse protsentides
–Kindel ehk fikseeritud intressimäär - kindel protsent, mis on sinu ja laenuandja vahel laenulepingut sõlmides kokku lepitud (väikelaenud, õppelaen , krediitkaart jne)
–Muutuv intressimäär - pangapoolne marginaal + Euribor (nt eluasemelaen)
•Pangapoolne marginaal – panga poolt seatud protsent, mille olete ise pangaga kokku leppinud
•Euribor - üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks , nii et üldjuhul muutub Euribor iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant.
–Euribori mõte – vähendada inflatsiooni mõju
o Defineeri, mis on krediitkaart
•Deebetkaar – meie igapäevane pangakaart , mille puhul sa kasutad enda reaalseid rahalisi vahendeid ehk neid summasid, mis on sul pangakontol olemas.
•Krediitkaart - Krediitkaart on pangakaart, millega makstes ei sõltu makstav summa kaardiomaniku kontojäägist, vaid see summa arvatakse maha kaardiomaniku vabast krediidilimiidist. Teisisõnu annab krediitkaart võimaluse kasutada kokkulepitud piirmääras panga poolt antud laenu. (minuraha.ee)
•Määratud tagasimaksega krediitkaart – kokkulepitud päevade jooksul (u 40-50 päeva) saad üldjuhul kasutada intressivaba raha. Kõik eelneval kuul kulutatud summad võtab pank ise kokkulepitud maksepäeval sinu kontolt maha. Kui siis vajalikku summat kontol ei ole, hakkab pank arvestama viivist. Tagasimakse päev on kindel kuupäev
•Vaba tagasimaksega krediitkaart – kulutatud summa tagasimaksmisel saad üldjuhul ise valida tagasimaksmise aja ja summa ning võid maksta ka osade kaupa. Intressivabad on reeglina sõltuvalt pangast ja kaardist näiteks 30–55 päeva. Kui kasutatud raha selle aja jooksul tagasi pole kantud , pead kasutatud summalt pangale maksma intressi.
•Püsimaksega krediitkaart – kasutatud summa maksad pangale tagasi lepingus fikseeritud suurusega ja regulaarsete osamaksetena ning osamaksed saad jaotada pikema perioodi peale. Kuigi lepingus on ette nähtud minimaalne osamakse summa, võid maksta ka rohkem, sest mida kiiremini pank laenatud summa tagasi saab, seda vähem pead intressi maksma. Üldjuhul intressivabu päevi ei ole, nii et kui kaarti maksmiseks kasutad ja info tehingust jõuab panka, algab kasutatud summalt intressiarvestus . Püsimaksega krediitkaartide seast on võimalik leida ka kuu- ja aastatasuta kaarte.
–
III blokk – globaalne maailm (õpik + slaidid)
· Rahvusvaheliste suhete alused (Slaidid „Rahvusvaheliste suhete alused“ ning „ Diplomaatia ja julgeolek“)
Julgolek-Olukord, kus on tagatud riigi, rahva, kultuuri jne jätkusuutlikkus. Riik peab oma vahenditega tagama igakülgse jätkusuutlikkuse
–Sõjaline julgeolek – klassikaline arusaam julgeolekust. Riik peab välistama sõjalised ohud ja kaitsma territooriumit (välis)ohu eest
–Inimjulgeolek – Inimeste heaolu tagamine. Elatusmiinimum ; inimõigused ; õigus tervise kaitsele
–Poliitiline julgeolek – tihedalt seotud sõjalise julgeolekuga. Edukas poliitiline julgeolek välistab sõjalise sekkumise . Diplomaatia, siseriiklik julgeolek jne
–Majanduslik julgeolek – majanduslik tasakaal ning arenguvõimekus. Võime saada iseseisvalt hakkama.
–Ühiskondlik julgeolek – sotsiaalsete lõhede vältimine , kultuuri säilitamine, kultuurikonfliktide vältimine jne
–Keskkonnajulgeolek – Looduskeskkonna säilitamine, ressursside mõistlik kasutamine
–*subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse (võime näha tonti seal, kus teiste jaoks tonti pole)
Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide.
