Ühiskonna arvestus (0)

Argument
Argument on eraldiseisev mõte, mis toetub mõnda ideed = seisukoha põhjendus. Argumendi neli osist on: väide, seletus, tõestus, järeldus.
Väide – lause, mis kannab argumendi peamist ideed NT: Koolivormi kandmine tuleb teha kohustuslikuks , sest see vähendab koolivägivalda.
Seletus – põhjendus selle kohta miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika , mis väidet toetab. NT: Koolivormide kehtestamisega ei tule enam nõnda selgelt esile see, kui mõni laps on pärit vaesest perekonnast. Seega väheneb varanduslikust erinevusest tulenev koolivägivald
Tõestus – seletusele on antud põhi, millele tugineda .

STATISTIKA – Sydneys tehtud uuring näitab…

NÄIDE – Miina Härma Gümnaasiumis on rakendatud…

ANALOOG EHK NÄIDE SITUATSIOONIST – sõjaväes on ka vormid..

AUTORITEET – Haridusteadlane NIMI on öelnud

LOOGIKA
Järeldus - tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema NT: vähendades koolivägivalda, suudame tagada parema elukeskkonna kõigile. Seepärast peame me tegema koolivormid kohustuslikuks.

• Mida tähendab demagoogia ? Nimeta vähemalt 2 demagoogia võtet. Kirjelda, milles need võtted seisnevad.
  

Demagoogia on arutelus, kõnes, vaidluses jms sihipärane ja ebaaus mõjutamine . Demagoogia ehk loogikaviga . Sihilikult vigaste argumentide esitamine. Loogikavead esitatakse tõeselt ehk loogikaviga peidetakse oskuslikult
Demagoogia võtted:

’’Läbiaegade’’ – sinu oponendi või enda väide rõhub sellele, et miski on kogu aeg olnud.

’’Häda tuleb’’ ehk hirmutamine – kui me seda teeme, siis juhtub kindlasti see.

’’Rahvamees’’ – väide on tõene siis, kui rahva enamus seda ütleb.

Peamised tootmisressursid:

MAA – loodusressursid , kliima, maa; (Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta , õhk, vesi jne)

KAPITAL – raha, reaalkapital (taristu, seadmed jne)

INIMKAPITAL – tööjõud ( kvantiteet -vanemates ühiskondades ja kvaliteet- arenenud ühiskondades), ettevõtlikkus
Tootmisressursside olulisus sõltub ühiskonna arengutasemest. Ma arvan, et arenenud ühiskonnas mängib kõige olulisemat rolli kapital.
Peamised majandussüsteemid :

Naturaalmajandus ehk tavamajandus - valdavalt põllumajanduslikes ühiskondades, milles suurema osa toodangust tarbivad tootjad ise; valitsuse roll olematu(puudub valitsus = feodaalide kord), tootja valib ise mida toodab ja kui palju(lähtuvalt loodusressursside olemasolust); loodusressursid kuuluvad feodaalidele; hinda otseselt ei eksisteeri, toiumub vahetus kaup-kauba vastu; majanduskäitumist dkteerivad traditsioonid ja kombed

Plaanimajandus - riik kontrollib kogu majandust. Valikuvabadus puudub. Riik on kapitali, omanik. Riik määrab kaupade ja teenuste hinnad. Majanduskäitumist dikteerib - riik.

Turumajandus - riik ei sekku otseselt majandus tegevusse, tootjatele ja tarbijatele laialdased vabaduse, loodusressursid kuuluvad eraomanikele, hind kujuneb nõudmise- pakkumise suhte tulemusena = turg kujundab hinna, majanduskäitumist dikteerib erasektor