•Rahvusvaheliste toimijate omavaheline suhtlus. Pole ühest eesmärki. Sõltub olukorrast. Tasub defineerida läbi suhtlejate endi
•Ka spordivõistlust võib näha mõneski mõttes rahvusvahelise suhtlusena (Holsti)
•Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtluse normid:
–Hoiduda jõu kasutamisest/sellega ähvardamisest
– Rahumeelne tülide lahendamine
–Austada riikide iseseisvust ning territoriaalset terviklikkust
–Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse
–Inimõiguste kaitsmine
–Riikidevahelise koostöö edendamine
–Rahvusvaheliste normide järgimine
•Regionaalne/globaalne julgeolek
– NATO , OSCE
•Ootamatute probleemidega toimetulek (nt looduskatastroofid )
– ÜRO , otsesed riikidevahelised kokkulepped
•Arenguabi osutamine/korraldamine
–ÜRO ( Unicef )
•Majanduslik koostöö
–Euroopa Liit, G7, G20
o Kirjelda lühidalt järgnevaid organisatsioone: NATO, ÜRO, Euroopa Liit,
G7/G8, BRICS
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss , millele pandi alus 4. aprillil1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis . Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 194. ÜRO peasekretär on Ban Ki- moon . ÜRO töökeeled on inglise,prantsuse, hispaania , hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente.
Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia,Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.
Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.
G8 oli maailma juhtivate tööstusriikide ühendus, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada , Prantsusmaa,Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Nimetus G8 tuleb sõnadest "kaheksa grupp" (inglise keeles: The Group of Eight). Kõik liikmed, välja arvatud Venemaa, katkestasid oma liikmeksoleku 2014. aasta 24. märtsil Krimmi kriisi tõttu. Need liikmed jätkavad kohtumisi G7 nime all.
Grupi tippsündmuseks on iga-aastane liikmesriikide liidrite kohtumine rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega, kus arutatakse aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi . G8 eesistujamaa vahetub igal aastal.
BRIC on majandusteaduse mõiste, millega tähistatakse kiiresti arenevate turgudega riike Brasiiliat, Venemaad, Indiat ja Hiinat (inglise keeles Brazil , Russia, India, China).
Mõiste võttis kasutusele aastal 2001 investeerimispanga Goldman Sachs ökonomist Jim O' Neill . Panga avaldatud raportis aastal 2003 esitatud prognoosi järgi tõusevad Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina aastaks 2050 maailma neljaks kõige olulisemaks majanduseks . Kokku hõlmavad neli riiki rohkem kui veerandi kogu maailma maast ja 40 protsenti maailma rahvastikust, riikide ostujõu pariteedi järgi kaalutud (PPP) sisemajanduse koguprodukt (SKP) on 15,435 triljonit USA dollarit. Goldman Sachsi algne raport ei prognoosinud ega näinud ette Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina poliitilist liitu ega omavahelist vabakaubanduslepet.
o Põhjenda , miks on tuumarelva omamine rahvusvahelisel tasandil oluline? Mida see riigile annab?
Täna on 5 riiki, kellel on tuumarelvad nö “laskevalmis”:
–USA, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina
Indial, Pakistan, Iisreal või Põhja-Korea
•Oluline mõjutusvahend. Reaalsuses keegi ei taha kasutada, kuid relva olemasolu tagab nö “aga kui…” olukorra.
o Mis on diplomaatia peamine eesmärk? Nimeta vähemalt kolm diplomaatia vormi.
Sõltuvalt olukorrast- diplomaatia on riigihuvide kaitsmine mittesõjalistel vormidel.
•Riikide ja ka rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess, mis võimaldab, rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Diplomaatia on ka kui riikidevaheline rahumeelne suhtlus, mille peamine eesmärk on vältida sõja tekkimist (21. sajandil vähemalt)
•Sunnidiplomaatia – ähvardamise või konkreetse tegevusega teise rahvusvahelise toimija seisukohtade muutmine (nt heidutuspoliitika)
–Põhja-Korea suhtlus Lõuna-Koreaga
–USA presidendi külaskäik Eestis
–Natsi-Saksamaa väljaheitmine Rahvasteliidust
•Majandusdiplomaatia – majanduslike kanalite kaudu rahvusvahelise suhtluse mõjutamine . Samuti rahaline toetamine
– Iirimaa , Kreeka ja teiste majandusraskustes olevate riikide toetamine EL poolt
•Kriisidiplomaatia – Konkreetse pingelise olukorra lahendamisele suunatud rahvusvaheliste toimijate vaheline suhtlus
– Ukraina kriis
–Tippkohtumised pärast 9-11
•Tippkohtumise diplomaatia – suurt hulka riike kaasav kohtumine. Suurriikide kohalolu. Nn summit ’id
–G7 ja G20 kohtumised . ÜRO julgeolekunõukogu koosolek
•Avalik diplomaatia – ühe või teise riigi elanikkonna mõjutamine läbi avalike infokanalite.
–Venemaa propaganda venekeelsetes uudistekanalites
–“Welcome to Estonia”
•e-diplomaatia – kaasaegsete infokanalite kasutamine tipp-poliitikute ja/või muude rahvusvaheliste toimijate poolt
–Ilvese ja Obama FB ja Twitter
–Blogid
o Mida ütleb NATO artikkel 5? Kas Eesti võib sellele loota , juhul kui mõni
välisriik peaks meid ründama? Miks. Ühiskonna mitmekesisus (Slaidid „Ühiskondlik mitmekesisus “ ja „Multikulturalism“
o Nimeta multikultuurse ühiskonna peamised puudused ja eelised?
Multikultuursus - rahvusvaheline seltskond .
multikulturism-1970-1990ndad – Hakati mõistma, et riik koosneb väga erineva kultuurilise taustaga etnilistest gruppidest. Ühiskond on mitmetahuline oma koosseisu poolest. Seda tunnistades hakati rakendama nii riikide siseselt kui rahvusvahelisel tasandil poliitikat, mis tunnustab neid erisusi. Enam ei mõeldud homogeensest või unitaarsest riigist
•Ühtegi kultuurilist gruppi ei suunata hülgama oma traditsioone ning võimaldatakse vabalt oma kommete järgi elada
•Kultuuriline paljusus ühes ühiskonnas
–Rahvuseline mitmekesisus
–Religioosne mitmekesisus
– Rassiline mitmekesisus
–(Majanduslik mitmekesisus)
–Seksuaalsete orientatsioonide mitmekesisus
•Kokkuvõtvalt – liberaalne suhtumine inimestesse ja ühiskonda
•Alates 1990ndatest on aga selgelt toimunud tagasiminek rahvusliku ühtsuse poole. Suund nö nation - building ´u poole. Riiki nähakse taas ühe rahvuse territooriumina.
•Põhjus – domineeriv grupp on hakanud kartma, et multikultuursusega on mindud liiga kaugele ning vähemusgrupid on neid ohustamas.
•Odavam tööjõud
•Segarassilised lapsed (“Mind ei häiri teised rassid… kuni nad minu lastelaste vanemad pole”)
•Traditsioonidest tulenevad lõhed
•Religioosne konflikt
•Terrorism
• Assimileerimine ehk sulandumine – püüe võõramaalased samastada kohalikega
– Ranged keelelised nõuded hariduses ja erasektoris (Eesti kuulub siia alla)
–Ebasoosiv suhtumine religioossesse mitmekesisusse
–Range kodakondsuspoliitika
• Integratsioon ehk lõimumine – võõraste rahvaste kaasamine ühiskonnas selliselt, et nad peavad alluma üldisele poliitilisele korrale, kuid saavad olulisel määral säilitada ka oma kultuurilisi traditsioone
–Läänelikud nõuded seaduste poolel ( monogaamia )
–Rõivastuse, religiooni ja pühade osas liberaalsemad
o Mille poolest erinevad üksteisest nn Ida rahvuslus ja Lääne rahvuslus?
Läänerahvuslus