Segamajandus - riik sekkub majandusse määrates seadusi, makse ja piiranguid; esineb piirangutega valikuvabadus, loodusressursid kuuluvad nii avalikule kui ka erasektrorile, turg kujundab hinna - riik reguleerib teataval määral, majanduskäitumist dikteerivad avalik-ja erasektor
Otsesed maksud : Tasumine on selgelt nähtav. NT:üksikisiku tulumaks , ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks , töötuskindlustusmaks, maamaks
Kaudsed maksud : On arvatud juba kaupade ja hindade sisse, mistõttu lõplik tasuja ei pruugi märgata maksuks minevat osa. NT: aktsiisid , käibemaks, tollimaks
Üksikisiku tulumaksumäär: Selle peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult : palgalt, honorarilt ja loteriivõidult. See moodustab 21% kõikidest sissetulekutest va. pensionid, stipendiumid ja toetused. Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 21%.
Käibemaksumäär: Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra.
Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse.
NT: 1) Kui inimene saab 1200 eurot kuus palka ( bruto - ilma makse maha arvestamata), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum (400) ja maksu makstakse 800 euro pealt 20% (800×0.2) ehk 200 eurot ja inimesele, siis inimene saab kätte 400 + 600 = 1000 eurot ( neto - palk, millest on maks maha arvestatud). Sellele inimesele jääb siis kätte 400 + (800 - 200) = 1000 eurot(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (1200 - 1000) : 1200 × 100 = 16.67%
2) Kui inimene saab 5000 eurot kuus palka (bruto), siis sellest lahutatakse tulumaksuvaba miinimum 400 ja saadakse 4600. Teine aste on kuni 4000 eurot, 4000 eurolt võetav maksuprotsent on 20. 4000 × 0.2 = 800 eurot. Kolmas määr on 4000 eurost üle jääv suumma ja seega 4600 - 4000 (2. aste) = 600, millelt makstakse tulumaksu 30%. 600 × 0.3 = 180. Sellele inimesele jääb siis kätte 400 + (4000 - 800) + (600 - 180) = 4200 eurot (neto). Tegelikuks tulumaksumääraks jääks sellel juhul siis (800 + 180) : 5000 × 100 = 19.6%
Proportsionaalne maksusüsteem - Maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.
NT: Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 2500 eurot aastas.
Proportsionaalse maksu puhul maksustatakse kõiki maksutatavaid objekte ühesuguse määraga, kuid progressiivsete maksude puhul tõuseb määr sõltuvalt objekti tulust v hinnast !!!!
Eesti rahvastiku vanuseline koosseis:

Alaealised (kuni 14 aastased) – 14%

Tööealised - 68%

Pensioniealised (65+) – 18%
TENDENTS - iseloomustab seda, et Eesti rahvastik on vananev. Järeltulev põlvkond ei suuda tagada hetkel veel tööealiste vanusegruppi kuuluvatele inimestele pensione, mistõttu tuleb hakata pensioniiga tõstma. Riik peab hakkama suuremat rõhku panema toetustele, mis soosiksid sündivuse suurenemist .
Tavaline tööpuudus - tööealisele elanikkonnale ei jagu tööd, olgugi et soov töötada oleks
Struktuuriline tööpuudus- kui tööjõu kvaliteet või geograafiline paiknemine ei vasta tööjõu nõudlusele. Kindlas kohas napib vastava oskusega/tasemega tööjõudu.

• Defineeri järgmised terminid:
  

1) Inflatsioon - toodete keskmise hinna tõus teatud perioodi jooksul; raha väärtuse langus
2) Deflatsioon - keskmiste hindade langus mingi perioodi jooksul; raha väärtuse tõus
3) SKT – sisemajanduse kogutoodang ; See on indikaator , mis näitab mingil ajaperioodil ühes riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Ehk näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud perioodil toodeti

• Laenud (Millest koosneb muutuv intressimäär ?Defineeri, mis on krediitkaart )
  

Intress on laenu hind, mida tuleb pangale laenu kasutamise eest maksta ning selle suurust ehk intressimäära väljendatakse protsentides.
Muutuv intressimäär- intressimäära kujundamisel on pangapoolne marginaal + Euribor . Sellised laenud on näiteks eluasemelaen ning teised hüpoteegiga tagatud laenud (näiteks suuremas summas tarbimislaen )
Muutuv intressimäär koosneb:

Pangapoolne marginaal on reeglina täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt. Selle suurus võib sõltuda kliendi sissetulekust , laenusummast, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi suhtest . Näiteks sellest kui korrektselt on täidetud eelnevad kohustused panga ees.

Euribor (European Interbank Offered Rate ) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks , nii et üldjuhul muutub Euribor iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. Kui Euribor on selle aja jooksul tõusnud, siis tõuseb ka laenumakse ja vastupidi.

• Krediitkaart - Krediitkaart on pangakaart , millega makstes ei sõltu makstav summa kaardiomaniku kontojäägist, vaid see summa arvatakse maha kaardiomaniku vabast krediidilimiidist. Teisisõnu annab krediitkaart võimaluse kasutada kokkulepitud piirmääras panga poolt antud laenu.
  
• 
  

III BLOKK – GLOBAALNE MAAILM

• Rahvusvaheliste suhete alused (Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide.
  

1) riigid
- suurriigid - tuumarelvade omajad, G8/G20 riigid, suurimad SKP-d (USA, Venemaa, Prantsusmaa)
-väikeriigid - sõltujad, nende turvalisus sõltub suuresti teistest riikidest (Eesti, Läti, Leedu)
2)mitte-riigid
- valitsustevahelised organisatsioonid - koondavad endas eri riikide valitsusi ( ÜRO , NATO , OECD )
-valitususvälised organisatsioonid - kolmanda sektori organisatsioonid ja suurkorporatsioonid (Punane Rist , Greenpeace, Microsoft )