• Poliitiline ehk lääneriikide rahvuslus – inimesed jagavad ühiseid põhitõdesid. Kodakontsus on omandatav.
  

• Rahvus on territooriumpõhine.
  

– Loojad – poliitikud ja juristid
Venemaa-põhiline rahvas asub lääne pool uuraleid ehk jääb euroopa osasse .
usulist-piiranguid vähem
Idarahvuslus
• Etniline ehk ida rahvuslus– rahvus on välja kujunenud ühtedest eellastest ning omavad seetõttu geneetilist sidet. Ühine kultuur, sünnimaa , traditsioonid. Rahvus tuleb “emapiimaga” jne.
vanem kultuuur
usuline piirang
o Mis on rahvusriik ? Mis on multikultuurne riik?
· Inimareng ja inimõigused (Slaidid „Inimareng“ ja „Inimõigused“)
•Rahvusriik
– nägemus , et igale rahvusele vastab kindel riik
–Riik, mille elanikkonna valdava enamuse moodustavad ühe rahvuse esindajad
•2000-3000 vs u 200
Rahvusriik
•Homogeensus
–Kultuuriline ühtsus
–Rassiline ühtsus
–Kultuurilisel tasandil konflikte vähe
–Religioosne ühtsus
•Sisemajandusele keskendatus
–“Eelista kodumaist”
•Välismaailmale suletud
Multikultuursus on ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad, ning edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Multikultuursus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem homogeensete ühiskondade demograafiline koostis on senisest mitmekesisem; selle üks eeldusi on, et uusi vähemusi ei tule tingimata põhielanikkonda assimileerida.
Tänapäeva ühiskonnas on eri arusaamad multikultuursusest tinginud kaks näivas vastuolus strateegiat:

• Esimene keskendub suhtlemisele eri kultuuride vahel, mis loob multikultuursuse kultuurierisuste teadvustamise kaudu.
  
• Teine keskendub mitmekesisusele ja iga kultuuri omapärale. Kultuuriline kapseldumine võib kaitsta kohaliku rahvuse, kultuuri või piirkonna ainulaadsust, andes just sellega oma panuse ülemaailmsesse kultuurilisse mitmekesisusse. Üks näide kohaliku kultuuri kaitsmisele suunatud meetmest on Prantsusmaa 1993. aasta tolli- ja kaubandusläbirääkimistel (GATT) "kultuurilise erisuse" kontseptsioon .
  

o Miks on SKT kasutamine inimarengu indikaatorina küsitav? Mida võiks SKTasemel kasutada?
Rahvuslik koguprodukt-
•Mitmeid erinevaid indekseid, kuid olulisim on tarbijahinnaindeks ehk THI
•THI näitab, kui palju on kasvanud tarbija “ostukorvi” maksumus perioodi jooksul
–Ostukorv - eluaseme kulud, peamised toiduained, riietus, transport jne
o Defineeri inimõigused?
§1. Õigused, mis on meil puhtalt tänu sellele, et me oleme inimesed. Ehk universaalsed õigused, mis on kõigil inimestel sõltumata rassist, rahvusest, vanusest ja muudest sünnipärastest teguritest
§2. Inimõigused kehtivad kõikjal ühtemoodi . Rootsis, Eestis, Ugandas ja Mehhikos . Kõikjal samamoodi. Ükski teine seadus ei saa inimõigusi tühistada
§Põhilised inimõigused:
–Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, korrakohasele õigusmõistmisele, perekonnale ja eraelule
§Poliitilised õigused ja vabadused
–Õigus rahvusele ja kodakondsusele, sõnavabadus, hääleõigus , usu- ja mõttevabadus jne
§Sots.maj õigused
–Õigus tööle, palgale, puhkusele, toidule, joogiveele , väärikale elutasemele jne
§Kultuurilised õigused
–Õigus haridusele,, kultuurile , rahvuskultuurile ja –keelele jne
Argumenteerimise küsimused (arvestusele tulevad üks-ühele need küsimused)
1. Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks.
Kasu:
Läänerahvusluse plussid ja miinused
Plussid-

• Demokraatlikus riigis otsustab rahvas või rahvaesindajad.
  
• Inimesed jagavad ühiseid põhitõdesid.
  
• Rahvus on omandatav.
  
• Rahvus on territooriumpõhine.
  
• Kultuuriline paljusus ühes ühiskonnas
  

–Rahvuseline mitmekesisus
–Religioosne mitmekesisus
–Rassiline mitmekesisus
–(Majanduslik mitmekesisus)
–Seksuaalsete orientatsioonide mitmekesisus
(Kokkuvõtvalt – liberaalne suhtumine inimestesse ja ühiskonda)
Miinused-

• Ei ole sisemajandusele keskendatud “Ei eelistata kodumaist”
  

Ida rahvusluse plussid ja miinused
Plussid-

• Etniline ehk ida rahvuslus– rahvus on välja kujunenud ühtedest eellastest ning omavad seetõttu geneetilist sidet.
  