• Kirjelda lühidalt järgnevaid organisatsioone: NATO, ÜRO , Euroopa Liit,G7/G8, BRICS
  NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
  sõjaväeline allianss , 28 liikmesriiki
  loodi 1949
  peasekretär - Jens Stoltenberg
  Eesti liitus 2004
  ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
  Rahvusvahelise koostöö, julgeoleku, rahu ja inimõiguste tagamine, 194 liikmesriiki
  loodi 1945
  peasekretär Ban Kimoon
  Eesti liitus 1991
  EUROOPA LIIT-
  Euroopa riike hõlmav majanduspoliitiline ühendus, 28 liikmesriiki
  loodi 1951
  Eesti liitus 2004
  G8- maailma juhtivate tööstusriikide ühendus
  USA, Itaalia, Jaapan, Kanada , Prantusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa
  Nüüd G7, ilma Venemaata
  BRICS- kiiresti arenevate turgudega riigid
  Brasiilia, Venemaa, India, Hiina, Lõuna-Aafrika
  ennem Lõuna- Aafrika liitumist oli BRIC
  mõiste võeti kasutusele 2001
  
  
  
• Põhjenda , miks on tuumarelva omamine rahvusvahelisel tasandil oluline? Mida see riigile annab?
  See on oluline mõjutusvahend, kuigi keegi seda tegelikult kasutada ei taha, sest tagajärjed suured. Need riigid on kohe laskevalmis, ehk alustama sõjategevust.
  
  
• Mis on diplomaatia peamine eesmärk? Nimeta vähemalt kolm diplomaatia vormi.
  Riikide ja ka rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess, mis võimaldab, rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Diplomaatia on ka kui riikidevaheline rahumeelne suhtlus, mille peamine eesmärk on vältida sõja tekkimist
  

Sunnidiplomaatia – ähvardamise või konkreetse tegevusega teise rahvusvahelise toimija seisukohtade muutmine (nt heidutuspoliitika)
–Põhja-Korea suhtlus Lõuna-Koreaga
–USA presidendi külaskäik Eestis

Majandusdiplomaatia – majanduslike kanalite kaudu rahvusvahelise suhtluse mõjutamine. Samuti rahaline toetamine
– Iirimaa , Kreeka ja teiste majandusraskustes olevate riikide toetamine EL poolt

Kriisidiplomaatia – Konkreetse pingelise olukorra lahendamisele suunatud rahvusvaheliste toimijate vaheline suhtlus
–Ukraina kriis
–Tippkohtumised pärast 9-11

• Mida ütleb NATO artikkel 5? Kas Eesti võib sellele loota, juhul kui mõni välisriik peaks meid ründama? Miks?
  

Iga liikmesriiki kaitstakse kui riiki rünnatakse. (OMA ARVAMUS)- Oleneb kes ründab, kui Venemaa siis kahtlane tugevalt, kuna on suht mõttetu minna Eesti pärast Venemaaga sõdima… :D

• Ühiskonnamitmekesisus (Nimeta multikultuurse ühiskonna peamised puudused ja eelised?Mille poolest erinevad üksteisest nn Ida rahvuslus ja Lääne rahvuslus?Mis on rahvusriik ? Mis on multikultuurne riik?)
  

Rahvusriik- igale rahvale vastab kindel riik(üks riik-üks rahvus)
Multikultuurne riik- ei suunata ühtki kultuurilist gruppi oma traditsioone hülgama
Puudsed-inimesed pole tolerantsed ning rassism, immigrandid
Eelised- mitmekesine rahvas, osalt suureneb järjest sallivus, erineva tööjõu sissetulek(odav kui ka kvalifitseeritud)
Ida rahvuslus-rõhutab ühist päritolu ning kultuuri (keelt, religiooni) kui rahvuse tuuma
Lääne rahvuslus-rõhutab ühist territooriumi ning poliitilisi institutsioone (riiki)

• Inimareng ja inimõigused (Miks on SKT kasutamine inimarengu indikaatorina küsitav? Mida võiks SKTasemel kasutada?Defineeri inimõigused?)
  

Inimõigused- õigused, mis on sellepärast et oleme inimesed
SKT kasutamine ei väljenda hästi arengut, kuna riigides on tavaliselt klassivahed ning SKT näitab sisemajanduse kogutoodangut, kus suurettevõtete juhid ei paiguta ehk isegi raha riiki.
SKT asemel võiks kasutada Inimarengu indeksit(keskmine oodatav eluiga, hariduse kvaliteet, elustandart RKT)

• Argumenteerimise küsimused:
  

Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks.

Võõrtööjõu sissetoomine on/ei ole Eesti arenguks hädavajalik.

ÜRO inimõiguste (üld) deklaratsioon esindab/ei esinda vaid Lääneriikide arusaama
inimõigustest

Valimisea langetamine 16-eluaastani on/ei ole mõistlik. (vt Teras õppematerjalide alla.
Seal on dokument „16- aastaste valimisõigus “)