• Ühine kultuur, sünnimaa, traditsioonid. Rahvus tuleb “emapiimaga” jne.
  
• rahvusriik
  

Homogeensus
–Kultuuriline ühtsus
–Rassiline ühtsus
–Kultuurilisel tasandil konflikte vähe
–Religioosne ühtsus
Miinused-

• Võim on koondatud ühe inimese või juhtiva grupi kätte..
  
• Välismaailmale suletud
  

2. Võõrtööjõu sissetoomine on/ei ole Eesti arenguks hädavajalik.
Täna on see seadusega väga piiratud, 1000 inimest aastas. Tõenäoliselt väheneb tööjõu hulk Eestis järgmise viie aasta jooksul aga 40 000 inimese võrra ning on sektoreid, kuhu ei saa ka parima tahtmise juures roboteid tuua. Fontese tasuvaldkonna juhi Irja Rae sõnutsi on viie aasta pärast ajaks tõenäoliselt muud võimalused läbi proovitud.
Samas on ka sektoreid, kuhu võõramaise tööjõu sisse toomine ei leevenda muret. Näiteks teeninduses , kus oluline on ka keeleoskus.
«Nendes sektorites tuleb kasutusele võtta pigem paindlikud lahendused. Palju sõltub ka sellest, kas tõuseb ametite maine, kahtlemata on see seotud ka töötasu tasemega,» rääkis statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma.
«Kui palgatöötajate arv väheneks, oleks sellest kahju tervele Eesti ühiskonnale. Haridus ja tervishoid sõltuvad riigieelarvest, kui need valdkonnad hakkavad vähenema, on see suur löök,» lisas Kusma.
Kui aga peaks juhtuma, et Eesti oma uksed kolmandatest riikidest pärit tööjõule avab, et tähenda, et keegi siia hirmsasti tulla tahaks. Palgad on kasinad ja ilm külm ning seepärast tuleb tegeleda pigem võõrtööjõu meelitamisega.
Immigratsioon – suupärasema sõnaga sisseränne – on Eestis hell teema, millega seostub ajaloolistel põhjustel rohkem halba kui head. Möödunud sajandi keskpaiga massilise slaavi sisserände valusad jäljed on meie ühiskonnas tänagi tugevalt sees ja paljude eestlaste alateadvuses võrdub immigrant okupandiga. Meie suhtumine sisserännanutesse on tugevas vastuolus Eesti väliskuvandiga avatud ja uuendusmeelsusele orienteeritud riigist ja, mis veelgi olulisem, ähvardab muutuda üheks suuremaks arengutakistuseks.
SÕDA TALENTIDE PÄRAST
Viimane majanduskriis tõi sisserände enamikus arenenud riikides taas teravalt päevakorda. President Obama loodab uue immigratsiooniseadusega saavutada oma teise valitsemisaja olulise võidu.
Maailm on sedavõrd muutunud, et enam ei liigu inimesed töökohtade järel, vaid pigem liiguvad globaalsed ettevõtted sinna, kus on nende äriks vajalikud töötajad. Öeldakse, et inimene on elupaigaga tugevalt seotud, kui ta võtab endale eluasemelaenu ehk n-ö ajab juured alla. Tavapäraselt teevad neid otsuseid noored inimesed. Seega on väga oluline teema haridusränne.
Selles valdkonnas on Eestil veel pikk tee käia. Euroopas väljastatakse keskmiselt 23% elamislubadest just haridusrände alusel. Eestis on see näitaja kõigest 12% ehk poole madalam. Kui meie põhjanaabrid on seadnud eesmärgiks näha aastal 2015 Soomes 20 000 välistudengit, siis meie ambitsioonid on 10 korda madalamad - ootame 2000 välistudengit
3. ÜRO inimõiguste (üld) deklaratsioon esindab/ei esinda vaid Lääneriikide arusaama inimõigustest
Esindab

• Ta esindab maailmarahvaste soove
  
• On asi mille poole püüelda
  
• On asi millele tugineda
  
• Kaitseb inimesi
  

Ei esinda

• Esindab paberi peal aga sisuline tegevus puudub või ei austata riikide, terroriorganisatsioonide või inimeste poolt.nt AL-Caida
  
• Kui kõik kinnipeaksid  sellest ei tohiks puhkeda sõjad
  
• Kukutatakese teiste riikide valitsus nn nukuvalitsi (ida saksamaa)
  
• Leidub orjapidamist, inimkatsed jne
  

§1. Õigused, mis on meil puhtalt tänu sellele, et me oleme inimesed. Ehk universaalsed õigused, mis on kõigil inimestel sõltumata rassist, rahvusest, vanusest ja muudest sünnipärastest teguritest
§2. Inimõigused kehtivad kõikjal ühtemoodi. Rootsis, Eestis, Ugandas ja Mehhikos. Kõikjal samamoodi. Ükski teine seadus ei saa inimõigusi tühistada
§Põhilised inimõigused:
–Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, korrakohasele õigusmõistmisele, perekonnale ja eraelule
§Poliitilised õigused ja vabadused
–Õigus rahvusele ja kodakondsusele, sõnavabadus, hääleõigus, usu- ja mõttevabadus jne
§Sots.maj õigused
–Õigus tööle, palgale, puhkusele, toidule, joogiveele, väärikale elutasemele jne
§Kultuurilised õigused
–Õigus haridusele,, kultuurile, rahvuskultuurile ja –keelele jne
4. Valimisea langetamine 16-eluaastani on/ei ole mõistlik. (vt Teras õppematerjalide alla.Seal on dokument „16- aastaste valimisõigus“)
Peamised „JAH“ argumendid:
·        16-aastaste kaasamine (läbi valmisõiguse andmise volikogu liikmete valimistel) KOV poliitikasse tasakaalustab vananeva elanikkonna vaateid;
·        noortele otsustusõiguse andmine tugevdab sidet kodukohaga – noored jäävad/ tulevad kodukohta;
·        9. klassis õpitakse ühiskonnaõpetust – st erinevalt valdavast enamikust ühiskonnaliikmetest on noortele poliitika põhiküsimusi vahetult selgitatud ;
·        võib suurendada noorte inimeste kodanikuvastutust.
Lisaks tugineti järgnevatele argumentidele: teadlikkus sama suur kui vanemaealistel /eakamatel, tõstab eneseusku, ehk tõuseb huvi ühiskonna / poliitika vastu, motiveerib süvenema poliitikasse, võimuasendajad / võim pöördub nooremate poole, seega pööratakse rohkem tähelepanu noorte probleemidele, sunnib poliitikuid rohkem tegelema hariduse  teemadega, valimisaktiivsus suureneks üldiselt, sest noored aitaksid politiseerida  oma perekondi, pluralism suurem.
Peamised „EI“ argumendid:
·        puudub vajalik küpsus / elukogemus;
·        puuduvad piisavad teadmised ja analüüsioskus;
·        noored on liiga manipuleeritavad;
·        noored ise leiavad, et ei ole selliseks vastutuseks valmis.
Lisaks tugineti järgnevatele argumentidele:
Valimisõiguse andmine peaks eeldama elukogemust (ühiskonda panustamise kogemust), mille üks oluline osa on osalemine maksude maksmises ja arvete tasumises, 16-aastane on veel üsna naiivne , valmisreklaami poolt manipuleeritav (näiteks on ühiskonnaõpetuse ainetunnis sagedasti ilmnenud tõdemus - õpilased kohtuvad ühe erakonna esindajatega, vaimustuvad, siis teiste erakondade esindajatega ning arvamus kohe muutub), lapsele peab jääma lapsepõlv, noorel on võimalus olla aktiivne õpilasesinduse tegevuse kaudu, suurem oht langeda populismi ohvriks, puudulikud teadmised poliitikast (näiteks leidub palju põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajaid, kes ei suuda eristada Riigikogu ja valitsust), põhikooli lõpueksamid näitavad, et meie õpilastel on palju teadmisi, kuid analüüsioskus on tagasihoidlik, läbitud peaksid olema gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse kursused (näiteks selgus gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse riigieksami töödest, et õpilased ei pruugi teada, et Eesti Vabariigis on kohalikeks omavalitsusüksusteks vallad ja linnad, samuti esines sagedasti arusaam, et põhimõte „valimised on salajased“ tähendab, et valimistulemusi ei avalikustata), arenguvestlustel on ilmenud, et õpilased pole veel valmis vastutama (näiteks noored tarbivad alkoholi- ja tubakatooteid, teades samal ajal, et see on seadusevastane).